Vanakreeka karistusviisid (0)

Agnes Tael Xb Karistusviise vanakreeka müütides
On palju müüte, mis jutustavad erinevatest jumalate karistusviisidest. Mõnes loos on karistused liiga karmid ja mõnes jälle jääb valesti käitunud jumal või inimene hoopis ilma karistuseta. Kuid see on selge, et antiikkreeklastel olid samad väärtushinnangud, mis tänapäeva inimestel, sest müüte uurides saame teada, mis oli sellel ajal õige, mis vale. Vanakreeka müüdid ja müüdid üldse on loodud selleks, et hoiatada inimesi oma tegude tagajärgede eest. Lood olid hoiatuseks ja õpetuseks neile, kes kaldusid või olid juba läinud halvale teele. Usun, et selle aja inimesed siiski ei võtnud neid müüte liiga tõsiselt, nad ei uskunud, et kui nad midagi valest teevad, siis tuleb näiteks Zeus taevast alla ja füüsiliselt karistab neid. Jumalatesse suhtuti suhteliselt lõdvalt: nende käest ei oodatud otseselt karistus , kuid neid siiski austati väga ja usuti nende olemasolusse. Tihti juhtus, et mõni surelik suhtus jumalatesse ülbelt. Tuntum sellise juhtumi kohta on lugu Talantose piinadest. Talantos, Zeusi ja Pluto poeg, sai tänu oma jumalikule päritolule istuda jumalatega ühes lauas ja einestada nendega. Kuid ta kasutas seda kurjalt ära: hooples lihtsurelike ees selle privileegiga, varastas lauast toitu, rääkis jumalate saladusi välja ja kahtles nende jumalikes võimetes. Need kõik olid patud, mis teenisid karmi karistust, sest jumalaid pidid kõik surelikud austama. Talantose suurimaks pahateoks oli oma enda poja jumalatele sissesöötmine. Selle peale olümpose elanikud loomulikult vihastasid ja otsustasid ta jumalikult söömaajalt välja kihutada. Kuid see polnud kõik. Nad panid ta veel kannatame igavest nälga nii, et toit on kogu aeg talantosele väga lähedal, kuid ta ei saa seda kunagi süüa. Nagu igas vanakreeka müüdis on ka selles moraal. Selles jutustuse õpetus: Talantose piinu peab taluma see, kes on kõige rohkem õnne nautinud, kuid pole selle vääriliseks osutunud. Sellest loost võib ka lisaks sellele, et jumalaid peab austama ka välja lugeda seda, et tuleb austada neid, kes sulle head teevad ja tuleb olla tänulik selle eest, mis sul on. Väga orginaalne karistusviis on lasta kellelgi armuda oma enda peegelpilti. Narkissosega juhtus nii. Ta oli väga nägus noormees , kes oli jumalikku päritolu. Kuid kahjuks ei olnud ta iseloon välimuse vääriline. Narkissos oli ülbe ja pelgas ära kõigi lähenemiskatsed. Selline käitumine vihastas armastusjumalanna Aphroditet, kes pidi karistama kõiki, kes armastuse ära põlgavad. Ta pani Narkissose armuma oma peegelpilti. Vastamata armastus viis aga Narkissose hukule: ta istus päevast-päeva allika juures ja imetles ennast veepeegelpildilt, kuni ta suri suurest kurnatusest nälga. Ka selle loo üheks moraaliks on see, et jumalaid peab austama. Ülbe Narkissos ei austanud aga lausa kahte jumalannat: Aphroditet armastuse ärapõlgamisega ja Echot , kes suuret armuvalusst Narkissose vastu muutus ainult hääleks. Müüdi õpetuseks on ka nagu oli Talantose piinades : tuleb olla tänulik selle eest, mis sul on. Kui Narkissos ei oleks olnud nii upsakas ja ennastimetlev, oleks ta leidnud endale sobivama armastuse kui ta ise ja elanud õnnelikult elu lõpuni. Väga paljud karistamisega seotud müüdid räägivad Zeusist. Zeus , kes ise kaaristas kõiki, kes temasse lugupidamatult suhtusid, nagu näiteks Prometheus . Prometheus vaastas talt tule ja kinkis selle inimestele. Zeus sai selle peale vihaseks ja lasi varga kalju külge aheldada ja igal päeval lasta kotkal tema maksa nokkida; kuid ta ise tegi tihti tegusid , mille eest ta oleks teisi julmalt karistanud. Ta pettis enda naist Herat nii jumalannade kui ka lihtsurelikega. Enamused lood, mis Herast räägivad ongi jutustused sellest, kuidas ta järjekordset abielurikkujat karistab. Ka Zeusi müütidest väljendub, et jumalaid tuleb austada ja elu ongi ebaõiglane, sest tihti jääb mõni karistustvääriv inimene karistuseta. Veel hirmutatakse nende lugudega abielurikkujaid: kõik, kes rikuvad abielu peavad arvestama sellega, et see on suur patt ja väärib korralikku karistust. Antiikkreeka müüte on tänapäeval huvitav lugeda, sest, inimestel, kes need ammu välja mõtlesid, olid samad väärtushinnangud, mis kaasaaegsetel inimestel. Ainult ühte müütide põhimoraali ­ austa jumalaid, võib asendada tänapäevasema variandiga sellest - austada vanemaid, targemaid ja võimasmaid.