Külmaks sõjaks nimet kaua kestvat pingeseisundit, NSVL ja tema liitlaste ningUSA ja Lääne- Euroopa vahel, mis ähvardas kasvada tegelikuks sõjaks aastatel 1945- 1990. NSVL ja tema liitlased mood sotsialismi leeri, mis kuj prst II MS lõppu. Punaarmee toetusel ja julgeolekuorganite abil tulid kommunistid võimule Rumeenias, Bulgaarias, Poolas, Tsehhosl, Ungaris, Jugosl, Albaanias, Ida- Saksam., Hiinas, Põhja- Vietn., Põhja-Koreas. 1959 tuli võimule Kuubas. Külm sõda väljendus luuretegevuses, ideoloogilises võitluses ja propakandas, võidurelvastumises, doktriinides ning konkreetsetes konfliktides riikide vahel. Sotsialismi leeri liigid mood maj org VMN. See eksisteeris 1949-1990.
armeenia, Hiljem kokku 15 (viimased eesti läti, leedu) Tingimused olla liiduvabariik: 1 rahaarv, ühine piir mingi välisriigiga Võimuorganid: kõrgeim üle venemaaline nõukogude kongress, täidesaatev rahvakomissaride nõukogu NSVL sisepoliitika Sõjaväereform-vähendati armee suurust, suurendati väljaõpet, kõik mehed pidid läbima sõjaväe, tekkisid rahvuslikud väeosad 1924 Lenin sureb, Stalin võimule Tugevdatakse julgeolekuorganite tegevust Osa rahvastikust kuulutati sisevaenlasteks, kellest oli vaja lahti saada Uus majanduspoliitika Palga maksmine, kuid 80% siiski ei saanud veel raha Lubati väike eraettevõtted 1925 indrustaliseerimine tööstuse eelisarendamine Mida oli tööstusel vaja: raha, töötajaid, toorainet 20ndate lõpul probleemid põllumajanduses 1928-1929 algab kollektiviseerimine kolhooside rajamine
¤uudismaade rajamine ¤sunniviisiline maisi kasvatamine ¤plaanimajandus , käsumajandus ¤maj.elu juhtimise reorganiseerimine ¤sõjaliste kulutuste vähendamine ¤vahendite suunamine elanike heaolu parandamiseks -¤ahareform ¤liiduvabariikidele suuremad õigused majanduse spetsialiseerumisel ¤gulaagimaj. süsteemi lammutamine Sisepoliitika: ¤Stalini isikukultuse hukkamõistmine ¤senise repressiivpoliitika peatamine ¤partei nomenklatuuri võimu kindlustamine ¤sõjaväe ja julgeolekuorganite mõju vähenemine ¤represseeritud rahvaste õigeksmõistmine ¤liiduvabariikide juhtkondade "puhastamine" Välispoliitika: ¤suheldi Läänega paindlikult ¤toimus Idaploki "rahustamine" ¤desarmeerimisküsimuse tõstatamine ¤välispoliitilised amatüürid nt. Kuuba kriis ¤Moskva kohaloleku suurenemine kolmandas maailmas (1961 koloniaalsüsteemi kokkuvarisemine, "omakasupüüdmatu" abi vabanenud riikidele)
Välispoliitika Külma sõja kujunemine; stalinliku riikliku mudeli kujundamine Ida-Euroopas; kujunevate sotsialistlike riikide toetamine Aasias Valdkond Sulaaeg (1953 1964) Nikita Hrustsov Põhisisu Poliitika Lahtiütlemine stalinlikust pärandist; senise repressiivpoliitika peatamine ja amnestia ebaõiglaselt represseeritutele; Stalini isikukultuse hukkamõist; riigiaparaadi reorganiseerimine; sõjaväe ja julgeolekuorganite mõju vähendamine Majandus Suurejoonelised majandusprogrammid ja kampaaniad (uudismaade rajamine ja sunniviisiline maisi kasvatamine); rahareform; majanduse juhtimise reorganiseerimine; sõjaliste kulutuste vähendamine; GULAG-i majandussüsteemi lammutamine; põllumajanduse toibumine ja kiire areng Ideoloogia Utoopilised kavad kommunismi ülesehitamiseks; võeti vastu kommunistliku
Nõukogude võimu taaaskehtestamine 1944. a eesti kultuur kaheks välis ja kodueesti kultuur. Kultuuripoliitika olemus. · ,,Sisult sotsialistlik, vormilt rahvuslik" uus võim suhtus kultuuripärandisse klassiprintsiibist lähtuvalt, seetõttu ka vaimuelu ideoloogilise surve all. · Vaimne surutis Stalini valitsemise lõpuaastatel ja Breznevi ajal. Vahepeal sulaajal suhteliselt liberaalsed olud, kuid tsensuur ei kadunud. · Oluline koht julgeolekuorganite tegevusel. · Ulatuslik infosulg. Sundorienteeritus vene kultuurile.(eriti tugev 1940 lõpp, 1950.algus) · eelnevate põlvkondade vaimupärandi valikuline hävitamine. Mittesoovitud kirjandus erifondiväljastamiseks vaja eriluba. · Propaganda aitas allutada valitsevale reziimile. Haritlaskonna uus põlvkond Paljud eesti haritlased NK võimu kartuses Läände Pagulastel rikkalik vaimupärand
Vastukaaluks Läänele loodi mitmesuguseid rahvusvahelisi organisatsioone, nagu Vastastikuse Majandusabi Nõukogu, Varssavi Pakt. 1. Sotsialismileeri kujunemine Pärast Teist maailmasõda kehtestas Nõukogude Liit Punaarmee kontrolli all olevates Euroopa riikides järk-järgult oma ülemvõimu. Esimene sotsialistlik riik oli NSV Liit. Teine riik oli Mongoolia 1924. Ida-Euroopa riigid muutusid sotsialistlikeks peale Teist maailmasõda NSV Liidu "kaasabil", st. Punaarmee ja julgeolekuorganite abil aidati kohalikud kommunistid võimule. Võib eristada kolm sotsialistlike riikide rühma- I rühm: nn. sotsialistlik sõprusühendus (10 riiki) need olid kõige kuulekamad NSV Liidule: NSV Liit, Saksa DV, Poola, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Rumeenia, Kuuba, Mongoolia, Vietnam. II rühm: väljaspool sotsialistlikku sõprusühendust olevad sotsialistlikud riigid, mis olid vähem
Välispoliitikas: pingelõdvenduse ning tuumaarsenalide desarmeerimine alustamine. Et päästa NSV Liidus vasallriike, reformiti süsteemi. Vastutasuks Läänelt majandusabi. 1989- 1990 Saksamaa taasühines. NSV Liit osutus külmas sõjas kaotajaks. Impeeriumi lagunemine algas juba varem- Baltimaades. Avaliku üldrahvaliku vastupanu algus M. Gorbatsovi tõus NLKP etteotsa. 1986- Tsernobõli tuumakatastroof- eesti mehed kordusõppustele, kahjusid likvideerima. Tsensuuri ja julgeolekuorganite haarde nõrgenemine, sõnavabaduse juurdumine. Uus ärkamisaeg. Nn. fosforiidisõda- teadlaste juhitud kampaanial uute fosforiidikaevanduste rajamise vastu Kabala- Toolse kanti. Eestlaste poliitvangide vabanemine Vene vangilaagreist. Teisitimõtlejate- dissidentide tegevuse hoogustumine. 23. august 1987- Tallinnas Hirvepargis rahvakoosolek- nõuti MRP salaprotokollide hukkamõistu. Repressioonid korraldajate vastu leebed. 1987- loosung ENSV üleviimisest isemajandamisele, IME- projekt.
· kogu võimutäius kuulus Stalinile, keda ümbritses lähikondlaste kitsas ring · võimupüramiidi ladviku moodustas partei keskkomitee poliitbüroo Stalini surm 5. märts 1953 · Stalin valmistas ette juutide ulatuslikumat represseerimist, samuti vabanemist Beriast · surm saabus ootamatult · selget järglast Stalinile ei määratud · suurim võim läks julgeolekut juhtinud Lavrenti Beria kätte Lavrenti Beria uuendused · vabastati hulk Stalini ajal vangistatud isikuid · piirati julgeolekuorganite omavoli · astuti samme pinge lõdvendamiseks lääneriikidega · alustati suhete normaliseerimist Jugoslaaviaga · üritati stalinistide asemel Kesk-ja Ida-Euroopas võimule seada rahvale vastuvõetavamad liidrid · liiduvabariikidele anti rohkem õigusi Sulaperiood · kujunes Beria vastane vandenõu: Beria arreteeriti 26. juunil 1953 ja lasti sama aasta detsembris maha · järk-järgult käks võim Nikita Hrustsovi kätte ·NLKP XX kongressil 1956 .a. veebruaris mõistis
· NL jääb USAle alla, kuna puudub tuumarelv. · Majanduses valitseb kaos. · NL sai Baltimaad: Eesti, Läti, Leedu; Rumeenialt Moldova, Ida-Soome, Lääne- Valgevene, Lääne-Ukraina, Ida-Preisimaa põhjaosa. · Relvastatud vastupanu Baltikumis ja Lääne-Ukrainas. · Terrori ja repressioonide jätkamine. · Range tsensuur. Stalini surm 1953a. 5. märts. · Esialgne võim Beria kätte. · Piirati julgeolekuorganite omavoli. · Liberaliseeriti tsentraliseeritust. · Liiduvabariigile rohkem õigusi. Hrustsov · Talurahva maksukormuse vähendamine. · 1955a. toodi väed välja Austriast. · Massikasvatamine suurtel pindadel · Massiline uudismaade ülesharimine- Kasastan ja Lõuna-Siber. · Hirmuvalitsus kaob- küüditatud saavad kodumaale pöörduda. · Vabadusse lastakse ka Jaapani ja Saksa sõjavangi. · 1957a
Võimule tuli Hiina Kommunistlik Partei, mille juhiks oli Mao Zedong. Kodusõda tõi kaasa inflatsiooni ning majandus oli kokkuvarisemis äärel. Fab vahetati kuldjüaaniga. 6. Kuidas mõjutas Stalini surm NSV liitu? Millised muutused toimusid? Peale Stalini surma tühistati mitmeid tema viimseid korraldusi ning hakkas pihta suur võimu jahtimine. Uueks juhiks tuli Lavrenti Beria. Ta viis läbi suure hulga uusi korraldusi. Vabastas suur hulk Stalini ajal vangitatuid, piirati julgeolekuorganite omavoli. Varsti kujunes vandenõu ning Beria arreteeriti. Tuli juhiks Hruštšon ning tema sai aru, et Beria uuendustele alternatiive pole. NSV Liidus algas sulaperiood ehk ühiskonna teataav liberaliseerimine. 7. Kes oli Mahatma Gandhi ning millega on ta jäänud ajalukku? Mida ta tegi? Ta oli India poliitik, kes juhtis vägivallatut võitlust Briti võimu vastu Indias ehk võitles iseseisvuse eest. Oli ka rahvuskongressi ja rahvaliikumise juht. 8. Milles seisnes Korea konflikt
o Loodi KGB ja NKVD. o Võitlus kosmopilitismiga o Massireparatsioonid o Sovietiseerimine Majanduselus: o Eelisarendati rasketööstust o Tarbe- ja toidukaupade defitsiit o 1946-1947 oli suur näljahäda, sest Põllumajandust ei arendatud eriti. Võimuvõitlus pärast Stalini surma (suri 5. märtsil 1953) o Valik oli Lavrenti Beria (Siseministri- ning julgeolekuorganite juht), Georgi Malenkovi (Ministrite Nõukogu Esimehe), Vjatšeslav Molotovi (Malenkovi Asetäitja) ja Nikita Hruštšovi vahel. o Võitjaks osutus Hruštšov NSV Liit Htuštšovi ajal (1953-1964) - Sula Sisepoliitikas o Ühiskonnaelu liberaliseeriti o massireparatsioonid lõpetati o hakati GULAG-eid likvideerima o 1956. aastal toimunud NLKP 20
koondumine ühe isiku või rühma kätte, kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle, ühiskonna elu oli pisiasjadeni ühtlustatud ja reeglitele allutatud (Hitleriaegne Venemaa) Seda iseloomustavad: ühe partei võim, juhikultus, demokraatlike vabaduste piiramine,riigi huvide asetamine kõrgemale üksikisiku huvidest, inimeste hirmutamine sise ja välisvaenlastega, pidev valmistumine sõjaks ning julgeolekuorganite piiramatu võim.Diktatuuririigid olid Venemaa ,Saksamaa ,Ungari ,Türgi, Itaalia, Kreeka, Portugal ,Bulgaaria, Hispaania ,Jugoslaavia. Esimene maailmasõda(19141918) näitas ,et suured keisririigid( näiteks Venemaa, Saksamaa,Austria Ungari ja Türgi), kus puudus demokraatia olid oma aja ära elanud. Tugeva demokraatliku korraga suurriigid( näiteks Prantsusmaa, Inglismaa, U.S.A.) aga tõestasid ,et nad suudavad katsumustele vastu seista ning olid edukad ka suures sõjas
Ajalugu 22. Kommunistlikud riigid Sotsialismileeri kujunemine Pärast Teist maailmasõda kehtestas Nõukogude Liit Punaarmee kontrolli all olevatest Euroopa riikidest järk-järgult oma ülemvõimu. Moskva toel nind sõjaväe ja julgeolekuorganite kaasabil aidati kommunistid võimule esmalt Ida-Euroopa riikides Rumeenias,Bulgaarias,Poolas, Tsehhoslovakkias, Jugoslaavias,Albaanias ja Ungaris. Hiljem laiendati võimu Ida-Saksamaale. ( Saksa Demokraatlik Vabariik, Hiina Rahvavabariik, Mongoolia, Põhja-Vietnam, Põhja-Korea) Rahvademokraatiamaad Moskva kontrolli all olevad riigid, 1950. a võti kasutusele nimetus sotsialismimaad. Vastuoluline sõprusühendus 1948. aastal tekkis konflikt Jugoslaaviaga
võrra. Nõukogudeaegsed valimised olid formaalsed, hääletati ju ühe kandidaadi poolt. Seega olid need valimised üksnes dekoratsiooniks nõukogude tegelikkusele. Ülemnõukogu saadikute roll oli tähtsusete, nad pidid vaid kuulekalt hääletama juba varem heakskiidetud ja ettevalmistatud otsuste poolt. PARTEI KILP JA MÕÕK Liiduvabariigi valimistel etendasid tähtsat rolli julgeolekuorganid, poliitilise võimu nn kilp ja mõõk. Julgeolekuorganite struktuuri kuulusid sõjajärgsetel aastatel siseasjade ja julgeoleku rahvakomissariaat. Kahe struktuuri vahel eksisteeris tööjaotus: esimene tegeles ühiskondliku korra taagamisega, teine riikliku julgeolekuga, sh ka luure ja vastuluurega. Pärast mitut reorganiseerimist moodustati 1954 aastal riikliku julgeoleku komitee (KGB). Julgeolekuorganid allutati senisest enam parteile. KGB kõrval tegutsema jäänud siseministeerium võttis üle miilitsa ülesanded, eelkõige korrakaitse.
kohtuta. See toimus ka peale · 1941. aastal alanud Teise maailmasõja okupatsiooni algust Saksa ajal tegutsesid Eestis nõukogude okupatsioonivõimude vaikival julgeolekuorganite juhtimisel nõusolekul, kuna võimaldas vabaneda ka · Sõjalist vastupanu osutasid kõigepealt · Eestis ei puhkenud sellist üldrahvalikku Vastupanu võõrvõimule metsavennad. Saksa okupatsiooni vastast vastupanuvõitlust, nagu näiteks
elektrienergiatööstuse ning umbes 45% kergetööstusetoodangust. 1967. aastal alustati kitsarööpmelise raudtee välja vahetamist laiarööpmelise vastu: 1971 avati uus raudtee Tallinna ja Pärnu vahel. 1950 aastatel algas aktiivne elamuehitus. 1962 asutati kolhooside initsiatiivil majanditevaheline ettevõtte - Eesti Kolhoosiehitus. NKVD ja NKGB panid Eesti NSV-s toime nii sõja- kui inimsusevastaseid kuritegusid . 1941. aastal alanud Teise maailmasõja ajal tegutsesid Eestis nõukogude julgeolekuorganite juhtimisel kohalikest elanikest moodustatud paramilitaarsed üksused hävituspataljonid, mis rakendasid süstemaatilist terrorit kohaliku elanikkonna vastu ning võitluses nõukogude- ja Punaarmeevastase vastupanuliikumisega. Hävituspataljonid panid toime sõjakuritegusid nagu uurimise ja kohtuta tapmised, sõjavangide tapmised, piinamised, rahulike elanike vara hävitamine ja marodöörlus
võttis ta endale 1902. aastal, ajal kui ta kasutas reisimiseks leitud või varastatud passi Trotski nimele. Sissejuhatus • Nõukogude Venemaa ja Nõukogude Liidu algusaegadel oli Trotski mõjukas poliitik. Ta oli välisasjade rahvakomissar, sõjaasjade rahvakomissar, Punaarmee rajaja. Pärast Lenini surma (1924) alanud võimuvõitluses tõrjus Stalin Trotski partei juhtkonnast välja. Trotski pagendati Nõukogude Liidust ning hiljem tapeti Nõukogude julgeolekuorganite agendi poolt Mehhikos, kus ta organiseeris poliitilist võitlust Stalini vastu, kuid kommunistliku riigikorralduse poolt, soovides ise juhtida NSV Liitu ja kommunistlikku liikumist. Maailma vaade • Trotski oli ilmselgelt marksist, tema nõudis puhtakujulist marksistlikku sotsialismi, st kasarmusotsialismi. Trotski nõudis, et toimitaks nõnda, nagu on kirjas Marxi "Kommunistliku partei manifestis": tuleb luua tööarmeed. Trotski nõudis töö militariseerimist
Karl Vaino - EKP esimene peasekretär 1978-1988. 1985. märts - Mihhail Gorbatšov sai NLKP peasekretäriks. Mihhail Gorbatšov - NLKP viimane peasekretär. Perestroika (ümberkorraldamine) - 1980. aastatel algatatud majandusreformide programm Nõukogude Liidus. 1986 - avalikustati Moskva keskametkondade kava rajada Eestisse uus fosforiidikaevandus. Fosforiidikampaania – 1986-1987 ENSV-s algatatud protestiaktsioon uute kaevanduste rajamise vastu Glasnost - avalikustamispoliitika Nõukogude Liidus alates 1986. aastast. 1987 - sõlmiti Washingtonis kokkuleppe keskmise ja lühimaa tuumarakettide likvideerimiseks. Ronald Reagan - USA president 1981-1989. 23. augustil 1987 - esimene kommunismivastane poliitiline meeleavaldus Tallinnas Hirvepargis. Eesmärgiks oli MRP avalikustamine. Molotov-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG) - poliitiline ühendus, mille eesmärgiks oli tuua päevavalgele 1939.a Hitleri-Stalini sobingu tõel...
siit edasi julgesid eestlased luua mitmeid erinevaid organisatsioone eestluse saavutamiseks, nt Rahvarinne. Usun, et pärast neid sündmusi hakkas juba paljude eestlaste hinges lootusekiir paistma. Nõukogude võimud küll reageerisid sündmustele, aga suuremaid tõkkeid ei suudetud enam iseseisvusteele ette panna. NSV Liidule olid olulised suhted läänega. Sealt loodeti kõikvõimalikule abile. See eeldas aga inimõiguste-alase olukorra parandamist: tsensuuri ja julgeolekuorganite haarde lõdvendamist. Seega ei olnudki enam mõeldavad massilised vangistamised või hukkamised dissidentide kõrvaldamiseks. Eestlased oskasid seda aga oma huvides ära kasutada ja julgesid astuda olulisi samme iseseisvuse taastamiseks. Leian, et nõukogude võim oli selleks ajaks piisavalt nõrk ja samal ajal ka pimedusega löödud, kuna olulistest sündmustest oldi mitmel korral mööda vaadatud ning K. Vaino vabastati ametist alles päev enne
05.1948 Araablased polnud Araablased nõus juutidega Palestiinat jagama Berl. Ülestõus Saksa, NSVL 1953 Et saada vabaks NSVL Streigid, rahvas Meeleavaldused aeti alt ründas ja purustas jõuga laiali julgeolekuorganite tankidega. hooneid Poola rahutused Ungari Ungari, NSVL 1956 Ungari tahe vabaneda Meeleavaldused, Ülestõus suruti ülestõus kommunistliku võimu abipalve ÜRO-le maha novembri alt keskpaiku
Isiklikes asjus Eestisse Tollased saadikud ei olnud kutselised parla tulemine näiteks sugulasi vaatama oli mendiliikmed, saadikukohustusi täitsid nad raskendatud. Tulijad läbisid tiheda kontroll põhitöö kõrvalt. sõela kohaliku parteikomitee ja loomulikult ka julgeolekuorganite kaudu. Kaadri komplekteerimise allikad ja Tagasi tuli ka enamik evakueeritutest. nomenklatuur 1941. aasta suvel oli Nõukogude tagalasse põgenenud või viidud kokku ligikaudu 60 000 Stalinlik loosung kaadrid otsustavad kõik kätkes
pingestunud. 1991. aasta juunis oli Vene NFSV presidendiks ülekaalukalt valitud Boriss Jeltsin, kes ametivannet andes lubas kõrvale jätta impeeriumiaegsed traditsioonid. RIIGIPÖÖRDEKATSE MOSKVAS Paljud ringkonnad polnud liidulepingu projektiga rahul. Demokraatlikud jõud leidsid, et selline leping saab olla üksnes vahevariandiks enne demokraatlikult valitud Asutava kogu kokkutulekut. Tagurlikud ringkonnad – esijoones NLKP, armee ja julgeolekuorganite ladvik ning sõjatööstuskompleksi juhtfiguurid – kartsid õigustatult, et liidulepingu jõustumisel variseb impeerium kokku, ja püüdsid seda protsessi takistada. Nende eestvedamisel hakati valmistuma riigipöördeks, et Gorbatšov võimult kõrvaldada. Päev enne liidulepingu allakirjutamist, 19. augustil 1991. aastal, püüdiski Nõukogude Liidus võimule tulla Riiklik Erakorralise Seisukorra Komitee (RESK). President Gorbatšov suleti Krimmis koduaresti.
tuhanded inimesed hukkusid ja sattusid Venemaa vangilaagritesse. 8. Mis eesmärgil küüditati inimesi Eestist 1949.aastal ja mis oli selle tagajärg? Operatsioon “Priboi” oli järjekordne “puhastusaktsioon” ,,mis pidi Eesti külad ja linnad vabastama nõukogude korra kindlustamist takistavatest “kulakutest”, “kodanlikest natsionalistidest”, nende relvastatud “bandedest”, Eestile omasest talude süsteemist tervikuna. Julgeolekuorganite andmetel saadeti küüditamiseoperatsiooniga Eestist välja 7552 perekonda ehk 20 702 isikut. Siberis alluti rangele järelvalvele. Väljasaadetute töö- ja elamistingimused olid piirkonniti väga erinevad. Kokku suri 1949. aastal küüditatutest asumisel ca 15 protsenti. 9. Tooge näiteid inimsusvastastest kuritegudest Eestis II maailmasõja ajal. Juuniküüditamine 1941. aastal ja märtsiküüditamine 1949. aastal, koonduslaagrid, juutide hukkamine 10
Miks on 1980. aastate esimese poole võimusüsteemi Nõukogude Liidus hakatud nimetama gerontokraatiaks? Selgita näidete abil. Vastus: Sest valitsejad olid oluliselt vanemad kui enamik riigi täiskasvanuid elanikkonnast. NSV Liidus väljendus see nt selles, et Leonid Breźnev, Juri Andropov ja Konstantiv Tśernenko jõudsid kehva tervise tõttu võimul olla vaid paar aastat. Iseloomusta Karotamme, Käbini ja Vaino poliitika põhisuunda EKP Keskkomitee esimese sekretärina. 1. Milline oli julgeolekuorganite ja Nõukogude armee roll Eesti NSV valitsemisel? Selgita julgeolekute ja armee rolli läbi seatud eesmärkide ja tegutsemise meetodite. Vastus: JULGEOLEKUORGANID Eesmärk: Kontrollida ühiskonda ja peatada/ ära hoida Nõukogudevastaseid tegevusi. Tegutsemise meetodid: Erinevatest ühiskonna kihtidest värvati inimesi, kes nuhiksid teiste järgi ja kui keegi tabati teolt, siis ta sai karistada. NÕUKOGUDE ARMEE Eesmärk: Vastupanu liikumiste mahasurumine ja sisemise korra hoidmine.
Olid rahvuskonfliktide allikaks hiljem. Eriti tulid päevavalgele 80ndate teisel poolel. Üldise momendina on oluline kriminaalseadusandluse uuendamine. Hrustsovi ajal hakati seda ümber vaatama, paljusid seniseid paragrahve pehmendati. See ei tähendanud seda, et vajadusena ei võidud rakendada üsna äärmuslikke karistusi. Väga tõsiselt Hrustsov vihastas ka igasuguste spekulantide vastu. Võimustruktuuri reorganiseerimine · Julgeolekuorganite mõju vähendamine · Rahvamajandusnõukogude loomine · Parteilise juhtimise ümberkorraldamine · Parteilis-riikliku kontrollikomisjoni loomine Kui üldises plaanis vaadata, siis üheks esmaseks muutuseks oli julgeolekuorganite mõju vähendamine ühiskonnas. Selle küsimuse juures on olulised mitu momenti. On selged, et 1953. aastani olid julgeolekuorganid NSVL ühiskonnas selgelt eristaatuses. Tegemist oli väga eraldi seisva ametkonnaga
STALINISM 1945-1953 (kevad) SULAAEG 1953-1968 NEOSTALINISM 1968- Repressioonid tugevnesid Lavrenti Beria Leonid Breznev NLKP Keskkomitee esimene sekretär Massilised arreteerimised Vabastati suur hulk Stalini ajal vangistatud inimesi Improvisatsioonid lõppesid Küüditamised Piirati julgeolekuorganite omavoli Liiduvabariikide õigusi asuti kärpima Vangilaagrite võrgustik GULAG Pingelõdvendus lääneriikidega Stalinistlikku terrorit ei olnud võimalik taastada Peamised ressursid tööstusesse, eeskätt Alustati suhete normaliseerimist Jugoslaaviaga Seisak ehk stagnatsioon sõjatööstusesse, majanduslikult kurnatud
pidid kasvatama köögivilja;välispol:regionaalsetest konfliktidest kõrvalejäämine,desarmeerimise algatamine,initsiatiiv Külma sõja lõpetamiseks,sotsialismisüsteemi demokratiseerumine&kokkuvarisemine,Saksamaade ühinemine,E.swardnadze SULA 1953-64,liider: Nikita Hrustsov;pol:riigiaparaadi reorganiseerimine,lahtiühtlemine stalinistlikust pärandist(1956),parteivastase grupi võimult tõrjumine,sisevõitlus partei juhtkonnas,sõjaväe-ja julgeolekuorganite mõju vähendamine,isikukultuse hukkamõistmine,L.Beria,G.Malenkov;maj:ulaatuslikud maj.reformid,uudismaade ülesharimine,sunniviisiline maisikasvatus,sõjaliste kulutuste vähendamine,GULAG-i süsteemi lagumine,rahareform,G.zukov;ideoloogia:utoopilised kavad kommunismi ülesehitamises,muutused koolide õppeprogrammides,tsensuuri nõrgenemine,ettekirjutiste vähenemine kultuuritegelaste loomingule,J.Ehrenburg,A.Solzenivitsi;rahvusküs:liiduvabariikide juhtkondade
(1944-1950) Johannes Käbin-kuulekas Moskva käskude täitja, ta polnud äärmuslik venestaja. Käbin ajas laveerimispoliitikat, püüdis hoida tasakaalu, ta elas üle nii stalinismi, sulaaja ja seisaku. (1950-1978) Karl Vaino-Venemaa eestlane, ei osanud pmst üldse eesti keelt, st oli Moskva jaoks ideaalne kandidaat, et algavale venetuslainele hoogu juurde anda). (1978-1988) 1. Milline oli julgeolekuorganite ja Nõukogude armee roll Eesti NSV valitsemisel? Selgita julgeolekute ja armee rolli läbi seatud eesmärkide ja tegutsemise meetodite. Jugeolekuorganid:Eesmärk oli peatada vastuliikumine, ühiskonna jälgimine ja kontrollimine. Tegutsemise meetod oli koosseisu töötajad ja vabatahtlikud, osad sunniti inimesi nuhkima. Otsisid kompromiteerivat infot inimeste kohta. Hirmutamine.
1. Sotsialistlik maailmasüsteem: · Kuidas see tekkis, millised riigid sinna kuulusid? (lk 44) *Pärast II maailmasõda kehtestas NSVL Punaarmee kontrolli all olevates Euroopa riikides järk-järgult oma ülemvõimu. Moskva toel ning sõjaväe ja julgeolekuorganite kaasabil aidati kommunistid võimule esmalt Ida- Euroopas. Hiljem laiendati kommunistide võimu mujalegi. *Sinna kuulusid: NSVL, Rumeenia, Bulgaaria, Poola, Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia, Albaania, Ungari, Ida- Saksamaa, Hiina Rahvavabariik, Mongoolia, Põhja-Vietnam, Põhja-Korea. · Poliitilisele elule iseloomulikud jooned. *Kogu ühiskond oli allutatud kommunistliku partei kontrollile. Valitsevas kommunistlikus parteis oli äärmiselt
Ajutine valitsus tegi mõned populaarsed ümberkorraldused. Korraldati valimised. Natsionaliseeriti kogu tööstus ja põllumajandus kollektiviseeriti. Likvideeriti iseseisvalt mõtlevaid inimesi. Arstide süüasi- Stalini ettekääne juutide represseerimiseks. Juutide soost meedikuid süüdistati Nõukogude juhtkonna elu kallale kippumises. Lavrenti Beria muudatused: Vabastati suur hulk vangistatuid. Piirati julgeolekuorganite omavoli. Alustati suhete parandamist teiste riikidega. Kesk- ja ida-Euroopas seati võimule rahvale sobivamad liidrid. Liiduvabariikidele anti rohkem õigusi. Liiduvabariikide juhid pidid õppima kohalikku keelt. Beria võimulolek jäi lühikeseks, sest endised tippstalinistid hakkasid ennast ohutatuna tundma ning tapsid ta. Kui Beria oleks võimule jäänud, siis oleks NL varem lagunenud.
lähikondlastele. Iseloomusta Karotamme, Käbini ja Vaino poliitika põhisuunda EKP Keskkomitee esimese sekretärina. Karotamm: Püüdis arvestada liiduvabariigi vajadustega ja oli kriitiline paljude asjade üle, mis tehti nagu küüditamised. Käbin: Kuulekam Moskvale kui Karotamm, aga, mitte äärmuslik venestaja. Ajas mõõdukat laveerimispoliitikat. Vaino: Väga venemeelne, hakkas kohe pihta venestamisega. 1. Milline oli julgeolekuorganite ja Nõukogude armee roll Eesti NSV valitsemisel? Selgita julgeolekute ja armee rolli läbi seatud eesmärkide ja tegutsemise meetodite. Julgeoleku organid: ● Eesmärk: Peatada NSVLi vastased ettevõtted juba varakult. ● Meetodid: Agendid luurasid inimeste üle, värvati ka lihtinimesi teiste üle luurama. Nõukogude armee: ● Eesmärk: Vastupanuliikumiste mahasurumine ja kohaliku korra hoidmine.
rühma käes, poliitiliste erakondade tegevus kas lõpetatud või piiratud, rahval puudub otsene võimalus oma juhtide otsuseid mõjutada, konservatiivsed väärtused, totalitaarne diktatuur võim koondunud ühe isiku kätte juhikultus, üks partei, üks ideoloogia, piiratud kodanikuõigused, puudub sõnavabadus, kontroll inimeste mõtteavalduste üle, inimõiguste rikkumine, sise- ja välisvaenlaste otsimine, pidev valmistumine sõjaks ja uute territooriumide hõlvamiseks, julgeolekuorganite suur roll, sarnasus puudusid demokraatliku tunnused, inimõiguste piiramine, rahvas ei saa riigijuhte mõjutada, rahva hirmutamine ümbritseva vaenlasega, propaganda. Itaalia (fasistlik diktatuur, kehtestati 1921, juht Mussolini, ulatuslik terror puudus), fasistlik diktatuur, algas 1922 Mussolini võimuletulekuga, Mussolini võim polnud nii tugev kui Hitleril; rahvuse kui terviku heaolu,
ja Pr. positsioon, kasvas aga NSVL ja USA tähtsus, Esimene hakkas toetama Araabia riike, teine hakkas toetama Iisraeli, kui vastukaalu kommunismi levikule. e) Kaart 3. Sotsialismileeri kujunemine. Sotsialismileeri riigid. Sotsialismileeri riigid: Saksamaa DV Poola Tsehhoslovakkia Ungari Rumeenia Bulgaaria Jugoslaavia Albaania Sotsialismileeri kujunemine 1.Ida-Euroopas - sotsialism kehtestati Moskva toel ning sõjaväe ja julgeolekuorganite kaasabil: Rumeenia, Bulgaaria, Poola, Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia, Albaania, Ungari, SDV 2.Aasias Hiina, Põhja-Vietnam, Põhja-Korea, varasemast Mongoolia 3.1959 Kuuba Rahvademokraatiamaad esialgne nimetus Nõukogude Liidu kontrolli all olevatele riikidele Sotsialismimaad 1950. aastatel kasutuselevõetud termin Nõukogude Liidu ja tema kontrolli all olevate riikide kohta Sotsialistlik sõprusühendus võeti kasutusele 1960. aastatel tähistmaks Nõukogude Liidule
Miks on 1980. aastate esimese poole võimusüsteemi Nõukogude Liidus hakatud nimetama gerontokraatiaks? Selgita näidete abil. Vastus: Sest valitsejad olid oluliselt vanemad kui enamik riigi täiskasvanuid elanikkonnast. NSV Liidus väljendus see nt selles, et Leonid Breźnev, Juri Andropov ja Konstantiv Tśernenko jõudsid kehva tervise tõttu võimul olla vaid paar aastat. Iseloomusta Karotamme, Käbini ja Vaino poliitika põhisuunda EKP Keskkomitee esimese sekretärina. 1. Milline oli julgeolekuorganite ja Nõukogude armee roll Eesti NSV valitsemisel? Selgita julgeolekute ja armee rolli läbi seatud eesmärkide ja tegutsemise meetodite. Vastus: JULGEOLEKUORGANID Eesmärk: Kontrollida ühiskonda ja peatada/ ära hoida Nõukogudevastaseid tegevusi. Tegutsemise meetodid: Erinevatest ühiskonna kihtidest värvati inimesi, kes nuhiksid teiste järgi ja kui keegi tabati teolt, siis ta sai karistada. NÕUKOGUDE ARMEE Eesmärk: Vastupanu liikumiste mahasurumine ja sisemise korra hoidmine.
Nõukogude poliitika Idabloki maades 1. Sotsialismileeri kujunemine 1) Ida-Euroopas - sotsialism kehtestati Moskva toel ning sõjaväe ja julgeolekuorganite kaasabil: Rumeenia, Bulgaaria, Poola, Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia, Albaania, Ungari, SDV 2) Aasias Hiina, Põhja-Vietnam, Põhja-Korea, varasemast Mongoolia 3) 1959 Kuuba Rahvademokraatiamaad esialgne nimetus Nõukogude Liidu kontrolli all olevatele riikidele Sotsialismimaad 1950. aastatel kasutuselevõetud termin Nõukogude Liidu ja tema kontrolli all olevate riikide kohta Sotsialistlik sõprusühendus võeti kasutusele 1960
40ne kiri? 6. Millised muudatused toimusid NSV Liidus pärast M. Gorbatsovi võimuletulekut? 7. Miks ja millal kukutati võimult M. Gorbatsov ja lagunes NSV Liit? 8. Millised olid Idabloki lagunemise põhjused? Kuidas see toimus? Millised olid Idabloki ja NSV Liidu lagunemise üldised tulemused. 1. Pärast II maailmasõda kehtestas NL Punaarmee kontrolli all olevates Euroopa riikides järk-järgult ülemvõimu. Moskva/sõjaväe/julgeolekuorganite kaasabil aidati kommunistid võimule esmalt Ida-Euroopas (Rumeenia, Bulgaaria, Poola, Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia, Albaania, Ungari), hiljem laiendas oma mõju SDVle, Hiinale, Mongooliale, Põhja-Vietnamile, Põhja-Koreale ning Kuubale. Esialgu kutsuti Moskva kontrollitavaid riike rahvademokraatiamaadeks, hiljem sotsialismimaadeks. 1948. aastal konflikt Jugoslaaviaga, kes võttis Marshalli plaani raames abi vastu ja ei kooskõlastanud välispoliitikat Moskvaga
ministrit. Püüti organiseerida pealinna kaitset, kasutades soomepoisse ja Johan Pitka poolt organiseeritavat relvaüksust. Kavatsus ebaõnnestus jõudude vähesuse ja sakslaste jätkuva Tallinnas viibimise tõttu. Pika Hermanni torni heisati rahvuslipp, ent enamat ei suudetud. 21. septembri õhtul lahkus valitsus pealinnast, lootes Läänemaalt Rootsi pääseda. Tegelikkuses langes enamik valitsusliikmeid NSV Liidu julgeolekuorganite kätte. Raskelt haigel Jüri Uluotsal läks korda jõuda Stockholmi, kus ta vähem kui aasta pärast suri. 22. septembri hommikul sisenesid Punaarmee tankid Tallinna ning pärastlõunaks oli Eesti pealinn punaväelaste käes. Eesti mandriosa langes kiirelt NSV Liidu kätte, pikema pausita vallutati ka Hiiumaa, Muhu ja suurem osa Saaremaast, kuid Sõrve poolsaare kindlustatud positsioonidele jäädi toppama. Lahingud Sõrves omandasid ägeda ja ohvriterohke iseloomu. Alles 24
Kui eestlaste jaoks tähendas küüditamine maalt välja saatmist, siis nõukogude liidu silmis jagunes küüditamine erinevatesse liikidesse. Ka hiljem asumiselt vabanemine oli kategooriate järgi, millest õnnestus nii mõnelgi inimesel teisest varem koju saada. Inimese alaliselt väljasaatmine kindlaks määratud kohtadesse toimus üldjuhul neljas erinevas vormis. Eestlasi saadeti peamiselt kolmanda vormi järgi ehk eriasumisele saatmise järgi, mis rakendati neile kes olid julgeolekuorganite kontrolli all asuvatesse kohtadesse saadetud kas igaveseks või teatud ajaks. Eesti inimesed kannatasid Siberis aastaid. Tagasi jõudes ei oodanud neid enam ees nende kodu ja paljudel ei olnud ka enam seda pere, kellega nad sinna läksid. Suurem osa inimestest olid kaotanud oma pereliikmed juba sinna minnes. See aeg oli inimeste elus väga raske ja haavad minevikust on siiani. 2. Küüditamise tegevusest 2.1 Kuidas küüditamine toimus?
Üha selgemalt hakkas Vene NFSV end vastandama keskusele Nõukogude Liidule. Seda vastasseisu võimendas veelgi Gorbatsovi ja Jeltsini isiklik ebasümpaatia. RIIGIPÖÖRDEKATSE MOSKVAS Paljud ringkonnad polnud liidulepingu projektiga rahul. Demokraatlikud jõud leidsid, et selline leping saab olla üksnes vahevariandiks enne demokraatlikult valitud Asutava kogu kokkutulekut. Tagurlikud ringkonnad esijoones NLKP, armee ja julgeolekuorganite ladvik ning sõjatööstuskompleksi juhtfiguurid kartsid õigustatult, et liidulepingu jõustumisel variseb impeerium kokku, ja püüdsid seda protsessi takistada. Nende eestvedamisel hakati valmistuma riigipöördeks, et Gorbatsov võimult kõrvaldada. Päev enne liidulepingu allakirjutamist, 19. augustil 1991. aastal, püüdiski Nõukogude Liidus võimule tulla Riiklik Erakorralise Seisukorra Komitee (RESK). President Gorbatsov suleti Krimmis koduaresti
Ajalugu Kordamisküsimused kontrolltööks: 1. Sotsialistlik maailmasüsteem: · kuidas see tekkis, millised riigid sinna kuulusid (lk 44), Pärast Teist maailmasõda kehtestas Nõukogude Liit Punaarmee kontrolli all olevates Euroopa riikides järk-järgult oma ülemvõimu. Moskva toel ning sõjaväe ja julgeolekuorganite kaasabil aidati kommunistid võimule esmalt Ida-Euroopa riikides Rumeenias, Bulgaarias, Poolas, Tsehhoslovakkias, Jugoslaavias, Albaanias ja Ungaris. Hiljem laiendas Nõukogude Liit oma mõju Ida-Saksamaale (Saksa Demokraatlikule Vabariigile), Hiina Rahvavabariigile, Mongooliale, Põhja-Vietnamile ning Põhja-Koreale. Fidel Castro võimuletulek 1959. aastal Kuubal lõi Moskvale tugipunkti ka Ameerika külje all. Esialgu nimetati Moskva kontrolli all olevaid riike rahvademokraatiamaadeks, 1950
Sotsialismileer teatud tiib maailmasüsteemis, kasutati alates 1950ndatest. Sotsialistlik sõprusühendus mõeldi neid riike, mis olid igati sõnakuulelikud Moskvale. Sotsialistliku orientatsiooniga riigid uued riigid (Nt. Aafrikas kuulutasid paljud riigid iseseisvuse välja), keda üritati enda poole meelitada. 1. Võim oli koondunud ühe kommunistliku partei kätte, demokraatlikud vabadused puudusid. 2. Kommunistlikule parteile oli allutatud kogu elu riigis. 3. Julgeolekuorganite tohutu võim. ( inimesi saab kontrolli all hoida vaid hirmuga). 4. Riigistatud majandus, tööstus ja kaubandus. Eriline tähelepanu rasketööstuse arendamisel. 5. Sõjaväestatus suur. Sotsialistlik maailmasüsteemi rajamine · Okupeerimine. · Okupeeritud riigis moodustati ajutine valitsus, kus jõuministeeriumid anti kommunistidele. · Populaarsed ümberkorraldused maade ümberjagamine. · Dikteeritud valimised moodustati erinevatest pahempoolsetest erakondadest rahvarinne,
Nende riikide poliitiline elu ja majandus ühtlustati NSLV eeskujul: kogu ühiskond allutati kommunistliku partei kontrollile, valdav osa majandusest riigistati, kehtestati plaanimajandus. Vastukaaluks Läänele loodi mitmesuguseid rahvusvahelisi organisatsioone, nagu Vastastikuse Majandusabi Nõukogu, Varssavi Pakt. Sotsialismileeri kujunemine Pärast II maailmasõda kehtestas NSVL Punaarmee kontrolli all olevates Euroopa riikides järk-järgult oma ülemvõimu. Moskva toel ja sõjaväe ja julgeolekuorganite kaasabil aidati kommunistid väimule kõigepealt Rumeenias, Bulgaarias, Poolas, Tsehhoslovakkias, Jugoslaavia, Albaanias ja Ungaris. Hiljem laiendas NSVL oma mõju Ida-Saksamaale, Hiina Rahvusvabariigile, Mongooliale, Põhja-Vietnamile ja Põhja-Koreale. Fidel Castro võimuletulek 1959. aastal Kuubal läi Moskvale tugipunkti ka Ameerika külje all. Algul nimetati NSVL kontrolli all olevaid riike rahvademokraatiamaadeks, 1950.aastatel võeti kasutusele sotsialismimaad.
· 5. märtsil 1953 suri Stalin segastel asjaoludel · Suurim võim läks Lavrenti Beria kätte. Julgeoleku juhina näis ta teadvat, kui raskesse olukorda oli Stalin NSV Liidu viinud. Riik oli majanduslikult kurnatud, rahvusvaheliselt isoleeritud, terrorit samas mahus jätkata polnud võimalik · Beria alustas ümberkorraldusi: vabastati suur hulk Stalini ajal vangistatud isiskuid, piirati julgeolekuorganite omavoli, liberaliseeriti senist tsentraliseeritud juhtimist, anti rohkem õigusi liiduvabariikidele. Rahvusvahelisel areenil astuti samme pinge lõdvendamiseks lääneriikidega, alustati suhete normaliseerimist Jugoslaaviaga, üritati Kesk-ja Ida-Euroopas võimule seada rahvale vastuvõetavamad liidrid. Muudatused ei meeldinud paljudele, pealegi kartsid tippstalinistid endi kõrvaldamist. Kujunes vandenõu Beria vastu
Majanduse ekstensiivne ja loodusvarasid raiskav areng tõi endaga kaasa Eestimaa ökoloogilise olukorra halvenemise. Peamiseks reostajaks oli Nõukogude armee. Lootusetus ja tulevikuväljavaadete puudumine süvendasid ühiskonnas sotsiaalset pessimismi. Suurenes alkoholitarbimine ja enesetapud. Eesti NSV kultuurielu põhijooni. Nõukoguliku kultuuripoliitika olemus. Vaimuelu sfäär on olnud nõukogude ajal ideloogilise surve all. Ühiskondliku rahu tagamisel oli oluline koht julgeolekuorganite (KGB) tegevusel. Negatiivsete tagajärgedega oli Eesti NSV poliitiline ja majanduslik eraldatus maailmast, millega kaasnes ulatuslik infosulg. Nõukogude kultuuripoliitika tõttu toimus ulatuslik raamatukogude puhastamine ,,kodanliku ühiskonna pärandist". Kogu ebasoovitav kirjasõna pandi erifondi. Haritlaskonna uus põlvkond. Teise maailmasõja lõpuaastatel pagesid eesti haritlaskonna esindajad Läände. Kodumaale jäänud
reformimine selle päästmiseks. Kui NSVL oli nõus loobuma tema vasallriikidest, siis liiduvabariikidest polnud valmis loobuma. Eestis 1985-86 oli võimul Karl Vaino. Seda juhtkonda, kes Eestis võimul oli, võib nimetada vanameelseks. Eesti juhtkond ka nende väheste muutustega, mis NSVL-s toimuma hakkasid, ei olnud valmis kaasa minema. Juhtkonna tasandil kaasaminekut ei olnud, ühiskonna tasandil see kaasaminek siiski oli. Glasnosti tingimustes tsensuur vähenes, julgeolekuorganite osatähtsus vähenes. Kui Eestis taasiseseisvumise protsessist räägitakse, siis alustatakse sündmusest, mis kannab nimetust fosforiidisõda. Tegelikkuses ei olnud tegemist mitte sõjaga, vaid kampaaniaga fosforiidikaevanduste rajamise vastu Kabala-Toolse piirkonnas (Virumaal). See rajamine sinna piirkonda oleks tähendanud ökoloogilise seisukorra halvendamist, see asub Pandivere kõrgustikul, kust saavad alguse mitmed Eesti jõed. Teiselt
Kõige olulisematest ametikohtadest koostati eraldi nomenklatuursete ametikohtade loetelu. Nomenklatuur oli vahendiks, mille abil ühiskonda kontrolliti ja suunati. Standardvalimised Alates 1950. aastast ei langenud enam poolthääletanute protsent alla 99.5%. Saadikute arv kasvas iga aastaga. Valimised olid formaalsed, hääletati ühe kandidaadi poolt. Partei kilp ja mõõk Liiduvabariigi valitsemisel oli tähtis roll julgeolekuorganitel, kes olid n-ö poliitilise võimu kilp ja mõõk. Julgeolekuorganite struktuuri kuulusid sõjajärgsetel aastatel siseasjade ja julgeoleku rahvakomissariaat. Nende vahel eksisteeris tööjaotus: esimene tegeles ühiskondliku korra tagamisega, teine riikliku julgeolekuga. 1954. aastal moodustati Riiklik Julgeoleku Komitee (KGB), mis andis märku mõjuvõimu vähenemisest. KGB oli just kui ühiskonna silmadeks ja kõrvadeks, et vajadusel nõukogude vastased ettevõtmised summutada, lisaks ka välisluure, kõrgete
hävitamine makuleerimiskampaaniate käigus, millal toimusid massilised arhivaalide eraldamised hävitamiseks ilma pädeva hindamisotsuseta. Säärane käitumine, kus mingi kampaania käigus täidetakse iga hinna eest lühikese aja jooksul makulatuuri kogumise plaani, ei lasknud ega võimaldanud sageli hävitatavate materjalide tsiviliseeritud hindamisprotsessi teostamist. Tõsist hävitustööd tehti julgeolekuorganite arhiividokumentidega. 1954.aastal -- NSV Liidu Riikliku Julgeolekukomitee loomisel -- oli selle asutuse operatiivarhiivis arvel 5,7 miljonit säilikut, 1991. aastal aga ainult 654 300 säilikut. KGB arhiividokumente hävitati eriti mastaapselt 1954.1955. aastal, kuid ka järgnevatel aastatel oli see tegevus regulaarne. Tänaseni ei ole avalikustatud, milliste kriteeriumide alusel seda tehti, kuid on ilmselge, et üheks põhjuseks oli ka poliitilise võimu surve. (Kibal jt 2005)
muusika, mood jne.). Seda nimetati võitluseks kosmopolitismiga. Stalini vananedes (sündinud 1878.a.) ägenes kõrgema parteijuhtkonna hulgas võimuvõitlus selle nimel, kes saab Stalini järglaseks. Peep Reimer 1.2. NSV Liit N.Hrustsovi ajal kuni1964.a.: (Vt. ka õpik lk.110-113) · Hrustsovi esiletõus: Stalin suri 5.märtsil 1953.a. ning pretendentideks tema liidrikohale said: · L.Beria siseminister ja julgeolekuorganite juht · G.Malenko Ministrite Nõukogu esimees (e. peaminister) v · N.Hrustsov NLKP Keskkomitee 1.sekretär ja Moskva oblasti parteijuht · V.Molotov Ministrite Nõukogu esimehe esimene asetäitja Esialgu üritas oma võimupositsioone suurendada Beria, ent 1953.a. suvel ülejäänud ühinesid tema vastu ja Beria arreteeriti. Teda süüdistati spionaais ja lääneriikide heaks tegutsemises ning ta lasti 1953.a. detsembris koos paari lähema kaastöötajaga maha.
toodangu või turustada. Rahareform. Eraettevõtlusele õigused. Kommunistid lootsid selle süsteemi ikkagi kiirelt likvideerida. 1924. suri Lenin. Soovitas uueks Lev Troskit, aga ta ei olnud väga suuteline võimu hoidmiseks. Stalin tuli siis. Ta lõpetas kohe NEPi. Alustas industrialiseerimist ehk suurtööstuse eelisarendamist.Viisaastaku plaanid. Sundkollektiviseerimine. Suur terror. 1934. Senini vaid talupoegade vastu, siis aga ka kompartei, julgeolekuorganite jms vastu. Loodi GULAG. Sunnitöölaagrid. Soome. Lapua liikumine vastukaaluks kommunistidele vist. Edukad. Poola. Jozef Pilsudski laskis okupeerida Vilniuse. 1926. riigipöörde tegi, kuulutas end peaministriks ja kehtestas sanatsioonireziimi. (tervendamine). Lätis oli alates 1934. peaministriks Karlis Ulmanis, Leedus Antanas Smetona. Balfourdi deklaratsioon maailmasõja ajal lubasid inglased juutidele nende rahvusliku kodu taastamist. India. Jawaharlal Nehru
1967. aastal alustati kitsarööpmelise raudtee välja vahetamist laiarööpmelise vastu: 1971 avati uus raudtee Tallinna ja Pärnu vahel. 1950 aastatel algas aktiivne elamuehitus. 1962 asutati kolhooside initsiatiivil majanditevaheline ettevõtte Eesti Kolhoosiehitus. Eesti NSV sisepoliitika Okupatsioonivõimu kuriteod NKVD ja NKGB panid Eesti NSV-s toime nii sõja- kui inimsusevastaseid kuritegusid [13]. 1941. aastal alanud Teise maailmasõja ajal tegutsesid Eestis nõukogude julgeolekuorganite juhtimisel kohalikest elanikest moodustatud paramilitaarsed üksused hävituspataljonid, mis rakendasid süstemaatilist terrorit kohaliku elanikkonna vastu ning võitluses nõukogude- ja Punaarmeevastase vastupanuliikumisega. Hävituspataljonid panid toime sõjakuritegusid nagu uurimise ja kohtuta tapmised, sõjavangide tapmised, piinamised, rahulike elanike vara hävitamine ja marodöörlus[14]. Laiahaardelisemateks inimsusevastasteks kuritegudeks olid juuniküüditamine 1941
annaabi.ee 
