Nõukogude Liit (1940-1941) ja Saksa (1941-1944) okupatsioon. (2)

Täida tabel Nõukogude ja Saksa okupatsiooni võrdlemiseks. Kasuta internetti ja/või õpikut „Eesti ajalugu II“ lk. 78-95. NB! Jälgi, millise okupatsiooniga on tegu ehk aastaarve!

• Esimesed majandusreformid, mida Nõukogude okupatsioonivalitsus läbi viis, olid Nõukogude raha kehtestamine ja tööstuse, kaubanduse ja suuremate elumajade natsionaliseerimine. Kõik vabrikud, kus töötas üle 20 töölise ja kõik mehhaanikatöökojad, kus töötas üle 10 töölise, natsionaliseeriti 1940. aasta sügiseks. Riigistati ka poed, restoranid ja hotellid, ning kogu protsess viidi lõpule 1941. aasta juuniks. Töökohtadel rakendati rangeid distsiplinaarkaristusi (ühekordset tööle hilinemist 20 minuti võrra karistati palga kärpimisega, töökohalt ilma loata lahkumist aga nelja kuni kuuekuulise arestiga). Ametiühingud muudeti valitsuse käepikenduseks.
  

• Majanduses ei toonud Saksa okupatsioon kaasa kuigi põhjalikke muutusi. Saksa okupatsioonivalitsus kuulutas Nõukogude majandusreformid kehtetuks, kuid tööstus jäi edasi riigi omandiks ning maad ei antud talupoegadele tagasi kui isiklikku vara, vaid mõned neist said selle endale "igaveseks kasutuseks".
  

• NKVD ja NKGB panid Eesti NSV-s toime nii sõja- kui inimsusevastaseid kuritegusid.
  
• 1941. aastal alanud Teise maailmasõja ajal tegutsesid Eestis nõukogude julgeolekuorganite juhtimisel kohalikest elanikest moodustatud paramilitaarsed üksused hävituspataljonid, mis rakendasid süstemaatilist terrorit kohaliku elanikkonna vastu ning võitluses nõukogude- ja Punaarmeevastase vastupanuliikumisega. Hävituspataljonid panid toime sõjakuritegusid nagu uurimise ja kohtuta tapmised, sõjavangide tapmised, piinamised, rahulike elanike vara hävitamine ja marodöörlus.
  
• Laiahaardelisemateks inimsusevastasteks kuritegudeks oli juuniküüditamine 1941.
  

• Suvesõja ajal hukati paljud nõukogude võimu kehtestamisele, repressioonidele ja küüditamistele kaasa aidanud ilma kohtuta. See toimus ka peale okupatsiooni algust Saksa okupatsioonivõimude vaikival nõusolekul, kuna võimaldas vabaneda ka Saksa võimu potentsiaalsetest vastastest kohalike elanike käe läbi. Okupatsioonivõimude korraldusel mõrvati Eestis tuhandeid eraisikuid, sealhulgas palju mujalt tooduid ja sõjavange.
  

• Sõjalist vastupanu osutasid kõigepealt metsavennad.
  

• Rahumeelne vastupanu seisnes võimude poolt soovimatu teabe publitseerimises ning pöördumistes rahvusvahelise avalikkuse poole. Nende tegevus kestis kuuekümnendate algusest kuni iseseisvuse taastamiseni.
  

• Eestis ei puhkenud sellist üldrahvalikku Saksa okupatsiooni vastast vastupanuvõitlust, nagu näiteks Prantsusmaal või Jugoslaavias. Enamik rahvast jäi passiivseks ning Saksa-vastase vastupanu kandja oli rahvuslastest aktivistide suhteliselt kitsas ring. Vastupanuliikumises esines kaks suunda. Legalistliku suuna esindajad olid koondunud Eesti Vabariigi õigusjärgse presidendi kohusetäitja Jüri Uluotsa ümber ja nende eesmärk oli Eesti riigi õigusliku järjepidevuse säilitamine. Teist suunda esindasid rühmad, kes otsisid kolmandat teed NSV Liidu ja Saksa okupatsiooni vahel.
  

Kumb okupatsioon (Nõukogude Liidu või Saksamaa) oli eestlastele Sinu meelest kergem/parem? Põhjenda, miks Sa nii arvad, kasutades näiteid tabelist. Too oma seisukoha toetuseks vähemalt 3 näidet.