Sümbolid maalidel (0)

 
Jeesust tähistavad varakristlikud sümbolid:
∞ Hea Karjane - õlgadel lammast kandev mees. Selle motiivi aluseks on Jeesuse sõnad endast kui heast karjasest, kes hoiab oma kogudust huntide eest Lammast kandva karjase kuju oli sümbolina tuntud juba kreeka kunstis: kreeka jumal Hermes karja kaitsjana kandis oma seljas ühte voonakest.
∞ Kala - Kristuse sümbol varakristlikus kultuuris; kala motiivi võis näha katakombide seinamaalingutel ja mosaiikidel, salamärgina valgustitel ja pitseritel.
∞ Paabulind – “sada silma” paabulinnu sabal sümboliseerivad kõikenägevat Kristust. Paabulind on ka Kristuse surematuse sümbol, mis tuleneb uskumusest, et paabulinnuliha ei rikne.
∞ Pelikan – ennastohverdava armastuse, Kristuse vereohvri sümbol. Sümboolika aluseks on varakristlik legend pelikanist, kelle pojad madu tappis. Emapelikan leinas neid kolm päeva, siis torkas oma rinna katki ja sealt tilkuv veri elustas pojad. Koos fööniksiga esindab pelikan Kristuse loomust: pelikan  inimlikku ja fööniks jumalikku poolt.
∞ Fööniks – Kristuse ülestõusmise sümbol, esindab Kristuse jumalikku poolt. Fööniks sümboliseerib ka usku ja igipüsivust: fööniks põletas end perioodiliselt tuleriidal, siis aga tõusis iseenese tuhast taas ellu ja alustas uut eluringi.
∞ tall ehk Agnus Dei – (ld k “Jumal tall”) sümboliseerib Kristust kui lepitusohvrit inimkonna pattude eest.
∞
Jeesuslapse atribuudid:
∞ Karikakar – sümboliseerib Jeesuslapse süütust. Tavaliselt kujutati kirikakart maalidel, mis näitavad Jeesuslapse kummardamist.
∞ Koit – lunastuse ning Kristuse tuleku võrdkuju.
∞ Korall – Jeesuslapse atribuut.
∞ Kuu – sümboliseerib Jeesuslapse hälli.
Kristuse võimu ja kuninglikkuse sümbolid:
∞ Eesel –loom, kellel Kristus sõitis Jeruusalemma. Esimesed kristlased nägid selles sissesõidus prohvet Sakarja ettekuulutuse täitumist: ”Ütelge Siioni tütrele: Vaata, sinu Kuningas tuleb sulle tasane ja istub emaeesli seljas.” (Sk 9:9). Eesel sümboliseerib Iisraeli rahumeelsust. Seega tähendab Sakarja ettekuulutus , et Kristus on rahumeelne kuningas, mitte sõjakas messias .
∞ Koidutäht – Kristuse sümbol
∞ Küünal – Kristuse kui maailma valguse sümbol
∞ Number kaks – Kristuse inimlik ja jumalik loomus
∞ Riigiõun (maakera) – Kristuse atribuut, tema ülima võimu sümbol
∞ Rist kuplil – sümboliseerib Kristuse ülemvõimu kõigi inimeste üle
∞ Ingis olev ristikujuline aupaiste
Armulauaga seotud sümbolid:
∞ Armulauakarikas – püha õhtusöömaaja ja Kristuse vereohvri sümbol
∞ Leib (armulaual on eriline armulaualeib – oblaat ) - sümboliseeerib Kristuse ihu. Leib on elu tähis ja võib sümboliseerida Kristust kui maailmale igavese elu andjat. Leiva murdmine ja jagamine on kokkukuuluvuse märk. Hapendamata leib on puhastumise ja paasapühade ohvri märk
∞ Vein – Kristuse lunastav veri. Armulauavein – viinamarjamahl või vein võrdub juutlikus sümboolikas verega. Armulauavein märgib inimeste ja Jumala vahelist pühalikku lepingut
∞ Viinamarjad; viinapuu ja selle oksad - kujutavad Kristuse ja kristlaste kokkukuuluvust ja vihjavad armulauaveinile
Kristuse kannatustega seotud sümbolid:
∞ Ahelad – Kristuse kannatuse sümbol
∞ Akantus – akantuse okkad sümboliseerivad Kristuse kannatusi
∞ Ametüst – violetne kivi sümboliseerib Kristuse kannatusi, alandlikkust, meelerahu ja vagadust
∞ Astelpõõsas – Kristuse kannatuse sümbol. Legendi järgi tehti Kristuse rist astelpõõsa puidust, sest teised puud ei lubanud end kasutada; Kristuse okaskrooni sümbol
∞ Haavad - Kristuse kannatuse sümbol. Tavaliselt kujutatakse Kristust viie haavaga (kaks kätel, kaks jalgadel, üks küljes).
∞ Heliotroop – verekivi, milles on Kristuse verepiisad. Rahu ja mõistmise sümbol
∞ Karbunkul – punane granaat, mille erepunane värv sümboliseerib verd ja Kristuse haavu ning seega kannatust
∞ Krutsifiks sümboliseerib lunastust Kristuse ristisurma kaudu. Vanimad ristilöödud Kristuse kujutised pärinevad 6. sajandist pKr, kusjuures varasel keskajal kujutati ristilöödud Kristust elavana ja triumfeerivana. Aja jooksul ristilöödu kujutamine aga muutus: näiteks gooti stiilis krutsifiksil on Kristus kas surnud või piinarikkalt surev . Tõenäoliselt pärineb krutsifiks Rooma impeeriumi aladelt . Krutsifiks tuleneb ladinakeelsest verbist – cruciare –
 “ piinama ” – ja seega on juba sümboli nimesse kodeeritud vägivalla ajalugu
∞ Köis – sümboliseerib Kristuse kannatusi, sest sõdalased sidusid kinni Kristuse käed
∞ Moon – punased mooniõied märgivad Kristuse kannatusi ja vereohvrit
∞ Ohakalind – Kristuse kannatusi sümboliseeriv lind, keda kujutatakse tavaliselt koos ohaka- või kibuvitsaoksaga. Linnul on veretilka meenutav punane laik, mis saadud Kristuse laubast okast välja tõmmates
∞ Okaskroon – Rooma sõdurid mõnitasid ja piinasid sellega Kristust, sest pidasid teda isehakanud kuningaks. Okaskroon on üks peamisi kannatava Kristuse, märtri atribuute. Tavaliselt on see põimitud kas kibuvitsa , ohaka, astelpõõsa või muraka vartest. Kolm vääti okaskroonis märgivad patulunastuse kolme astet: arusaamist, et oled pattu teinud, pihtimist, lunastust
∞ Orhidee – tumepunased täpid lillel on Kristuse veretilgad
∞Pilliroog – Jeesuse kannatuse sümbol. Alandamiseks panid sõdurid Kristusele “valitsuskepina” kätte pilliroo . Ristile naelutatud Kristusele pakuti äädikas niisutatud käsna just pillirookepi otsast – sümboliseerib suuruse alandamist
∞ Punarind – kaastunde sümbol, sest lind püüdis Kristuse ristist naelu välja tõmmata ning põrgus piinlevatele hingedele vett viia. Punase rinna olevat ta saanud kas naelatorkest või põrgutule kõrvetusest. Rändlinnuna sümboliseerib surma ja ülestõusmist
∞ Purpurpunane mantel – Kristuse sümbol
∞ Täring – Kristuse kannatuste sümbol, sest pärast ristilöömist heitsid sõdurid tema kuue peale liisku
∞ Veripunane roos – Kristuse kannatuse ja inimkonna-armastuse sümbol                
∞ Võilill – mõru maitsega lill, Kristuse kannatuste sümbol
Kristuse ülestõusmise sümbolid:
∞ Liblikas – nukust tekkiv putukas tuletab meelde Kristuse ülestõusmist
∞ Muna – Kristuse ülestõusmise sümbol. Tibupoja koorumine sümboliseerib Kristuse väljatulekut hauakambrist. Legendi järgi tuli Maarja Magdaleena keiser Tiberiuse juurde ja kuulutas: “Kristus on üles tõusnud!”. Tal oli kaasas muna. Tiberius olevat kostnud, et enne läheb muna punaseks, kui tema seda usub. Muna värvuski punaseks
∞ Nelikümmend – Kristus paastus 40 päeva kõrbes – seal kiusas teda kurat (seda mälestab 40 päeva kestev suur paast ). Pärast paastumist jutlustas Jeesus 40 kuud. 40 päeva pärast surma tõusis ta taevasse
 
Koostasid: Helen & Helin