Riigikaitse – kas üldine kaitseväeteenistuskohutus või palgaarmee? (1)

### Riigikaitse � kas � ldine kaitsev�eteenistuskohutus v�i palgaarmee ? Eesti Vabariigis tagatakse julgeolek kahel viisil - sisejulgeoleku, mis kuulub siseministeeriumi ning justiitsministeeriumi valitsemisalasse ning seda t�iendav v�lisjulgeolek. V�lisjulgeoleku eesm�rk on tagada riigi ja rahva kaitse v�imaliku kallaletungi korral. Nagu termin riigikaitse � tleb , on eesm�rgiks kehtiva riigikorra ja riigi iseseisvuse tagamine. Eesti Vabariigis kehtiva seaduse alusel on Eestis julgeoleku tagajaks kaitsev�eteenistuse l�binud noored eesti mehed. Kuid kas tasuks �kki muuta seadust ning muuta kaitsev�eteenistus vabatahtlikuks ning v�tta kasutusele palgaarmee? Eesti Vabariigis kehtiva riigikaitse seaduse alusel on kohustuslik v�jav�es osalemine k�ikidele tervetele Eesti Vabariigi meesoost kodanikele vanuses 18-27 eluaastat . Viimasel ajal on aga hakatud arutlema teemal muuta s�jav�ekohustus vabatahtlikuks ning luua Eesti Vabariigis palgaarmee. Leo Kunnas , reservkolonelleitnant, v� itis �hes �htulehe artiklis , et eestlased on ilmselgelt palgaarmee loomise vastu. Ta t�i oma artiklis v�lja �he olulise argumendi: "Seni kuni iga vaimselt ja f��siliselt terve noormees kaitsev�eteenistust ei l�bi, j��b meie s�jalise riigikaitse raskuskese � rahva tahe ja valmisolek riiki kaitsta � ohustatuks." Inimesed, kes liituvad armeega on eelk�ige motiveeritud rahasummast, mitte aga sellest, et nad saaksid oma riiki kaitsta. Minu arvates nendes riikides, kus on palgaarmee ( nt Ameerika � hendriigid ) on s�durite motivatsioon ning t�ekspodamised k� simusi tekitavad. Palgaarmee kehtestamisel liituvad s�jav�ega palju inimesi, kes nii-� elda naudivad julmust. Usutakse ka, et palgaarmee annaks hea v� imaluse patriootidel elatist teenida ning samal ajal teha seda, mida nad armastavad - kaitsta oma kodumaad . Eesti Vabariigi p�hiseaduses on julgeolekupoliitika paragrafi alla m� rgitud selgelt punktis 4.1, et Eesti �hiskonna integratsiooni alus on kaks paralleelset protsessi: �hiskonna �htlustumine eesti keele oskuse ja Eesti kodakondsuse omandamise alusel ning isikute rahvuskultuuriliste erip�rade s�ilimise toetamine. Selle t�estuseks, kehtib eestis ka seadus , mille alusel ei pea ajateenistusse minema inimesed, kelle usk v�i t�ekspidamised ei �hti ajateenistuse korraga. Sellistele inimestele kehtib asendusteeninduse kohus. Ajateenistus on kohustuslik k�ikidele Eesti Vabariigi tervetele meeskodanikele ning �ha enam on kodakondsuseta isikud �ra kasutama fakti, et kodakondsuse puudumise t�ttu ei ole nad kohustatud minema ajateenistusse. Kuigi Eesti Vabariik �ritab v�imaldada v� rdsed v�imalused k�ikidele, ei hakka piltlikult �eldes hammas peale aga Eestis elavatele hallipassi omanikele. Eesti valitus on aega-ajalt arutanud ka teema, et kui moodustataks palgaarmee, siis ehk liituksid sellega ka kodakondsuseta inimesed. Minu arust on aga see teema v�ga vastuoluline . Eesti Vabariigis on enamati hallipassiomanikud vene keelt k�nelevad ja vene meelsed isikud, kelle s�jav�kke kaasamine ei oleks Eesti julgeolekule kasulik. Juba Eesti Vabariigi ajaloos on n�ha, et eestlastel pole kunagi eriti soojad suhted venelastega olnud. Venemaa on Eestit korduvalt okupeerinud ning isegi t�nap�eval, demokraatlikus maailmavaates, diskrimineerivad venelased eestlasi. �he k�ige selgema n�itena v�ib tuua keele kasutuse. Venelased on � ldjuhul kindlal arvamusel, et kuigi nemad elavad Eestimaal, peab eestlane �ra �ppima vene keele, mitte aga venelane eesti keele. Kui aga eestlaste ja venelaste vahel on juba t�sine keelebarj��r, ei ole see aga ka kuidagi kasuks Eesti julgeoleku tagamiseks. Seega, olen kindlal arvamusel, et hetkel kehtiv ajateenistuse kohustuse seadus on sobilik ning seda ei ole vaja muuta. V�lja� pete koha pealt on palgaarmee kaitsev�ime madalam ja kaitsev�eteenistuskohustusel k�rgem just v�ikeriikide suhtes, sest palgaarmeed on kulukam �lal pidada kui kaitsev�eteenistuskohustust. Samuti on olemasolev riigikaitse s� steem muutunud traditsiooniliseks, on juurdunud. Peale selle v�heneks v�ikeriigi kaitsev�ime, sest kaoks reservv�e v�im. Samas on palgaarmeel inimeste suhtes k�rgem motivatsioon , sest minnakse vaba tahte alusel teenistusse. Kindlasti on ka parem kvalifikatsioon ning paremad v�imalused endale elatise teenimiseks. N�iteks teoreetiliselt on palgaarmeel parem v�lja�pe, sest kogemus on pikaajalisem ja ajaline ressurss v�lja�ppeks pikem. Samas �ldise kaitsev�eteenistuskohustuse puhul on kaadrikaitsev� elased pidevalt teenistuses (� petavad v�lja ajateenistuses olevaid s�dureid), lisaks Scoutspataljon , kes on Eestis sisuliselt palgaarmeena tegutsev � ksus , mis osaleb ka v�lismissioonidel. Samuti toimuvad t�iendkoolituste raames reserv �ppekogunemised. Lisaks v�ib inimene l�htudes oma huvidest ja kodanikutundest osaleda Kaitseliidu tegevusest. Armee v�itlusv�ime ja kulukus s�ltuvad suurel m��ral rahalistest ning inimressursidest, sest seda on v�ga kulukas �lal pidada, eriti v�ikeriikidel nagu Eesti. Palgaarmeel on teatud m�ttes parem v�lja�pe, sest v�lja�pete peale kulutatakse tohutuid rahasummasid. V�lja�petatud reservid on vajalikud, sest konfliktides osalevad kaader�ksused vajavad regulaarselt puhkust, v�lja�pet, lisavarustust. N�iteks Soome on suutnud moodustada endale 490 000mehelise s�jaaja armee ja aastas on kaitsekulutusted 1,8 miljardit dollarit. Teoreetliselt suudaks Eesti endale luua suurearvulise palgaarmee, aga kuna Eesti on v�ikeriik, siis see ei oleks kasulik, kuna palgaarmeed saavad lubada vaid suurriigid , n�iteks USA ja � hinenud Kuningriik. M�lemal riigil on aktiivarmee, mis p� hineb palgalisel kaaderkoosseisul. Unustatakse, et m�lemal riigil on olulisel kohal ka armee reservkomponent. N�iteks seoses Iraagi kampaaniaga kutsuti USAs aktiivteenistusse 201 099 rahvuskaardi ja muud reservv�elast. Samuti oleme �ldise kaitsev�eteenistuskohustusega taganud endale rohkearvulise reservarmee olemasolu, mis t� idavad erinevaid � lesandeid , n�iteks osutavad vastupanu agressorile, koolitavad noori s�dureid ajateenistuseks, osalevad v�lismissioonidel ning looduskatastroofide korral osutavad abi tsiviilelanikkonnale. V�ikeriigi ja suurriigi julgeoleku tagamise k�ige suurem erinevus on see, et suurriikidel on rohkem elanike ja rahalisi ressursse kui v�ikeriikidel. N�iteks suurriigid nagu �hendriigid, Inglismaa ja Prantsusmaa loodavad reservarmee moodustamisel oma rahvaarvule, majanduslikule v�imsusele ja kasutavad seet�ttu vabatahtlike v�rbamist. P� hjamaad ei oma selliseid majanduslikke ressursse ja piisavat rahvaarvu, seet�ttu tuginetakse ainsale alternatiivile- ajateenistusele. K�lma s�ja l�ppemise j�rgses eufoorias on erandiks Hollandi ja Belgia, kelle rahvuslik koguprodukt v�imaldab neil osta parimaid relvas� steeme ja v�rvata piisavalt kaaderkoosseisu. V�ikeriigil on v�he ressursse igas valdkonnas ja eriti inimressursse arvestades, seega pole tihti v� imalik , et k�ik v�itlusv�imelised meeskodanikud ei osale kohustuslikus kaitsev�eteenistuses. Eesti koost �� partnerid rahvusvahelisel areenil on teised v�lisriigid ja rahvusvahelised organisatsiooni, n�iteks NATO . On olnud jutte , et Eestis moodustatakse palgaarmee, aga � nneks on need m�tted maha salatud. Eestlased on palgaarmee loomise vastu ning seda ka p�hjusega, sest palgaarmee alla l�heb tohutult rahalisi ressursse ja palgaarmeed saadav endale lubada vaid suurriigid nagu n�iteks USA ja �hinenud Kuningriik. Samuti on kaitsev�eteenistuskohustus muutunud traditsiooniliseks, on juurdunud. Peale selle on kaitsev�eteenistuse �lalpidamine meie riigile taskukohasem ja suurendab kodanikutunnet.