Ta pärines kainest ja praktilisest keskkonnast. Tulevase kunstniku isa Kustav Jaani poeg Triik pidas Tallinnas rätsepaametit. Ta ei olnud põline tallinnlane, tema sünnikodu oli Järvamaal Vodjas. Kunstniku ema Anna põlvnes Paldiski lähedalt Leetse-Lepikult. Selle paiga ja emapoolsete sugulastega on kunstnikul tulevikus pidevalt kokkupuuteid, samal ajal kui sidemed isapoolse perekonnaga ja Järvamaaga jäid hõredaks. Esimese poja Nikolai Voldemar Triigi sündimisel 7. augustil 1884. aastal oli isa alles rätsepate tsunfti sell. Peagi sai temast Tallinna täieõiguslik rätsepmeister. Kirikule ja selle ilma vägevate tahtele kuulekalt alistuv meelsus ning isa karmus ei teinud Triigi lapsepõlvekodu just eriti rõõmurohkeks. Vastavalt isa nõudele ja linna käsitööliste keskkonna tavale räägiti Triigi kodus tihti saksa keelt ja püüti orienteeruda vastavalt kohalikule saksa vaimule. Võõrkeele oskus avas Triigile
Jätkas kunstiõpinguid 19031905 vabakuulajana Peterburis parun Alexander Stieglitzi kunsttööstuskoolis, keskendus Amandus Adamsoni õpilasena puunikerdusele ja modelleerimisele. Olles sunnitud õpilasrahutustest osavõtu pärast koolist lahkuma, täiendas end 1905-1906 Jakob Goldblatti ateljees. Kokkupuude moodsa vene kunstiga süvendas soovi pääseda õppima Pariisi. Mägi siirdus esialgu Soome ja veetis 1906. aasta suve koos Nikolai Triigi ja Aleksander Tassaga, kus huvitus maastikumaalist; sügisest õppis Helsingis arvatavasti Soome Kunstiühingu koolis ja teenis ülalpidamist Soome Kirjanduse Seltsis Jakob Hurda rahvaluulekogude ümberkirjutamisega. Soomes said alguse Mäe sidemed "Noor-Eesti" ringkonnaga. Läks 1907. aasta varasügisel Pariisi, elas kunstnike ja kirjanike koloonias La Ruche (Mesipuu), õppis Filippo Colarossi vabaakadeemias (Académie Colarossi) ja Académie de la
asus elama Tallinna sugulaste juurde, kus peagi suri. Nikolai Triik on maetud perekonnakalmistule Leetse-Lepikul. Ta on tuntud eelkõige portretistina, tema Juhan Liivi, Ants Laikmaa, Oskar Lutsu jt portreed kuuluvad meie kunstiklassikasse. 6 Kunstiloos omavad silmapaistvat kohta ka kunstniku ekspressiivse koloriidilahendusega portreemaalid aastatest 1910-1915. Nikolai Triiki tuntakse kui sugestiivsete psühholoogiliste portreede loojat. Nikolai Triigi õpingute aeg 1905. aastal Ants Laikmaa ateljeekoolis oli lühiajaline. Laikmaa stuudium pani suurt rõhku tööle elava modelliga ja maastikule. Ta õpetas õpilasi esmalt üldvormi paika panema ning nähtut valgustugevuse ning erineva tonaalsusega modelleerima. Toompea vaadet esineb ka teiste Laikmaa õpilaste töödes. Just Laikmaa ateljeekoolis maalis Triik pastellidega, hiljem on ta antud tehnikat viljelenud vaid paaril korral. Vaade Toompeale oma maalilisuse ning
1940. aasta veebruaris läks halva tervise tõttu kunstikoolist "Pallas" pensionile ja asus elama Tallinna sugulaste juurde, kus peagi suri. Nikolai Triik on maetud perekonnakalmistule Leetse-Lepikul. Nikolai Triik on tuntud eelkõige portretistina, tema Juhan Liivi, Ants Laikmaa, Oskar Lutsu jt portreed kuuluvad meie kunstiklassikasse. Kunstiloos omavad silmapaistvat kohta ka kunstniku ekspressiivse koloriidilahendusega portreemaalid aastatest 1910-1915. Triigi nende aastate maale iseloomustas Evi Pihlak: "Nii seguneb portreedes Triigile omane tabav isikukarakteristika välise esinduslikkuse taotlusega." Nikolai Triiki tuntakse kui sugestiivsete psühholoogiliste portreede loojat. Nikolai Triigi õpingute aeg 1905. aastal Ants Laikmaa ateljeekoolis oli lühiajaline. Laikmaa stuudium pani suurt rõhku tööle elava modelliga ja maastikule. Ta õpetas õpilasi esmalt üldvormi paika panema ning nähtut
kunstnikke. 1901. aastal siirdus ta Peterburi parun A. Stieglitzi kunsttööstuskooli. Selles koolis õppisid väga paljud eesti esimese põlve kunstnikud. Kool valmistas ette joonistusõpetajaid ning tehnilisi joonestajaid, valitses akademistlik vaim. Kõik õppurid kiitsid aga sealset suurepärast raamatukogu. Pärast 1905. aasta revolutsioonilisi rahutusi kustutati N. Triik õpilaste nimekirjast. Ka Triigi esimesed esinemised jäävad sellesse keerulisse ja rahutusse aega. Ta tegi ajalehtedele suurepäraseid poliitilise sisuga karikatuure, kuid erilist tähelepanu äratas tema romantiline ratsanik Tulekandja noort rahvusromantilist kultuuriintelligentsi ühendava rühmituse Noor-Eesti esimese albumi kaanel. N. Triik rändas koos Konrad Mägi ja Aleksander Tassaga Soome – Ahvenamaale. 1906. aasta lõpus, pärast
postimpressionismi(eriti puäntillismi) ja mõõduka foismi mõju on nende edasises loomingus tajutav. K. Mägi kujunes maastikumaalijaks, N. Triik maalis ka maastikke, kuid oli eriti edukas portretistina, J.Koori loomingus tõusis esikohale skulptuur. Suviti käisid eesti kunstnikud nagu nende kolleegidki väljaspool Pariisi, näiteks Normandias maastikke maailmas. Triigile ja Mägile sai väga oluliseks ka viibimine Norras. Triigi portreed muutusid E. Munchi mõjul üldistatuks ja ekspressiivseks. 1912 aastaks oli enamik välismaal olnud kunstnike Eestisse naasnud. Nende uuenduslik looming erines kohapealsete alahoidlikumate kunstnike loomingust. See sünnitas pingeid kunstielu organiseerimises ja näitustegevuses. Sellega oli aga eesti kunstielu muutunud niisama mitmekesiseks, nagu kõikides arenenud rahvuskultuurides. Arhitektuuris- eestlased ei suutnud veel oluliselt kaasa rääkida. Georg Hellat kavandas siiski 1902.a
Inglise 17.-18.sajandi kunst 17.saj kujutav kunst oli väga tagasihoidlik, õukonda imporditi väliskunstnikke: Rubens, van Dyck. Kunstiajakeemia luuakse alles 18 sajandi II pooles. Erakunstikoolid samas eksisteerisid ka varem. Revolutsioon 17. saj keskpaigas, tulemuseks puritaanide võimuletulek ning puritaanid ei soosinud kujutavat kunsti. Alles 18.saj kujuneb välja normaalne kultuurielu. Tol ajal on silmapaistev teatrikunst tänu Shakespeare'ile. Restauratsiooniaegne näitetegevus oli labane. Huvitavad arhitektuurinähtused 17. saj Charles I ajal Euroopa suurim kuningaloss Whitehall, arhitekt I. Jones. Ületas mitmekordselt Hispaania & Prantsuse kuningalossi. Üle 4000 saali. Põles täiesti maha 1680.aastate alguses. Säilinud vaid Banqueting House (Whitehali pidusaal) varapalladionism. Palladio kujunes väga populaarseks arhitektiks tänu Inigo Jonesile. Jones käis korduvalt Itaalias, matkis Palladiot. Palladionsmile oli tüüpiline kolossaalorder, ka Banqueting Houseis kolo
Kõik kommentaarid