suurt katastroofi. Igal aastal loeme lehtedest, kuulame raadiost ning vaatame telekast uudiseid kus räägitakse ajateenistusest. Kuidas paljud noored mehed üritavad sellest pääseda. Kes otsib abi meditsiini poolelt, kes peidab end niisama. Aga miks noormehed põiklevad ajateenistusest nii väga kõrvale? Viimasel ajal on palju räägitud palgaarmee moodustamisest, äkki oleks ka Eestil aeg see tegu ära teha. Ning moodustada oma enda palgaarmee? Kui nüüd otsustatakse ,et meil on vaja palgaarmeed, kas see ei läheks mitte liiga kalliks. Kõigepealt oleks vaja reklaamida seda noorte seas, panna üles kuulutusi ja teateid, et selline asi on loodud. Ning kui nüüd tullaksegi kokku ja oldakse valmis moodustama palgaarmee, ega siis ei lõpe raha kulutamine. Kaitseliidule läheks palgaarmee moodustamine väga kalliks. Ning kust mujalt riik raha võtab kui igasugustest maksudest
Kas Eesti peaks loobuma üldisest sõjaväeteenistuskohustusest ja minema üle palgaarmeele? Paljude teiste riikide eeskujul on ka Eestis tõstatatud küsimus, kas traditsiooniline ajateenistuse süsteem on ennast ammendanud ning tuleks kasutusele võtta hoopiski palgaarmee. Kuigi ka palgaarmeel on omad eelised, arvan siiski, et ka edaspidi peaks kehtima kohustuslik ajateenistus. Esimene ning ilmselt ka tähtsaim aspekt nende kahe süsteemi võrdlusel on üksuste suurus. Kuna palgaarmee toimib vabatahtlikkuse alusel, ei saaks eriti sellises väikeses riigis nagu Eesti kokku arvestatava suurusega armeeüksusi. Praegu toimiva süsteemi alusel kuuluvad aga pidevalt reservväkke vastava väljaõppe saanud kuni 60-aastased mehed, keda vajaduse korral on võimalik mobiliseerida, saades sel viisil tunduvalt rohkem üksusi. Sealjuures mobiliseeritakse esmajärjekorras need, kes on ajateenistuse läbinud hiljem, ehk kuuluvad valmidusreservi
kehtivaid õigusakte. Ajateenija teenistuskohustused on: 1) võtta oma pädevuse piires ja vastavalt sõjaväelisele väljaõppele osa kaitseväe ülesannete täitmisest; 2) osaleda sõjaväelises väljaõppes vastavalt väljaõppekavale ja päevakorrale; 3) kinni pidada kaitseväedistsipliinist. 9. Milline on Eesti presidendi roll riigikaitses? Riigikaitse kõrgeimaks juhiks on Vabariigi President. Vabariigi Presidendi juures on nõuandva organina Riigikaitse Nõukogu, kelle kooseisu ja ülesanded sätestab seadus. Eesti kaitseväge ja riigikaitseorganisatsioone juhib rahuajal kaitseväe juhataja, sõjaajal kaitseväe ülemjuhataja. Kaitseväe juhataja ja ülemjuhataja nimetab ametisse ning vabastab ametist Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul. 10. Mis on kaitseliit? Kaitseliit on Kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud, relvi
Kõik kommentaarid