Renesanss Mõiste renesanss tuleneb Itaalia keelest ja see võeti kasutusele 14.sajandil, tähistamaks tagasipöördumist ilmalikku muusikasse. Renesanssiajastu hõlmab ajavahemikku 14. 16. sajand. Milline on humanistlik iluideaal ? Ilus, õige, vastab jumalikule seaduspärasusele. Mida tähendab ars nova, mida tähistab ja mis on selle mõiste sisu ? 1320. 1380. Aastatel Prantsusmaal domineerinud muusikastiil. Mõnikord käsitletakse seda osana keskaja muusikast ning mõnikord renessanssmuusika esimese ilminguna. Itaalia kultuuri 14. sajandit nimetatakse ka Trecentoks. Sel ajal tõuseb esile elegantne, ilmalik seltskonna kunst, tagaplaanile jääb vaimulik muusika. Nimeta olulisemad muusikazanrid, mida viljeldi Madalmaade koolkonnas 15. 16.
külgvaatesse. Juukseid ja habet nad teha ei osanud ning need mõjusid pigem mustrina. Inimeste kehavorme kattis kange riietus, millest jäeti välja vaid käsivarred ja üks säär. Reljeefid olid värvilised, kuid mitte üleni. Üks kaunimaid on kuningas Hammurapi seaduste steel, kus Hammurapi seisab alandlikult käsi tõstetud palveasendisse, saades päikesejumalalt Samasilt saua ja rõngasse keritud nööri, millega skulptor viitab Hammurapi seaduste jumalikule päritolule. Väga silmapaistvad on Mesopotaamia kunstis loomade kujutised, mis on väga loomutruud. Kunstnik näitas välja oma kaastunnet ja emotsioone loomade kujutamisel, mida aga inimeste puhul näidata ei tohtinud. Üks esimesi taolisi looma kujutisi on haavatud emalõvi. Vabaplastika figuurid istusid või seisid jäigas poosis, käed palveks rinnale ristatud. Need nägid väga kohmakad välja. Proportsioonid olid valed ja kui meister tahtis võimalikult selgelt
Põhja-Itaalias kujunes kogu Euroopale eeskuju andev varakapitalistlik linnaühiskond. Selles keskkonnas tekkis ideaal vabast haritud inimesest ja nn humanistlik mõtlemine. Humanism väärtushinnangute lähtumine inimesest. 15.saj. keskel trükikunsti leiutamine. 15. ja 16.saj. vahetusel suured maadeavastused ja Petrucci arendas välja nooditrükitehnika. 16.saj. loodusteaduste kiire areng. Enam ei olnud tähtis ilus, vaid mis on õige ja vastab jumalikule seaduspärale. Muusikalisi intervalle põhjendati arvsuhetega ja muusika seoti kõige universaalsemate loodusseadustega. Uusaegsed väärtushinnangud lähtuvad inimesest ja tema meelelisest tajust. Kujutavas kunstis ja kirjanduses paistab silma Itaalia. Muusikaline renessanss on seotud Madalmaadega. Kuna renessansi raskuspunktid kunsti-ja muusikaloos erinevad, räägivad muusikaloolased Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastust. 14.saj. sündis mitmehäälne ilmalik
Mis mulle meeldib/imponeerib keskaegses arhitektuuris/ muusikas Keskaja alguses peetakse 476. aastat, kui barbarid hävitasid lõplikult Lääne- Rooma riigi. Toimus rahvaste rändamine ja Läänekiriku keskuseks sai Rooma. Nii otsused muusikas kui arhitektuuris tuginesid usule ja jumalikule algele. Tekkisid suured ehitised, algul basiilikad ja hiljem veel võimsamad gooti stiilis katedraalid. Põhjus, miks ma isegi eelistaksin keskaja muusikat nüüdisaja muusikale seisneb selles, et looming oli aus, see tugines millegile ja sellel oli oma mõte, nüüd on kõigi soov meeldida massidele, vähesed teevad asja hingega. Esimesed laulmised tekkisid jumalateenistusest 8-9.saj, ning seda toetas kirikuorel. Uue kirikureformiga võeti kasutusele uus kirikulaul – gregooriuse laul
,,Venuse sünd" valmis 1486. aastal. Maal kujutab Veenuse sündi täielikult küpse naisena merevahust, saabumas kaldale merekarbil. Plaatoni arvates oli Veenusel kaks aspekti. Ta kas oli maine jumalanna, kes pani inimesi endasse armuma või oli ta taevalik jumalanna, kes inspireeris inimesi targalt armastama. Platon on mõtisklenud, et füüsiline ilu lubas mõttetel paremini aru saada hingelisest ilust. Plaatoni vastased arvasid, et 15. sajandi vaatajad tunnevad omi mõtteid lendamas jumalikule armastusele. Väline analüüs Botticelli maalis selle maali Lorenzo di Pierfrancesco de'Medici-le. Maal asub hetkel Uffizi Galeriis, Itaalias. Maali keskmes asuv eenus on väga sarnane Praxitelese Aphrodite skulptuurile. Tema sünni versioonis saabub Veenus maale täiskasvanud naisena. Klassikalises antiigis oli merikarp metafooriks naise häbemele. Botticelli veenuse poos meenutab Medici' Veenust, marmor skulptuuri klassikalisest antiigist Medici kollektsioonist, kust Botticellil oli
Saavutasid edu ilmaliku ehk profaanarhitektuuri alal. Colosseum Roomas, Panteon, Caracella termid, PondduGard. 15) Millised kaks ala olid rohkem arenenud VanaRooma skulptuuris? Too üks näide" Portreed ja ajalooteemalised reljeefid. Näide: Keiser Augustuse marmormonument. Portree oli idealiseeritud. Keiser hoidis ühes käes oda, teine oli üles tõstetud. Tuunika peal oli raudrüü, mida kaunistasid reljeefid. Kõrval seisis väike Amori kuju, mis viitas jumalikule päritolule. ..................................................................................................................
Fifth level Blake kirjanduses Oma loomingulise tee alguses (1775 1785) kavandas Blake kaunistatud raamatute seeria, mille ta oleks ise tervenisti kirjutanud, illustreerinud, trükkinud ja käsitsi koloreerinud. Esimene neist "Süütuse laulud" (Songs of Innocence; 1789) ilmus trükist 1789. Tema poolt on loodud ekspessiivsed müstilisnägemuslikud illustratsioonid nii enda luuleteostele kui ka näiteks Dante Alighieri "Jumalikule komöödiale". Kõigi nende raamatute inspiratsioon pärineb keskaegsetest illumineeritud manuskriptidest (parimad eeskujud olid Durrow`, Kellsi ja Lindisfarne`i käsikirjad). Iga lehekülg kujutas endast illustratsiooni või dekoratiivset äärist, mis olid tihedasti seotud joonega ja täiendasid selle mõtet. Ta saavutas teksti ja illustratsiooni suurema terviklikkuse astme kui tema keskaegsed eelkäijad. TIITELLEHE DISAIN "The grave" jaoks (1806) Click to edit Master text styles
koondama. Uue riigi ajast alates hakkas sõna ,,vaarao" tähistama kuningat ennast. Vaarao viis ellu jumalanna Maati õpetusi. Seda jumalannat kujutati tiivulise naisena, kes kandis peas sulge nõnda sümboliseeris ta tõde ja õiglust. Ta kehastas headuse jõudusid ning nõudis, et kuningas paneks ka inimesed neid austama. Uue vaarao kroonimispüha peeti Memphises, kus tseremooniat juhtivad preestrid andsid uuele jumalikule valitsejale, Ra pojale üle tema võimumärgid. Ta sai diadeemi, piitsa, saua, käepidemega risti, ja mitu krooni. Seejärel andsid preestrid talle viis nime ja viisid ta püha puu juurde, mille lehtedele iibis-jumal Thot pidavat kirjutama uue vaarao nime. Siis ilmus vastne valitseja teda tervitava rahvahulga ette. Vaarao viie nimeline näide: Mida õigupoolest tähendas vaarao kroon? Vaarao ei käinud iial väljas paljapäi. Tai
teistelt maadelt. Loomingus esiplaanil orelimuusika ja sümfoonilised suurteosed, kammermuusikat üldiselt vähe, peamiselt sooloklaverile. Muusika allikad: Prantsuse orelimuusika traditsioonid + Debussy, Stravinski + jaapani, eriti aga india muusika. Katoliiklus. Tema muusika on tervenisti pühendatud kristluse (katoliikluse) põhitõdede ülistamisele. Kristuse kannatuste ja inimese patuelu asemel keskendub Kristuse sünnile, ülestõusmisele, jumalikule armastusele, taevasele elule, inglitele. Ei pidanud end müstikuks, vaid lihtsalt väga usklikuks inimeseks, kelle looming kuulutab tema usutunnistust. Linnulaul. Juba tudengina huvitus ornitoloogiast ja linnulaulu võimalikult täpsest noteerimisest. Linnud kui looduse jumalikumad olendid, prohvetid. Iseloomulik: Üsna loometee alguses lõi oma unikaalse laadisüsteemi, millel põhineb kogu tema muusika. Nim
Lisaks sellele kuulub siia tõearmastus satya ja mõõdukus suguelus ning kõiges muus brahmakarya. · Tuleb hoiduda nii füüsilisest kui ka vaimsest vägivallast. Vaimseks vägivallaks on näiteks õpetaja ning kaasõpilaste segamine tunnis, kaaslaste alandamine jne. 2) Niyama: On individuaalne käitumine hõlmates kasinust või puhtust sauca, rahulolu santosa, enesedistsipliini tapas, tekstide uurimist svadhyaya ning teadlikku pühendumist jumalikule väele Isvarapranidhana. · Igapäeva elus rakendame seda näiteks enda eest hoolt kandes ning puhtust hoides. Enesedistsipliini abil hoiame end aga näiteks vormis, treenides regulaarselt oma keha. 3) Asana: Tõlkes tähendab see asendit. See on ettevalmistav etapp meditatsioonile ja vaimsele avastusretkele. Harjutamise käigus kujuneb suurem tundlikkus oma füüsise suuhtes ning suurem tundlikkus oma füüsilisest minast. Avanevad meele ning keha ühenduskanalid ning
Sissejuhatus. Madalmaade vokaalpolüfoonia ja koos sellega ka kõrgrenessanssi hiilgeaeg lõppes 1520- aasta paiku. Sellele järgnev aeg kuni sajandi lõpuni ei toonud Euroopa muusikasse küll veel päris uut stiili, alguse said aga mõned arengusuunad.. Humanistliku hariduse tugevate mõjude tõttu nimetatakse seda ajajärku muusikaloos ka humanismiajastuks. 16. sajandil hakkas muusika lisaks jumalikule harmooniale e. abstraktsele esteetikale kujutama ka inimlikku ja käegakatsutavat: looduse, inimloomuse ja tundemaailma imiteerimine. Ka 17. sajandil uuritakse õpetust inimese tundeseisundeist- afektiõpetus. " Helide eesmärk on rõõmu valmistada ning kutsuda meis esile erinevaid tundeliigutusi" Barokk tähistab kunsti ja musikastiili 16. saj. Lõpust kuni 18. saj. keskpaigani s.o. 1600-1750. Murrang oli järsk, lühikese aja jooksul valmisid uuele ajastule aluse pannud teosed : 1
Avaja, Suurepärane, Valdaja, Arvaja, Kuninglikkuse Kuningas ja Maailmate Isand. Kuigi Islami jumal paljastas oma tahet läbi prohvetite, jääb tema tegelik iseloom lõpptulemusena tundmatuks. Ühe islami õpetlase kohaselt, on jumala tahe: ,,Ainus, mis meil on ja see on meil ideaalselt Koraanis. See on jumala maailm, jumala käsk, jumala tahe. Aga jumal ei paljasta end kellelegi." Teise kirjaniku sõnadega: ,,Ainsad iseloomustavad kirjeldused viitavad jumalikule olevusele ja need on lihtsalt rakenduslikud jumala tahtele inimese üle. Ülejäänu jääb saladuseks." Hoolimata jumala üleloomulikkusest ja ülimast teadmatusest, ei õpeta Koraan siiski, et jumal ei tunne meid ega ka, et ta jääb eemalolevaks kuskil kaugel taevas. Vastupidi: ta on igal pool kohal ja niisama lähedal, kui ,,veen inimese kaelal". Ainus asi, mis on tehtud täiesti selgeks, on see, et Allah on Ainus. Ta on ainulaadne ja jagumatu.
tõsiselt, nad ei uskunud, et kui nad midagi valest teevad, siis tuleb näiteks Zeus taevast alla ja füüsiliselt karistab neid. Jumalatesse suhtuti suhteliselt lõdvalt: nende käest ei oodatud otseselt karistus, kuid neid siiski austati väga ja usuti nende olemasolusse. Tihti juhtus, et mõni surelik suhtus jumalatesse ülbelt. Tuntum sellise juhtumi kohta on lugu Talantose piinadest. Talantos, Zeusi ja Pluto poeg, sai tänu oma jumalikule päritolule istuda jumalatega ühes lauas ja einestada nendega. Kuid ta kasutas seda kurjalt ära: hooples lihtsurelike ees selle privileegiga, varastas lauast toitu, rääkis jumalate saladusi välja ja kahtles nende jumalikes võimetes. Need kõik olid patud, mis teenisid karmi karistust, sest jumalaid pidid kõik surelikud austama. Talantose suurimaks pahateoks oli oma enda poja jumalatele sissesöötmine. Selle
Moraalinormide kõrval on olemas nt. õigusnormid e. seadused, mis on otseselt seadusandja poolt kehtestatud ja mis tagatakse riiklike süsteemidega (kohus, vangla), et seadusi täidetaks. Õigus on piiritletud riigipiiriga (kehtivad ühe riigi piires). Kui inimene ei täida seadusi, siis teda karistatakse. Õigusnormide kohta saab omakorda küsida, kas nad on moraalsed (nt. surmanuhtlus). Lisaks on olemas religiooninormid, mis kehtivad ühe religioosse grupi piires. Viidatakse jumalikule autoriteedile või ilmutusele, lisaks pühakirjale. Moraalinormid on mitteformaalsed ja nende täitmist ei tagata riiklike institutsioonidega ega seadustega. Igasugune eetika ja moraal on kokkulepe kui sa rikud moraali, saad karistuseks häbi, tõrjutuse, südametunnistuse piinad, vms. Moraalinormide täitmine tagatakse sisemiste sanktsioonide (sisemised tundmused) + väliste sanktsioonidega (teiste reaktsioon, suhtumine).
16. sajandi vahetusel. Tekkis uus kõlaideaal. Kvardi, kvindi ja oktaavi asemel hakati rohkem kasutama heakõlalisi kooskõlasid tertsi ja seksti. See lõi uue kompositsioonitehnika, mille eesmärk oli häälte sisemine ühtsus. Helilooja hakkas looma teose hääled korraga. Hääled hakkasid üksteist jäljendama ja tekkis imitatsiooniline polüfoonia. Keskajal keskenduti muusika seletamisele matemaatika abil. Arvati, et mis on õige ja vastab jumalikule seaduspärasusele, ongi ilus. Humanistlik mõtteviis väärtustab rohkem seda, mis inimesele kuulates ja vaadates ilus ja harmooniline näib, see tähendab, et väärtushinnangud lähtuvad meelelisest tajust. Muusika oli enam seotud tekstiga, rütm lähtus teksti rütmist. Samas hakkas rütmipilt lihtsustuma. Ideaaliks sai lihtne väljenduslik laulev meloodia, mille loomulik liigendus on seotud hingamisega.
mõnikord liialdamine dekoratiivsete detailidega, siis 16 saj. sai arhitektide püüdluseks suurejooneline tervik ja kõikide üksikosade lülitamine ehitise üldmuljesse. Ühtlasi suurenes veelgi antiikarhitektuuri eeskujuandev osa. Kõrgrenessanssile on omane kunstniku isiku tähtsuse enneolematu tõus. Kui varem oli peetud ainult jumalat loojaks, siis nüüd hakati kasutama sama mõistet ka seoses geniaalsete kunstnikega ning viidati sellega kunstniku inspiratsiooni jumalikule päritolule või koguni tema enda jumalasarnasusele. Bramante. Kõrgrenessansi arhitektuuri esiteoseks on väike kabel (nn. Tempietto), mille püstitas arhitekt Bramenete. LEONARDO da VINCI. Leonardi kuulsaim teos on ,,Mona Lisa". Leonardi oli see kes arendas täiuseni inimeste välimuse jäljendamise, aga tema süvenemist inimeste hingeellu hinnatakse veelgi kõrgemalt. MICHELANGELO BUONARROTI. Michelangelo on veendunud, et loominguvõime on jumala kingitus mõnele üksikule inimesele
Ohverdamine Ei olnud ühtegi sõda ega koloonia rajamist, seaduse või lepingu väljakuulutamist, abielu või kokkuleppe sõlmimist, mida ei oleks antud jumalate kaitse alla, nende eestkostet nõutati sobilike kultustoimingute ning ohvrite toomisega. Kõik ühiskondliku elu sündmused pidustustest rahvakoosolekuteni olid pühendatud mingile jumalusele, kellelt oodati kaitset ja heasoovilikkust. (Vernant 2001: 273-274) Ohverduspraktika põhisisu oli pühendusohvri toomine jumalikule jõule. Kuid kreeklaste müüditöötlustes ja ohvri ritualiseerimises peitus veel midagi enamat. Müüdi järgi sai ohvrite toomine alguse Prometheuse korraldatud pettusest. See määras inimestele loomade söödavad kehaosad, jumalatele aga jättis vaid mittesöödavad osad, mis põletatakse ning muudetakse suitsuks. Pettus tegi lõpu algsele laudkonnakaaslusele inimeste ja jumalate vahel ning määrkas kaks erineva toitumisreziimiga gruppi suits ja aroom kuuluvad surematutele
Palju valmistati koopiaid Kreeka skulptuuridest. Roomlased ise lõid vähe uut. Kaks ala, mis olid edukamad ja iseseisvamad: 1) portree omane sügav realism, loomutruudus. Portree arengule aitas kaasa esivanemate austamine, komme neist portreid teha. Palju on säilinud keisrite ja poliitikute portreid. * keiser Augustuse marmorfiguur Vatikanis. On ilusamaid Rooma portreid. Vasakus käes oda, parem üles tõstetud. Tuunika peal raudrüü, sellel reljeefid. Kõrval väike Amor viitab jumalikule päritolule. Portree veidi idealiseeritud. * keiser Marcus Aureliuse ratsamonument. See skulptuuriliik tekkis Roomas. On ainus terviklikult säilinud näide antiikajast. Seisab (koopia) Kapitooliumi väljakul. Keisri käsi on välja sirutatud, et anda armu vangilangenutele. Keiser veidi idealiseeritud, puine. Hobune parem, elavam. 2) ajaloo-teemaline reljeef. Kaunistas sambaid, triumfikaari. Kujutati sõdu, lahinguid; sündmusi anti edasi võimalikult tõetruult
· Uus teema maalidel oli surm (õilis on surra) · omane on kriitiline, arvustav suhtumine oma kaasaega; huvi ajaloo, religiooni ja kaugete maade vastu · ainestiku leidmine rahvaluulest, legendidest, saagadest jt kirjandusteostest. · Uus teema maalidel oli surm (õilis on surra) Romantismi maalikunstnikud Inglismaal - W. Blake · oli inglise luuletaja, graafik ja maalija. · Ta on loonud ekspessiivsed müstilisnägemuslikud illustratsioonid oma luuleteostele, Dante "Jumalikule komoodiale". Need on teostatud Blake'I enda leiutatud vase- ja tsingilõike tehnikas ja hästi koloreeritud. · Oli sügavalt usklik inimene, kes elas enda loodud fantaasiamaailmas. · tuntuim teos on "Muistsed ajad", mis illustreeris luuletust "Euroopa, prohvetlik ettekuulutus". · Kasutas oma loomingus liikumises pulseerivat rütmilist ja rulluvat joont · Tema varased tööd olid klassitsistlikus laadis, ja kuna ta oli õppinud vasegraveerijaks, eelistas ta varjudeta kontuuri.
Palju valmistati koopiaid Kreeka skulptuuridest. Roomlased ise lõid vähe uut. Kaks ala, mis olid edukamad ja iseseisvamad: 1) portree omane sügav realism, loomutruudus. Portree arengule aitas kaasa esivanemate austamine, komme neist portreid teha. Palju on säilinud keisrite ja poliitikute portreid. * keiser Augustuse marmorfiguur Vatikanis. On ilusamaid Rooma portreid. Vasakus käes oda, parem üles tõstetud. Tuunika peal raudrüü, sellel reljeefid. Kõrval väike Amor viitab jumalikule päritolule. Portree veidi idealiseeritud. * keiser Marcus Aureliuse ratsamonument. See skulptuuriliik tekkis Roomas. On ainus terviklikult säilinud näide antiikajast. Seisab (koopia) Kapitooliumi väljakul. Keisri käsi on välja sirutatud, et anda armu vangilangenutele. Keiser veidi idealiseeritud, puine. Hobune parem, elavam. 2) ajaloo-teemaline reljeef. Kaunistas sambaid, triumfikaari. Kujutati sõdu, lahinguid; sündmusi anti edasi võimalikult tõetruult
surnud elavatest. Kebes aga küsib, kas saab tõestada, et hing siiski pärast keha lagunemist ei haihtuks, olgugi et ta enne keha sündimist olemas oli (77b). Et hing pärast surma ei haihtu, tõestab Sokrates sellega, et üks “oleva kujudest” ehk liikidest on niisugune, millele laialilagunemine omane ei ole (77c-80b). Esitage see tõestus argumendi kujul. Oleval on 2 kuju- nähtav ja nähtamatu. Hing on sarnasem sellele mis on muutumatu, keha aga muutuvale. Hing sarnaneb jumalikule sest tal on loomus käskida, keha aga surelikule sest on loomus alluda. Seega kehale on kohane kiiresti hävineda, hingele aga hävimatu olla Sokrates väidab, et hauataguse elu kvaliteet sõltub hinge “puhtuse” astmest. Selgitage seda teooriat. Kui hing ei käi keha juurest ära vaid on koguaeg sellega siis on ta must ja rikutud, siis ei ole tema jaoks muud kui kehalised naudingud ning ta kardaks ja väldiks filosofeerimist. Keha on raske ja
Kõrgrenessansis hakkas tõusma kunstniku isiku tähtsus. Nii kunstnikud ise kui ka neid ümbritsev ühiskond hakkasid rõhutama kunstnike erinemist tavalistest inimestest. 16. sajandil hakati toonitama erinevust loomise ja lihtsalt millegi tegemise vahel. Kui varem oli peetud ainult Jumalat loojaks, siis nüüd hakati kasutama sama mõistet ka seoses geniaalsete kunstnikega ning viidati sellega kunstniku inspiratsiooni jumalikule päritolule või koguni tema enda jumalasarnasusele. Selline mõtteviis soosis kunstnike individualismi, auahnust ja eneseteostuse otsinguid. Mõnel juhul võis eelkirjeldatud mõtteviis õigustada igasuguste loovate ideede tähtsamaks pidamist nende teostamisest. Kõrgrenessansi esimene suurmeister Leonardo (Lisa 1) on meile pärandanud suhteliselt vähe lõpetatud teoseid, see-eest aga uskumatult rikkaliku kogu kavandeid ja ideid kunstide, teaduse ja tehnika vallast
Kunstielu hakkas 16 sajandil koonduma Roomasse, 16 sajandi keskpaigaks kujunes Roomast kultuurikeskus. 16 sajandi kunsti nimetatakse kõrgrenessansiks. Kõrgrenessanss pole vararenessansi tipp, pigem uute eesmärkide ja rõhuasetustega kunst. Kõrgrenessanss tõi kaasa kunstniku isiku enneolematu tähenduse kunstnikke hakati vastandama nn tavalistele inimestele. Loojateks hakati pidama nüüd peale jumala ka kunstnikke, viidati kunstnike inspiratsiooni jumalikule algele. See sünnitas kunstnike individualismi, auahnust ja eneseteostuse tahet. Perioodile on iseloomulik suur hulk lõpetamata kunstitöid idee oli tähtsam kui selle teostamine. Inimese välimuse jäljendamisel püütakse saavutada eriline täiuslikkus. Ülevaade Leonardo da Vinci loomingust Tegutses Firenzes, Milaanos ja Roomas. Elu kaks viimast aastat Prantsusmaal. Töötas Milaano hertsogi sõjaväeinseneri ja pidude korraldajatega. Säilinud palju tehnilisi visandeid
Kangelasele vastuseisev üleisikuline jõud, mis lõppeb kangelase hukuga. Klassikalises tragöödias ei tähenda kangelase hukk meeleheidet ega lootusetust, vaid on aluseks puhastamisele. Tegelane ise on otsuse vastu võtnud, tuleb tasakaal. Katarsis – puhastus on keskne mõiste. Hirmu ja kaastunde mõiste, selle kaudu viiakse läbi puhastus – Aristotelese vaatenurk. Hirm ja kaastunne viiakse äärmuseni, inimene tunneb ennast hiljem vabanenuna. Tragöödia keskendub jumalikule, kuid maises reaalsuses on inimlik. Mõlema poolsuse ühekülgsus. Positiivne sisu saab toimida teist eitades. Chopenhaueri käsitlus. Lääne inimese kombel. Nähtumusliku maailma eitamine lootusetuses. Elu olemuslik tragism. Elu juurde kuuluvad vastuolud. Traagilist süüd pole. Inimene on siia maailma loodud kannatama. Tragism on üldine, ületamatu ning paratamatu. Näeme elu halva unenäona. Nietzsche käsitlus. Rääkis muusikast kui tragöödia alusest. Tollal oli ta veel sõber
Herakleitos (540 – 480 e. kr) Maailmas eksisteerib kaks korda - loomuõigus ja positiivne õigust. Loomuõigus kui jumalik õiglus positiivne õigus kui inimese seadusloome. Primaarne on loomuõigus, milles puuduvad vastuolud. Inimese seadusloome on vastuoluline, pidades midagi õiglaseks ja midagi ebaõiglaseks. Vastuolu inimseaduste ja loomuõiguse vahel siiski puudub, sest inimseadused alluvad jumalikule logosele, olles viimase vahendajaks läbi võitluse. Seega Herakleitos toob eetikasse tasapisi sisse inimliku mõõte, mis saavutab täisjõu sofistidega. Sofistid ühtseks alusest – inimese kriitiline mõtlemine. Inimese osatähtsuse suurenemine Sofistide õigusõpetus jagunes kaheks: õigusfilosoofiline relativism e positiivne õigus subjektivistlik loomuõigusõpetus Sofistide mõõdukas positivism: Protagoras (480 – 410 e.kr)
keerukuselt võrreldavaks motetiga. Sageli põhinesid renessansiaegsed laulud rahvaviisidel. Rahva seas olid populaarsed lihtsad talupojalaulukesed villanella'd ja tantsulaulud frottola'd. Just ilmalikes lauludes sündis väljenduslaad, mida võib pidada muusikaliseks renessansiks. Humanistlik mõtlemine ja vaba haritud inimese ideaal andsid inimesele vabamad käed ennast teostada. Keskajal keskenduti muusika seletamisele matemaatika abil. Arvati, et mis on õige ja vastab jumalikule seaduspärasusele, ongi ilus. Humanistlik mõtteviis väärtustab rohkem seda, mis inimesele kuulates ja vaadates ilus ja harmooniline näib, see tähendab, et väärtushinnangud lähtuvad meelelisest tajust. 6 Barokkmuusika 17. sajandi alguses toimus Euroopa muusikas suur pööre. Tüüpiline renessanssmuusika ei olnud mõeldud lihtsalt kuulamiseks, vaid oli
erinevaid uskumusi ja kombeid ning temas ei tunnistata mingit vahetegemist religiooni, psühholoogia ja filosoofia vahel. Arvatavasti tekkis hinduism 7 mitmesuguste uskumuste pinnalt, alates loodusvaimude kummardamisest kuni brahmani kummardamiseni, mis on kõige oleva allikas ja liikumapanev jõud. Suurem osa hinduismi vooludest asetab erilise rõhu usupühendumusele. Pühendunu keskendab teadvuse alati jumalikule ja kui ta jõuab meditatsiooni sügavaimale astmele, võib mediteerija kogeda kas ühekssaamist brahmaniga (nirvikalpa samadhi) või saada osaks mõnest ,,tema" jumalikest kehastustest. Lisaks teadvuse pööramisele jumaliku poole, harrastab tõsiusklik hindu sandyha'd (videvikumeditatsioon), mida viiakse läbi koidu ja eha ajal, mõnikord mediteeritakse ka keskpäeval, mil päike on kõige kõrgemal. Pärast suplust, suupesemist ja veerüüpamist viib mediteerija läbi keha ja vaimu
käitmuine, kui selle, mis on õige käitumine sügavamas mõttes. 8. Mille poolest erinevad moraal, religioon ja õigus: kehtivuse ulatus, normide rikkumisel rakenduvad sanktsioonid, formaliseerituse aste. Moraal- moraalinormid on mitteformaalsed, nende täitmist ei tagata riiklike institutsioonidega. Tagatakse nii väliste (teiste inimeste reaktsioonid ja suhtumine) kui sisemiste sanktsioonidega (häbi), moraalinormide kohustuslikkust ei põhjendata viitega autoriteedile (jumalikule, ilmalikule) vaid inimeste mõistusele või kokkuleppele või kasulikkusele. Moraalinormid on universaalsed, ei ole piiratud riigipiiride ega religiooniga. Religioon- religiooninormid kehtivad ühe religioosse grupi piires, religiooninorme põhjendatakse viitga jumalikule autoriteedile või ilmutusele, kirjasõnale. Religiooninormide täitmist tagatakse väliste sanktsioonide ähvardustega: põrgu/paradiis, jumala valvas silm
Kuna Jumal on kujutu ja värvitu ning tal ei ole märki ega päritolu, ei saa Jumalast ka kuju teha. Termin hukham on sikhismis jumalik kord ning kõik selles maailmakõiksuses toimib Jumala korra järgi. Kuigi kõik inimesed on Jumala loominguna omanäolised ning neile on antud võime teha vahet heal ja kurjal, ei ole inimeksistentsi olulisimad hetked, näiteks surm ja sünd, meie kontrolli all. Inimelu on jumalik and, sünd ja surm alluvad jumalikule korrale. Mukti e moksa on religioosne mõiste ja tähendab hinge lõplikku vabanemist inimeksistentsi kütkeist ehk vaimset vabadust, mis viib ühinemisele Ülima Vaimuga. Sikhide õpetuse järgi on hing surematu, samas kui ihu, milles hing elab, on surelik. Sündide ja surmade ahela karistuseks pääsemiseks tuleb sikhidel käituda gurude seatud reeglite järgi. Sikh peab tõeliselt usklikuna elama ausa majaperemehe elu, uskudes Jumala ainusesse,
THOTH Iibisepeaga. Jumalate kirjutaja, takuse- ja kalendrijumal. Tegutseb surnuteriigis. Müüt, mis on Egiptuse religiooni peateema: Osiris mõrvati oma venna Sethi poolt. Isis ja Nephthys leidsid surnukeha tükid, mis olid laiali üle kogu Egiptuse. Võluvõimetga Isis äratas Osirise mõneks ajaks ellu ja lasi end eostada. Sünnitas poja Horos. Horos maksis oma isa eest kätte. Osiris hakkas valitsema surnuteriiki. KULTUS Egiptuses vaadati vaaraole kui jumalikule olevusele. Vahetalitajaks jumalate ja inimese vahel oli vaarao riikliku kultuse juht. Kui preestrid viisid läbi jumalateenistusi, tehti seda vaarao käsul ja seega olid nad vaarao esindajad. Preestrid olid jaotatud kindlatesse seisustegruppidesse. Tempel oli eelkõige jumala elukoht, mitte jumalateenistuse pidamise koht. Sisemises templikambris oli jumala kuju. Sinna võisid minna vaid ülempreestrid. Kõige tähtsam riitus toimus hommikul: kuju äratati, teda emmati ja riietati
Ta uskus numbriliste vahekordade kosmilisse tähendusse ja millest sõltuvad nii arhidektuuri kui ka muusika ilu Lk 62 h. 12. Mida kujutab endast kolossaalorder? Poolsambad ja sambad, mis ulatuvad üle mitme korruse (nn. Kolossaalorder). Lk 67 h. 2. Milliseks muutus kõrgrenessamsi perioodil kunstniku positsioon ühiskonnas? Kunstniku isiku tähtsus tõusis enneolematult. Rõhutati kunstniku erinemist tavalisest inimesest. Usuti geniaalsete kunstnike inspiratsiooni jumalikule päritolusse või koguni tema enda jumalasarnasusse. Soositi kunstnike individualismi, auahnust ja eneseteostuse otsinguid. Lk 67 h. 3. Millega tegeles ja millest huvitus Leonardo da Vinci? Ta töötas Milano hertsogi õukonnas sõjaväeinsenerina ja pidud korraldajana ja selle kõrvalt tegeles ta maalikunstiga, skulpruuri v arhitektuuriga. Kunsti loomisel toetus ta rohkem kogemusele ja nägemistajule kui matemaatikale. Tal oli harmoonia pildi terviku ja detailide vahel
Oli ka kunstiteoreetik, eklektitsismi (eri stiilide segu) pooldaja, eelkõige portretist. Gainstorough- loomingus on tuna rokkokoolike elemente, "krahvinna Howe portree", "poiss sinises" Romney- eelkõige hinnatakse naiste portreteerijana, "leedi Hamilton palvetamas". sajandivah kuulsaim meister Lawrence- sai kõige otsitum portretist ing, "väike miss Murray". Blake-maalikunst, graafik, ka luuletaja, töödes tunda sümbolistlike jooni, "ammused ajad", "aadama loomine", on teinud illustrsarja jumalikule komöödiale. Wilkie- zanrimaalija madalmaade meistrite stiilis. Palju loomamaalijaid- Morland, Landscer, Ward. Constable- maastik, alustas madalmaade meistrite mõju all, hiljem omalaadne stiil. Pildiseeriad-sama objekt erineva nurga alt, pööras tähelepanu valgusele, atmosfäärile. Peetakse impr eelkäiax. Turner- maastik, erilised efektid maastike kujutamisel. VENE KUNST- 18, 19 saj.venemaa lülitus euroopalikku kultuuriellu peeter esimesega. Peamiselt tegelesid
sisaldamaks seda meie arusaama otsingus Suurtest Tsüklitest milles asume. Ettekuulutus: “Aja möödudes, läbis Inimese teadvus väga pika hämaruse. Seda faasi, mida Hidud 'Kali Yugaks' kutsuvad, on lõpusirgel. Me leiame endid täna, kahe ajastu vahelisel piiril: 'Kali Yuga' ja Uus Ajastu millesse siseneme... Inimeste mõtetes, tunnetes ja tegudes toimub juba Järkjärguline edusamm kuid varsti saavad kõik jumalikule Tulele alistatud, mis hakkab ''puhastama'' ning neid Uue Ajastu suhtes ette valmistama. Seega, tõstab inimene ennast kõrgeimale teadvuse astmele, mis on hädavajalik tema sisenemisele Uude Ellu. See on millest mõni ''Ülestõusuna'' mõistab. Mööduvad mõned aastakümned enne kui see Tuli tuleb, mis muudab maailma tuues uue moraali. See tohutu laine tuleb kosmilisest ruumist ning ujutab terve maailma. Kõik, kes üritavad sellele vastu seista, kantakse ära, viiakse üle ''mujale''.
Kuressaare 2010 Sissejuhatus Kõrgrenessansis hakkas tõusma kunstniku isiku tähtsus. Nii kunstnikud ise kui ka neid ümbritsev ühiskond hakkasid rõhutama kunstnike erinemist tavalistest inimestest. 16. sajandil hakati toonitama erinevust loomise ja lihtsalt millegi tegemise vahel. Kui varem oli peetud ainult Jumalat loojaks, siis nüüd hakati kasutama sama mõistet ka seoses geniaalsete kunstnikega ning viidati sellega kunstniku inspiratsiooni jumalikule päritolule või koguni tema enda jumalasarnasusele. Selline mõtteviis soosis kunstnike individualismi, auahnust ja eneseteostuse otsinguid. Mõnel juhul võis eelkirjeldatud mõtteviis õigustada igasuguste loovate ideede tähtsamaks pidamist nende teostamisest. Kõrgrenessansi esimene suurmeister Leonardo (Lisa 1) on meile pärandanud suhteliselt vähe lõpetatud teoseid, see-eest aga uskumatult rikkaliku kogu kavandeid ja ideid kunstide, teaduse ja tehnika vallast
Suur osa inimestest on lojaalne väikese grupi, oma pere suhtes. Mõned on lojaalsed suurematele grupidele nagu näiteks kool või firma. Mõni aga tunneb tugevat seotust oma elupaiga, sünnimaa või mõne religiooniga. Esimesed varakristlikud kunstiteosed on leitud katakombides sest seal peeti algselt jumalateenistusi. Paljusi antiikkunsti motiive käsitlseid kristlased kui tingmärke, mille tähendust teadsid ainult kristalsed ning mis viitasid jumalale või jumalikule tegevusele. Sealt sai alguse keerukas kritliku sümbolite süteem. See aga tähendab seda. et igapäevastes motiivides saab leida vihjeid ristiusu õpetusele, jumalikkusele ja piiblitegelastele. Samas pole ristiusk ainuke religioon, millel on omad sümbolid kindlate tähendustega. Sümbolid on seotud ka kultuuriga. Kõige lihtsam näide on keel ja ka kiri. Keel ja kiri pole küll omane vaid kristlastele aga see võimaldab lihtsalt seletada sümbolte seotust kultuuriga - keel koosneb ju
Kuidas suhtus kõrgrenessanss loomingusse ja kunstniku isiksusse? Kõrgrenessansile on omane kunstniku isiku tähtsuse enneolematu tõus. Nii kunstnikud ise kui ka neid ümbritsev ühiskond hakkasid rõhutama kunstnike erinemist tavalisest inimesest. 16. sajandil hakati toonitama erinevust loomise ja lihtsalt millegi tegemise vahel. Kui varem peeti ainult Jumalat loojaks, siis nüüd hakati kasutama sama mõistet ka seoses geniaalsete kunstnikega ning viidati sellega kunstniku inspiratsiooni jumalikule päritolule või koguni tema enda jumalasarnasusele. Selline mõtteviis soosis kunstnike individualismi, auahnust ja eneseteostuse otsinguid. 3. Kes ja milliseid uusi võtteid maalimisel kasutas? Leonardo da Vinci - maalis freskotehnika asemel õlivärvidega, Harmoonia pildi terviku ja detailide vahel, jäljendas inimest täiuslikult, suur rõhk nii inimeste miimikal kui taustal, arvestab õhuperspektiivi, valguse-varju kooskõla.
Moraal on normide süsteem normid on reeglid, mis ütlevad, mida inimene peab tegema või tegemata jätma. Normatiivsed süsteemid: mäng (male, jalka jms), õigus, religioon, moraal, etikett Õigusnormid - seadused siis. Tagatakse riiklike institutsioonidega, piiratud riigipiiridega, mittetäitmisel välised sanktsioonid ja annab küsida, kas nad on moraalsed. Religiooninormid kehtivad ühe religioosse grupi piires, põhjendatakse viitega jumalikule autoriteedile, ilmutusele või kirjasõnale. Täitmist tagatakse väliste sanktsioonide ähvardusega. Moraalinormid on mitteformaalsed, ega tagata riiklike institutsioonidega. Tagatakse väliste (teiste suhtumine) kui sisemiste sanktsioonidega (häbi). Mor.normid on universaalsed, ega ole piiratud riigipiiri, grupi või religiooniga. Kohustuslikkust ei põhjendata autoriteedile viitamisega vaid inimeste mõistusele või kokkuleppele või kasulikkusele.
7. Leidlaste kodu 8. Masaccio ,,Püha Kolmainsus" ja Sandro Botticelli ,,Kevad" Kõrgrenessans Itaalias 16 sajandil 1.Kõrgrenessansile on omane kunstniku isiku tähtsuse enneolematu tõus. Nii kunstnikud ise kui ka neid ümbritsev ühiskond hakkasid rõhutama kunstniku erinemist tavalistest inimestest. Kui varem oli peetud ainult Jumalat loojaks, siis nüüd hakati kasutama sama mõistet ka seoses geniaalsete kunstnikega nind viidati sellega kunstniku inspiratsiooni jumalikule päritolule või koguni tema enda jumalasarnasusele. Selline mõtteviis soosis kunstnike individualismi ja eneseteostuse otsinguid. 2. Kõrgrenessansi arhitektuuri iseloomustas suurejooneline tervik ja kõikide üksikosade lülitamine ehitise üldmuljesse. Suurim rajatis oli Rooma Peetri kirik ja arhitektid oli Bramante ja M. Buonarroti. 3.Leonardo Da Vinci- ta töötas Milano hertsogi õukonnas sõjaväe insenerina ja pidude korraldajana
Rahva seas olid populaarsed lihtsad talupojalaulukesed ja tantsulaulud. Just ilmalikes lauludes sündis väljenduslaad, mida võib pidada muusikaliseks renessansiks. Humanistlik mõtlemine ja vaba haritud inimese ideaal andsid inimesele vabamad käed ennast teostada. Muusikale oli väga oluline nooditrükitehnika, mille leiutas Veneetsia trükkal Petrucci 15.16. sajandi vahetusel. Keskajal keskenduti muusika seletamisele matemaatika abil. Arvati, et mis on õige ja vastab jumalikule seaduspärasusele on ilus. Humanistlik mõtteviis väärtustab rohkem seda, mis inimesele kuulates ja vaadates ilus ja harmooniline näib ehk väärtushinnangud lähtuvad meelelisest tajust. Hilisrenessanss Seoses usupuhastusega arenes 16. sajandi Saksamaal välja luterikoraal ehk protestantlik kirikulaul, mille aluseks oli stroofiline värsstekst ja igas salmis korduv meloodia.
tuleb pärast maist elu. 9. Eetika ja religioon on küllaltki vastandlikud. Nad mõlemad on küll määravad, mis on õige ja vale, kuid üks põhineb mõistusel ja inimkogemusel ja teine mingil jumalikul olendil, kes kuulutab, mis on õige ja vale ainuisikuliselt. Religioossed normid ei ole ajas muutuvad. 10. Jumaliku käsu teooria: moraal saab alguse Jumalast. Moraalne õigsus tähendab olla Jumala poolt tahetud. Kuna moraal on rajatud jumalikule tahtele, mitte sõltumatutele tegutsemialustele, pole täiendavaid tegutsemisaluseid tarvis. Euthyphroni dilemma: Kas Jumal käsib hea, sest see on hea,või on hea sellepärast hea, et Jumal käsib seda. 11. Usk soosib moraalset elu, kuna mitmed usulised teesid toetavad moraaliprintsiipe. Näiteks tulevaste põlvede eest hoolitsemine. 12. Moraaliprintsiipide tunnused: preskriptiivsus,universaliseeritavus,üleskaaluvus,avalikkus,teostatavus.
Ühelgi neist ei ole tõelise kiriku vaimu ja tihti arvatakse, et nad ei konkureerigi omavahel. Usundite ilmikutest harrastajad Hiinas ütlevad, et „kõik kolm usundit on üks ja sama“. Küllap oli konfutsianism esimene Hiinas kujunenud ideedesüsteem, kusjuures selle mõju on olnud suurem kui ülejäänud kahel. Konfutsianismi võiks kirjeldada kui kodanikuhumanismi, mis tegeles eeskätt inimeste ühiskonnaeluga, mis oli vastandatud jumalikule. Selle vastavalt huvitub see eetikast ja moraalipsühholoogiast: kuidas kujundada õiglaselt arutlevat inimloomust? Konfutsianism käsitleb neid küsimusi igal tasemel, alates ilmalikest peresuhetest kuni riikidevahelise diplomaatiani ja õigusnormideni. Seevastu taoism rõhutab metafüüsilist, iseäranis metaeetikat – küsimusi moraalse dao süvaloomusest, selle reaalsusest ja tunnetatavusest. See muudab mõned taoistid moraaliskeptikuteks või relativistideks, kes peavad
(nimeta kaks tuntumat teost ja autorit) Masaccio. Paradiisist väljaajamine Fra Filippo Lippi. Maarja lapsega Kõrgrenessanss Itaalias 16. sajandil 9. Milliseks kujunes kunstniku positsioon Itaalias 16. sajandil? 16.saj. hakati toonitama erinevust loomise ja lihtsalt millegi tegemise vahel. Kui varem oli peetud ainult Jumalat loojaks, siis nüüd hakati kasutama sama mõistet ka seoses geniaalsete kunstnikega ning viidati sellega kunstniku inspiratsiooni jumalikule päritolule või koguni tema enda jumalasarnasusele. 10. Kõrgrenessansi arhitektuur. Nimeta suurim 16. sajandi rajatis Roomas? Kes olid arhitektid? Suurim ja tuntuim kuppelehitis renessansi ajal oli Püha Peetruse kirik Roomas. Vana, varakristlikust ajast pärit Peetri basiilika, ristiusu peakirik oli 15. sajandi lõpuks varisemisohtlikuks muutunud. Selle asemele otsustati ehitada hoone, mis peegeldaks ristiusu kiriku vägevust. Kirikut ehitati üle 100 aasta ning töid juhatanud kümnest
AUTORIKUJUNDI ALUSEL eristatakse kolme propaganda liiki: 1- Valge propaganda( läbipaistev autorlus) 2- Must propaganda(vastase silt sõnumile) 3- Hall propaganda (autorlus segane) 2.3 Teokraatia ja demokraatia Sõna "teokraatia" pärineb kreeka keelest: (theokratia) tuleb sõnadest (theos "jumal") ja (kratein "valitsema"). Teokraatia puhul on valitsusel (riigil) on religioosne legitiimsus, sest riik on üles ehitatud ja toimib vastavalt jumalikule tahtele. Religioon annab kuninga või poliitilise eliidi võimule religioosse legitiimsuse. Tänapäeval on teokraatia kehtiv riigivalitsemise vorm ainult Vatikanis, mida juhib paavst. Varem on teokraatia olnud näiteks Tiibetis 17. sajandistkuni 1959. aastani. Demokraatia on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine
M ja teda ümbritsenud haritlasringi peamiseks saavutuseks on itaalia kirjanduse taaselustamine II 16.sajand . Itaalias algab humanistliku kultuuri kriis, esiplaanile tõuseb antiikaja ja vararenessansi suurkirjanike jäljendamine. Dante Alighieri (1265-1321)- väga uuritud autor (Boccaccio), raskesti mõistetav autor, kogu ajastu luuletaja, "Vita nuova" ("Uus elu") u 1283-1292 kirjutatud armastusluuletused inspireerituna Beatrice Portinariga kohtumisest. Sissejuhatus "Jumalikule komöödiale", Beatrice saab maapealse armastuse objektist kõigepealt ideaalse armastuse objektiks ja siis pühakuks. "Pidusöök" itaalia keeles, kirj u 1295-1308, 3 laulu ja 3 proosapeatükki nende seletuseks. D esitab selles peaaegu kogu keskaegse filosoofilise süsteemi, lisaks veel astronoomia saavutused. "Rahvakeelest" ladina keeles kirj u 1305, esimene teaduslik uurimus itaalia keelest, D rõhutab ühtse keele tähtsust, mis seisab murretest kõrgemal
Firenzes puhkes kodusõda, Dante juhtus olema kaotajate poolel ja pidi sünnilinnast lahkuma. Paguluse pühendus ta kirjutamisele, kirjutas silmapaistva monarhiast kus ta vaatles monharismi ja demokraatia vahekordi, ja jõudis platoniga sarnasele järeldusele, et demokraatia ei ole kõige parem valitsemisekord. Jumalik komöödia tema loodud teose pealkiri oli komöödia ning pisut aega peale surma tema biograaf Boccaccio nimatas ümber teose. Boccaccio arvates lähenes teos jumalikule ettekuulutsele. Teos oli väga hoolikalt läbi komponeeritud ja sel ajal eeldati lähendustasandite olemasolule igas tekstis ja nendest arusaamis õpetati spetsaalselt. Poeemi arvulised parameetrid olid väga olulised. Ja selles teoses on arvul 3 sümpoolne tähendus. Teos jaguneb kolmeks osaks. On kirjutatud detsiinides ehk kolmik värssides. Igas deitsiinis riimub esimene rida kolmandaga. Igas osas on 33 laulu koos põrgu sissejuhatava lauluga on kokku 100 laulu
9.Millised on eetika, õiguse ja religiooni erinevused : normide kehtivuse, formaliseerituse, normide sanktsioonide ja põhjendamisviiside osas ? Moraalinormid on mitteformaalsed, nende täitmist ei tagata riiklike institutsioonidega. Tagatakse nii väliste (teiste inimeste reaktsioonid, suhtumine) kui sisemiste sanktsioonidega (häbi). Moraalinormid on universaalsed, ei ole piiratud riigipiiride, grupi, religiooniga. Moraalinormide kohustuslikkust ei põhjendata viitega autoriteedile (jumalikule, ilmalikule) vaid inimeste mõistusele või kokkuleppele või kasulikkusele. Õigusnormid on seadused otseses tähenduses, seadusandja poolt kehtestatud, institutsioonide poolt kantud. õigusnormide täitmist tagatakse riiklike institutsioonidega: kohus, politsei, vanglad õigus on piiratud riigipiiridega: seadused kehtivad ühe riigi piires seaduse mittetäitmisel tuleb tegemist väliste sanktsioonidega (karistused) õigusnormide puhul saame küsida, kas nad on moraalsed.
Ta võis tungida läbi õhu, läbi taevasfääride tõkete, mille oli püstitanud väär metafüüsika ja kosmoloogia. Läks tarvis 17.saj. teadlaste ja metafüüsikute ühiseid jõupingutusi, et ületada Koperniku avastusega tekkinud intellektuaalne kriis. Nii Galilei, Descartes, Leibniz kui Spinoza täitsid oma osa selle probleemi lahendamisel.Galilei väitis, et matemaatika alal jõuab inimene tunnetusliku haripunktini- ta saavutab teadmise, mis ei jää alla jumalikule mõtlemisele (Cassirer, 1999, lk.34). Spinoza rajab uue eetika, kirgede ja ärrituste teooria, mis on moraalse maailma matemaatiline teooria. Tema arvates on matemaatiline mõistus ühenduslüliks inimese ja universumi vahel. Darwini töö Liikide tekkimisest (1859) tõi inimesefilosoofiale kindla pinna. Üldfilosoofilises plaanis ei olnud evolutsiooniteooria kaugeltki uus saavutus. See oli olemas juba Aristotelese psühholoogias ja tema arusaamades orgaanilisest elust. Erinevus seisnes
* Plotinos- üksnes jumal on tõeline, kõik muu on jumaliku olemise peegeldus *Mütoloogia- jumalad on inimeste sarnased välimuselt, iseloomult ja pahedelt. Kristlik jumala käsitlus: - jumal on looja: lõi kogu maailma ei millestki, mis tähendab, et kõik see maailm on kõigest loodud. Inimene on loodu e kreatuur. Inimene on jumalanäoline: -hing, - ratio (mõtlemine), -vabatahe, -loomingulisus - Looja ja loodu vahel valitseb ületamatu kuristik. - Loodu on olemas vaid tänu jumalikule tahtele- jumala tahe on ilmutatud pühakirjas. Alandlikus looja vastu on .. ja kõige suurem patt on kõrkus looja vastu. Kristlike loovusi nim säravateks pahedeks, tulevad täiesti uued kristlikud voorused. Kristlik jumal on keegi (isikuline jumal) igal inimesel on võimekus suhelda kogu maailma loojaga, mis omakorda tähendab seda, et üksikisik on väärtuslik. Hinge ja mina käsitlus on budismile sarnane. Jumal on armuline ja päästev. Inimene on oma loomult patune
Tema tähtsaim linn Eridu. Jumalanna Nin hursag hursagi emand (kivirinnatis, mis maailma ümbritseb). Metsiku looduse, loomade kaitsja. Jumalik ema. Oli ka inimeste loomisel mängus. Toitis oma viljastava piimaga ka kuningaid. Oli Enliliga poeg, kelle nimi oli Ninurta (maa isand), kes oli põhiline jumalik kangelane, kes võitles erinevate koletistega. Paljude võitude tõttu ülendas Enlil teda endast kõrgemaks, Enlili "teisikuks". Oli ka oma ema, Nin hursagi jumalikule järjele tõstja. Ninurta oli võitnud koletist, kelle nimi oli Asag, kellega võideldes oli kujunenud hursag. Sai jagu ka paljudest teistest erinevatest elukatest, oli õige mitmete eepiliste poeemide peategelane. 3 taevast jumalust: Kuujumal Nanna e Sin. Peamine kultuskeskus oli Ur. Nanna meenutab Ani. K tema oli kõrge tähstaevaga seotud, kujutati ka vana mehega. An pigem päevane, tema öine. Kujutati sõisel ajal kuulaevukeses üle taeva purjetamas. Ka tema oli seotud
1. ära tapa süütuid inimesi 2. ära põhjusta asjatut valu ega kannatusi 3. ära varasta ega peta 4. pea oma lubadusi ja austa oma kokkuleppeid 5. ära jäta teisi inimesi ilma nende vabadusest 6. räägi tõtt või vähemalt ära valeta 7. ole õiglane, kohtle võrdseid võrdselt ja ebavõrdseid ebavõrdselt 8. ole tänulik abi eest 9. aita teisi inimesi 10.allu seadustele Religiooninormid · kehtivad religioosse grupi siseselt · neid põhjendatakse viitega jumalikule/kõrgemale autoriteedile, ilmutusele, kirjasõnale · normide täitmist tagatakse väliste/sisemiste sanktsioonidega Õigusnormid · seadused kehtestab seadusandja · täitmise tagavad riiklikud institutsioonid · kehtivad teatud kindlal territooriumil · rikkumisele järgnevad välised sanktsioonid Päästeamet Päästeamet on siseministeeriumi haldusala valitsusasutus, mis kujundab ja hoiab Eestis turvalist elukeskkonda, ennetab ohte ning
annaabi.ee 
