Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kvaliteedijuhtimissuesteemid (0)

1 Hindamata
Punktid

5. KVALITEEDIJUHTIMIS-
SÜSTEEMID
KVALITEEDIJUHTIMISSÜSTEEM                               
Kvaliteedisüsteem  on vahend  kvaliteedijuhtimise  
teostamiseks, mis hõlmab organisatsiooni struktuuri, 
protseduure, protsesse ja ressursse.
Kvaliteedijuhtimine  seisneb  tervet  ettevõtet hõlmava 
kvaliteedisüsteemi loomises.
Kvaliteedisüsteemi rakendamine kui  investeering  peab kasu tooma
paranenud  konkurentsivõime ja sisemise efektiivsuse arvel. 
Kvaliteedisüsteemiga fikseeritakse: organisatsiooni struktuur, 
eesmärgid, kvaliteedijuhtimise vastutuskompleksid, protsessid, 
menetlused ja vahendid kvaliteedi realiseerimiseks.
Kvaliteedisüsteemi raames hinnatakse, miks ja kuidas üht või teist 
asja tehakse, dokumenteeritakse, kuidas asju tehakse ja 
väljendatakse tulemused, kuidas asjad tehti. 
Kvaliteedisüsteemi loomise 
eeldused 
Süsteemi loomisel peavad  osalema  ettevõtte  tippjuhid , kes 
vastutavad ka sel e eest, et süsteem leviks ettevõtte kõikidele 
tasanditele.
Protsess peab olema organiseeritud, koordineeritud ja 
ressurssidega tagatud. 
Protsessi toimimise eest vastutab sel eks määratud isik.
Eesmärgid ja edu mõõtmise kriteeriumid peavad olema 
määratud ülesannete  rakendamise  järjekorras. 
Tuleb määrata  prioriteedid , mil ele keskenduda esmaselt.
Kvaliteedisüsteemi 
loomine
I    HETKEOLUKORRA KAARDISTAMINE
 EESMÄRKIDE MÄÄRAMINE
 RESSURSSIDE JA AJA  PLAANIMINE
 SOBIVAMA STANDARDI VALIMINE
II   KVALITEEDISÜSTEEMI RAKENDAMINE
 TÖÖTAJATE KAASAMINE
 ETTEVÕTTE TEGEVUSTE JA STANDARDITE VÕRDLUS
III  KVALITEEDISÜSTEEMI PARENDAMINE
 PARENDATAVATE ÜLESANNETE ANALÜÜS
 PARENDUSÜLESANNETE MÄÄRAMINE
 KONKREETSESTE PARENDUSMEETMETE ELLUVIIMINE
IV  KVALITEEDISÜSTEEMI TÖÖSHOIDMINE
 KVALITEEDISÜSTEEMI TOMIVUSE EEST VASTUTAB SELLEKS MÄÄRATUD ISIK
 TOODANGU KVALITEEDI EEST VASTUTAVAD TÖÖDEJUHID/TOOTMISJUHID 
Kvaliteedisüsteemi toimimise eest 
vastutav  isik
KVALITEEDISÜSTEEMI TOIMIMISE EEST ON VASTUTAV KVALITEDIJUHT, KES ALLUB
OTSE ETTEVÕTTE JUHILE. 
VASTUTUS HÕLMAB:
AUDITID /HINDAMISED
 AUDITITE/HINDAMISTE PLAANIDE KOOSTAMINE
 SISEMISTE JA VÄLISTE KVALITEEDIAUDITITE VÕI HINDAMISTE LÄBIVIIMINE
 AUDITITE/HINDAMISTE TULEMUSTE KÄSITAMINE
II  MITTEVASTAVUSED , KORRIGEERIVAD JA ENNETAVAD TEGEVUSED
 SISEMISTE JA VÄLISTE MITTEVASTAVUSTE, KORRIGEERIVATE JA ENNETAVATE 
TEGEVUSTE  KÄSITAMINE JA JÄLGIMINE
III KVALITEEDIPOLIITIKA
 ETTEVÕTTE KVALITEEDIPOLIITIKA KOOSTAMINE, UUENDAMINE JA TEADVUSTAMISE 
PROTSESSI JUHTIMINE
IV KVALITEEDISÜSTEEMI ÜLEVAATUS
 KVALITEEDISÜSTEEMI REGULAARSE JUHTKONNA ÜLEVAATUSE 
ETTEVALMISTAMINE JA TULEMUSTE KÄSITAMINE
V KÄSIRAAMAT
 KVALITEEDIKÄSIRAAMATU KOOSTAMINE JA AKTUAALNE HOIDMINE
Vajadus kvaliteedisüsteemi järele 
Toimivuse, koordinatsiooni ja tootlikkuse 
parendamine,
suurem keskendumine ärieesmärkidele ja klientide 
ootustele,
toote/teenuse kvaliteedi saavutamine ja säilitamine, 
täitmaks kliendipoolseid esitatud ja eeldatavaid 
vajadusi,
tõendus praegustele ja potentsiaalsetele klientidele 
organisatsiooni suutlikkusest,
uute turuvõimaluste avamine või turuosa säilitamine,
kulude  kokkuhoid ,
sertifitseerimine.
Kvaliteedijuhtimine ja 
organisatsioonikultuur
ORGANISATSIOONIKULTUUR HÕLMAB VÄÄRTUSI, TÕEKSPIDAMISI, 
HOIAKUID JA KÄITUMISVIISE, MIDA PEETAKSE OLULISEKS JA ÕIGEKS 
ORGANISATSIOONI LIIKMETE POOLT. KULTUURI LOOMISEL JA 
KUJUNDAMISEL ON OLULINE ROLL TIPPJUHTKONNAL
ORGANISATSIOONI VÄÄRTUSED ANNAVAD ETTEKUJUTUSE SELLEST, MIS 
ON HEA JA MIS HALB, MIS ÕIGE JA MIS VALE
SELLEKS, ET ETTEVÕTTES SAAKS TULEMUSLIKULT JA EFEKTIIVSELT 
RAKENDADA KVALITEEDIJUHTIMIST, PEAB ETTEVÕTTE KULTUURIS 
SISALDUMA POSITIIVNE SUUNITLUS KVALITEEDIJUHTIMISELE KÕIGIL 
ETTEVÕTTE STRUKTUURI TASANDITEL
MUUDATUSED SAAVAD TOIMUDA AGA SIIS KUI  JUHTKOND  ON EESTVEDAV 
JA NÄITAB EESKUJU LÄBI OMA KÄITUMISE JA SUHTUMISE
Kvaliteedikultuur ja kohustused
NÕUDED JUHTKONNALE KVALITEEDIJUHTIMISE TEOSTAMISEKS 
ETTEVÕTTES:
 JUHTKOND PEAB KVALITEEDITEOSTAMISEKS JA EESMÄRKIDE 
SAAVUTAMISEKS TAGAMA PIISAVAD JA SOBIVAD RESSURSID
 KÕIK TÖÖTAJAD PEAVAD VASTUTAMA KVALITEEDI EEST OMA 
    TEGEVUSPIIRKONNAS
 KÕIK TÖÖTAJAD TULEB KAASATA KVALITEEDIJUHTIMISTEGEVUSSE 
 PERSONAL PEAB OLEMA PÄDEV JA KOOLITATUD (KA KVALITEEDIALASELT)
 KOOLITUS PEAB TOIMUMA SÜSTEEMSELT 
 TÖÖTAJAID JA NENDE  TÖÖTULEMUSI   TULEB HINNATA
TÖÖTAJATE KOHUSTUS KVALITEEDISÜSTEEMIS:
 JÄRGIDA KVALITEEDIPOLIITIKAT
 TEADVUSTADA OMA TEGEVUSE MÕJU KVALITEEDILE
 TEADMA OMA TÖÖKOHUSTUSI JA VASTUTAMA OMA TÖÖ TULEMUSTE 
EEST  
  NÄHA LAIEMALT TOOTE/TEENUSE MITTEVASTAVUSTE TAGAJÄRGI    
      ETTEVÕTTELE 

Document Outline

  • Slide 1
  • KVALITEEDIJUHTIMISSÜSTEEM
  • Kvaliteedisüsteemi loomise eeldused
  • Kvaliteedisüsteemi loomine
  • Kvaliteedisüsteemi toimimise eest vastutav isik
  • Vajadus kvaliteedisüsteemi järele
  • Kvaliteedijuhtimine ja organisatsioonikultuur
  • Kvaliteedikultuur ja kohustused
Vasakule Paremale
Kvaliteedijuhtimissuesteemid #1 Kvaliteedijuhtimissuesteemid #2 Kvaliteedijuhtimissuesteemid #3 Kvaliteedijuhtimissuesteemid #4 Kvaliteedijuhtimissuesteemid #5 Kvaliteedijuhtimissuesteemid #6 Kvaliteedijuhtimissuesteemid #7 Kvaliteedijuhtimissuesteemid #8
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-01-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 12 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor 251981 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Kvaliteedijuhtimise aluste konspekt
224
ppt

Kvaliteedijuhtimise aluste konspekt

Kvaliteedijuhtimise alused Jaanika Mölter Eesti Lennuakadeemia 2011 Õppejõud · Töökogemus: 2002 ­ 2010 kvaliteedijuht, TLK/ELA · Haridus: 1997 ­ 2001 Lennujaamade käitamine , TLK 2001 ­ 2003 Ärijuhtimise magister, TÜ · Täienduskoolitus: 2003 Kvaliteedijuhi pädevuskoolitus, TTÜ 2004 Audiitori koolitus, BVQI 2005, 2006, 2007, 2009 Assessor · Elukool: 2010 - ... Poja sünd ja kasvatamine Ainekava · Õppeaine maht: 2,0 EAP · Õppeaine hindamisviis: Mitteeristav · Töömaht: kontaktõpe 22 tundi, iseseisev töö 30 tundi · Õppeaine eesmärk: on anda ülevaade kvaliteedijuhtimise põhialustest Õppeaine õpiväljundid Õppeaine läbinud üliõpilane: · omab ülevaadet kvaliteedijuhtimise põhimõtetest ja toimimisest; · tunneb kvaliteedijuhtimise mudeleid ja standardeid; · mõistab kvaliteedijuhtimise vajadust organisatsiooni kui terviku juhti

Kvaliteedijuhtimise alused
Kvaliteedijuhtimise konspekt
67
pdf

Kvaliteedijuhtimise konspekt

Mainori Kõrgkool Kvaliteedijuhtimine Quality Management (õppematerjal) Koostanud: dotsent Katrin Kreegimäe Tartu 2009 SISUKORD Sissejuhatus......................................................................................................................4 1. Kvaliteedi olemus............ ....................................................................................5 1.1.Toote kvaliteet..................................................................................................6 1.2.Teenuse kvaliteet..............................................................................................7 1.3.Protsessi kvaliteet.............................................................................................7 1.4.Erinevad vaated kvaliteedile..............................................................................8 1.5.Kvaliteedi t?

Inimeste juhtimine organisatsioonis
Juhtimissuesteemi standardid ISO9000 ja IS
114
pptx

Juhtimissuesteemi standardid ISO9000 ja IS

7. JUHTIMISSÜSTEEMI STANDARDID ISO 9000 ja ISO 14000 JUHTIMISSÜSTEEMISTANDARDID: ISO 9000 SEERIA STANDARDID ISO 9000 standardite ’perekonna’ peaeesmärk on tarbija rahuldamine läbi toote/teenuse kvaliteedi tagamise organisatsioonis ning selleks organisatsiooni töötaja motiveerituse ja pühendumuse saavutamine ISO 9000 standardid on loodud, et abistada mistahes tüüpi ja suurusega organisatsioone, et juurutada ja kasutada efektiivselt kvaliteedijuhtimise süsteeme Olulisemad ISO 9000 seeria standardid  ISO 9000 - kirjeldab kvaliteedijuhtimise süsteemi aluseid ja kvaliteedijuhtimise süsteemi terminoloogiat ISO 9001 - kirjeldab kvaliteedijuhtimise süsteemidele esitatavaid nõudeid, kus organisatsioon peab demonstreerima oma võimet pakkuda toodet, mis täidab tarbija poolt esitatud ja seadusandluses ettenähtud nõudeid ning taotleb tarbija rahuldamist ISO 9004 - pakub juhendid kvaliteedijuhtimise süsteemi

Juhtimine
Operatsioonijuhtimine kordamisküsimused
20
pdf

Operatsioonijuhtimine kordamisküsimused

Operatsioonijuhtimine Kordamisküsimused 2012 Tootmis(teenindus)süsteem, selle sisendid, väljundid ja mõjurid Operatsioonisüsteem ­ organisatsiooni kogu tootmis- või teenindustegevuse süsteem. Väljund ­ eesmärk, kuhu peame jõudma. Väljunditeks on tooted ja teenused. Sisend ­ ressurss. Näiteks: y kapital y materjal y tööjõud y energia y tooraine. Mõjuriteks on näiteks: y teave väliskeskkonnast ­ teave toote või teenuse kohta, ressursside maksumus, tehnoloogia arengusuunad, valitsuse normatiivaktid jne. y teave sisekeskkonnast ­ organisatsiooni eesmärgid, poliitika, arengusuunad jne. y teave süsteemi seisundi kohta. Erinevus tootmis- ja teenindussüsteemi vahel Ehe toode on käega katsutav, seda võib varuda, transportida, osta ja hiljem kasutada. Teenus seevast

Operatsioonijuhtimine
Operatsioonijuhtimine konspekt
25
pdf

Operatsioonijuhtimine konspekt

1. Tootmis(teenindus)süsteem ja operatsioonijuhtimise meetodid 1.1. Tootmis(teenindus)süsteem, selle sisendid, väljundid ja mõjurid Operatsioonisüsteem ­ organisatsiooni kogu tootmis- või teenindustegevuse süsteem. Väljund ­ eesmärk, kuhu peame jõudma. Väljunditeks on tooted ja teenused. Sisend ­ ressurss. Näiteks: y kapital y materjal y tööjõud y energia y tooraine. Mõjuriteks on näiteks: y teave väliskeskkonnast ­ teave toote või teenuse kohta, ressursside maksumus, tehnoloogia arengusuunad, valitsuse normatiivaktid jne. y teave sisekeskkonnast ­ organisatsiooni eesmärgid, poliitika, arengusuunad jne. y teave süsteemi seisundi kohta. Erinevus tootmis- ja teenindussüsteemi vahel Ehe toode on käega katsutav, seda võib varuda, transportida, osta ja hiljem kasutada. Teenus seevastu ei ole käega katsetav nagu tarbekaup, teenuse too

Operatsioonijuhtimine
SISEKONTROLL JA SISEAUDIT
60
doc

SISEKONTROLL JA SISEAUDIT

TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestuse ja maksunduse osakond SISEAUDIT JA SISEKONTROLL Loengukonspekt Tallinn 2014 SISUKORD 1. SISEAUDITI VAJADUSE TEKE................................................................................3 2. TERMINOLOOGIA................................................................................................ 6 3. SISEKONTROLLISÜSTEEMI KOMPONENDID..........................................................8 4. RAHVUSVAHELINE JA EESTI SISEAUDIITORITE ÜHING.......................................11 5. SISEKONTROLLI TERMINITE SELETUSI...............................................................13 6. SISEKONTROLLISTANDARDID............................................................................15 7. SISEAUDIT........................................................................................................ 17 8. SISEAUDITI STANDARDID...........................................................................

Avalik haldus
SISEKONTROLL JA –AUDIT
35
doc

SISEKONTROLL JA –AUDIT

SISEKONTROLL JA ­AUDIT Õppevahend Koostaja: Viktor Arhipov TALLINN, 2018 SISEAUDITI VAJADUS JA TEKE Siseauditi valdkond on tekkinud 1940. aastatel ja see on seotud majanduse kiireneva arenguga, tegevuse laienemisega ning geograafilise haarde suurenemisega. Üha enam tekib suurettevõtteid, mis võivad omada erinevaid struktuurüksusi. Probleemseks muutub olukord siis, kui ettevõte on geograafiliselt väga ulatuslik ning ettevõtte omanikel ja tegevjuhtidel on raske jälgida majandustegevust kõikides üksustes. Omanikel on probleeme, et saada ülevaadet kuidas kasutatakse nende vara. Ettevõtete laienemine ongi peamine põhjus siseauditi tekkimisel. Eestis on seni pööratud tähelepanu peamiselt avaliku sektori siseauditile. Mõte oli järgmine ­ oldi seisukohal, et erasektoris siseauditit ei ole tarvis, sest erasektori tegevust kontrollib turg. See tähendab, kui mingi ettevõte tegutseb halvasti, siis turg ei võta seda lihtsalt vastu. Praegu rakendatak

Raamatupidamine
Ehituse juhtimine
40
docx

Ehituse juhtimine

A osa küsimuste vastused 1. Juhtimisteaduse olemus ja juhtimise kohta inimühiskonnas. JUHTIMINE ON EESMÄRGILE JÕUDMINE TEISTE INIMESTE KAASABIL MIKS inimesed lasevad ennast juhtida (alluvad juhtimisele)? · abitus ja alaväärsuskompleks · armastus · oma lolluse tunnistamine KES on need, kes juhivad teisi? · missioonitunne · egoistlikud kaalutlused · jumalad ja väljavalitud KUIDAS (mille abil) juhitakse? · hirm & toores jõud · veenmine (moraalne mõjutamine) · `prääniku' pakkumine (majanduslik huvi) w KUS toimub juhtimine? · organisatsioon · grupp (kamp, töörühm...) · mass 2. Juhtimistegevus kui protsess ja selle koostisosad (lisa: R. Alas lk 10) Juhtimine on mõjutamine; eesmärgile jõudmine teiste inimeste kaasabil. Juhtimine on tegevus, mis võimaldab saavutada organisatsiooni eesmärgid oma ressursside plaanimise, organiseerimise ja kontrollimise kaudu. Alas'i õpiku järg

Ehituse juhtimine




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun