NSVL ja ENSV kordamisküsimused (0)

Iseloomusta poliitilisi ja majanduslikke olusid NSV Liidus Stalini ajal.
Poliitilised: Stalini käes oli ainuvõim, ta oli kardetud juht ning teda ei julgenud keegi kritiseerida. Massilised repressioonid . Poliitilised arreteerimised ja mõrvad laialt levinud.
Majanduslikud: Just oli olnud sõda nii, et majanduslik seis oli väga kehva. Fokusseeriti rasketööstusele.
1. Milles väljendus Stalini-aegne vägivallapoliitika NSV Liidus. Sõnasta vähemalt neli näidet
stalinistlikest repressioonide rakendamise kohta.

• Toimus massiline vangistamine ( GULAG , 3% elanikest olid vangid)
  
• Toimusid massiküüditamised
  
• Ideoloogiline surutis, vaimne vägivald, inimeste vanad uskumised kaotati ja kõigile suruti peale kommunistliku ideoloogia
  
• Sageli toimusid kommunistlikus parteis “puhastused”, et Stalin saaks võimul püsida.
  

2. Miks eelisarendati Nõukogude Liidu rasketööstust?
Et kinnitada NSVL -i sõjaline võimsus pärast sõda ja hirmutada USAd. Külma sõja võidurelvastumine.
3. Mil moel mõjutas rasketööstuse eelisarendamine ühiskonda?
Tekkis defitsiit, toitu oli saadaval väga vähe ning valik oli minimaalne. Kergetööstus oli kehvas olukorras.
Iseloomusta poliitilisi ja majanduslikke olusid NSV Liidus Hruštšovi ajal.
Poliitilised: Pehmendati vägivallapoliitikat ja kaotati piiranguid mõnes valdkonnas nagu põllumajandus.
Majanduslikud: 1950. aastate keskel hakkas majandus tõusma kuid lõpu poole asi aeglustus ja tekkis majanduskriis . Palju muudatusi, sagedasti. Kindel majandusplaan puudus.
1. Kuidas on hakatud Hruštšovi võimuperioodi NSV Liidus nimetama? Miks?
Sulaaeg, sellepärast, et siis hakati leebemaks laskma olukorda, võeti ära osad piirangud ja vähenes vägivallapoliitika.
2. Miks võib 1956. aastal toimunud NLKP XX kongressi pidada murranguliseks?
Hruštov paljastas Stalini isikukultuse, kuidas ta tegi kõike enda kasuks ja oli valmis minema sellega üks kõik kui kaugele. Varem polnud keegi sellest avalikult julgenud rääkida. Kritiseeriti avalikult Stalinit esimest korda.
3. Sõnasta vähemalt kaks näidet poliitiliste olude muutumise kohta Hruštšovi ajal.

• Hakati nõudma parteikaadri pidevat uuendamist, st Hruštov oli tipus ja tema all kogu aeg inimesed vahetusid, et keegi ei saaks ohustada Hruštovi võimu.
  
• Hakati vabastama represseeritud vange.
  

4. Iseloomusta majanduslikke olusid NSV Liidus Hruštšovi ajal kahe iseloomuliku tunnuse abil.

• 50. aastate keskel hakkas majandus tõus kuid peadselt jõudis see tupikusse ja tekkis stagnatsioon .
  
• Tehti paljusid läbimõtlemata ja korduvaid muudatusi.
  

5. Miks Nõukogude Liidus korduvalt alustatud majandusreformid ei andnud tulemusi? Sõnasta 2 argumenti

• Neid tehti liiga kiiresti üksteise järel, ei saanud olla pikaajalist plaani, mida on majanduses vaja.
  
• Plaanid ei sobinud just tead, mis hästi NSVL -ile, sest näiteks mais ei kasva väga hästi külmas kliimas, nii, et pole mõtet selle kasvatamist ässitada.
  

6. Miks Hruštšovi ajal maisikasvatuskampaania ebaõnnestus? Nimeta 2 peamist põhjust.

• Nõukogude Liidus polnud vajaminevat tehnikat ja väetist, et maisi kasvatada.
  
• Mais kasvab hästi ainult soojas kohas, mida seal väga palju eriti ei olnud.
  

Iseloomusta poliitilisi ja majanduslikke olusid NSV Liidus Brežnevi ajal.
Poliitilised: Püüti teha mitmeid ümberkorraldusi , millest mitmed ebaõnnestusid. Poliitilised töökohad muutusid eluaegseks (Geronotokraatia). Repressioonid naasesid.
Majanduslikud: Stagnatsioon, ei tehtud mitte paremini vaid rohkem ja lõpuks jõuti tupikusse.
1. Kuidas on hakatud Brežnevi võimuperioodi NSV Liidus nimetama? Miks?
Stagnatsiooni aeg, sest majanduselu, poliitiline ja vaimne elu seiskusid. NSVL ei suutnud enam kaasas käia maailma tehnoloogilise arenguga.
2. Milles väljendus stagnatsioon majanduses Brežnevi ajal? Selgita.
Arengut ei toimunud. Tehti rohkem mitte paremini. Selle asemel, et muuta tehaseid paremaks, ehitati uued. Majanduselu, poliitiline ja vaimne elu seiskusid. NSVL ei suutnud enam kaasas käia maailma tehnoloogilise arenguga. Poliitiline režiim oli vananenud.
3. Kuidas muutusid poliitilised olud Nõukogude Liidus Brežnevi ajal?

• Poliitilised töökohad muutusid eluaegseks, tekkis gerontokraatia .
  
• Bürokraatia, väga palju paberimajandust.
  
• Miski ei olnud väga kooskõlas, ühel ehitusplatsil polnud kraanat aga oli palju telliseid, teises 2 kraanat, aga telliste puudus.
  

4. Miks on 1980. aastate esimese poole võimusüsteemi Nõukogude Liidus hakatud nimetama gerontokraatiaks? Selgita näidete abil.
Nõukogude liitu juhtisid vanaininimesed, kõigil olid töökohad kindlustatud ja olid olnud juba 30a seal samal positsioonil. Brežnev ise oli vanaks jäämas ja andis riigi juhtimise üle oma lähikondlastele.
Iseloomusta Karotamme, Käbini ja Vaino poliitika põhisuunda EKP Keskkomitee esimese sekretärina.
Karotamm : Püüdis arvestada liiduvabariigi vajadustega ja oli kriitiline paljude asjade üle, mis tehti nagu küüditamised.
Käbin: Kuulekam Moskvale kui Karotamm, aga, mitte äärmuslik venestaja. Ajas mõõdukat laveerimispoliitikat.
Vaino: Väga venemeelne, hakkas kohe pihta venestamisega.
1. Milline oli julgeolekuorganite ja Nõukogude armee roll Eesti NSV valitsemisel? Selgita julgeolekute ja armee rolli läbi seatud eesmärkide ja tegutsemise meetodite.
Julgeoleku organid :

• Eesmärk: Peatada NSVLi vastased ettevõtted juba varakult.
  
• Meetodid: Agendid luurasid inimeste üle, värvati ka lihtinimesi teiste üle luurama.
  

Nõukogude armee:

• Eesmärk: Vastupanuliikumiste mahasurumine ja kohaliku korra hoidmine.
  
• Meetodid: Võeti suuri alasid enda kasutusele, majutuseks, õppusteks jms.
  

2. Iseloomusta nõukogude võimustruktuuri ENSV näitel. Iseloomutuses selgita Eestimaa Kommunistliku Partei (EKP), ENSV valitsuse ja Ülemnõukogu rolli.
Kommunistlik partei sai käsklused Moskvast.
Valitsus täitis EKP ja Moskva tahtmisi, sealne tegevus ei olnud väga demokraatlik sest oli 1 kandidaat positsioonile.
Ülemnõukogu pmst ainult istus ja kui midagi kinnitada oli vaja, siis nad seda ka tegid. Vahepeal arutasid ka mõninga küsimuse üle.
3. Kuidas muutusid nõukogude võimu (taas)kehtestamisega Eesti piirid ja haldusjaotus?
Narva jõe tagused ja Petserimaa alad liideti SFNVga. Alad mis olid saadud Tartu rahulepinguga.
4. Mil moel osutasid Eestis inimesed aktiivset vastupanu nõukogude võimule sõjajärgsetele aastatel? Selgita, kes olid metsavennad .
**Korraldati ülestõusmisi, metsavennad põgenesid metsa elama ja korraldasid neid ülestõusmisi.
5. Mis olid 1949. aasta suurküüditamise eesmärgid ja kuivõrd võimudel õnnestus neid eesmärke täita?
Kõik talupojad, kes siiamaani kolhoosidesse pole läinud eemaldada ja seekäigus ka lahti saada metsavendade toetajatest, kes andsid süüa jms. Õnnestus väga hästi, metsavendade arv langes.
6. Selgita nõukogude majanduspoliitika iseloomulikke jooni Eesti NSV näitel. Mis oli iseloomulik tööstuses ja põllumajanduses? Kuidas toimus majanduse juhtimine?
Rasketööstus, plaanimajandus , kõik talud ja põllud liideti kolhoosidega, erasektor kaotati. Jne
7. Millised olid käsumajanduse rakendamise tagajärjed ühiskonnale? Too 2 näidet.

• Suur reostus , Eestis näiteks tuhamäed
  
• Toodi sisse töölisi võõrailt maadelt, eestlaste osakaal langes 60%-le, hea näide venestamise poliitikast
  
• Tekkis defitsiit, panustati nii palju rasketööstusele, et kergetööstus sai kannatada. Toitu oli vähe saada ja valik oli minimaalne.
  

8. Miks tõi nõukoguliku majanduspoliitika elluviimine kaasa keskkonnaprobleemid? Selgita 2 näite abil.
Kõike põlevkivi , mida kaevandati ei põletatud ära, tekkisid tuhamäed mis kõik saastas loodust, vett ja õhku. Kirde-Eesti oli suur probleemikoht. Kaevandati ka fosforiiti.
9. Milliseid vahendeid kasutati Nõukogude Liidus venestamispoliitika elluviimisel? Too näiteid, kuidas püüti tagada vene keele levikud üle terve NSV Liidu.

• Vene keele õppimine muutus kohustuslikuks kõikides koolides ja mõnelpool ka lasteaedades.
  
• Sõjaväkke kutsutud teenisid aega kaugel kodumaast
  
• Juhtiv rahvuslik eliit represseriti ning asendati Moskvast saadetud ametnikega .
  
• Vene keel domineeris kõigis elu valdkondades, kõik dokumendid , teadustööd jms olid venekeelsed.
  

10. Milline roll oli nõukogude ühiskonnas dissidentlusel? Miks oli aktiivseid teisitimõtlejaid suhteliselt vähe?
Dissidendid e teisitimõtlejad rääkisid avalikult asjadest, millest teised ei julgenud või ei tahtnud. Tõid avalikuse ette inimõiguste rikkumised. Rääkisid asjadest, mida meedia ei kajastanud.
11. Millistele probleemidele osundati nn 40 kirjas? Sõnasta vähemalt kolm näidet.

• Eestlased on muutumus vähemusrahvaks
  
• Eesti keele piiramine ja propagandlistlik vene keele õppimine
  
• tööstuse mõtlematu laiendamine ning sellega kaasnevad keskkonnaprobleemid.