Maal ja skulptuur Mesopotaamias (1)

Maal ja skulptuur Mesopotaamias
Põhiliseks probleemiks skulptuuride tegemisel oli kivi puudumine. Seda toodi sisse enamasti põhjast. Tehti kujusid , kui ka reljeefi. Mesopotaamia reljeef oli madal ja ulatus kivipinnast mõned sentimeetrid kõrgemale. Mesopotaamia kunstnikud asetasid eespoolse õla külgvaatesse. Juukseid ja habet nad teha ei osanud ning need mõjusid pigem mustrina. Inimeste kehavorme kattis kange riietus, millest jäeti välja vaid käsivarred ja üks säär. Reljeefid olid värvilised, kuid mitte üleni. Üks kaunimaid on kuningas Hammurapi seaduste steel , kus Hammurapi seisab alandlikult käsi tõstetud palveasendisse, saades päikesejumalalt Šamašilt saua ja rõngasse keritud nööri, millega skulptor viitab Hammurapi seaduste jumalikule päritolule. Väga silmapaistvad on Mesopotaamia kunstis loomade kujutised, mis on väga loomutruud. Kunstnik näitas välja oma kaastunnet ja emotsioone loomade kujutamisel, mida aga inimeste puhul näidata ei tohtinud. Üks esimesi taolisi looma kujutisi on haavatud emalõvi.
Vabaplastika figuurid istusid või seisid jäigas poosis, käed palveks rinnale ristatud. Need nägid väga kohmakad välja. Proportsioonid olid valed ja kui meister tahtis võimalikult selgelt kujutada palvetaja nägu ja käsi, siis tegi ta seda keha arvelt ning need nägid välja nagu postament. Mõnisada aastat hiljem ei toimunud erilisi muutusi. Siiski nüüd olid proportsioonid paigas, aga poos oli endiselt tardunud ja ähvardav. Kõikide kujude juures on märgata nende monumentaalsust, mis tuleneb kivi tahumisel ja töötlemisel. Inimeste individuaalsed jooned polnud üldse olulised, kuid rõhutati rassilisi iseärasusi. Hiljem hakati kasutama ka silmade inkrusteerimist mis tähendab, et vastavasse silma süvendisse pandi teine materjal. Juba sumeri aegadel pandi valitsejalosse valvama inimpeaga härjad või lõvid. Need tekitasid igas sisenejas aukartust.
Maal oma süzeedelt sarnanes reljeefiga. Algul maaliti lubjaseguga kaetud pinnale mustad kontuurid ja siis täideti need teiste värvidega. Enamasti kasutati erksaid värve. Põhilised värvid olid punakaspruun, ultramariinsinist, musta, valget, roosat ja helesinist värvi. Mesopotaamia eripäraks oli värvilistest glasuuritud tellistest dekoor, mille parimaks näiteks on Ištari värav. Märkimisväärne on oskus kujutada mõlemat õlga külgvaates.