· riigi loomine - veebr. 1917 Eestimaa kubermangu Ajutine Maanõukogu (paarkümmend kuni paarsada liiget) - nov. 1917 >vanematekogu (väiksem esindus) - jaan. 1918 >Päästekomitee (3-liikmeline, Maapäeva esindus. Päts, Koni, Vilms) - veebr. 1918 > iseseisvusmanifest > Päästekomitee kuulutab välja > Ajutine Valitsus > tegutseb vaid ühe päeva - aprill 1919 >Asutav Kogu (maaseadus, põhiseadus) - 1920 >Riigikogu · raskused - majanduses: 1920A alguses majanduskriis - 1920.a. demokraatlik põhiseadus - 1.dets. 1924.a. kommunistide riigipöördekatse · Parlament - 1917-1919 Maapäev - 1919-1920 Asutav Kogu - 1920-1923 I Riigikogu - 1923-1926 II Riigikogu rahvahääldus algkoolide seaduse muutmiseks, rahvas vastu st umbusaldus Riigikogule - 1926-1929 III Riigikogu - 1929-1932 IV Riigikogu rahvahääletus põhiseaduse kohta okt. 1933, Riigikogu jäi - 1932-1937 V Riigikogu 3. Demokraatlik periood · sisepoliitikas - palju parteisid, sagedased valitsuskriisid
1944. aasta veebruaris moodustati vastupanugruppe hõlmav Eesti Vabariigi Rahvuskomitee. Põrandaaluse vastupanu aktivistid heitsid Uluotsale ette liiga tihedaid suhteid sakslastega. Uluots suhtus noortesse aga ettevaatuse ja umbusuga. Kiiresti halvenev sõjaline olukord sundis aga erimeelsusi unustama. Koostöö aluseks sai vajadus tugineda omariiklust taastades 1937. aasta põhiseadusele. Selle kohaselt pidi peaminister Uluots võtma oma õlule presidendi kohustused. 1944. aasta suvel tekkisid Rahvuskomitee ja Uluotsa rühma vahel tihedad sidemed. Rahvuskomitee uueks esimeheks valiti advokaat Otto Tief. Pärast seda koondus kogu rahvuslik opositsioon Rahvuskomitee ümber. Jõuti üksmeelele, et tuleb oodata sobivat momenti taasisesesvuse väljakuulutamiseks. 18. septembrilmäära Jüri Uluots ametisse Vabariigi Valitsuse, juhtimine usaldati Tiefile. Sõjaväe ülemjuhatajaks nimetati kindralmajor Jaan Maide.
Just metsavendade abiga suutsid sakslased vallutada Tartu. Lõuna-Eesti metsavendade juht oli Karl Talpak. Pärast Tartu vallutamist ja lisajõudude saabumist alustasid sakslased uut pealetungi, jõudes kiirelt 7. augustiks Põhja- Eestisse Kunda ümbrusesse, lõigates Nõukogude väed n-ö kaheks. Itta pöördunud väed vallutasid kümne päeva jooksul Narva, Tallinn alistus 28. augustil. Viimased lahingud toimusid Lääne-Eesti saartel veel oktoobris 21. oktoobriks oli Eesti Nõukogude vägedest vaba. Mingist iseseisvuse taastamisest polnud juttugi. Eestist moodustati Idaalade ministeeriumile allutatud kindralkomissariaat. Saksamaa huvide kõrgeimaks esindajaks oli kindralkomissar Karl Sigismund Litzmann. Kindralkomissari kõrvale loodi eestlastest koosnev Eesti Omavalitsus, mille etteotsa sai Hjalmar Mäe. Mäe oli rahva hulgas väga ebapopulaarne ning tegelikuks vaimseks
August Reil. Peale selle oli Rootsi pääsenud teatud arv parlamendiliikmeid, ministriabisid, endisi saadikuid, erakondade juhtivat koosseisu jne. Teatavasti ei järgnenud okupantide kojukutsele 1940. a ei Eesti Vabariigi saadikud ega teised diplomaadid, näiteks saadik Heinrich Laretei Rootsis, August Koern Taanis, Aleksander Warma Soomes, peakonsul Johannes Kaiv USA-s jne. Kui president Päts 1940. a augustis Venemaale küüditati, astus tema asemele vastavalt põhiseaduse paragrahvile 46 peaminister J.Uluots, viimase legaalse valitsuse peaminister. Uluots, olles presidendi ülesannetes, nimetas Tallinnas ametisse uue valitsuse 18.sept 1944 Otto Tiefiga eesotsas. Uluots suri jaanuaris 1945. Põhiseaduse paragrahv 52 näeb ette, et kui peaminister ja selle asetäitja on takistatud oma ülesandeid täitmast, asub peaministri ülesannetesse valitsuse vanim liige. Selle põhiseaduse sätte alusel asus ametisse valitsuse vanim liige A. Rei ja moodustas Oslos 1954. a EVR-i valitsuse eksiilis
Rahulepingule kirjutati alla alles 2. veebruaril 1920. aastal. Leping lõpetas sõja, tagas Eestile soodsa idapiiri ning lahendas mitmed majanduslikud (varade jaotamise) probleemid. Venemaa tunnustas tingimusteta Eesti iseseisvust ja loobus igaveseks ajaks kõigist varasematest õigustest Eesti suhtes. Tartu rahu oli olulisim välisleping kogu omariikluse ajaloos. [http://miksike.ee/docs/referaadid2005/vabadussoda_evelin.htm] 2. EESTI VABARIIK 2.1 Sisepoliitiline areng 2.1.1 Eesti Vabariigi I põhiseadus Vabadussõja ajal toimusid valimised Asutavasse Kogusse, mis tuli kokku 23.aprillil 1919. Asutava Kogu (koosnes120 saadikust) ülesanded: · EV põhiseaduse koostamine · seaduste vastuvõtmine kuni uue rahvaesinduse valimisteni 15.juunil 1920 võttis Asutav Kogu vastu põhiseaduse, millega loodi Eestis parlamentaarne vabariik. Põhiseaduse järgi oli Eesti Vabariigis: 1. kõrgemaks võimukandjaks rahvas, kes teostas oma võimu valimiste kaudu,
osalemise kohustus +– 1932 (RK) 334 000 345 000 VI 1933 (RK) 162 000 333 000 X 1933 (vapsid) 417 000 157 000 1933: poliitilised skandaalid Tõnissoni ebapopulaarsed sammud pikk valitsuskriis krooni devalveerimine (27. VI 1933) üleriigilise kaitseseisukorra kehtestamine (11. VIII 1933) vapside tegevuse keelustamine "Vambola" ja "Lembitu" müük riigipöörde kuuldused tänavakaklused Uus põhiseadus (24. I 1934) Riigipea institutsioon (riigivanem), otse 5-aastaks valitav laialdaste õigustega (veto, dekreedid, valitsuse ja riigikogu laialisaatmine, erakorralised valimised) Proportsionaalne valimissüsteem + üksikkandidaatide võimalus (jäi lahti seletamata) 19. X 1933 – Tõnissoni valitsus läheb erru Päts moodustab „spetsialistide” valitsuse EVKL asemele luuakse Eesti Vabadussõjalaste Liit (EVL):
Eesti Vabariik 1920-1940 I Sisepoliitika Meenutuseks: 24. veebruar 1918 Eesti iseseisvus 1918-1920 toimus Vabadussõda 2. veebruaril 1920 sõlmiti Tartu rahuleping Eesti Vabariigi esimene põhiseadus võeti Asutava Kogu poolt vastu 15. juunil 1920. See oli oma aja kohta väga (isegi liiga!) demokraatlik! Põhiseaduse kohaselt: · võim Eestis oli rahva käes · oli oma rahvaesindus ehk parlament nimega Riigikogu (100-liikmeline) · oli valitsus, mis koosnes ministritest ja riigivanemast. Riigivanem polnud riigipea (president), vaid peaminister mõningate riigipea ülesannetega NB! Seega puudus võimu tasakaalustav presidendi ametikoht
IV Riigikogu valiti 1929. aasta mais. Suuremad erakonnad olid Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei (25), Põllumeeste Kogud (24) ning Asunikkude, Riigirentnikkude ja Väikepõllupidajate Koondus (14). V Riigikogu valiti 1932. aasta mais. Suuremad erakonnad olid Põllumeeste Kogud ja Põllumeeste, Asunikkude ning Väikemaapidajate Koondus (42), Rahvuslik Keskerakond (23) ja Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei (22). 1934. aasta jaanuaris hakkas kehtima uus põhiseadus. Märtsis kehtestati kaitseseisukord ja katkestati Riigikogu tegevus ning algas nn vaikiv ajastu. 1934. aasta 2. oktoobril lõpetas Vabariigi Valitsus Riigikogu istungjärgu ja Riigikogu viiendat koosseisu enam kokku ei kutsutud. 1935. aasta 6. märtsil keelati erakondade ja poliitiliste ühingute tegevus. 1937. aasta veebruaris astus kokku Rahvuskogu, kes sama aasta 28. juunil võttis vastu uue põhiseaduse. VI Riigikogu valimised toimusid uue põhiseaduse alusel 1938. aasta veebruaris
end rahvaga ristida ja hiljem sõdis ka ristisõdijatega koos paganate vastu. · Lembitu eestlaste vanem Sakala maakonnast. Organiseeris võitlust ristisõdijate vastu. · Wolter von Plettenberg- Liivi ordumeister, suutis ajutiselt sõjajõudusid ühendada ja venelasi lüüa. Õnnestus kindlustada mitmekümneaastane rahu Liivimaal. · Melchior Hoffmann- kasukavalmistaja. Teda mõjutas Martin Luther, hakkas luteri jutlusi pidama. · Innocentius III Rooma paavst. Saatis kristlasid Liivimaal paganate vastu ristisõda pidama. Andis Albertile korraldusi. Tunnustas Mõõgavendade ordut. · Aleksander Nevski Novgorodi vürst. Juhtis vägesid Jäälahingus, Tartu piiskopi, Tartu piiskopkonna ja Saksa ordude vägede vastu. · Valdemar II 1202 Taani kuningas. Korraldas sõjakäiku Saaremaale, Preisimaale. Läks appi Albertile ja Mõõgavendade ordule Eestimaa vallutamisel. · Ivan III Moskva suurvürst
autonoomiaseaduse projekt, mis esitati Ajutisele valitsusele kinnitamiseks, asjaajamine hakkab aga venima · 26.märts toimub Petrogradis hiiglaslik demonstratsioon · 30.märts ilmub määrus ,,Eestimaa kubermangu juhtimise ajutise korra kohta" · Kubermangude vene ametnikud asendatakse eestlastega · Moodustatakse maavalitsus ja maanõukogu, looma hakatakse rahvusväeosi · 1917 moodustuvad paljud uued erakonnad · Enamlased tõusevad juhtivaks poliitjõuks · Oktoobris toimub enamlaste relvastatud võimuhaaramine Venemaal · Oktoobripööre õnnestub ja Jaan Poskalt võtab võimu üle Viktor Kingisepp Valitsusasutuseks saab Eestimaa Nõukogude Täitevkommitee · Kujuneb välja ühe partei diktatuur, toimuvad majandusreformid (nt pankade riigistamine) · Tõnissoni algatusel hakatakse rääkima Venemaast lahtilöömisest, sest I maailmasõda käis täie hooga ja Venemaa ei olnud tol hetkel suuteline Eestit enam Saksamaa
nimetati uus valitsus. (peamin. J. Vares-Barbarus) 6. august 1940 NSV Liidu Ülemnõukogu langetas Eestist sai osa Nõukogude Liidust. otsuse ühendada Eesti Nõukogude Senine riigiaparaat lammutati; võim Liiduga. läks kommunistidele, uus põhiseadus. Nõukogude võimu toodud muudatused 1940. aastal Eesti elus: 1. Võimuaparaadi ümberkorraldamine a) Uus põhiseadus b) Riigivolikogu -> Ülemnõukogu c) Vabariigi Valitsus -> Rahvakomissaride Nõukogu d) Linna- ja vallavalitsused -> täitevkomiteed e) Kohtusüsteem -> nõukogulikud relvakohtud, Politsei -> miilits f) Ainus legaalne poliitiline organisatsioon - EKP (Eesti Kommunistlik Partei) 2. Majandusreformid a) Maareform - kogu maa riigistamine
põhjustanud pigem valitsuse koalitsioonide ebastabiilsust kui ideoloogilisi erinevusi.Põllumajandustootjate assamblee kuuendal kongressil 1929. aastal oli partei vastupanu August Rei vasakpoolsele valitsusele ja Päts nõudis muuhulgas põhiseaduse, väiksema parlamendi, eraldi presidendiameti muutmist ja korruptsioonivastast võitlust. . 1929. aasta valimistel võtsid talupidajate assambleed 24 kohta ja Päts teenis oma kolmandat ametiaega vanemana 12. veebruarist 1931 kuni 19. veebruarini 1932. See oli ideoloogiliselt lai koalitsioon Eesti Sotsialistliku Töötajate Partei ja parempoolse Eesti Rahvapartei vahel . 26. jaanuaril 1932 liitusid põllumajandustootjate kogudused ja vasakpoolse põllumajandusliku asustajate partei, et moodustada asustajate ja väiketalunike ühendus , millele järgnes vaid nelja tsentristliku partei moodustatud Rahvusliku Keskerakonna moodustamine. Pätsi kabinet astus tagasi, tehes Jaan Teemanti uueks vanemaks. 1932
*Teaduses ja ajalooteaduses käivad ka moed ja üks või teine mõiste tuleb mingil hetkel kasutusse, moodi. Kunagi oli arusaam, et kolooniatel peab olema meri vahel. Tänapäeval saab kolooniatena käsitleda ka riigi territooriumiga ühenduses olevaid alasid. Professionaalsed ajaloolased sündisid õukonnaametitest, valitsejatel olid kroonikud, kes asju kirja panid. *Ükskõik kui pikk on rahva ajalugu, ikkagi minnakse müütide, muistendite juurde. Saksamaal tegutses prof. Künsberg. 1930-el aastatel Leo Leesmenti kutsel käis Eestis, Tartus. Kinkis Tartu Ülikooli raamatukogule oma raamatuid. Ta on Saksa ja Šveitsi õiguses tähtis, tegeles tavaõigusega, selle parim esindaja. Kirjutas Kihnu ajalugu. Suurtes riikides on profesionnalsed ajaloolased, kõrgelt tasustatud, kes töötavad arhiivides ja nende ül on allikate leidmine, leiavad allika ja teevad siis selle allika esmase kirjelduse. Terve elu tegelevad sellega, uurivad neid. 8. mai -II MS lõpp
1926 1928 Hiina ühendamine 1. jaanuar 1928 Hakkas kehtima Eesti kroon. Seotud Rootsi krooniga. Rahareform rahandusministri Leo Sepa eestvedamisel 1927 Stalini võimu kindlustumine NSV Liidus 1928 Briandi Kellogi pakti sõlmimine. Sõda poliitika vahendina keelustati. 1929 1933 Suur ülemaailmne majanduskriis 1930 Kodanikuallumatuse kampaania algus Indias 1931 Jaapani sissetung Hiinasse. Mandzuko reziimi rajamine. 1931 Westminsteri statuut 1931 Jaapan okupeerib Mandzuuria 1932 Natsionaalsotsialistliku partei edu Saksamaa parlamendivalimistel 1933 Hitler saab Saksamaal võimule suvi 1933 J. Tõnissoni juhitud valitsuse otsus delalveerida Eesti kroon 35% võrra. Samm, mis tõi Eesti majanduskriisist välja
Järgmisel päeval ilmusid kõik Eesti ajalehed. Lehvisid sini-must-valged eesti riigilipud. Moodustati Ajutine Valitsus K. Pätsi juhtimisel. Seda tulid tervitama Eesti sõdurid, kes laulsid Papa Jannseni poolt esimeseks üldlaulupeoks loodud laulu, millest on nüüdseks saanud Eesti Vabariigi rahvushümn: "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm, kui kaunis oled sa!" Saksa okupatsioon. 25. veebruaril jõudsid pealinna saksa üksused. Eesti Vabariigi valitsus saadeti laiali. Vahistati peaminister Päts ja saadeti Poola vangilaagrisse. Jüri Vilms püüdis üle jää Soome pääseda, aga langes sakslaste kätte ja hukati. Kui aga sakslastel oli maalimasõda kaotatud ja kojuminek käes, heitsid nad oma relvad, mida kaasa võtta polnud võimalik, jõgedesse ja järvedesse, et need vaid eestlaste kätte ei jääks. Seega Balti Hertsogiriigi loomine ja kus seda ja teist. Eesti taasvallutamiseks organiseerisid Eesti punased ettevõtte nimega Eesti Töörahva Kommuun
Vastamisi olid: Saksamaa Inglismaa Itaalia III Eesti 1939-1941 Kordamiseks: · MRP lisaprotokolliga 23. aug. 1939 läks Eesti NSVLi mõjusfääri · 28. sept. 1939 baaside leping NSVLi ja Eesti vahel Eestisse rajati NSVLi sõjaväebaasid baaside ajastu kestis sügisest 1939 kevadeni 1940 · baltisakslased lahkusid Eestist oktoobris 1939 * 16. juunil 1940 esitas Nõukogude Liit noodi Eestile, milles nõudis: 1) uut valitsust Eestile 2) lisavägede toomist Eestisse Kogu maailma tähelepanu oli sel hetkel suunatud Prantsusmaale, mida Saksamaa parasjagu vallutas. Eesti Vabariigi valitsus andis järele ja lubas NSVLi lisavägedel sisse tulla. Nõukogude Liidu väed hakkasid üle Eesti piiri tulema 17. juunil 1940 (80 000 meest, paiknesid laiali üle kogu Eesti). 17.
Sõjategevus kandus ka Põhja-Aafrikasse, kus kulges vahelduva eduga. Vastamisi olid: Saksamaa Inglismaa Itaalia III Eesti 1939-1941 Kordamiseks: · MRP lisaprotokolliga 23. aug. 1939 läks Eesti NSVLi mõjusfääri · 28. sept. 1939 baaside leping NSVLi ja Eesti vahel Eestisse rajati NSVLi sõjaväebaasid baaside ajastu kestis sügisest 1939 kevadeni 1940 · baltisakslased lahkusid Eestist oktoobris 1939 * 16. juunil 1940 esitas Nõukogude Liit noodi Eestile, milles nõudis: 1) uut valitsust Eestile 2) lisavägede toomist Eestisse Kogu maailma tähelepanu oli sel hetkel suunatud Prantsusmaale, mida Saksamaa parasjagu vallutas. Eesti Vabariigi valitsus andis järele ja lubas NSVLi lisavägedel sisse tulla. Nõukogude Liidu väed hakkasid üle Eesti piiri tulema 17. juunil 1940 (80 000 meest, paiknesid laiali üle kogu Eesti). 17
vabadussõjalaste [vapside] kandidaat Andres Larka, korraldas K. Päts koos Joh. Laidoneriga riigipöörde, koondades kogu võimu enda kätte. Siitpeale algas n.n. "vaikiv ajastu", mille käigus kehtestati Eestis autoritaarne riigikord. 7 Konstantin Päts - riigivanem ja esimene presient 1938. aasta 1. jaanuaril jõustus Eesti kolmas põhiseadus, mis kehtestas seni riigijuhi kohustes olnud ühitatud peaministri ja riigivanema ametikohale Eesti Vabariigi presidendi. Sellega oli lõpule jõudnud pikaajaline võitlus, mille sihiks oli parlamentaarselt tasakaalustatud riigikord Eestis. Presidendi staatuse kehtestamine oli selle arengu viimaseks lüliks. Senini esindas Eesti riiki riigivanem (ka riigihoidja), olles samaaegselt ka valitsusejuht. Kuna sagedaste valitsuskriiside ja pikale veninud poliitiliste kauplemiste
Eesti oli peaaegu kaitseta, kuid siiski otsustas Wehrmacht’i ülemjuhatus Eesti eest võidelda. Siit lahkumine toonuks kaasa Soome kohese sõjast väljumise ja Punalaevastiku väljapääsemise Soome lahe idasopist, mis ohustanuks Saksamaale elutähtsat rauamaagivedu meritsi Põhja- Rootsist. Baltimaades otsustati läbi viia sundmobilisatsioon Saksa armeesse. Eestis kuulutati üldmobilisatsioon välja 31. jaanuar 1944, seda toetasid rahvuslikud ringkonnad eesotsas peaminister J. Uluotsaga. Mobilisatsioon õnnestus, kokkutulnuist võeti teenima 38000 meest. Kõik ülejäänud mehed vanuses 18-60 pidid astuma Omakaitsesse. Punaarmee peatati Eesti piiridel kaheksaks kuuks (veebruar-september 1944). Kui esmane kriis Narva rindel aga mööda sai, asusid sakslased eestlaste püüdlusi torpedeerima, peagi algas ulatuslik deserteerumine. Lõpetati jutud Eesti iseseisvuse tunnustamisest Saksamaa poolt või autonoomiast
Eesti elulood. Eesti entsüklopeediakirjastus. Tallinn, 2000] (lk. 430) Toomas Tiivel (sünd. 10. veebruar 1952) ...Eesti bioloog ja diplomaat. Lõpetanud Tartu Riikliku Ülikooli bioloogina. Ta on üks Eesti teoreetilise bioloogia kevadkoolide peaorganisaatoreid. Töötanud aastast 1992 Eesti Vabariigi Välisministeeriumis (aastatel 194-1008 eraorraline ja täievoliline suursaadik Läti Vabariigis ja aastast 2000 Rootsis). Ta on olnud ühtlasi 1993-97 TPÜ bioloogia õppetooli juhataja ja professor. Tiiveli uurimisvaldkonnad on rakubioloogia, teoreetiline bioloogia, evolutsiooni teooria, bioloogia ajalugu. Ta on tõlkinud või koostanud ja toimetanud raamatuid, avaldanud teaduslikke ja populaarteaduslikke artikleid. Eesti Loodusuurijate Seltsi teoreetilise bioloogia sektsiooni juhatuse liige ning 1993-97 Eesti Taassünni auhinna zürii liige. Veel on ta Akadeemilise Inglise Klubi ja Viskiklubi president. [EE 14. Eesti elulood. Eesti entsüklopeediakirjastus. Tallinn, 2000] (lk. 533)
Eesti majanduskriisid – 1923, 1930ndad - 23 - väike kriis kuna maailma riikide majandus oli tihedalt seotud, 29 - 33 suur depressioon, näljamarsid, kohanematus maailmamajandusega, kaupade ületootmine, valestimajandamine Eesti Rahvameelne Eduerakond - Tõnisson, konstitutsiooniline monarhia Eesti-Läti kaitseliidu leping - Eesti ja Läti vastastiku abistamise leping sõja puhkemise korral. 2 ETK - tarbijate keskühistu EV esimene põhiseadus - asutav kogu, 21dets 20', demokraatliku põhikorra akt, liiga palju võimu EV iseseisvumise eeldused - haritlaskond, ühtne kirjakeel, suurüritused, tööstuslik areng, partei Fašism, natsism, kommunism - Peamised ideoloogiad 20ndal sajandil. Genova konverents - 1922: NSVL, DE+lääne dem riigid;Majandus ja rahandusprobleemid;Lõpuks jõuavad DE ja NSV kokkuleppele, Rappallos sõlmiti DE-NSV leping GULAG - vangilaagrid nsv
Millised olid Eesti iseseisvuse väljakuulutamise sise- ja välispoliitilised põhjused? Sisepoliitilised- Venemaa anarhia jätkub. Saksamaa hõivab Eesti. Käik – Maapäev kõrgeimaks võimuks. Delegatsioonid Lääne-Euroopasse. Moodustati Päästekomitee. Iseseisvus manifesti koostamine (Maanõukogu kinnitas). Kuulutati välja esmalt Pärnus (23. Õhtu), Viljandis ja Tallinnas. Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus – peaminister Päts, asetäitja Vilms. Välispoliitilised- Venemaa ja Saksamaa – olid sellele vastu, kuid ei saanud midagi teha, eestlased olid aktiivsemad. 2. Mida kujutas endast Eesti Päästekomitee, milline oli selle panus Eesti iseseisvumisel? Eesti Päästekomitee (K. Päts, K.Konik, J.Vilms). Päästekomitee koostas Iseseisvusmanifesti, millega Eesti kuulutati demokraatlikuks vabariigiks, tühistati
KONSTANTIN PÄTS * 23.02.1874 Tahkurannas 18.01.1956 Burasevos, Kalinini oblastis Venemaal Eesti riigitegelane, elukutselt jurist. Eesti Vabariigi esimene president. Elulugu Iseseisva Eesti esimene peaminister ja president Konstantin Päts sündis 23. veebruar 1874 ehitusmeistrist taluniku perekonnas, õppis Tahkuranna õigeusu kihelkonnakoolis, 1887-1893 Riia vaimulikus seminaris, 1893-1894 Pärnu gümnaasiumis. Lõpetas Pärnu gümnaasiumi, õppis 1894-1898 Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas, õigusteaduste kandidaat. Lõpetas 1898 Tartu ülikooli õigusteaduskonna cand. jur. kraadiga. 1898-1899 teenis Pihkvas 96. Omski jalaväepolgus ja ülendati lipnikuks
ja Eestis. Õigusinstituut, 2001. Üht õiguskantsleri tegevuse võimalikku aspekti on puudutatud bakalaureusetöös: R. Slavinskaite. Soolise võrdõiguslikkuse Ombudsmani tegevus (Eesti ja Leedu näidetel). Tartu Ülikool, 2001. Protsessuaalset aspekti on puudutanud bakalaureuse- töö: L. Maran. Põhiseaduslikkuse järelevalvemenetluse algatamine Vabariigi Presidendi ja õiguskantsleri taotlusel. Tartu Ülikool, 2000. 4 Sellele viitas esimesena Rootsi ekspert Hans Ragnemalm teoses Põhiseadus ja Põhiseaduse Assamblee. Koguteos. Tallinn: Juura, 1997, lk 322. Vt ka J. Hirschfeldt. Eesti õiguskantsler. SIGMA ülevaade Eesti põhiseadusest. September 1997. Põhiseaduse juriidilise ekspertiisi komisjon (seni avaldamata); R. Narits (viide 3), lk 147. 5 Seaduse põhiseaduslikkuse järelevalve algatamise õigus on siiski veel näiteks Portugali (Provedor de Justiça) ja Hispaania ombudsmanil (Cortes Generales). Vt M. Mauerer
Kordamine. Eesti Teises maailmasõjas 1. MRP ja Eesti. Baltisakslaste ümberasumine Saksamaale. 23. augustil kirjutati Saksamaa ja Venemaa vahel alla MRP- le. Selle lepingu lisaprotokolliga jagati kahe suurriigi vahel ära ka Ida-Euroopa: Venemaale pidi minema Ida- Poola, Soome, eest,Läti ,Bessaraabia; Saksamaale jäid Lääne-Poola ja Leedu. Ka eesti levisid kuulujutud MRP lisaprotokolli kohta, kuid neid eelistati mitte uskuda. Eesti siseelus kujunes baaside ajal oluliseks sündmuseks baltisakslaste lahkumine. 6. oktoobril 1939. aastal mainis Hitler oma kõnes, et Ida- ja Kesk- Euroopas asuvad saksa rahvusgrupid paigutatakse ümber Saksamaale ning järgneva seitsme kuuda lahkuski Eestist 12 660 baltisakslast liskas sellele ka tuhatkond eesti soost kadakasakslast. Seega lakkas baltisaksa rahvusgrupp üldse olemast. 2. Baaside leping: ,,Orzeli" juhtum; santaaz ,,Metallistiga", lepingu sisu; kas lepingu sõlmimine oli õige tegu? Eesti avalik arvamus lepingust. Baa
Sajandi alugl Vene riiki valitses Nikolai II Riigikord: isevalitsuslik monarhia- kogu võim kuulub ühele inimesele Talupoegade maa- enamik elab maal, maapuudus Paljurahvuseline riik- rahvuslik rõhumine Madal haridustase Kiire majandusareng 1904-1905 Vene-Jaapani sõda Port Arturis toimusid sõja põhisündmused Venemaa sai lüüa 1905 aasta revolutsioon- algus Verine Pühapäev 9.jaanuar 1905 Ülldstreik 16. okt 1905 antakse välja tsaari manifest: Kodanikuvabadus Põhiseadus Riigiduuma Revolutsiooni lõpp 1907 Pjotr Stolõpin- vene peaminister, kes viis revolutsiooni mahasurumise lõpuni Stolõpini vagun- inimesed viidi siberisse Stolõpini kaelaside- poomisnöör Kaotab ära külakogukonna Stolõpin tapeti 1911 Soomes olid vanasoomlased(ei tahtnud venemaaga tülli minna) ja noorsoomlased(mässumeelsed), neid eristas keel, ametlik keel 19 saj lõpuni oli rootsi keel, noorsoomlased rääkisid rootsi keeles, vanasoomlased soome keeles
1917.a. detsembris suudeti luua juba esimene Eesti rahvuslik diviis. 1918.a. lõpus tuli Konstantin Päts Eestisse ning talle tehti ülesanne alustada vabadussõda. Vabadussõja esimesel poolaastal oli Päts sõjaminister ja ka peaminister. Konstantin Päts kuulus Asutavasse Kogusse ja samuti kuulus ta I, II, III, IV ja V Riigikogusse. Konstantin Päts oli 1921.a. -1922.a. ja 1923.a. 1924.a. ning 1931.a. -1932.a. ja 1933-1934.a. riigivanem Peaminister riigivanema ülesannetes oli ta 1934.a. 1937.a. Riigihoidja 1937.a. 1938.a. Vabariigi Presidendiks sai K. Päts 24.04.1938.a. ja oli 17.06.1940.a. kui meie riik okupeeriti. Peale kõrgete riigiametniku ametikohtade on Konstantin Päts eelnevalt advokaadi abi, ajalehe toimetaja, linnanõunik, abilinnapea, maavalitsuse esimees, päästekomitee esimees, ajutise valitsuse pea- ja sõjaminister jne. , kõik need ametid on olnud aluseks, et sillutada teed meie esimesele presidendile.
põhinevaid. Kujunes kodumaine kütusetööstus ja keemiatööstus. 28/09/1939 Kirjutatakse alla baaside lepingule Puidutööstus, tselluloosi- ja paberitööstus. Paljud vabrikud spetsialiseerusid ümber siseturu jaoks. Suur oli tööpuudus. 1.jaanuaril 1928 viidi läbi rahareform. Kasutusele veti kroon, mis oli seotud Rootsi krooniga. 15. juunil 1920 võeti vastu esimene põhiseadus. Seadusandliku võimu teostas ühekojaline 100 liikmeline parlament. Valimisõigus üldine alates 20 eluaastast. Täidesaatvat võimu teostas valitsus, kuhu kuulusid ministrid ja riigivanem, kes täitis peaministri rolli, millele lisandusid mõningad riigipea funktsioonid. Kohalikel omavalitsustel oli suur iseseisvus. Tallinnas, piiriäärsetes rajoonides ja raudtee piirkonnas kehtis kaitseseisukord 1.detsembril 1924 üritas Eesti Kommunistlik Partei riigipööret.
Järgmisel päeval ilmusid kõik Eesti ajalehed. Lehvisid sini-must-valged eesti riigilipud. Moodustati Ajutine Valitsus K. Pätsi juhtimisel. Seda tulid tervitama Eesti sõdurid, kes laulsid Papa Jannseni poolt esimeseks üldlaulupeoks loodud laulu, millest on nüüdseks saanud Eesti Vabariigi rahvushümn: "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm, kui kaunis oled sa!" Saksa okupatsioon. 25. veebruaril jõudsid pealinna saksa üksused. Eesti Vabariigi valitsus saadeti laiali. Vahistati peaminister Päts ja saadeti Poola vangilaagrisse. Jüri Vilms püüdis üle jää Soome pääseda, aga langes sakslaste kätte ja hukati. Kui aga sakslastel oli maalimasõda kaotatud ja kojuminek käes, heitsid nad oma relvad, mida kaasa võtta polnud võimalik, jõgedesse ja järvedesse, et need vaid eestlaste kätte ei jääks. Seega Balti Hertsogiriigi loomine ja kus seda ja teist. Eesti taasvallutamiseks organiseerisid Eesti punased ettevõtte nimega Eesti Töörahva
pärast kaotust astus ametist tagasi 9) Andrei Zdanov Stalini eriesindaja, kindralmajor, juhtis juunipööret ja Eesti okupeerimist 10) Johannes Vares-Barbaros osales juunivalitsuse moodustamisel, poliitik, luuletaja, Eestimaa kommunistliku partei liige 11) Hjalmar Mäe Eesti omavalitsuse juht Saksa okupatsiooni ajal, Vabadussõjalasteliidu propagandajuht, Saksa riigi nõuandja Eesti küsimustes 12) Jüri Uluots peaminister 1939-1940, Riigivolikogu esimees, Eesti Asutava Kogu liige 13) Otto Tief Vabariigi valitsuse moodustaja, Kalevlaste Maleva juht Landeswehri sõjas 1) Wilhelm II viimane Saksa keiser ja Preisimaa kuningas. Absolutistlik valitseja 2) Franz Ferdinand Austria ertshertsog ja troonipärija, ta tapeti serblaste poolt, täpsemalt 17aastane Gavrillo Princip poolt 3) Grigori Rasputin Vene keisri Nikolai II usaldusalune, sekkus poliitikasse, teda on süüdistatud
*** Eesti Eugeenika Selts "Tõu tervis" asutati 1924. aastal. Seltsi nimi muudeti hiljem ümber Eesti Eugeenika ja Genealoogia Seltsiks (edaspidi selts). Seltsi asutajateks olid peamiselt arstid ja bioloogiateadusega seotud inimesed, eeskätt Tartu Ülikoolist (TÜ). 1924. a detsembris valiti seltsi eestseisuse esimeheks TÜ tervishoiuinstituudi juhataja ja hügieenik prof. Aleksander Rammul, tema abi TÜ lastehaiguste kateedri ja kliiniku juhataja prof. Aadu Lüüs. Seltsi kassapidaja oli dr A.Audova, kirjatoimetaja dr Juhan Vilms, ametita liikmeteks J.Kõpp, pr M.Kurs-Olesk ja P.Treiberg. (Kalling, Ken ,,Karskustöö sünnitab eugeenikaliikumise", URL) Eugeenika Seltsi juhatuse (kontor Tartus, aadressil Gildi 8) liikmetest enamik oli nagu öeldud, TÜ õppejõud. Kahe säilinud nimekirja kohaselt kuulus seltsi Tartus vähemalt 41 ja Tallinnas 53 inimest. TÜ õppejõududest/teadlastest olid eugeenika alal ühed aktiivsemad kohtuarst ja
Enne sõda oli Prantsusmaa agraar-industriaalmaa, nüüd muutus lõplikult tööstusriigiks. 11. Mitu valitsust oli Prantsusmaal 1919-1939? Vastus: 41 valitsust. 12. Miks loodi Prantsusmaal rahvarinne? Vastus: Hoidmaks ära äärmusliikumiste tõusu võimule. 13. Kes nad olid: a) J.M.Keynes b) James S. Braddock c) Ramsay MacDonald Vastus: a) Inglise majandusteadlane, makroökonoomika rajaja b) Iiri päritolu raskekaalupoksija c) Briti esimese tööpartei peaminister DIKTATUURIDE TUNNUSED (17.10.17) Totalitaarsed diktatuurid MAJANDUS ● riigi suur osakaal majanduses ● Majandus teenib valitsuste ideoloogilisi eesmärke (sõjatööstuse arendamine.) ÜHISKOND ● Valitsus jälgib elanike igapäevaelu. ● Haridust käsitletakse propagandavahendina: õppekavade ja õpetajate kontrollimine. ● Riik kontrollib noorsooliikumisi. ● Vaba aja riiklik organiseerimine. POLIITIKA ● Üheparteilisus
Kommunistliku Partei liikmetest koosnevad Rahvakomissaride Nõukogud. ÜK(b)P Keskkomitee Poliitbüroo oli ka nende koosseisud eelnevalt kinnitanud. Eesti lõplik sovetiseerimine toimus 1940. aasta augustist kuni 1941. aasta suveni. ÜK(b)P juhtis kõiki protsesse Nõukogude Liidus nii riiklikul kui ka kohalikul tasandil. Eestimaa Kommunistlik (bolsevike) Partei (edaspidi EK(b)P) ühendati ÜK(b)Pga ametlikult 1940. aasta oktoobris. 1940 okupeeris NSVL Eesti Vabariigi (nagu ka Läti ja Leedu), kasutades selleks sõjalise jõuga ähvardamist. NSVLi eesmärk oli Balti riikide alaline liitmine oma territooriumiga. Lavastati Balti riikide "vabatahtlik" ühinemine Nõukogude Liiduga ja algas nende riikide sunniviisiline sovetiseerimine. 3. Raamatuala korraldus Eestis Nõukogude võimuesimesel aastal,1940- 1941 21. juunil1940. aastal läksid valitsusohjad Eestis üle uue, Nõukogude Liidu poolt määratud valitsuse kätte.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
