Ettevõtlus lühikonspekt 1. Autonoomia – üksikisikud saavad ise otsustada, kuidas ülesandeid täita, eksperimenteerida. 2. Teisitimõtlemine – kultuur lubab/eeldab, et töötaja käitub individualistlikult, ebastandardselt ja isegi veidralt. 3. Väljakujunematus – loov tööprotsess, mis sõltub autonoomsete töötajate koostööst, määrab ära juhtimisprotsessi ja mitte vastupidi. Tippjuhtkonnal toetav ja hõlbustav roll• Divergentne mõtlemine (ehk nn. “lahknev mõtlemine” ) soodustab võimalikult paljude uudsete ideede, ebatavaliste lahenduste genereerimist ühe ja sama probleemi kohta. Koos suurema ideede hulgaga suureneb tõenäosus leida tõeliselt häid ideid. • Konvergentne mõtlemine – keskendub ühe, parima lahenduse leidmisele. Ettevõtlus on isiku iseseisev majandus- või kutsetegevus (sealhulgas ka notari ja kohtutäituri,
jms; -väljundmoodulid – signaalimuundurid, võimendid, kaitseahelad jms; täiturid – releed, elektromagnetid, mootorid, ajamid jt; kasutajaliides – juhtseadme ja protsessi jälgimiseks, juhtimiseks ja programmeerimiseks. Programmjuhtimine koosneb järgmistest etappidest: 1. Protsessor pärib kõigi sisendite ning väljundite olekuid ning salvestab need vahemällu (juhtimisprotsessi kuju). 2. Protsessor töötleb saadud infot kasutajaprogrammi järgi. 3. Protsessor kirjutab uued olekud väljundkaardile. Väljundklemmid muutuvad uueks olekuks. Täitur (ingl., actuator) on automaatjuhtimissüsteemi osa, mis võimendab ja muudab juhttoime juhitavale protsessile vastuvõetavaks. Kontrolleri väljundplokist väljastatakse informatsioon väljunditele, milleks on täiturid. Nende abil toimub protsessi juhtimine. Tehniliselt koosneb täitur mitmetest seadmetest, nt
Ärianalüüsisüsteemide rajamisel on oluline, et IT pool töötaks koos äripoolega ka andmemudeli väljatöötamise, andmete integreerimise ja andmekvaliteedi tagamise ülesannete juures. Äripoole võtmeisikute osalemine andmemudeli väljatöötamises aitab tagada seda, et andmemudel peegeldab äri toimimist õigesti ja on vajaliku detailsusega. Andmete integreerimisel saab äripool olla abiks andmete tähenduse selgitamisel ja andmekvaliteedi kontrollimisel. BI juhtimisprotsessi rakendamiseks soovitab autor järgmisi samme: 1) Saada finantsjuhtkonnalt rahaline toetus. 2) Leida võtmeisikud äripoolelt. 3) Leida võtmeisikud IT-poolelt. 4) Luua töögrupp ja alustada strateegiliste eesmärkide paikapanemisest.
.4 2.1 Otsuste tüübid.......................................................................................................4 2.2 Struktueeritud ja mittestruktueeritud otsused.......................................................4 2.3 Otsustusprotsessi arenguetapid.............................................................................4 2.4 Organisatsiooni otsustusmudelid..........................................................................5 3. INFOTEHNOLOOGIA ON JUHTIMISPROTSESSI MUUTNUD...............................5 3.1 Lame ja pikk struktuur..........................................................................................5 3.2 Süsteemi disaini mõjud.........................................................................................6 4. VASTUSED....................................................................................................................6
alale raskemaks. Väärtusahela analüüs on aidanud loobuda lisaväärtust mitte andvatest, kallitest ja tarbetutest tegevustest ning vahendajatest. Tarneahel on nagu tootjatehast lõpptarbijaga ühendav toru (ingl. k. erialases kirjanduses kasutataksegi sageli terminit pipeline). Tarneahelat vaadeldakse kui ketti, mille iga osa koosneb neljast lülist. Osa all mõistetakse iga ahelasse kaasatud organisatsiooni ning lülide all nelja peamist tarnetega seonduvat juhtimisprotsessi: planeerimine, hanked, teostus ja tarnimine. Tänapäevased tarneahelad koosnevad keskmiselt neljast jadamisi ühendatud osast: tootja, jaotaja, hul- gi- ja jaemüüja. Kliendisuhete juhtimine Tarneahel saab alguse kliendist. Seda ka tootmisettevõtete puhul, kellest paljud tegutsevad paraku veel tänagi kindla veendumusega, et just tootmine on kõige aluseks. Kui puudub konkreetse toote järele
Lisaks peab kontakte, vahetab infot, viib nõupidamisi läbi, tellib vajalikke materjale ja infot, langetab otsuseid, jaotab tulusid. Juhtimisstiil- juhi käitumise viis alluvate suhtes. Juhi hoiakud, tema poolt rõhutatud tegevused ja toimingud, nende sooritamisel eelistatavad viisid ja võtted. Juhtimiskultuur- võib kujuneda mõjuka juhi poolt pikemat aega viljeldud ja teiste juhtide poolt ulatuslikult järgitud juhtimisstiilist. Arutle, millised on juhtimisprotsessi iseärasused- Katkendlikkus, sooritatavate funktsioonide suhteline omavaheline sõltuvus. Vajadus juhtimistegevust ette valmistada. Katkendlikkus, sooritatavate funktsioonide suhteline omavaheline sõltuvus. Vajadus arvestada, et peale juhtimistegevuse sooritamist käitub objekt teatud aja jooksul iseseisvalt. Juht teeb juhtimistöö kõrval ka osaliselt mittejuhtimistööd. Kes on juht?- Juht on isik, kes vastutab alluvate tegevuse eest. Juht võtab enesele vastutuse.
1970 aastatel mõjutas maailma autotööstust uute suurte turgude avanemine NSV liidus ja paarkümmend aastat hiljem Hiinas. 20 sajandi alguseks oli maailmas kokku umbes 700 miljonit autot, neist ¾ olid sõiduautod. Seega maakeral keskmiselt üks auto 10 inimese kohta ja võib eeldada, et tööstusharul on veel piisavalt arenguvõimalusi. Eriti kui Hiinas ja Indias kasvab keskklassi osatähtsus. 11.mis on innovatsioon uute ideede ja teadmiste kasutamine uuendusliku tehnoloogia, juhtimisprotsessi, toote või teenuse rakendamiseks. 12.mis on kõrgtehnoloogia keskus on koht või paikkond, kus asub palju väga teadusmahukat toodangut andvaid tehaseid, tehnoloogia- ja tehnikaasutusi ja ülikoole. 13.teenussfääri mõiste ja koht rahvamajanduses Teenindusettevõtted peavad paiknema seda tihedamini, mida rohkem inimesi ja sagedamini vastavat teenust tarbivad. Teenuste kasutamissageduse alguses töötas Saksa teadlane Walter Christaller 1933
muuta töö ohutumaks ja tervislikumaks. Direktiivis võetakse ohtude ennetamise põhivahendina kasutusele riskihindamine ja määratletakse selle põhielemendid (nt ohtude tuvastamine, töötajate osalus, piisavate meetmete võtmine, pöörates eriti tähelepanu ohuallika kõrvaldamisele, töökoha ohtude dokumenteerimisele ja korrapärasele kordushindamisele). Uues ennetavate meetmete võtmise kohustuses rõhutatakse sõnaselgelt, et üldisesse juhtimisprotsessi on oluline kaasata uusi ohutuse ja tervishoiu haldamise vorme. 1. Directive 2003/88/EC - working time Riik ja seejärel ka tööandja peavad tagama töötajale 11 tundi ööpäevas puhkamiseks. Ka nädalas töötajal peab olema võimalus puhkamiseks kogu ööpäeva. Tööandja peab tagama võimalust töötajale puhkepausi teha, kui tema tööpäev kestab rohkem kui 6 tundi. Iganädalane keskmine tööaeg ei pea olema rohkem kui 48 tundi
pakkunud välja järgmise käsitluse, mis on esitatud järgneval joonisel. See mudel on tunduvalt laiem, kus muuhulgas on märgitud ka kodanikuühiskonna roll poliitilises protsessis ja riigi ühiskondliku režiimi ning valitsemise korraldamisel. Kolmanda sektori asemel on nimetatud mittetulunduslik tegevus, mis on reaalsem ja enam vastav tegelikule olukorrale. Samas on joonisel näha, et ka äritegevus ehk ärisektor on kaasatud riigi juhtimisprotsessi, kus ta tegelikult ka on. Milleks on vaja tunda rahvusvahelisi ühistegevuse põhimõtteid? Rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtteid peavad tundma kõik inimesed, kes soovivad asutada ühistuid ja loodavad ühistegevuses osalemise kaudu kasu saada. Kõik ühistute liikmed peavad neist juhinduma, kui nad soovivad, et nende ühistu oleks edukas ja areng stabiilne. Ühe või teise põhimõtte mittejärgimine võib
turustuskanalite valikut, logistikat, hinnapoliitikat, reklaami, müüki ennast ja sõltuvalt kaubast veel mitmeid muid tegevusi. Kõik need tegevused on vajalikud tarbija vajaduste tundmaõppimiseks, nende rahuldamiseks ning samal ajal ka ettevõtte eesmärkide saavutamiseks. Kõige lihtsam definitsioon- turundus on vajaduste kasumlik rahuldamine (meeting needs profitably) 2) Loetle turunduse juhtimisprotsessi põhietapid Turundusmõtlemise protsess: - Turu uuring - Segmentatsioon, sihtturgude valik ja positsioneerimine strateegiline turundus - Turundusmeetmestik ehk taktikaline turundus - Teostus - Kontroll 3) Mis on turu segmentimine, milleks on see vajalik? Turu segmenteerimine on protsess, mille käigus jagatakse ühe toote või teenuse turg alagruppideks ehk segmentideks klientide eripära alusel. Iga
toodetud ideede hinda) ja kuidas see hind kujuneb? Sellest laulust ma enda peas lahti ei saanudki, pidin ta ära kuulama. Hindamisel võiks minu arvates lähtuda sellest, et hinnangu andmine on protsess, mille käigus hinnatavat objekti võrreldakse hindava subjekti poolt kehtestatud väärtuste skaalaga, tegemist on alati subjektiivse tegevusega (eksimine on inimlik), skaala on ajas muutuv. Loomulikult ei tohiks unustada, et hindamine on juhtimisprotsessi osa. Sellest tulenevalt tulenevalt defineeriksin ma hindamist järgnevalt: ,,Hindamine on hinnangu andmine teisele subjektile vastavas vääruse skaalas". Teine faktor, mis hindamises rolli mängib on hinnatav(ad), praeguses kontekstis, konkreetsuse huvides võtan vaadeldavaks ja näidete toomisel käsitletavaks müügipersonaliks XXXX Selveri klienditeenindajad (kassapidaja, infoteenindaja). Müügipersonal on ise kui kategooria ja klienditeenindajad on müügipersonali alaliik,
Asjaajamine tegevused isiku või organisatsiooni ülesannete täitmiseks ja dokumenteerimiseks (Dokumendihaldurite Ühing). Asjaajamine on laiem tähendus kui dokumendihaldus, ka telefonikõnede tegemine, kirja posti viimine käivad asjaajamise alla. Asjaajamise eesmärk on toetada organisatsiooni eesmärkide saavutamist: hoolitseda efektiivse töökorralduse ja informatsiooni kiire kättesaadavuse eest. Asjaajamise korraldus on juhtimisprotsessi osa. Asjaajamise korralduse tõhustamise kaudu on võimalik parandada juhtimisülesannete täitmise kvaliteeti ja tõsta juhtimistöö efektiivsust. Hästi korraldatud asjaajamisel on järgmised tunnused: · dokumendid vormistatakse korrektselt, kooskõlas kehtivate õigusaktidega, et kindlustada nende juriidiline jõud; · dokumenditöö on maksimaalselt mehhaniseeritud, automatiseeritud, arvutiseeritud; · on loodud otstarbekas dokumentide arvestuse süsteem;
Staatilised ja dünaamilised painduvusharjutused. Painduvuse arendamise metoodika. Koordinatsioon, harjutuste sooritamise täpsus ja harjutuste omandamise aeg. Ruumiline orienteerumine, nägemis-, kuulmis- ja kinesteetilised (lihastunnetuse) aistingud, liigutuste rütm, lõdvestusoskus. Osavuse arendamise etapilisus: esialgne oskus, oskus, vilumus, varieeritud vilumus. Painduvuse ja osavuse testimine. 1.8. Treeningu juhtimine ja kontroll (2 tundi) Juhtimisprotsessi operatsioonid ja informatsiooni saamise teed. Etapiline- , jooksev- ja operatiivne juhtimine. Etapiline, jooksev ja operatiivne kontroll. Pedagoogiline, sotsiaal-psühholoogiline, meditsiinilis-bioloogiline kontroll. Kompleksne kontroll, treeningu- ja võistluskoormuste kontroll. 2. Treeneritöö psühholoogilised alused (8 tundi) 2.1. Spordipsühholoogia rakendusvõimalused (2 tundi) Psüühilised protsessid ja nende seos kehalise tegevusega. Spordipsühholoogia
tööpakkumine või annetus heategevuseks. Turundus võib olla ka business to business(B2B) ehk ettevõtete omavaheline turundus. Turundust võib defineerida ka kui tegevust, mis on suunatud vajaduste ja soovide rahuldamisele vahetusprotsessi kaudu või tähendab turundus firma juhtimist turust lähtuvalt( turu-ja konkurentsiuuringud, toote arendus, hinnapoliitika, reklaam, müük ja samal ajal ettevõtte eesmärkide saavutamine). 2. Loetle turunduse juhtimisprotsessi põhietapid. 1) Eesmärkide püstitamine: missioon, visioon, tegevuseesmärgid 2) Hetkeolukorra analüüs: turundusaudit- hetkeolukorra analüüs ehk tegevusvaldkonna, kliendi-, konkurentsi- ja tooteanalüüs ; SWOT-analüüs, eeldused 3) Strateegia formuleerimine: oodatavad tulemused, turunduseesmärgid ja strateegiad, alternatiivsed strateegiad 4) Ressursside planeerimine ja kontroll: eelarve, elluviimise analüüs 3
Otsustamise olemus ja otsustusprotsessi elemendid ning etapid. Otsustamise all mõistame tegutsemisviisi leidmist, probleemi lahendamise protsessi ennast ja tegevuse tulemust. Mõiste sisaldab omavahel seotud aspekti. Esiteks, otsustamine on tegevus, mis toimub juhtimissüsteemis ja on seotud probleemi lahendamiseks vajalike tegutsemisvariantide ettevalmistamise, leidmise, soodsaima variandi väljavalimise ja rakendamise otsusega. Seega on tegemist juhtimisaparaadi tööga ja juhtimisprotsessi teatud etapiga. Teiseks, otsustamine on juhtimisaparaadi tegutsemisviis juhitava süsteemi mõjutamiseks. Selles mõttes on otsustamine kavandatavate tegevuste kirjeldus. Kolmandaks, otsustamine on juhi praktiline tegevus juhtimissüsteemis. Juhtimisotsuste vastuvõtmise protsessi elemendid on: Probleemsituatsioon Aeg Ressursid Eesmärgid Juhitavad tegurid (neist formuleeruvad tegevuste alternatiivid) (x)
ametite vahelised suhted. 4)Töökohtade standardiseerimine: ·uuritakse inimese ja töövahendite vahelisi füüs. seoseid; ·arvestatakse üksnes töö füüsilisi komponente. Eesmärk: parandada töökeskkonda ja vähen-dada survet inimesele. 5)Psühholoogilised meetodid: ·töö laiendamine (töötamise oskus mitmel masinal jne); ·töö rikastamine(tööülesannete kombineer., suurem iseseisvus, kaasamine juhtimisprotsessi). VII Personali värbamise ja valiku protsess, allikad, meetodid, töölevõtu intervjuu Personali värbamise protsess: 1)värbamisstrateegia väljatöötamine: ·ettevalmistus vajaduse fikseerimine, töö analüüs, ametijuhendi ülevaatamine, professiogrammi koostamine 2)allikate valik: ·organisatsioonisisene (edutamine, üleviimine, taandamine, tagasiastumine, vallandamine); ·organisatsiooniväline (koolide lõpetajad, teiste org
EESMÄRGID MUU JA INFORMATSIOON REEGLID STRATEEGIA JA VASTUTUS- STRATEE- EEL- KESKUSTE ARUANNE GILINE ARVE TEGEVUS VS PLAAN EELARVE EI KORRIGEERI PLAANE,Т.KARM EELARVET, TEGEVUSI! 8 KONTROLLINGU PEAMINE EESMÄRK – juhtimisprotsessi orienteerimine ettevõtte kõigi eesmärkide saavutamisele. Selleks tagab K.järgmiste funktsioonide täitmise: • juhtimistegevuse koordineerimise eesmärkide saavutamiseks • juhtimisotsuste vastuvõtmise konsulteerimine • ettevõtte üldise infosüsteemi loomise ja funktsioneerimise • juhtimisprotsesside ratsionaalsuse tagamine Т.KARM 9 Tulemus – kooskõlastatud
Delegeerimine Juht annab töötajale ülesande: Juht annab töötajale ülesande täitmiseks vajalikud õigused ja volitused. Juht fikseerib aruandekohustuse. Juht jõuab ise rohkem. Kui töötaja on konkreetses küsimuses kompetentsem, on tulemus kvaliteetsem. Võimalus osaleda otsustusprotsessis tõstab töötaja aktiivsust ja motiveeritust. Delegeerimine laiemas tähenduses on juhtimisprotsessi osa ehk töö vertikaalse jaotamise protsess. Delegeerimise aluseks on tööjaotus. Seega volituste delegeerimine on ka juhtimise detsentraliseerimisprotsessi põhikomponent. Juhi seisukohalt vaadates tähendab delegeerimine, et usaldate oma volitused või kohustused kellelegi teisele, värvates teda täitma neid ülesandeid, millega te muidu oleksite tegelenud ise. 10. Mida tähendab juhtimise tsentraliseerimine ja detsentraliseerimine?
projekteerida ja teostada teatud hulk logistikafunktsioone. 5 2.Mis on tarneahel Tarneahel on nagu tootjatehast lõpptarbijaga ühendav toru (pipeline). Tarneahelat vaadeldakse kui ketti, mille iga osa koosneb neljast lülist. Osa all mõistetakse iga ahelasse kaasatud organisatsiooni ning lülide all nelja peamist tarnetega seonduvat juhtimisprotsessi: planeerimine, hanked, teostus ja tarnimine. Tänapäevased tarneahelad koosnevad keskmiselt neljast jadamisi ühendatud osast: tootja, jaotaja, hulgi- ja jaemüüja. Tarneahel on ettevõtte traditsiooniliste protsesside ja tegevuste koordineerimine, lõpptarbijast kuni tarneahela alguseni (tarnijani), et tagada toodete, teenuste ja info väärtuseline kasumlikkus kliendile ja osanikule. Tarneahel (Supply Chain) näitab millistest tarne etappidest koosneb lõpptoote kujunemine.
Samuti ei konsulteerita töötajatega enne suurte otsuste vastuvõtmist kuigi need otsused mõjutavad just nende töötajate tööd ja rahulolu. Selle vastu aitaks see kui juhatus võtaks siiski kuulda just nimelt töötajate arvamust, mis nende arvates mõjuks ettevõttele ja nendele endile hästi, selle asemel et suruda peale erinevaid otsuseid ilma töötajatega konsulteerimata. Samuti aitaks selline lähenemine töölistel tunda, et nad on kaasatud organisatsiooni juhtimisprotsessi ning tekitaks ka aktiivsuse tõusu. Fayoli(1916) on öelnud, et see, kes jagab töölistele tööülesandeid ja käske on vastutav ka töötulemuste eest. Samas see läheb vastuollu Agora põhimõtetele, kus iga töötaja, kes saab vastava tööülesande peab ise vastutama talle määratud töö kvaliteedi eest. Lisaks satub Fayoli vastuollu bürokraatiale omapäraste joontega, mille puhul ettevõttes toimuva otsused ja
Dünaamilisest aspektist vaadatuna tegevused, mmida tuleb teha Töö on ülesannete täideviimine o Ülesande tunnused Tegevus või talilus, mida peab rakendama ülesande täitmiseks Objekt, mille suhtes tegevust rakendatakse Töövahend ja meetod, kuidas teggevus toimub Koht, kus ülesannet täidetakse Juhtimisprotsessi aste (juhtimis- ja täitmisülesanded) Juhtimisprotsessi tegevused Seotus eesmärgiga (primaar- ja sekundaarülesanded) Ülesandeid saab defineerida vaid keskkonnnaomaduste foonil o Ülesannete omadused struktuuriorganisatsiooni kujundamisel Struktureeritavus – saab hinnata sisendi ja väljundi järgi – kas teadmised täitmiseks on täpsed või puudulikud
M., 2003) Käesolevas referaadis tehakse ülevaade turunduse senisest arengust (paljud ettevõtted rakendavad senini aastatetaguseid võtteid) ning käsitletakse uusi teooriaid ning reaalseid võtteid turunduses, mida võib asetada üldnimetaja suhteturundus alla. Vaatluse all on käesolev ajahetk kõigi oma võimaluste ja kitsendustega. 2. Turunduse mõiste ja selle rolli kujunemine ettevõtluses läbi lähiajaloo Turundust saab defineerida kui juhtimisprotsessi, mille eesmärgiks on kliendi vajaduste kindlaksmääramine ja nende vajaduste rahuldamine ettevõttele kõige tulutoovamal viisil. Turunduse roll võib olla ettevõtetes erinev, kuid üha enam ettevõtteid pööravad tähelepanu kliendi spetsiifiliste vajaduste rahuldamisele ja kliendisuhete juhtimisele, mistõttu klient etendab ettevõtte jaoks aina rohkem kontrollivat funktsiooni. Seejuures on turundus ettevõtte ülejäänud funktsioone integreeriv.(viide 6)
hakkas eristuma organisatsioonipsühholoogia, sest tunnetati paljude distsipliinide ühendamise vajadust. (Vadi, 2000: 22) 1.3 Administratiivse juhtimise koolkond Organisatsioonikäitumise arengu ülevaadetes käsitletakse alati 50 aasta pikkuse praktilise juhtimistöö kogemustega prantslase Henry Fayoli juhtimisanalüüsi. Henry Fayol juhtis suurt kaevandust Prantsusmaal, see kujundas ka tema mõtteid juhtimisest. Esmase üldistuse esitas ta 1916. aastal. Fayol kirjeldas juhtimisprotsessi viie funtksiooni ehk peamise ülesande kaudu. Tema arvates on juhi ülesanneteks planeerimine, organiseerimine, valitsemine, koordineerimine ja kontrollimine. Organisatsioonikäitumises on Henry Fayoli õpetus säilitanud oma aktuaalsuse mitmel põhjusel. Ta sõnastas esimesena juhi peamised kohustused, kästiles otsustamisprotsessi ja tsentraliseerituse omavahelist seost. Henry Fayol oli esimene, kes rõhutas osakondadevahelise piiri ja ametliku hierarhia ületamise vajalikkust
Nad näitasid, et grupist tulenev moraal ja motivatsioon on tähtsamad kui tööruumi valgustus ja ventialtsioon. Organisatsioonikäitumise aspektist on Harvardi ülikooli teadlaste tööd andnud kaaluka panuse inimsuhete uurimise arengusse. Organisatsioonikäitumise arengu ülevaadetes käsitletakse alati 50 aasta pikkuse praktilise juhtimistöö kogemustega prantslase Henri Fayoli juhtimisanalüüsi. Fayol kirjeldas juhtimisprotsessi viie funktsiooni ehk peamise ülesande kaudu juhi ülesanneteks on: planeerimine, organiseerimine, valitsemine, koordineerimine ja kontrollimine. Fayol oli esimene, kes rõhutas osakondadevahelise piiri ja ametliku hierarhia ületamise vajadust. 2. Isiku tajumise protsess ja taju mehhanismid. Tajumine on psüühiline protsess, mille vahendusel isiksus määrab ja kirjeldab ümbritsevat maailma. Ümbritseva maailma osadeks on sündmused, inimesed, nähtused, situatsioonid
transformeeruvad innovatsiooniks. Olulised on: Autonoomia – üksikisikud saavad ise otsustada, kuida ülesandeid täita, eksperimenteerida Teisitimõtlemine – kultuur lubab/eeldab, et töötaja käitub individualistlikult, ebastandartselt ja isegi veidralt Väljakujunematu – loov tööprotsess, mis sõltub autonoomsete töötajate koostöös, määrab ära juhtimisprotsessi ja mitte vastupidi. Tippjuhtkonnal toetav ja hõlbustav roll. Soodustavad tegurid Organisatsioonikliima – „atmosfäär“ on olemist soodustav, loob positiivse meelestatuse, võimaldab vabalt väljenduda, nõuab tulemuslikkuse standardite saavutamist Demokraatlik eestvedamisstiil – juhtide loovusele avatud hoiak, töötajatele edastatakse sõnum, et loov tegutsemine on oodatud ja tunnustatud
võimalikult objektiivne. Praktikas ei saa siiski välistada taktikalist paindlikkust nende rakendamisel, kui see on strateegiliselt kasulik üksiktöötajale või allüksuse tegevuse arendamiseks. (Leimann etc 2003: 255-257) Kontroll Kontrollimine on standardite kehtestamine, tulemuste hindamine kehtestatud standarditele vastavalt ja organisatsiooni eesmärkidele mittevastavate tegevuste korrigeerimine. (Alas 2004: 12) Autor on nõus, et juhtimisprotsessi juurde kuulub kindlasti ka kontroll. Kontrolli puhul ei ole tegemist küsimusega, et kas on parem kontrollida või usaldada, vaid sellega, et kontrolli tuleb teostada usaldavas keskkonnas. Kontrollimine ei tohi jätta muljet, et seda teostatakse vaid selleks, kuna sind ei usaldata, vaid selleks et mõlemad pooled saaks tagasisidet. Liigne kontroll võib tekitada rahulolematust. Kuna enamasti saab kontrolli tulemusena selgeks, mis oli valesti või halvasti tehtud, aga
17. Organisatsiooniline loovus ning seda soodustavad tegurid. Protsess, mille käigus inimeste ideed ja ressursid transformeeruvad innovatsiooniks. 1) autonoomia üksikisikud saavad ise otsustada, kuidas ülesandeid täita 2) teisitimõtlemine kultuur lubab/eeldab, et töötaja käitub individualistlikult, ebastandardselt ja veidralt 3) väljakujunematus loov tööprotsess, mis sõltub autonoomsele töötajate koostööst, määrab ära juhtimisprotsessi ja mitte vastupidi. Soodustab: organisatsioonikliima, demokraatlik eestvedamine, organisatsiooni kultuur, ressursid ja oskused, struktuurid ja süsteemid 18. Loovuse avaldumise tingimused (3 põhitingimust, 2. loeng) 1) asjatundlikkus valdkonna teadmised ja oskused 2) loovmõtlemisoskus loovuse põhiste protsesside valdamine 3) motivatsioon ülesandele suunatud motivatsioon 19. Divergentne ning konvergentne mõtlemine. Divergentne ehk nn ``lahknev mõtlemine'' soodustab
Massiline erastamine leidis aset aastatel 19941995, täna kuulub 89,5% registreeritud ettevõtetest eraomanikele. Riigi omanduses on veel vaid suured infrastruktuuri ettevõtted, nende ettevõtete restruktureerimine ja erastamiseks ettevalmistamine käib ja erastamine on plaanis lõpule viia 1999. aasta jooksul. Eesti suhteliselt odav tööjõud, energia ja tooraine on seni peamised konkurentsivõimelisust toetavad faktorid. Jätkuvalt tuleb tähelepanu pöörata tehnoloogilise ja juhtimisprotsessi kaasajastamisele. Tootmisharude lõikes saavutasid kasvuaastatel paremaid tulemusi tööstus ja kaubandus, kõige nõrgemad tulemused olid põllumajanduses. Sündmused, mis leidsid aset maailma aktsiaturgudel 1997. a sügisel mõjutasid ka Eestit, kuid tänu aktsiaturu noorusele ja väikesele mahule toimus põhiline osa tehingutest pangandussektori aktsiatega ja seetõttu piirdus negatiivne mõju finantssektori negatiivse 0,7%-lise kasvuga neljandas kvartalis. 1998
22) Organisatsiooniline loovus on protsess, mille käigus inimeste ideed ja ressursid transformeeruvad innovatsiooniks. Olulised on: Autonoomia – üksikisikud saavad ise otsustada, kuidas ülesandeid täita, eksperimenteerida. Teisitimõtlemine – kultuur lubab/eeldab, et töötaja käitub individualistlikult, ebastandardselt ja isegi veidralt. Väljakujunematus – loov tööprotsess, mis sõltub autonoomsete töötajate koostööst, määrab ära juhtimisprotsessi ja mitte vastupidi. Tippjuhtkonnal toetav ja hõlbustav roll. Organisatsioonilist loovust soodustavad: Organisatsioonikliima: “atmosfäär” on osalemist soodustav, loob positiivse meelestatuse, võimaldab vabalt väljenduda, nõuab tulemuslikkuse standardite saavutamist. Demokraatlik eestvedamisstiil: juhtide loovusele avatud hoiak, töötajatele edastatakse sõnum, et loov tegutsemine on oodatud ja tunnustatud
Organisatsiooniline loovus on protsess, mille käigus inimeste ideed ja ressursid transformeeruvad innovatsiooniks. Olulised on: · Autonoomia üksikisikud saavad ise otsustada, kuidas ülesandeid täita, eksperimenteerida. · Teisitimõtlemine kultuur lubab/eeldab, et töötaja käitub individualistlikult, ebastandardselt ja isegi veidralt. · Väljakujunematus loov tööprotsess, mis sõltub autonoomsete töötajate koostööst, määrab ära juhtimisprotsessi ja mitte vastupidi. Tippjuhtkonnal toetav ja hõlbustav roll. · Organisatsioonikliima: "atmosfäär" on osalemist soodustav, loob positiivse meelestatuse, võimaldab vabalt väljenduda, nõuab tulemuslikkuse standardite saavutamist. · Demokraatlik eestvedamisstiil: juhtide loovusele avatud hoiak, töötajatele edastatakse sõnum, et loov tegutsemine on oodatud ja tunnustatud · Organisatsioonikultuur, mis ergutab probleemide lahendamiseks uudseid mooduseid leidma
Organisatsiooniline loovus on protsess, mille käigus inimeste ideed ja ressursid transformeeruvad innovatsiooniks. Olulised on: · Autonoomia üksikisikud saavad ise otsustada, kuidas ülesandeid täita, eksperimenteerida. · Teisitimõtlemine kultuur lubab/eeldab, et töötaja käitub individualistlikult, ebastandardselt ja isegi veidralt. · Väljakujunematus loov tööprotsess, mis sõltub autonoomsete töötajate koostööst, määrab ära juhtimisprotsessi ja mitte vastupidi. Tippjuhtkonnal toetav ja hõlbustav roll. · Organisatsioonikliima: "atmosfäär" on osalemist soodustav, loob positiivse meelestatuse, võimaldab vabalt väljenduda, nõuab tulemuslikkuse standardite saavutamist. · Demokraatlik eestvedamisstiil: juhtide loovusele avatud hoiak, töötajatele edastatakse sõnum, et loov tegutsemine on oodatud ja tunnustatud · Organisatsioonikultuur, mis ergutab probleemide lahendamiseks uudseid mooduseid leidma.
7 Autonoomia – üksikisikud saavad ise otsustada, kuidas ülesandeid täita, eksperimenteerida. Teisitimõtlemine – kultuur lubab/eeldab, et töötaja käitub individualistlikult, ebastandardselt ja isegi veidralt. Väljakujunematus – loov tööprotsess, mis sõltub autonoomsete töötajate koostööst, määrab ära juhtimisprotsessi ja mitte vastupidi. Tippjuhtkonnal toetav ja hõlbustav roll. Organisatsioonikliima: “atmosfäär” on osalemist soodustav, loob positiivse meelestatuse, võimaldab vabalt väljenduda, nõuab tulemuslikkuse standardite saavutamist. Demokraatlik eestvedamisstiil: juhtide loovusele avatud hoiak, töötajatele edastatakse sõnum, et loov tegutsemine on oodatud ja tunnustatud Organisatsioonikultuur, mis ergutab probleemide lahendamiseks uudseid mooduseid
Mehitamine Siirmine e. Delegeerimine Kooskõlastamine Suhtlemine Otsustamine c. Juhendamine e. eestvedamine: inimesten motiveerimine organisatsioonile vajalike tööde tegemiseks d. Hindamine ja kontrollimine: saadud tulemuste võrdlemine püstitatud eesmärkidega 3. Juhtimisprotsessi iseärasused. a. Katkendlikkus, sooritatavate funktsioonide suhtelist omavahelist sõlutmatust b. Vajadus juhtimistoimingut ette valmistada c. Vajauds arvestada, et peale juhtimistoimungu sooritamist käitub objekt teatud aja jooksul iseseisvalt d. Juht teeb juhtimistöö kõrval ka teatud määral mittejuhtimistööd 4. Juhi karjäär, tüüpilised vead, mis takistavad edukat karjääri. a
kõigi organisatsiooni liikmete vastutuse ja nende individuaalse tegevuse koordineerimise vormid. 4. Tulemuste hindamise alusel toimiv edutamissüsteem. Edutamine toimub staazi ja edukuse alusel. 6. Millised olid administratiivse koolkonna põhiideed? 5. organisatsiooni ja juhtimise alusprintsiipide sõnastamine; 6. administreerimine kui inimest otseselt puudutava tegevuse eraldamine omaette valdkonnaks; 7. juhtimisprotsessi jagunemine erinevateks funktsioonideks ja nende kirjeldamine; 8. juhtide õpetamine; 9. katsed süstematiseeritult käsitleda organisatsiooni ja juhtimist. 7. Millised on juhtimise klassikaliste ja kaasaegsete koolkondade põhierinevused? 8. Milliseid klassikaliste koolkondade põhimõtteid järgitakse ka kaasaegsetes organisatsioonides? 9. Millised on süsteemikoolkonna põhimõtted? Kirjelda organisatsiooni kui avatud süsteemi.
uuritakse põhjus-tagajärg-seoseid. Tehakse analoogsete toodete retrospektiivanalüüse ja meetodite rakendamine ei nõua põhjalike matemaatiliste võrrandite lahendamisvõtete *kasutatakse tootmisprotsessi stabiilsuse tagamiseks. Varud liigitatakse:*tooraineks ja prognoositakse arengut. Protsessina kulgev lähenemisviis vaatleme juhtimisprotsessi tundmist; *sisendivahelist korrelatsiooni on võimalik ja lihtne modelleerida; *arvuti teeb materialiks, *komplekteeritavateks toodeteks, *pooltoodanguks, *lõpetamata toodanguks, kui pidevat omavahel seotud strateegilise juhtimise, planeerimise, protsesside kogu töö, mis on vajalik väljundi tõenäosusfunktsiooni arvutamiseks; *kasutatavad *valmistoodanguks, *ostetud kaupadeks müügiks, *taaraks ja pakkematerjaliks,
transformeeruvad innovatsiooniks. Olulised on: Autonoomia – üksikisikud saavad ise otsustada, kuidas ülesandeid täita, eksperimenteerida. Teisitimõtlemine – kultuur lubab/eeldab, et töötaja käitub individualistlikult, ebastandardselt ja isegi veidralt. Väljakujunematus – loov tööprotsess, mis sõltub autonoomsete töötajate koostööst, määrab ära juhtimisprotsessi ja mitte vastupidi. Tippjuhtkonnal toetav ja hõlbustav roll. Organisatsioonikliima: “atmosfäär” on osalemist soodustav, loob positiivse meelestatuse, võimaldab vabalt väljenduda, nõuab tulemuslikkuse standardite saavutamist. Demokraatlik eestvedamisstiil: juhtide loovusele avatud hoiak, töötajatele edastatakse sõnum, et loov tegutsemine on oodatud ja tunnustatud Organisatsioonikultuur, mis ergutab probleemide lahendamiseks uudseid mooduseid
Organisatsiooniline loovus on protsess, mille käigus inimeste ideed ja ressursid transformeeruvad innovatsiooniks. Olulised on: 1. Autonoomia üksikisikud saavad ise otsustada, kuidas ülesandeid täita, eksperimenteerida. 2. Teisitimõtlemine kultuur lubab/eeldab, et töötaja käitub individualistlikult, ebastandardselt ja isegi veidralt. 3. Väljakujunematus loov tööprotsess, mis sõltub autonoomsete töötajate koostööst, määrab ära juhtimisprotsessi ja mitte vastupidi. Tippjuhtkonnal toetav ja hõlbustav roll. Soodustavad tegurid 1. Organisatsioonikliima: "atmosfäär" on osalemist soodustav, loob positiivse meelestatuse, võimaldab vabalt väljenduda, nõuab tulemuslikkuse standardite saavutamist. 2. Demokraatlik eestvedamisstiil: juhtide loovusele avatud hoiak, töötajatele edastatakse sõnum, et loov tegutsemine on oodatud ja tunnustatud.
loeng3 Organisatsiooniline loovus on protsess, mille käigus inimeste ideed ja ressursid transformeeruvad innovatsiooniks. Olulised on: *Autonoomia – üksikisikud saavad ise otsustada, kuidas ülesandeid täita, eksperimenteerida. * Teisitimõtlemine – kultuur lubab/eeldab, et töötaja käitub individualistlikult, ebastandardselt ja isegi veidralt. * Väljakujunematus – loov tööprotsess, mis sõltub autonoomsete töötajate koostööst, määrab ära juhtimisprotsessi ja mitte vastupidi. Tippjuhtkonnal toetav ja hõlbustav roll. LOOVUST SOODUSTAVAD: Organisatsioonikliima: “atmosfäär” on osalemist soodustav, loob positiivse meelestatuse, võimaldab vabalt väljenduda, nõuab tulemuslikkuse standardite saavutamist. Demokraatlik eestvedamisstiil: juhtide loovusele avatud hoiak, töötajatele edastatakse sõnum, et loov tegutsemine on oodatud ja tunnustatud. Organisatsioonikultuur, mis
transformeeruvad innovatsiooniks. Olulised on: 1. Autonoomia üksikisikud saavad ise otsustada, kuidas ülesandeid täita, eksperimenteerida. 2. Teisitimõtlemine kultuur lubab/eeldab, et töötaja käitub individualistlikult, ebastandardselt ja isegi veidralt. 3. Väljakujunematus loov tööprotsess, mis sõltub autonoomsete töötajate koostööst, määrab ära juhtimisprotsessi ja mitte vastupidi. Tippjuhtkonnal toetav ja hõlbustav roll. Soodustavad tegurid: 1. Organisatsioonikliima: "atmosfäär" on osalemist soodustav, loob positiivse meelestatuse, võimaldab vabalt väljenduda, nõuab tulemuslikkuse standardite saavutamist. 2. Demokraatlik eestvedamisstiil: juhtide loovusele avatud hoiak, töötajatele edastatakse sõnum, et loov tegutsemine on oodatud ja tunnustatud.
Organisatsiooniline loovus on protsess, mille käigus inimeste ideed ja ressursid transformeeruvad innovatsiooniks. Olulised on: - Autonoomia – üksikisikud saavad ise otsustada, kuidas ülesandeid täita, eksperimenteerida - Teisitimõtlemine – kultuur lubab/eeldab, et töötaja käitub individualistlikult, ebastandartselt, veidralt - Väljakujunematus – loov tööprotsess, mis sõltub autonoomsete töötajate koostööst, määrab ära juhtimisprotsessi ja mitte vastupidi. Loovust organisatsioonis soodustavad tegurid: Organisatsioonikliima : atmosfäär on osalemist soodustav, loob positiivse meelestatuse, võimaldab vabalt väljenduda, nõuab tulemuslikkuse standardite saavutamist Demokraatlik eestvedamisstiil : juhtide loovusele avatud hoiak, töötajatele edastatakse sõnum, et loov tegutsemine on oodatud ja tunnustatud. Organisatsioonikultuur, mis ergutab probleemide lahendamiseks uudseid
vastutuse ja nende individuaalse tegevuse koordineerimise vormid. Tulemuste hindamise alusel toimiv edutamissüsteem Edutamine toimub staazi ja edukuse alusel. 6. Millised olid administratiivse koolkonna põhiideed? organisatsiooni ja juhtimise alusprintsiipide sõnastamine; administreerimine kui inimest otseselt puudutava tegevuse eraldamine omaette valdkonnaks; juhtimisprotsessi jagunemine erinevateks funktsioonideks ja nende kirjeldamine; juhtide õpetamine; katsed süstematiseeritult käsitleda organisatsiooni ja juhtimist. 7. Millised on juhtimise klassikaliste ja kasaegsete koolkondade põhierinevused? (järgnev on minu omalooming, kui keegi teab konkreetset vastust, andke teada). Klassikaliste koolkondade puhul olid juhtimise põhifunktsioonideks kavandamine, organiseerimine, eestvedamine, kontrollimine. Nüüdisaegsetes on
Organisatsiooniline loovus on protsess, mille käigus inimeste ideed ja ressursid transformeeruvad innovatsiooniks. Olulised on: 1) Autonoomia – üksikisikud saavad ise otsustada, kuidas ülesandeid täita, eksperimenteerida. 2) Teisitimõtlemine – kultuur lubab/eeldab, et töötaja käitub individualistlikult, ebastandartselt ja isegi veidralt. 3) Väljakujunematus – loov tööprotsess, mis sõltub autonoomsete töötajate koostööst, määrab ära juhtimisprotsessi ja mitte vastupidi. Tippjuhtkonnal toetav ja hõlbustav roll. Loovust organisatsioonis soodustavad: 1) Organisatsioonikliima: „atmosfäär“ on osalemist soodustav, loob positiivse meelestatuse, võimaldab vabalt väljenduda, nõuab tulemuslikkuse standardite saavutamist. 2) Demokraatlik eestvedamisstiil: juhtide loovusele avatud hoiak, töötajatele edastatakse sõnum, et loov tegutsemine on oodatud ja tunnustatud.
Organisatsiooniline loovus on protsess, mille käigus inimeste ideed ja ressursid transformeeruvad innovatsiooniks. Olulised on: 1. Autonoomia üksikisikud saavad ise otsustada, kuidas ülesandeid täita, eksperimenteerida. 2. Teisitimõtlemine kultuur lubab/eeldab, et töötaja käitub individualistlikult, ebastandardselt ja isegi veidralt. 3. Väljakujunematus loov tööprotsess, mis sõltub autonoomsete töötajate koostööst, määrab ära juhtimisprotsessi ja mitte vastupidi. Tippjuhtkonnal toetav ja hõlbustav roll. Soodustavad tegurid 1. Organisatsioonikliima: "atmosfäär" on osalemist soodustav, loob positiivse meelestatuse, võimaldab vabalt väljenduda, nõuab tulemuslikkuse standardite saavutamist. 2. Demokraatlik eestvedamisstiil: juhtide loovusele avatud hoiak, töötajatele edastatakse sõnum, et loov tegutsemine on oodatud ja tunnustatud.
praktilist tegevust riskide vähendamisel, millega nad võtavad endale juhtkonna teatud funktsioonid. Selline tegevus eeldab, et kõik otsused on juhtkonnaga kooskõlastatud ning aktsepteeritud ka kõrgemate juhtimistasandite poolt (nõukogu). Sellises organisatsioonis soovitatakse siseaudiitori funktsioon kajastada võimalikult täpselt juba põhimääruses. Vastavalt juhtkonna soovile võib siseaudiitor olla riskide juhtimise protsessi käivitajaks ning samuti juhtkonna abiliseks juhtimisprotsessi esialgsel rakendamisel. Abistamine jääb siiski proaktiivseks tegevuseks, mis tähendab, et siseaudiitorid ei võta endale vastutust riskide juhtimise eest, sest see on riski omaniku, selle allika ehk juhtkonna probleem. Täpsema rollijaotuse tagamiseks võiks sellises situatsioonis välja töötada tegevuskava, kus määrtaletakse juhtkonna ja siseaudiitori funktsioonid riskide identifitseerimisel, maandamisel, seire tegevuses ja "riskide omanikuks olemises"
kujunemine, alagruppide teke), operatsionaalseteks (grupi juhtimine, otsustamine) ja reguleerivateks (väärtuste ja noormide kujunemine). JUHTIMISPROTSESS. Grupi juhtimine tähendab niisuguseid tegevusi, mis aitavad grupil saavutada soovitud eesmärke. Iga indiviidi eesmärkide ja kollektiivsete eesmärkide vastanduses peitubki organisatsiooni dilemma, juhi ülesanne on püüda seda vastuolu ületada. DESSLER ütleb, et juhtimisprotsessi moodustavad juhi poolt täidetavad funktsiooni: planeerimine(eesmärkide seadmine, reeglite arendamine, tuleviku prognoosimine), organiseerimine(sobivate töötajate valik, ülesannete jaotamine, otsusõiguse andmine, alluvate töö koordineerimine), eestvedamine(inimeste mõjutamine, vastuoludega tegelemine, väärtuste tähtsustamine) ja kontrollimine(standardite kehtestamine, reageerimine, kui kõrvale kaldutud). JUHTIMISSTIILID. 1)Autokraatlik
kasutavad.Record management on juhtimise haru, mis tegeleb süstemaatilise kontrolliga dokumentide loomise, hoidmise, kasutamise ja eraldamise üle. Dokumentide loomise küsimusedrecord management-i mõistes lahendatakse standardite abil ja record management kontrollib standardite täitmist. Samas tuleb märkida, et ka ingliskeelsetes terminites endis on erinevusi (uue ja vana maailma vahel näiteks). Asjaajamise korraldus on juhtimisprotsessi osa. Asjaajamise korralduse tõhustamise kaudu on võimalik parandada juhtimisülesannete täitmise kvaliteeti ja tõsta juhtimistöö efektiivsust. 1.2. Dokument ja arhivaal Dokument on mistahes teabekandjale jäädvustatud teave, mis on loodud või saadud asutuse või isiku tegevuse käigus ning mille sisu, vorm ja struktuur on küllaldane faktide või tegevuse tõestamiseks (Arhiiviseaduse § 4 lg 1).
kus [q1 K q N ] on regulaatori võimendustegurite vektor. Selle vektori elementide väärtused on ennustamisega regulaatori parameetrid Mitteadaptiivse algoritmi puhul neid parameetreid valitakse katseliselt. Paremate tulemuste saavutamiseks juhtimisalgoritmi võib teha adaptiivseks (adaptiivselt häälestada regulaatori parameetreid). Selleks realiseeritaks regulaatori funktsioon teise närvivõrgu kujul, mille õpetamine toimub juhtimisprotsessi käigus (,,on-line"). 31 Adaptiivjuhtimist on vaja kasutada kui juhtimissüsteem töötab muutuvas keskkonnas (näiteks, kui temperatuur muutub väga tihti ja oluliselt) või juhitava süsteemi parameetreid muutuvad ajas. Teine võimalus adaptiivjuhtimise realiseerimiseks on kasutada närvivõrku regulaatorina. 5.2 Närvivõrgu õpetamine regulaatori realiseerimiseks
kus [q1 K q N ] on regulaatori võimendustegurite vektor. Selle vektori elementide väärtused on ennustamisega regulaatori parameetrid Mitteadaptiivse algoritmi puhul neid parameetreid valitakse katseliselt. Paremate tulemuste saavutamiseks juhtimisalgoritmi võib teha adaptiivseks (adaptiivselt häälestada regulaatori parameetreid). Selleks realiseeritaks regulaatori funktsioon teise närvivõrgu kujul, mille õpetamine toimub juhtimisprotsessi käigus (,,on-line"). 31 Adaptiivjuhtimist on vaja kasutada kui juhtimissüsteem töötab muutuvas keskkonnas (näiteks, kui temperatuur muutub väga tihti ja oluliselt) või juhitava süsteemi parameetreid muutuvad ajas. Teine võimalus adaptiivjuhtimise realiseerimiseks on kasutada närvivõrku regulaatorina. 5.2 Närvivõrgu õpetamine regulaatori realiseerimiseks
Protsessori kiirus (Processor speed) Konfiguratsioonifailid (Configuration files) Vara küljes olevad seadmed (Attached devices) Installeeritud tarkvara (Installed software) Tarkvara kasutus (Software usage) CPU tüüp (CPU type) Kogumälu (Total memory) Lisaks vara ennast iseloomustavatele andmetele hallatakse ka vara elutsüklit puudutavat andmestikku, mis sisaldab vara omamisega seotud (kulusid puudutavaid) andmeid. Neid andmeid kasutatakse kogu varade juhtimisprotsessi kulude vähendamiseks ja omamise kohta käiva informatsiooni saamiseks. Omamist puudutav andmekogum sisaldab näiteks alljärgnevaid andmeid: Vara originaalhind Vara hankimisviis Vara perioodiline kulu Vara omandamisega seotud koolitus ja konsultatsioon Vara kasutamistingimused (olulised eriti tarkvara puhul) Kokkulepitud ja tegelike hoolduskulude erinevus Liisimis- või ostmisandmed Vara originaalkonfiguratsioon Lepingulised kokkulepped
· pakub tegutsejale mingit väärtust, st see on täielik Infosüsteemi kontekstis on kasutuslugudeks infotöötegevused - pool- või täisautomaatselt tehtavad: · andmete registreerimine või sisestamine · andmete muutmine · andmete vaatamine · andmete kustutamine · andmete arhiveerimine Kasutatakse ka üldnimetust "haldamine" - n: tellimuse haldamine sisaldab kõiki tellimuse andmetega tehtavaid tegevusi Tööde juhtimisprotsessi kasutuslugude diagrammi näide Kasutuslugude kirjeldamine · mida üritatakse sellega saavutada, mis on selle eesmärk? · kes tegutsejatest käivitavad kasutusloo? · milliseid objekte süsteemis kasutatakse või muudetakse? · millised on võimalikud stsenaariumid (sündmuste jadad), mis on seotud "väärtusliku asjaga", mida süsteem teeb ühe või mitme tegutseja jaoks? · milliseid sõnumeid tegutseja ja süsteem omavahel vahetavad?
annaabi.ee 
