Leonardo da Vinci elulugu (6)

KEILA GÜMNAASIUM
11B klass
Ardi Blumkvist
LEONARDO DA VINCI
Referaat
Keila 2007
Sisukord
Sissejuhatus………………………………………………………………………3
Leonardo da Vinci elulugu……………………………………………………….4
Kokkuvõte………………………………………………………………………..6
Kasutatud materjal..………………………………………………………………7
Pildid……………………………………………………………………………...8
Sissejuhatus
Leonardo da Vinci oli itaalia maalikunstnik , skulptor , arhitekt ja insener, renessansiajastu mitmekülgseim geenius . Elas aastatel 1452 -1519.
Tegin referaadi just sellest mehest, sest olen temas palju kuulnud . Olen ka näinud mitmeid töid tema poolt, näiteks “ Mona Lisat ” ja “Püha õhtusöömaaega”. Olen ka kuulnud mitmetest tema leiutistest, mis on mulle tõsiselt meeldinud, need olid näiteks helikopter ja allveepaat.
Kõrgrenessansis hakkas tõusma kunstniku isiku tähtsus. Nii kunstnikud ise kui ka neid ümbritsev ühiskond hakkasid rõhutama kunstnike erinemist tavalistest inimestest. 16. sajandil hakati toonitama erinevust loomise ja lihtsalt millegi tegemise vahel. Kui varem oli peetud ainult Jumalat loojaks, siis nüüd hakati kasutama sama mõistet ka seoses geniaalsete kunstnikega ning viidati sellega kunstniku inspiratsiooni jumalikule päritolule või koguni tema enda jumalasarnasusele. Selline mõtteviis soosis kunstnike individualismi, auahnust ja eneseteostuse otsinguid. Mõnel juhul võis eelkirjeldatud mõtteviis õigustada igasuguste loovate ideede tähtsamaks pidamist nende teostamisest. Kõrgrenessansi esimene suurmeister Leonardo (Lisa 1) on meile pärandanud suhteliselt vähe lõpetatud teoseid, see-eest aga uskumatult rikkaliku kogu kavandeid ja ideid kunstide, teaduse ja tehnika vallast . Milano hertsogi õukonnas töötas ta sõjaväeinsenerina ja pidude korraldajana ning alles selle kõrval võis tegelda maalikunsti, skulptuuri või arhitektuuriga. Kõrgrenessansi suurmeistrid ei otsi või ei usalda üldkehtivaid numbrilisi reegleid nagu nende eelkäijad, vaid hindavad nende enda loodud visuaalse kujundi veenvust ja jõudu. Leonardo kunst on üldistav ja suurejooneline, kuid selle loomisel toetub ta rohkem kogemusele ja nägemistajule kui matemaatikale.
Leonardo da Vinci elulugu
Leonardo da Vinci, üks Itaalia kõrgrenessanssi suurtest meistritest, sündis 15. aprillil 1452 notari vallaslapsena Vinci asulas Firenze lähedal. Vincis käis noor Leonardo veidi aega koolis, kuid tema haridus jäi siiski lünklikuks, kogu elu oli probleeme teaduses tollal pea kohustusliku ladina keelega. 1466 viis isa oma vallaspoja Firenzesse, kus see asus õppima kunstnik Verrocchio töökojas. Verrocchio käe all veetis Leonardo kuus aastat õpipoisina ja veel neli aastat sellina. Alustanud labasemate abitöödega, astus ta 1472. aastal juba väljaõppinuna maalikunstnike tsunfti.
1482 asus Leonardo Milano hertsogi Ludovico il Moro teenistusse. Milanos võtsid kunsti kõrval üha enam aega leiutamine ja teaduslikud uurimised. Muuhulgas katsetas ta lennumasinatega, projekteeris hertsogi jaoks ideaallinnasid ja katedraale (mis kunagi paberilt kaugemale ei jõudnud), tegutses sõjaväeinsenerina. Samas sai ta tellimuse Francesco Sforza ratsamonumendi loomiseks. Leonardo valmistas hiiglasliku (7 meetrit kõrge) savimudeli, mis kaasaegsetes äratas hämmastust oma elulisusega. Kohale toodi ka skulptuuri pronksi valamiseks vajalik tohutu metallikogus, kahjuks aga suunati see pronks viimasel hetkel hoopis suurtükkide valamiseks (käimas oli sõda). Ilmast puretud mudeli hävitasid lõplikult 1499 prantsuse sõdurid.
Vahepeal aga oli Leonardo hakkama saanud uue meistriteosega. Santa Maria delle Grazie kloostri söögisaali seinale maalitud “Püha õhtusöömaaega” peetakse tema peateoseks. Hiigelmõõtmetes (8.8m x 4.6m) maalil on kujutatud hetke, kus Jeesus teatab jüngritele, et üks neist reedab ta. Üleliigsetest detailidest on loobutud, nägudel ja žestides on meisterlikult edasi antud emotsioone. Sümmeetriline kompositsioon liidab kõik 13 tegelast ühtseks tervikuks. Kahjuks kasutas kunstnik seinaga halvasti seonduvat värvisegu ja maal hakkas juba Leonardo eluajal lagunema .
Töötanud vahepeal uuesti sõjaväeinsenerina, ja jätkates tegelemist loodusteaduslike uuringutega, sh. laipade lahkamisega, pöördus ta tagasi Firenzesse. Seal lõi Leonardo 1503-05 ilmselt kuulsaima maali kogu kunstiajaloos – “Mona Lisa” (ka “La Gioconda ”). Keda täpselt see portree kujutab, pole üheselt selgeks tehtud tänapäevani. Samuti on toodud vastukäivaid tõlgendusi naise salapärase naeratuse tähenduse kohta, kuid fakt on, et see teos sai Euroopa portreekunsti teenäitajaks ning jääb kunstihuvilisi paeluma sajanditeks. Meister on oma töös ühendanud välise ilu ja harmoonia ning püüdnud samas avada naise salapärast hinge.
Maalikunsti kõrval püüdis Leonardo ikka veel ehitada lennumasinaid, mõtiskles kivististe päritolu üle ning jätkas laipade lahkamist oma anatoomiliste tööde tarvis. Vananev Leonardo külastas veel Roomat . Seal aga töötasid juba teised – Bramante, Michelangelo , Raffael. Mehele Vincist anti vaid teisejärgulisi ülesandeid. Pettunud kunstnik lahkus Itaaliast . Elu lõpu veetis ta Prantsusmaal Cloux` lossis. Viimased paar aastat oli tema töökäsi (vasak) halvatud , sellegipoolest jätkas ta veel arhitektuuriliste projektide koostamist. Leonardo da Vinci suri 2. mail 1519.
Leonardost jäid maha vaid mõned lõpetatud maalid, ometi on neist küllalt, et kindlustada talle surematus. Oma töödes taotles ta peaegu saavutamatut täiuslikkust, sageli vaevasid teda kahtlused. Seetõttu oli tal kombeks maalida nii aeglaselt, et ta langes isegi pilgete osaliseks , et ei suuda töid tähtajaks lõpetada. Tema tööd tõid maalikunsti mitmeid uuendusi : sfumato – pehmete värvus- ning sujuvate valgus- ja varjuülekannetega maalimisviis terava joone asemel; püramidaalne kompositsioon (“Madonna kaljukoopas ”); ilu ja harmoonia ning elulise väljendusrikkuse ühendamine; joon- ja õhuperspektiivi koos kasutamine.
Leonardo proovis kätt väga paljudel elualadel: peale maalikunsti ja skulptuuri tegeles veel kunstiteooria , arhitektuuri, mehaanika , loodusteaduste, sõjanduse ja astronoomiaga, oli hinnatud vaatemängude lavastajana. Leonardole oli iseloomulik vaimustuda uutest töödest, kui eelmised olid alles algusjärgus. Mitmed suurepärased teosed jäidki lõpetamata, samuti jäi süstematiseerimata kogutud teaduslik materjal, u. 30 000 lehekülge märkmeid ja jooniseid (tänaseks on enamik neist kaduma läinud). Leonardo arvukatest leiutistest olid mõned oma ajast sajandeid ees (jalgratas, helikopter, allveepaat) kuid praktilisse kasutusse ei jõudnud sel ajal kahjuks ükski.
         

Kokkuvõte

Leonardo Da Vinci jättis ajalukku tugeva jälje. Tema leiutised ja avastused on meid palju aidanud, samas tema kunstialased saavutused, mis paeluvad inimesi tänapäevani. Salapärane Mona Lisa ja tema isiku tuvastamine oli suur mõistatus kõigile. Ta oli mees, kes muutis kõigi elusid oma saavutustega.
Mind üllatas ka tema raske elulugu. Ta pidi kõige saavutamiseks rängalt vaeva nägema. Kuigi ta oma eluajal suurt kuulsust ei saavutanud, saavutas ta selle pärast oma surma. Mulle meeldis seda referaati teha, sest selle inimese elulugu oli väga põnev.
Kasutatud materjal
1. Jilek , F. Mees Vincist, Tallinn, “ Kunst ” 1988, 462 lk
2. Leonardo da Vinci: Eesti entsüklopeedia 5. kd, Tallinn, “Valgus” 1990, lk 507 – 508
3. Sfumaato: Eesti entsüklopeedia 8.kd, Tallinn, Eesti Entsüklopeediakirjastus 1995, lk 461
4. Miksike: Leonardo da Vinci maalid; URL= http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/vinci_liissandre.ht m
5. Vikipeedia: Leonardo da Vinci; URL= http://et.wikipedia.org/wiki/Leonardo_da_Vinc i
Pildid
“Püha õhtusöömaaeg”
“Maarja kuulutus”
“Kuningate kummardamine” “Mona Lisa”