Varakristlik kunst Üldiseloomustus Varakristlik kunst on ristiusuga seotud kunst Rooma riigi aladel I aastatuhande I poolel pKr (eksisteeris samaaegselt antiikkunstiga). Varakristlik kunst eristub tänu usulisele alusele. Kunsti sisu on kristlik, vorm hilisantiikne, idamaine. Varakristlikul kunstil on määrav osa keskaja kunsti (romaani, gooti stiili) kujunemisel. Ajalooline taust: Kristlus tekkis ajaarvamiste vahetuse paiku. Kuna kristlus jutlustas kõikide inimeste võrdsust, kiusati kristlasi taga esimesed paar sajandit (alates keiser Nerost peale Rooma tulekahju aastal 64). Aastal 313 andis keiser Constantinus välja Milano edikti sellega sai ristiusk lubatud usuks (paganausu kõrval). 380 sai ristiusk ainsaks usuks, riigiusuks. Kiriku organisatsioon kujunes 2.-3. sajandil, lõplikult 5. sajandil. I Arhitektuur Kui ristiusk oli alles taga kiusatud, ei saanud kristlased endale hooneid ehitada. Koos käidi kodudes, looduses
organismiväliste meditsiiniliste vahendite abil. Moodne meditsiin oma võimalustega on sundinud inimesi järjest enam mõtlema ja reglementeerima inimväärikuse nimel meditsiinilise sekkumise alustamise või peatamise vajalikkust, võimalikkust ja tingimusi teatud olukordades. Eks inimväärikus ole muidugi mitmeti mõistetav, tõlgendatav ja järgitav mõiste, kuid nii või teisiti on see seotud tavapärasest inimlikust eksitentsist tulevate väärtustega. Kristlus jutlustas kunagi, et igaüks peab oma risti kandma ja selleks ristiks said olla kergesti ka haigused ja piinad. Moodsal ajal on näikse inimväärikus nii inimese enda vabadusega oma eksistentsi asjaolude üle otsustada, kuid sisaldab siiski tugevat positiivse emotsionaalsuse ja teatud esteetiliste väärtustega laetud sotsiaalset komponenti. Enam ei panustata kuigi palju ühiskondlikku energiat sellele, et iga ühiskonna liikme elu lõpul
Ta armastas ilusiooni, mitte lihast ja verest inimest, Sibyl Vane ennast. Ei, tema ihaldusaluseks olid Julia ja Ofelia ühes isikus, lummus, mida tekitas ebamaine kuju laval, ümbritsetuna kassikullast ja odavast sametist. Dorian oli võtnud omaks Harry ideoloogia, seda küll. Kuid mitte piisavalt, mitte täielikult... Lord Henry Wotton ise suutis oma filosoofiaga ellu jääda, ta mõistis seda piisavalt õigesti või siis ei võtnud seda ise liiga tõsiselt. Ta jutlustas kohutavalt palju, ometi ei lasknud ta neil mürgistel mõtetel jõuda ta enda ajuni. Dorian aga võttis vastu kõik, mille Harry talle ette söötis, jättis selle meelde kui puhta kulla, ja elas selle järgi. Tekkinud vastuolus tema enda puhta hinge ja uute ideede vahel ei saanud ta endaga hakkama, esimesena väljendus see Sibyli juhtumis... Võttes vastutuse kellegi nõrga eest, suutmata endagi eest hoolitseda, hukutas ta süütu nooriku
Moodne meditsiin oma võimalustega on sundinud inimesi järjest enam mõtlema ja reglementeerima inimväärikuse nimel meditsiinilise sekkumise alustamise või peatamise vajalikkust, võimalikkust ja tingimusi teatud olukordades. Eks inimväärikus ole muidugi mitmeti mõistetav, tõlgendatav ja järgitav mõiste, kuid nii või teisiti on see seotud tavapärasest inimlikust eksitentsist tulevate väärtustega. Kristlus jutlustas kunagi, et igaüks peab oma risti kandma ja selleks ristiks said olla kergesti ka haigused ja piinad. Moodsal ajal on näikse inimväärikus nii inimese enda vabadusega oma eksistentsi asjaolude üle otsustada, kuid sisaldab siiski tugevat positiivse emotsionaalsuse ja teatud esteetiliste väärtustega laetud sotsiaalset komponenti. Enam ei panustata kuigi palju ühiskondlikku energiat sellele, et iga
Muna Kristuse ülestõusmise sümbol. Tibupoja koorumine sümboliseerib Kristuse väljatulekut hauakambrist. Legendi järgi tuli Maarja Magdaleena keiser Tiberiuse juurde ja kuulutas: "Kristus on üles tõusnud!". Tal oli kaasas muna. Tiberius olevat kostnud, et enne läheb muna punaseks, kui tema seda usub. Muna värvuski punaseks Nelikümmend Kristus paastus 40 päeva kõrbes seal kiusas teda kurat (seda mälestab 40 päeva kestev suur paast). Pärast paastumist jutlustas Jeesus 40 kuud. 40 päeva pärast surma tõusis ta taevasse Koostasid: Helen & Helin
- Kuldvasikas on ebajumal. Selle valmistas rahvas, kuna ei teadnud, mis Moosesega juhtunud. 10. Seleta lahti sõnapaar "kadunud lammas" (LK 370) - 100st lambast läheb üks ära, ent omanik läheb ja otsib ta üles ja on rõõmus et ta leidis. samamoodi on taevas, et pattudest tagasi pöördunud patusest on rohkem rõõmu kui sellest kes pole kunagi olnud eksiteel. 1. Kes ja millal ning kus tõi rahva ette Meie Isa palve? - Jeesus tõi rahvale Meie Isa palve, kui ta mägedes jutlustas (mäejutlus). 2. Kaini ja Aabeli lugu - Kain-Aabel olid Aadama-Eeva pojad. Kain ohverdas Jumalale vilja ja Aabel karja. Kaini ohvrit Jumal ei tahtnud, kuna ohvrisuits temani ei ulatanud, samas kui Aabeli suits ulatus. Kain vihastas väga ning tappis venna, mistõttu Jumal määras ta olema maa peal kodutu ja põgenik. 3. Kes oli Taavet ja kelle vastu võideldes saavutas ta võidu? Mis temast edasi sai? Kellega ta abiellus?
poisslapsed.Jeesus aga pääses kuna Joosep ning Maarja põgenesid Egiptusesse ning peale Heroodese surma tulid nad tagasi ja kolisid Laatsareti, kus Jeesus üles kasvas. Kui Ta oli 30-aastane, ristis Ristija Johannes Ta Jordani jões. Pärast seda siirdus Jeesus kõrbesse, et paastuda nelikümmend päeva ja ööd. Usku jumalasse tõestas ta sellega, et seisis vastu Saatana kolmele kiusatusele. Kolme järgneva aasta jooksul jutlustas Jeesus Palestiinas ja kogus enda ümber rühma õpilasi ehk jüngreid. Jumalariigi kuulutamise kõrval saatis Jeesus korda ka palju imetegusid, mida isegi tema vaenlased ei eitanud. Imetegudega tõendas Kristus paljudele oma järgijatele, et ta on midagi enamat kui lihtne usuõpetaja. Tema esimene imetegu toimus Kaana pulmas, kus ta vee veiniks muutis. Hiljem tervendas Jeesus tõbiseid, vaigistas tormi, kõndis mööda järvevett ja toitis 5000 meest vaid viie leivapätsi ja kahe kalaga.
Aga mis üldse on kirik? Sellest ongi kirjutatud. Ülesehitatud Püha Kolmainu kirik Katoliku kirik Umbes 1000. aastaks oli suurem osa Euroopa elanikest kristlased. Nad uskusid ühte ainsasse Jumalasse ja kuulusid ühte kogukonda, katoliku kirikusse, mille pea oli Rooma paavst. Kirik oli keskaegse Euroopa peamine ühtendaja. See koosnes paljudest piiskopkondadest, mida valitsesid piiskopid. Piiskop jutlustas oma peakirikus ehk katedraalis. Katedraal on piiskopkonna peakirik, kus asub piiskopi troon ehk kateeder; toomkirik. Piiskop kandis ülemkarjasena vastutust kõige eest, mis tema piiskopkonna kirikutes toimus. Samuti pidi piiskop haldama kirikule kuuluvaid, enamasti üsna suuri maavaldusi. Neist saadud sissetulekutega ehitati uusi kirikuid , telliti kunstiteoseid, hoiti käigus kooli. Katedraali juures tegutses ka piiskopkonna kõrgem vaimulike kogu, mida nimetatakse toomkapiitliks
BUDISM ÜLDISELT Budism sai alguse ühest India printsist, kelle nimi oli Siddhartha Gautama ja elas umbes 2500 aastat tagasi. Palju inimesi hakkas teda järgima juba tema eluajal. Siddhartha jutlustas kaasinimeste aitamisest sõltumata nende rikkusest ja sõja ning klasside vastu. Ta ei toetunud imedele, jumalatele ega millelegi ebatavalisele. Selle asemel õpetas ta inimesi jälgima oma tegusid ja nende tagajärgi. Ta näitas neile, et kui nad mõistlikult ja hästi toimivad, elavad nad õnnelikku elu. Mehi ja naisi, kes on asunud Siddhartha õpetust järgima, kutsutakse budistideks. Buddha on tiitel. Budismi kutsutakse vahel jumalata religiooniks. Budism on religioon, mis lubab
Tegelik avatus vanalinna tagasi, et oleks kus juttu puhuda ja pilli mängida tegelike külalistega, kes pole turistid ega kliendid. 43. Rein Ruutsoo Suur-Ameerika maja aias. Segamatus ja privaatsus, emotsionaalne keskkond ühe kesklinna maja juures. 44. Urmas Vadi vanalinnas. Iseseisva elu algus. Tallinnas on alati surve, paranoiline tunne, kust saada raha. Tartus seda pole. 45. Ivan Makarov vanalinnas. Naturaalne kivi, lääne hõng, gootika. Hipist kirikurenoveerija, kes jutlustas kõige kaduvusest. Aga ehitamise eest makstakse hästi. 46. Ilja Sundlevitš Vabaduse väljakul. Lugu seniilsest vanaemast, kes otsis seal Peeter I ausammast. 47. Ants Tikk Pelgulinnas. Korterisaamise lug läbi parteisse astumise. Kaks head korraga, koosolekutel sai välja puhata. 48. Kristi Pumbo aias. Seltskond, kellega oli koos hea olla, ei tähistanudki Jüripäeva. Vahemaa Tallinna ja Võru vahel on pikem kui 250 kilomeetrit. 49. Elvi Roos maja ees
toetatud või asendatud organismiväliste meditsiiniliste vahendite abil. Moodne meditsiin oma võimalustega on sundinud inimesi järjest enam mõtlema ja reglementeerima inimväärikuse nimel meditsiinilise sekkumise alustamise või peatamise vajalikkust, võimalikkust ja tingimusi teatud olukordades. Eks inimväärikus ole muidugi mitmeti mõistetav, tõlgendatav ja järgitav mõiste, kuid nii või teisiti on see seotud tavapärasest inimlikust eksitentsist tulevate väärtustega. Kristlus jutlustas kunagi, et igaüks peab oma risti kandma ja selleks ristiks said olla kergesti ka haigused ja piinad. Moodsal ajal on näikse inimväärikus nii inimese enda vabadusega oma eksistentsi asjaolude üle otsustada, kuid sisaldab siiski tugevat positiivse emotsionaalsuse ja teatud esteetiliste väärtustega laetud sotsiaalset komponenti. Enam ei panustata kuigi palju ühiskondlikku energiat sellele, et iga ühiskonna liikme elu lõpul
tütarkloostreid ja nende ideed levisid kogu Lääne-Euroopas · Paavstid toetusid ilmaliku võimu alt vabanemisel Cluny munkade seisukohtadele · 25.2 XI sajand tsistertslased · Tsistertslased nõudsid füüsilist tööd, rajasid kloostrid asustamata paikadesse kus harisid ise maad ja ehitasid kloostrihooneid · Tsistertslaste kloostritest kujunesid suured majanduskeskused, mis rikastusid oma toodangu müügist · Bernard Clairvaux`st õhutas ristiretki ja jutlustas jumala sõna jõudmist inimeseni müstilise meditatsiooni kaudu · 25.2 XIII sajand frantsisklased ja dominiiklased · Frantsisklased levitasid jumalasõna lihtrahva seas, lihtsad ja vähenõudlikud · Dominiiklased jutlustasid usu kaitseks, panid suurt rõhku haridusele · Kerjusmungaordud rajati linnadesse, tsistertslased rajasid kloostrid maale · Kõik pidasid oluliseks ustavust ja alandlikkust · 25.3 · Pühakutes nähti surelike kaitsjaid
tulevikus esimene Jumala prohveti asetäitja, islami esimene kaliif. · Esimese aastaga õnnestus saada ainult 8 järgijat. · Hasimid ja Muttalibid ei hakka islamit järgima, kui Muhamed neile sellest räägib.Muhamedi onu vihastab ettepaneku peale nii hirmsasti,et saadab oma poja naise (Muhamedi tütar), Muhamedi juurde tagasi. Tütrel aga vedas,sest teda tuli kosima Othman ibn Affan, Omaij suguvõsast. Temast saab islami 3 kaliif. · 3 aastat jutlustas Muhamed vaikselt oma 20 järgijale. 4 aasta alguses käskis Gabriel tal esile astuda, ning usku kuulutada. VI ptk. · Islam rahu, kaitse, pääsemine. Islam nõuab usku ainujumalasse. Muhamed ei olnud uue usu looja, ta tahtis vanal uues hiilguses üles tõusta lasta. Ta oli reformaator ja islam , mida ta jutlustas, tähendas talle maailma algse usu ülestõusmist. · Saria islami seaduste kogu, püha seadus
Prantsusmaa intervendid välja ajanud. Vabariiklikud väed vallutasid veel Savoy, Nizza, Belgia, Reini vasaku kalda. Zirondiinid alustasid massiivset revolutsioonilist propagandat Euroopa rahvaste vabastamiseks. 19 novembril 1792 võttis Konvent vastu dekreedi kõikide rahvaste aitamiseks, kes tahavad vabaneda türanniast. Tuntuks sai loosung ,, Rahu hüttidele, sõda lossidele". Vallutatud aladel leidsid zirondiinid palju poolehoidjaid. Eriti agar oli Hollandist välja aetud Klootz, kes jutlustas ülemaailmsest revolutsioonist ja kutsus ülemaailmset vabariiki looma. Danton ja zirondiinid piirdusid siiski Prantsusmaa ,,loomulike piiridega". Vaenulike riikide tülliajamine ei õnnestunud. Peale monarhia kukutamist katkestas enamik riike diplomaatilised suhted Prantsusmaaga. Erandiks olid USA, Sveits ja Rootsi. Mitmesugused katsed luua kontakte Inglismaa parlamentaarse opositsiooniga suurt edu ei toonud. Talleyrand käis kaks korda Londonis, aga ministrite jutule ta ei pääsenud.
ülalpidava isa joontega. Loodusseadused on ühtaegu ka jumala seadused, nende järgi tulebki elada inimesel, kes peab taotlema teadlikkust ja kelle kõigis tegudes valitsegu mõistuslik printsiip. On tarvis hoiduda askeldusrikka eluga kaasnevatest afektidest, hoolitseda hingerahu ja tasakaalu eest, mis muudaksid inimese ükskõikseks välisvapustuste vastu. Filosoofia ülesandeks on vabastada inimese vaim pahelise keha võimu alt, õpetada teda toimima vastavalt loodusseadustele. Seneca jutlustas kõikide inimeste võrdsust, kuid ei astunud välja orjuse kui sellise vastu. Ta kirjutas samuti rea tragöödiaid, mille süzeed on võetud mütoloogiast. Maailmas valitseb saatus ning inimene saab õnnelik olla vaid siis, kui ta allub saatusele. Sest saatus juhib seda, kes allub ja tirib vägisi seda, kes ei allu (Seneca). Õnnelik on see, kes on võimeline õigesti arutlema, õnnelik on see, kes on rahul olemasolevaga, milline see ka poleks ja ei nurise oma saatuse üle, õnnelik on see,
seitsmekümneaastase sünnipäev pidu, Meos Matini poja ristimine, Toomas Parve ja Maarja Meltsi laulatus. Külalised olid kohale jõudnud , kuid uut köstrit ja tema abilist polnud jõudnud. Toomas Nipernaadi koos Taavet Joonaga kõndisid mööda maanteed mitu päeva ja olid väga väsinud. Märgates kaugelt hooneid nägid nad kuidas rahvas jooksis neile vastu, aravates, et tegemist on uue köstri ja tema abilisega. Nipernaadi läks asjaga kasa. Ta jutlustas ja ristis. Joona väga kartis piduliste petmist. Järgmisel hommikul jooksis uue köstri abiline tallu, neile teatades et, uus köster hilineb. Pidulised said väga vihaseks Nipernaadi ja Joonase peale. Läks suureks kakluseks. Kadri arvates polnud Joonas süüdi ja palus temal jääda. Kähmluse ajal jooksis Nipernaadi ära ja põgenes järjekortselt. Kaks svidrilindu-paabukest Sügisene soojus, vaikus ja rahu
B UDISM , TAOISM JA SINTOISM . Budism Budism sai alguse tänapäeva Nepaali aladel (Põhja-Indias) ning on 350 miljoni toetajaga suuruselt neljas religioon maailmas. Budistid elavad Indias, Nepaalis, Hiinas, Jaapanis, Koreas, Tiibetis jne. Religioon sai alguse India printsist Siddhartha Gautama, kes elas umbes 2500. aastat tagasi. Ta loobus kõrgest päritolust ja jutlustas kaasinimeste aitamisest sõltumata nende rikkusest. Oli sõja ja klasside vastu. Ta ei toetunud imedele, jumalatele ega millelegi ebatavalisele, vaid õpetas, kuidas saada õnnelikuks. Need, kes on asunud Siddhartha õpetust järgima nim. budistideks. ,,Buddha" on tiitel, see tähendab ,,virgunu", mis tuleb tüvest budh, mis tähendab nii ärkamist kui teadmist. Budismi kutsutakse vahel ka jumalata religiooniks, sest järgijail lubatakse tunnistada teisigi usundeid. Budistlikud sümbolid
mõjutavad hilisemate järglaste omadusi, kes on saadud paaritusest hoopis teiste isastega: telegoonia (e. järelpärandumise) hüpotees. 19. sajandi vältel tekib hulgaliselt teooriaid, mis käsitlevad inimese (erinevate rasside, rassitüüpide) koljuehitust. Valdavalt jääb peale teooria, milel kohaselt pikapealisemad rahvad/indiviidid oleksid vaimsetelt ja ühiskondlikelt omadustelt võimekamad kui lühipealised. Krahv Gobineau jutlustas üldise ühiskondliku degeneratsiooni teooriat. Idee seisnes selles, et (lähtudes vaimsete omaduste ja kehaliste tunnuste koospärandumise teooriast) erineval tasemel rasside segunemisel, asjasse puutuvate vaimsed võimed ei seguneks, teisisõnu kõrgema rassi tunnuseid ei suuda tekkinud madalam vorm edasi kanda. Euroopa rassimi jaoks peamiseks kuriteoks saavad seega segaabielud rasside vahel. Segarassideks peeti nii prantslasi kui juute.
Esimene samm kristluse kuulutamisel riigiusundiks. Kristlik vaimulikkond osales Konstantinoopoli avamispidustustel (uus pealinn). Aastal 324 Constantinus haaras Ida imp. oma võimu alla. K. suri 337. Algasid järglastevahelised võimutülid. Poeg Constans võitis, hakkas valitsema, tema asendaja Julianus Apostata püüdis taastada paganluse juhtrolli ja võtta kristluse privileegid ära. Oli tuttav neoplatonismiga. Jutlustas kristluse vastu. Hukkus sõjas pärslastega, tema järglane Julianus muutis kristluse taas riigiusuks. Tema järel Valentianus jne.
BUDISM ÜLDISELT Budism sai alguse ühest India printsist, kelle nimi oli Siddhartha Gautama ja elas umbes 2500 aastat tagasi. Palju inimesi hakkas teda järgima juba tema eluajal. Siddhartha jutlustas kaasinimeste aitamisest sõltumata nende rikkusest ja sõja ning klasside vastu. Ta ei toetunud imedele, jumalatele ega millelegi ebatavalisele. Selle asemel õpetas ta Kuldne Buddha Tais inimesi jälgima oma tegusid ja nende tagajärgi. Ta näitas neile, et kui nad mõistlikult ja hästi toimivad, elavad nad õnnelikku elu. Mehi ja naisi, kes on asunud Siddhartha õpetust järgima, kutsutakse budistideks.
Reformatsiooniga ühines ta 1521. aastal. Ta aitas reformatsiooni pöhidokumente koostada ning ka Piiblit tölkida. Samal ajal, kui Luther suhtus kriitiliselt ilmalikku haridusse, mis kiskuvat hinge Jumala juurest eemale, oli Melanchthon seisukohal, et just möistus ja haridus peavadki usku toetama. ERIMEELSUSED REFORMATSIOONIS Lutheri Wartburgis viibides hakkas reformatsioonis ilmnema eri arusaamu ja taotlusi. 1) Wittenbergi ülikooli professor Andreas Karlstadt jutlustas aktiivusut ilmalikus elus, ülistas töökust ja ettevötlikust. Ta väitis, et keegi ei vöi olla kindel oma hinge päästmises, kui ei teni endale ise leiba. Arvustades teravalt pühepildikultust, ajendas Karlstadt pildirüüste. Ülesköetud rahvahulk tormas kirikutesse, kiskus maha altarid, kujud ja pildid ning hävitas need. 2) Eraldi suund kujunes välja Zwickaus
mis omandas riigiideoloogia staatuse. Seda propageeris ja juurutas selleks loo- dud Atoni preesterkond. Atoni kultus samastus riigi tasemel vaarao Ehnatoni isikukultusega. Atoni ja vaarao auks toimetati avalikke riitusi, millest võtsid osa suured rahvahulgad. Etnotsentrismist antud ajastul küll rääkida ei saa. Egiptlastele oli üldse võõras dogmaatiline ksenofoobia, eriti avarad võimalu- sed avanesid võõramaalastele Uue riigi perioodil (Stadnikov 1998: 23), Ehnaton jutlustas aga koguni kõikide inimeste samaväärsust Atoni ees. Atoni õpetuse levitamisega laskis vaarao tegelda süstemaatiliselt. Informatsiooni ja ajaloo tsenseerimise poolt räägivad sammud, mis võeti ette selleks, et Amoni ja min- gil määral teiste kultus unustusse vajuks. Järelikult vastab Ehnatoni kaasus, üks erand välja arvatud, üsna täielikult selle faktori tunnustele. 6. Välispoliitika Poliitilise hegemoonia taotlemine naaberterritooriumide suhtes; kestev
vaimulikele naistele, kes pühendasid Franciscuse juhatusel oma elu patukahetsusele ja palvele. Sealt sai aastatel 1211-1212 alguse klarisside ordu. (Prinz 2006: 258-259) Ajalugu ja arvukad legendid on loonud Franciscusest omapärase ideaalkuju. Teda on läbi aegade nähtud "inimeste ja loomade, lindude ja lillede vennana, jutlustaja ja rahutoojana". (Hiiemets 1995: 5) Teda armastatakse ja austatakse tänapäevani, sest ta elas oma elu ausalt Kristuse jälgedes ning jutlustas sellest (Prinz 2006: 242). Püha 11 Franciscuse kohene populaarsus ja entusiasm, millega palvevendi tervitati, tulenes frantsisklaste sõnumist kõigile ilmalikele klassidele. Nimelt rõhutasid nad, et oli võimalik elada pühakirja järgi, praktiseerida Kristuse imiteerimist ka elades oma igapäevast elu. Ainus reegel oli järgida pühakirja ja igaüks võis elada pühalikku elu olenemata nende olukorrast. (Lawrence 2001: 248-249) Franciscusel oli lennukas vaim, kuid ta tundis
Kristluse levitamine Reconquista kui avalöök maailma kritianiseerimisel. Juriidiline Paavst Alexander VI andis Isabellale ja Ferdinandile suveräänsuse kõigile veel vallutamata Atlandi maadele. Tsivilisatsiooni toomine barbaritele ja sellega nende päästmine. *4.Kas barbarite alistamine on õigustatud? Las Casas versus Sepulveda. Las Casas indiaanlased on samasugused inimesed nagu Eurooplased ja seega on neil õigustus sõjaks eurooplaste vastu, kes on neile ülekohut teinud. Jutlustas rahumeelse kolonisatsiooni, kaubanduse ja kritianiseerimise ideest. Kuid indiaanlased pidid koheldama kui alamaid, seega tunnistas juriidilist argumenti. Sepulveda indiaanlased on metsikud barbarid, ja seega orjad, kelle isandad on hispaanlased. *5.Francisco de Vitoria õigustus vallutusele. Peab olema võimalus vabalt reisida ja kommunikeeruda, ristida inimesi (ja ristituid kaitsta), kaitsma barbareid nende türanlike valitsejate eest, tuleb kaitsta oma
Calvinismi põhimõte - Ettemääratus e. predestinatsioon. Tähendas seda, et jumal on inimesed jumalad välja valinud ja ühed inimesed on määratud hukatusse ja teised õndsusesse. Inimese enda tegevusest ja tahtest ei sõltu miski. Samas võib põhimõtteliselt Jumal inimesele maises elus märku anda, et ta on välja valitud. Märgiks oli edukus ja rikkus. See õpetus meeldis tekkivale kodanlusele. Tuli eralõbusi piirata. Calvinistid valisid enda seast juhi, kes jutlustas ja kes koguduse liikmete elu jälgis. Calvinistid elasid töölooma elu - 6 päeva töötasid, 7. päeval tänasid jumalat. Pvesbuter - Koguduse juht. Inglismaa Anglikaani rajamine e. Usupuhastuse liikumine on otseselt seotud Inglismaa kuningaga. Tehti lubatuks lahutus. Algas sellega, et kuningas soovis lahutada, kuid Paavst ei andnud luba ja Henry naine oli Hispaania kuninga tädi ja Hispaania oli üks Paavsti suurtest toetajatest ja seega ei
töölisküsimus peale majandusnähtuste ka tunnetest ja õigusest, üldse ajastu kultuurist. Lätub tootmiskulude teooriast. Samastab hinna ja väärtuse, pidades hinda kõige täpsemaks väärtuse väljendajaks. 7. Milles seisnesid L. Brentano majandusvaated? (,,Kaasaegsed tööliste gildid", ,,Kaasaja sotsiaalsete nähtuste põhjustest", ,,Agraarpoliitika") Pidas õigeks mullaviljakuse teooriat, kaitses monopole, ei pooldanud teraviljatolle. 8. Mida jutlustas sotsiaalne koolkond? Kujutasid tootmist puhttehnilise protsessina, milles ei olevat sotsiaalseid elemente. Seega eraldasid nad ühiskondlikud suhted tootlike jõudude arengust, eitasid nende seoseid. Inimtegevuses soovitasid jälgida eesmärke. Eitati majandusseaduste objekstiivset iseloomu ning ühiskonnaelu aluseks peeti õigust. Õigus olevat kõigi majandus-ja sotsiaalsete protsesside aluseks. Tootmise eesmärgiks pole
• Läks 40 päevaks ja ööks kõrbesse • Seal ahvatles teda kurat kahel viisil: • Kui nälga tundis käskis kivid leivaks muuta • Kuulsuse ja imetluse jaoks templi katuselt alla viskuda ja ingliteal end päästa lasta • 30-aastaselt alustas avalikku jutlustamist (umbes 3 aastat) • Rändjutlustaja, kes liikus koos jüngritega mööda maad ringi • Ravis haigeid • Toetajad võtsid külalislahelt vastu (pidulikud söömaajad) • Jutlustas lihsas, selges ja väljendusrikkas keeles (kasutas talupoja- ja käsitöölissemiljööst pärinevaid kõnekujundeid ja võrdlusi) • Ei ületähtsustanud kirjatarkust, vaid kuulutas praktilist ja tegusat ligimesearmastuse evangeeliumi ning tõotas Jumalariigi saabumis • Viimne õhtusöömaaeg • Viimane söömaaeg, mille Jeesus pidas koos jüngritega enne oma surma • Leib Jeesuse ihu ja vein tema veri • Jeesuse surm avas kõikide tee igavesse ellu
Millist rolli mängisid kloostrid keskaegses hariduses, teaduses, tervishoius, sotsiaalabis, majanduses. Millal tekkisid tsistertslaste, dominiiklaste ja frantsisklaste ordud ja mille poolest need erinesid varasematest? Mis olid vaimulikud rüütliordud? Jeesus Kristus- juut, sündis Juudamaal Pethlemmas Augustuse valitsemis ajal u 3 eKr (jõulupüha). Ta jutlustad 3 a Juudamaal, 12 jüngrit. Tema usulised väljavaated olid teised kui tollele ajala kohane. Jutlustas inimeste võrdsusest, ligimese armastusest, andeksandmisest. 313 pKr legaliseeris keiser Constantinus Suur risiusu, sai valdavaks kogu riigis. 395 sai ristiusust ametlik riigiusk, algas paganluse tagakiusamine. Uus Testament pandi kirja 1.s pKr. Kokku 27 raamatut, sidaldab 4 evangeliumit (Markuse, Matteuse, Luuka, Johannese), apostlite tegusid, apostel Pauluse kirju, ilmutuste raamatut. Tähtis kuna see on kristlaste püha raamat Jeesuse elus ta ja õpetustest
lõbusasti. Põhjused aga, miks nad säärasesse logelemisse ja kirikumineku põlgamisse sattusid, on need: esiteks ei olnud tervel maal ainustki head kooli, kust oleks vähemalt tulnud lihtjutustaja, kes mittesaksa keelt mõistab; mispärast koolide puudusel kirikud hulk aastaid täiesti tühjad olid ja lagunesid. Teiseks kui kuskil kirikus oligi õpetaja, siis oli see harilikult võõramaalane ja ei osanud mittesaksa keelt ning jutlustas sakslastele saksa keeles, mida mittesaksa talurahvas ei võinud mõista. Sellepärast jäid nad kirikust eemale ja harjusid logelemisega, ent neil tuli siiski pastorile palka maksta, kuna iga sakslane aastas vaid ühe singi lisaks andis. Kolmandaks hoolisid orduhärrad ja piiskopid üpris vähe kehvade talupoegade hingeõndsusest ja heakäekäigust; sest nad pidasid meeles, et see ei ole nende kodumaa, ning nad olid ainult selle peal väljas, et neil endi elupäevi küllalt oleks."
Ka poiste ema Saloome6 oli Jeesusesse kiindunud ja saatis teda kuni Kolgatani. Sündiv religioon oli mitmeski mõttes sarnane naiste ja lastega. Oli ju Sebeduse poeg Johannes alles neljateistkümnene, tema vend Jaakobus mõned aastad vanem. Pärimuse järgi oli ka Toomas vaid kuueteistkümnene. Sõpruskonnas oli vaid üks vanem liige neljakümnene Peetrus. Kõik viitas sellele, et just Peetrus tõuseb võrdsete seas esile kui teistest tähtsam. Jeesus elas tema juures ja jutlustas tema paadis. Kuna sõpruskond elas Jumala riigi saabumise ootuses, mõeldi ka tulevikule. Harimatute inimeste arvates oli Jumala riik lihtsalt uus ühiskondlik kord, kus kuningaks saab Jeesus ja ministrite kohad lähevad jagamisele 12 jüngri vahel. Siit ka Saloome mõte oma poegadele paremad kohad välja kaubelda. Niisugusest korruptiivsest mõttest haaratuna kutsuski ta ühel päeval Jeesuse kõrvale ja anus temalt kahte aukohta oma poegadele. Matteus räägib sellest
Mõjutas kogu rahvast – nende tegevuse läbi jõudis ristiusk inimestele lähedamale Võideldi vanade uskumuste, kommete, tavadega Levis kõlblam, karskem elulaad Põlu alla pandi ehted, värvikad rahvarõivad, rahvalaulud, -muusika ja -peod. Kõike seda peeti paganlikuks või patuse ilmaliku elu ilminguks. Tekkisid äärmused: nt Rõuge talupoeg Tallima Paap oli isehakanud prohvet, kes jutlustas, et mõisnike võim on kuradist, et inimesed on vennad ja peavad elama ühise kogukonnana ja vara jagades. 1743.a keelustas keisrinna Jelizaveta vennastekogudused, kuna nad väljusid kiriku ja aadli kontrolli alt Usuvahetusliikumine 1845.a Liivimaal: luteri usust vene õigeusku astumine levisid valekuuldused, et õigeusku minejad saavad hingemaa ja vabanevad orjusest kolme aastaga astus õigeusku üle 60 000 eestlase
nendel ühiskonnareeglitel mitte mingisugust ratsionaalset alust. Künism Antisthenes (ca 445-365 e. Kr.), esiküünik; kaotas täielikult usu filosoofiasse ning loobus oma mugavast kõrgklassi elust. Ta uskus, et ühiskond, mis paneb peaasjalikult rõhku materiaalsetele väärtustele, staatusele ja töötegemisele, on ebaloomulik ja moondunud eluvorm ning et sellist elu peaks vältima. Kaheldes kunsti, matemaatika ja õppimise väärtuses, jutlustas Antisthenes ,,tagasi loodusesse"-tüüpi filosoofiat, mis tähendas elu, mis on vaba tahtmistest ja kirgedest ning ühiskonna piirangutest ja konventsioonidest. Ta leidis, et tõeline õnn seisneb iseseisvuses. Tegemist oli lihtsa, sõltumatu, loomuliku elu otsingutega, mis iseloomustas kogu antud filosoofilist käsitlust. Elu, mida Antisthenes pärast aristokraatlikust elust tagasitõmbumist elas, nägi välja järgmine: ta käis läbi lihtsate tööinimestega, riietudes nagu nemad
kirjutas ta oma 1905. aastal oma tähtsaimas teoses ,,Protestantlik eetika ja kapitalistlik vaimsus". Viimase all mõistis ta kogumikku ideedest ja kommetest, mis soosivad ratsionaalset püüdlust majandusliku kasu poole (nn. zweckrational). Kuid mitte mingil juhul ei rajatud kapitalistliku ühiskonnamudelit algselt kasumiihalusele, väitis Weber. Hoopis vastupidi, selle tõukejõuks sai antikapitalistlik puritaanlik retoorika, mis jutlustas maisest saamahimust eemale hoidumist. Esmapilgul näib katoliikliku hierarhia lõhkumine ning järjepidev manitsemine hüvedest loobudes oma ametile (kutsumus e. Beruf) pühenduma tõepoolest protestantlust kapitalismist eemale tõrjuvat. Kuid nagu Weber argumenteerib, viis arengupüüdluste puudumine, luksusest loobumine ja olmelistele küsimustele keskendumine just äärmiselt produktiivse ,,kogu-ja- hoia" mentaliteedi domineerimisele, mis on kapitalistliku vaimsuse alustalaks. Siinkohal
· Ühines reformatsiooniga 1521. aastal. Ta aitas põhidokumente koostada ja piiblit tõlkida. Melanchthon oli seisukohal, et just mõistus ja haridus peavad usku toetama. ERIMEELSUSED REFORMATSIOONIS · Mõni leidis, et ümberkorraldused ei saa piirduda üksnes usupuhastusega ja õpetatud meeste vaidlustega, vaid tuleb tähelepanu pöörata ka argipäeva muredele. · Wittenbergi ülikooli professor Andreas Karlstadt jutlustas aktiivsust ilmalikus elu, ülistas töökust ja ettevõtlikust. Arvustas pühapildikultust, ajendas pildirüüste rahvahulk tormas kirikusse, kes hävitasid altarid, kujud jne. · Zwickausis tõusid esile uued prohvetid rõhutasid igaühe õigust jutlustada, väitsid, et pole vaja piiblit ja ülikooli. Ristida sai vaid täiskasvanut, kellel pole usku kõik pidid end taasristima kujunes anabaptistide(taasristijate) sekt
tegelikkusesse, milles avastati ilu ja harmooniat. Ühelt poolt tõusis humanismis esile vajadus looduse parema tunnetamise järele, teiselt poolt asetus inimene ise kui samasse loodusesse kuuluv objekt filosoofilise huvi keskpunkti. Humanismi elukäsitlus oli inimesekeskne. Avardunud ning põhiliselt muutunud maailmapilt esitas paratamatult küsimuse: milline on inimese koht maailmas? Enamik humanistlike ideede kandjaid jutlustas inimese vabastamisest kiriklike autoriteetide eestkoste alt, mistõttu filosoofiline mõtlemine omandas selge ilmaliku ilme. Veovahendid Suured avastusretked olnuksid mõeldamatud ilma heade laevadeta. Inglismaa, Hispaania ja Portugal lõid võimsa laevastiku. 15. saj. Keskpaiku ilmusid Lääne-Euroopas mõnel pool jõgedele vesiratastega laevad, mis liikusid vastuvoolu. Laevu veeti edasi üle kaldal asuvate plokkide tõmmatud trosside abil
Legendi kohaselt olevat teda kiusanud ka surmajumal. Kirgastudes sai temast Buddha (kirgastunu, virgunu, enne oli Siddharta Gautama) Pärast kirgastumist otsis oma õpilased üles ja pidas neile jutluse, pani liikuma dharma-ratta, mis on kaheksa kodaraga ratas. Jutluse pidas ta Sarnathis. Õpilastest said uue budistliku kogukonna, mungavennaskonna liikmed (sangha kogudus). Buddha kirgastus 40-aastaselt, suri 88-aastaselt. Ülejäänud elu jutlustas ta, asutas mungakogudusi. Kolm budistlikku kalliskivi: buddha, dharma, sangha. Õpetus. Buddha vormistas oma õpetuse ravimiretsepti meenutavana: sümptom, diagnoos, prognoos, ravi. Dharma seisneb neljas üllas tões: 1. Kõigi olendite maine eksistents on kannatus (duhkha vilets riisitoit, vastand sukha). Ka õnnehetked on kannatus, sest inimene teab, et ühel hetkel need lõppevad. Kannatus on ka lahusolek millestki meeldivast. 2
Joosep põgenesid Egiptusesse pärast seda, kui Joosepit oli unenäos hoiatatud Heroodese plaanidest. Pärast Heroodese surma tuli Püha perekond Egiptusest tagasi ja asus elama Naatsaretti, kus Jeesus üles kasvas. Kui Kristus oli 30-aastane, ristis Ristija Johannes ta Jordani jões. Pärast seda siirdus Jeesus kõrbesse, et paastuda nelikümmend päeva ja ööd. Usku jumalasse tõestas ta sellega, et seisis vastu Saatana kolmele kiusatusele. Kolme järgneva aasta jooksul jutlustas Jeesus Palestiinas ja kogus enda ümber rühma õpilasi ehk jüngreid. Kristlikke väljavalituid nimetas Kristus Mäejutluses "maa soolaks". Oma õpetuse põhiolemuse andiski Jeesus edasi kuulsas Mäejutluses. Jutlus on kokkuvõetav kuldses reeglis: "Kõik, mida te tahate, et inimesed teile teevad, tehke ka nendele." (Mt 7:12). Jumalariigi kuulutamise kõrval saatis Jeesus korda ka palju imetegusid, mida isegi tema vaenlased ei eitanud
sõjas ei julgenud isegi paavst kritiseerida, kuna kartis, et see toob vaid juurde ohvreid. Ka Nõukogude Liidus oli usuelu Teise maailmasõja ajaks suuresti välja suretatud ning kirikul ei olnud mingitki võimalust stalinistlikku terrorit peatada. Nõukogude Liidus nägid revolutsioonilised bolsevikud vaenlasi ka vaimulikes, kuna nad olid alates Peeter Suure aegadest teinud palju koostööd riigivõimuga. Marxi järgi oli usk oopium rahva vaigistamiseks ja tasalülitamiseks. Kristus jutlustas ligimesearmastusest ja sotsiaalsest võrdsusest, ent ajalooliselt oli kristlik religioon tegelnud pigem õpetuslike küsimustega ning lootnud heale äraelamisele suhetes riigiga. Seega oli kommunistide suhtumine kirikusse väga negatiivne. Pärast enamlaste võimule tõusmist algas totaalne võitlus religiooni vastu, mis kestis kuni Nõukogude aja lõpuni. 1930. aastaiks oli 50-60% Nõukogude kirikutest suletud, kirikute ruume kasutati mitmesugustel otstarvetel, näiteks juurviljaladude või
niisiis seetõttu, et just imperialistlikuks sõjaks valmistuva riigi vaatevinklist hakati hindama populatsiooni kvaliteedi ja kvantiteedi näitajaid. Th. Malthuse 200 aastat tagasi kõlanud eitav lähenemine rahvastiku arvu kasvu suhtes oli edaspidi erand, 16 üldine tendents alates 19. 16 Paradoks on siinkohal ehk see, et üks omaaegseid demograafiateaduse rajajaid 18. sajandi lõpul Thomas Malthus (1766-1834), pidas tarvilikuks teatava osa inimkonna suremist, nt sõdades. Malthus jutlustas sigimisest hoidumist usklikuna ei pooldanud ta ,,ärahoidvaid" 28 sajandist oli iivet soosiv. Kui aga iive oli eesmärk, tuli mõelda neile oludele, kest sirgus enamus rahvast, so sotsiaalse püramiidi alumise osa elamistingimustele. Küsimustele, mis ühiskondade ees seisid, hakkas üha rohkem panustama arenev statistika ja sotsioloogia ning epidemioloogia. Vastavas vallas toimunud mõtetevahetust vaadelgem nüüd
Kristluse lähtekohad: · judaism (koos sellele omase messiaootusega) · messiaootuse ülekandmine inimisiku ja jumala suhete valdkonda · messiaootuse seostamine konkreetsete ajaloosündmustega · idamaiste usundite mõjutused · hellenistlik filosoofia Algkristlus levis esmalt õigusteta alamkihtide seas, pakkudes lootusetu olukorra vaimset mõtestatust ja lohutust, kuid kristlus ei taotlenud ühiskonna vägivaldset muutmist, vaid jutlustas eelkõige rahust ning leppimisest. Algkirik väitis, et rahu (rahulolu) ei ole võimalik saada (juudi kombel) kõigi seaduste range täitmisega (49.a. apostliku kirikukogu otsus), kuid rahu ei saavuta ka Rooma tavadele vastava sõjalise ning juriidilise rahustamisega. Rahu on võimatu oma õigusseisukoha ohverdamiseta. Viimane arvamus viitas Rooma õiguse kompromissivaimule. Varane kirik allus samas Rooma impeeriumi õigusele nii heas kui halvas.
Budismi rajaja oli Siddharta Gautama ehk Buddha (6.-5. saj eKr): India valitseja poeg Preester ennustas, et temast saab tark mees ning isa hoidis teda luku taga Buddha põgenes kodust, jättes oma naise ja poja Pooldas esialgu askeetlikku eluviisi, kuid peagi leidis, et sel ei ole mõtet Istus puu alla ning mediteeris 49 päeva, et saavutada kirgastumine seda saavutades sai Buddhaks Soovis oma õpetust levitada ning jutlustas ja rajas koguduse ~5. saj eKr sai Buddha sepa juures süües toidumürgituse ning teel koju ta suri ja pääses parinirvanasse Buddha õpetus: Dharma seadus, õpetus; Buddha õpetus, budismi alussambad: 1. Kõik olemasolev on kannatus 2. Kannatuse põhjuseks on iha ja soov asjadest kinni hoida 3. Kannatus lakkab (elu)iha lõppedes 4. Kannatuse ja eluiha kustumiseni viib 8-osaline tee
rumalust, ehk teisisõnu polnud selge sotsiaalsete protsesside olulisus ja nende analüüs (nn terapeutiline nihilism). 18. sajandi lõpul kujunesid välja koguni õpetused (Thomas Malthus, 1766-1834), mis pidasid tarvilikuks isegi teatava osa inimkonna suremist. Ka sõdasid peeti kasulikuks (inimkonna arvukuse reguleerimise vaatevinklist) jne. Peamiselt asus Malthus jutlustama aga sündivusest hoidumist usklikuna ei pooldanud ta igasuguseid ,,ärahoidvaid" vahendeid, vaid jutlustas pigem sugulist karskust. See ideoloogia püsis teataval määral kuni Darwinini ja 19. sajandi lõpu, 20. sajandi alguse sõdadeni, mille kontekstis pääses võidule iibehüsteeria (anti-maltusianism, pronatalism). 18. sajandil hakkasid kujunema olud, mis viisid uue meditsiinikorralduse, sj tervishoiusüsteemi tekke ja riigi üha suurema sekkumiseni tervishoiuküsimustesse. Põhjusi sellisteks arenguteks oli mitu, eeskätt mainitagu urbaniseerumist, mis
õieti protestides rõhumistingimuste vastu, kuid pole siiski suutnud aidata rõhututel neid rõhumistingimusi hävitada. Religioon on sellises olukorras rõhutud inimese ohe, südametu maailma süda. Näiteks Lutheri-aegsete talupoegade rahutuste kohta ütles Engels, et Luther innustas talupoegi oma elutingimusi parandama, tõlkis neile piibli saksa keelde, kuid hülgas talupojad kui need soovisid liialt radikaalseid muutusi. Kümmekond aastat hiljem (1535) jutlustas anabaptistide juht Thomas Müntzer kiriku vastu ja püüdis rajada maa peale jumalariiki (sealjuures ka ühiskonda ilma klassierinevuste, monogaamia ja eraomandita). See katse aga jäi ajutiseks. 50 Vabakirikud, usuvabadus ja ühiskond: Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse * A. Kilp * KUS 2010 Max Weber (1864-1920)
*Kõige vanemas teadmusametis, arstiteaduses, tegi Taylori kaasaegne William Osler (1849--1919) sama, mis Taylor. Ja seda ka samal ajal, 1892, aastal ilmunud raamatus "The Principles and Practice of Medicne" ("Meditsiini põhimõtted ja praktika"), mida peeti väidetavalt parimaks õpikuks pärast Eukleidese "Geomeetriat" 3. sajandist eKr. Osleri tööd on õigustatult nimetatud teadusliku juhtimise rakendamiseks meditsiinilise diagnoosi puhul. Ja nii nagu Taylor, jutlustas ka Osler, et oskusi pole ole-mas, on ainult meetod. Ükskõik kui valjult nende eest võitlejad ka enda ja Taylori erinevustest ei räägiks. See kehtib nii "töö laiendamise", "töö rikastamise" kui ka "tööülesannete rotatsiooni" kohta - kõik need käsutavad Taylori meetodeid töötaja väsimuse vähendamiseks ja sedakaudu tema produktiivsuse suurendamiseks. 346 9.2.1.2. Füüsilise töö tegija produktiivsuse tulevik
renditakse talunikele. Ettevõtjaid meelitaks madal maarent, töölisi tervislik keskkond, pargid ja töökoht kodu lähedal ning talunikke turg linnaelanike näol. Kogu linna finantseeriks niisiis maarent, mille eest tasutakse laenud ja ehitatakse välja teenindus, koolid, haiglad jne. Linn on isevalitsev ja isemajandav üksus, riigil pole siin üldse vaja asjasse sekkuda. Eraisikud maad omada ei saa, et vältida maaga spekuleerimist. Letchworth Garden City Howard jutlustas oma ideed kõikjal Inglismaal ja sai mõjukaid toetajaid. Esimene aedlinna ühistu moodustati 1903. Osteti 1900 ha maad Letchworth’is, 50 km Londonist põhja pool. Linna planeerijateks olid arhitektid Parker ja Unwin, kes tegid osalt ka majade projektid. Ridamajad igaüks oma aiaga, asetatud nii, et maja ja aed oleks võimalikult rohkem päikese käes. Uus meetod linna planeerimisel oli umbtänavate kasutamine, et vältida läbisõiduliiklust. Elamurajoonide vahel ja ümber pargid
annaabi.ee 
