Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Business Intelligence Governance (0)

1 HALB
Punktid

Business Intelligence Governance


Noe Gutierrez, 2006
(www.infosys.com/industries/retail-distribution/white-papers/bi-governance.pdf)

Probleemipüstitus


Klassikalises suures ettevõttes on korraga käsil hulk erinevaid IT projekte. Tihti on keeruline projekte niimoodi prioritiseerida, et nii tänased "põletavad" vajadused kui ettevõtte pikaajalised eesmärgid saaksid rahuldatud.
IT projektide haldamiseks ehk "IT governance'iks" nimetatakse ettevõttesisest reeglistikku, mille järgi ärivajadusi ja võimalusi prioritiseeritakse ning uusi projekte ellu kutsutakse.
Viimastel aastatel on populaarne ärianalüüsisüsteemide (Business Intelligence) rajamine. Kuna need süsteemid on reeglian kallid ja keerulised, on kallis ja keeruline ka ärianalüüsi projektide haldamine .
Autor pakub välja üldise raamistiku ärianalüüsi projektide haldamiseks, nimetades selle "Business Intelligence Governance" protsessiks .

Pakutud lahendus


BI haldamiseks nimetatakse ettevõtte protsessi, mille eesmärgiks on hoolitseda ettevõtte ärianalüüsi huvide efektiivse täitmise eest.
Ärianalüüsi projektide algatamist saab laias laastus vaadelda kolmes keerukusastmes:
1) Ressursside/vajaduste prioritseerimine. Lihtme ja traditsiooniline viis projekte algatada – teadaolevad vajadused prioritiseeritakse ja kõige olulisemad realiseeritakse eelarve piires.
2) Reeglistik projektide algatamiseks. Paindlikum viis - üritab tagada selle, et tänaste vajaduste kõrval tegeletaks ka ettevõtte pikaajalisemate eesmärkide täitmisega
3) Rollide ja vastutuste jagamine IT- ja äripoole vahel ehk "BI Governance"
Kuna ärianalüüsi valdkond on keeruline ja kulukas, on ka BI haldamise protsessi paikapanek keeruline. Tihti arvatakse, et kuna juhtkond on käesoleva hetke seisuga juba ettevõtte analüüsivajadused pingeritta seadnud, pole selleks eraldi protsessi vaja.
Hea projektide haldamise protsess pakub raamistiku, mille järgi ressursse (raha, inimesed, aeg) ärivajaduste rahuldamiseks jagada. Seda mitte ainult tänase päeva perspektiivis, vaid ka pikaajalisi eesmärke silmas pidades. Paika pandud projektide haldamise reeglistik ja rollijaotus kergendab muudatustega kohanemist ning aitab olulisi tehnilisi ja IT-arhitektuurilisi otsuseid langetada.
BI projektide haldamise põhimõtete paikapanemiseks on autori arvates parim viis moodustada töögrupp selle valdkonna jaoks olulistest tegutsejatest. Töögrupi ülesandeks on paika panna ettevõtte ärianalüüsi-alased eesmärgid, kirjeldada ärivajadused ja otsustada, mida millises järjekorras realiseerida.
Reeglina jagunevad tegutsejad töögrupis järgmiselt:
1) Äripool. Siia kuuluvad ettevõtte osakondade/valdkondade esindajad (kes on lõppkasutajaks ja ärisponsoriks oma osakonda huvitavate lahenduste realiseerimisel)
2) IT-pool. Olulisemad rollid on arhitekt, projektijuht , andmemodelleerija, andmeintegreerija, koolitaja. Pakub äripoole nõudmistele välja tehnilisi lahendusi.
3) Finantsosakond. Kuna ärianalüüsisüsteemide rajamine on väga kallis, on oluline, et finantsosakonnal oleks võimalus töögrupi poolt vastu võetavaid otsuseid mõjutada.
Äripoole ülesandeks on selgitada välja nõudmised oma valdkonna siseselt ning töögrupis oma nõudmisi teiste valdkondade vastu "kaitsta". Kui klassikaliselt lõppeb äripoole töö nõudmiste kirjeldamisega, siis ärianalüüsi projektides peetakse otstarbekaks seda, et äripool oleks tehnilise lahenduse väljatöötamisega tihedalt seotud.
Kuna äripool teab täpselt, kuidas ettevõtte protsessid toimivad ja millised on infovajadused , saavad äripoole esindajad aidata eriti järgmiste tehniliste ülesannete juures:
1) andmemudeli väljatöötamine
2) andmete integreerimine (tulemuste valideerimine ja andmekvaliteedi kontrollimine)
3) kasutajaliidese arendamine ("kasutajakogemuse" testimine )
Traditsiooniliselt osales IT-pool projektide plaanimises koos äripoolega vaid projektijuhtimise ning kasutajaliidese kirjeldamise juures. Ärianalüüsisüsteemide rajamisel on oluline, et IT pool töötaks koos äripoolega ka andmemudeli väljatöötamise, andmete integreerimise ja andmekvaliteedi tagamise ülesannete juures.
Äripoole võtmeisikute osalemine andmemudeli väljatöötamises aitab tagada seda, et andmemudel peegeldab äri toimimist õigesti ja on vajaliku detailsusega. Andmete integreerimisel saab äripool olla abiks andmete tähenduse selgitamisel ja andmekvaliteedi kontrollimisel.
BI juhtimisprotsessi rakendamiseks soovitab autor järgmisi samme :
1) Saada finantsjuhtkonnalt rahaline toetus.
2) Leida võtmeisikud äripoolelt.
3) Leida võtmeisikud IT-poolelt.
4) Luua töögrupp ja alustada strateegiliste eesmärkide paikapanemisest.
Business Intelligence Governance #1 Business Intelligence Governance #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-01-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 28 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Rain Ungert Õppematerjali autor
Probleemipüstitus-Pakutud lahendus

Sarnased õppematerjalid

Infosüsteemide ülalhoid - konspekt
92
pdf

Infosüsteemide ülalhoid - konspekt

SCSI Parallel Interface protokoll ja Fibre Channel protokoll. iSCSI protokollil põhinevate salvestivõrkude ehitamine on juba muutunud odavamaks kui Fibre Channel võrkude ehitamine ning ära jäävad ka FibreChanneli ühilduvusprobleemid. RPO - recovery point objective = mis hetke andmed saab taastada ehk palju andmeid kaotad.. 4) Seleta lahti ITILi mõisted lühendid: SLA, OGC, VBF - Vital Business Function, BIA, FSC SLA - service level agreement - teenusetaseme kokkulepe - leping teenusepakkuja ja kasutaja vahel, kus on kirjas lepingu vältel oodatav teenuse kvaliteet. OGC - Office Of Government Commerce VBF - Vital Business Function - äriprotsessi funktsioon, mis on äri edukuse suhtes otsustav. Olulised ärijätkuvuse halduse, IT teenuste talituspidevuse halduse ja käideldavushalduse jaoks.

Infosüsteemide ülalhoid
Majandusinfosüsteemid
26
docx

Majandusinfosüsteemid

· organisatsioonis olevatest probleemidest arusaamine ja nende parandamise võimaluste tuvastamine; · veendumus, et kliendid, lõppkasutajad ja arendajad on vaadeldavast (info)organisatsioonist ühiselt aru saanud; · tuletada (info)süsteemi nõuded, mis toetaksid vaadeldavat organisatsiooni. Erinevad tasandid organisatsiooni (ja selle mingisuguse infosüsteemi) kirjeldamiseks: · Enterprice (Strategic Capability) Architecture (kuhu), · Business Architecture (kuidas), · Information Architecture (kes), · Data Architecture (millega), · Systems Architecture (kus), · Computer Architecture (teostus). Ehk veelgi kitsamalt kokku võttes kolm tasandit: Strateegiline ja äri süsteemne vaade (toimivuse mudelid), infosüsteem (infomudel, kasutajaliides, äriloogika, andmekogud), platvorm (serverid, võrk jms) 59. Selgita Use Case mudelit ja eesmärke, lisa näide

Majandus
Projektijuhtimise e-konspekt
95
pdf

Projektijuhtimise e-konspekt

Tallinna Pedagoogikaülikool Matemaatika-loodusteaduskond Informaatika osakond Martin Sillaots Projektijuhtimise e-konspekt Magistritöö Juhendaja: Peeter Normak Autor: ............................................................ “ ....... “ ................... 2003 Juhendaja: ..................................................... “ ....... “ ................... 2003 Osakonna juhataja: ....................................... “ ....... “ ................... 2003 Tallinn 2003 Sisukord Sissejuhatus .................................................................................................

Infosüsteemi projekteerimine
Sissejuhatus infosüsteemidesse kontrolltöö teooria
52
docx

Sissejuhatus infosüsteemidesse kontrolltöö teooria

Infotehnoloogia (IT) definitsioon Infotehnoloogia (IT) üks võimalikke definitsioone Set of tools, processes, and methodologies (such as coding/programming, data communications, data conversion, storage and retrieval, systems analysis and design, systems control) and associated equipment employed to collect, process, and present information. In broad terms, IT also includes office automation, multimedia, and telecommunications (The Business Dictionary) IT kasvust tingitud organisatsiooni toimimist mõjutavaid trende IS/IT spetsialiste ja nende vastutusi IS/IT spetsialiste ja nende vastutusi: · Süsteemiadministraator - IS/IT toimimise käigushoidmine organisatsioonis · Süsteemiarhitekt ja ­disainer - IS/IT arhitektuuri arendamine ja vastavate strateegiate elluviimine · Süsteemiarendaja (analüütik, programmeerija, testija) - IS/IT süsteemide arendamine ja kasutajatele kättesaadavaks tegemine

Sissejuhatus infosüsteemidesse
Sissejuhatus infosüsteemidesse
42
docx

Sissejuhatus infosüsteemidesse

osa poolt tõlgendatakse sündmusena. Sündmus (event) on midagi, mis juhtub ja mis toob endaga kaasa mingi tegevuse (reaktsiooni). Organisatsiooni aspektist on sündmus üheselt määratav ajahetk, mis käivitab organisatsioonis protsessi või mingi tegevuse protsessi sees. Infosüsteemi aspektist sõnumi laekumine, mis nõuab tegutsejalt või tarkvarasüsteemilt reaktsioonina infotöötegevust · Tegevuse mõiste Ingliskeelse mõistena "Activity", "Task" või "Elementary Business Process". Selle aine kontekstis on need mõisted samatähenduslikud. Ingliskeelse definitsioonina "A task performed by one person in one place at one time in response to a business event, which adds measurable business value and leaves the data in a consistent state". Selle definitsiooni järgi on tegevus: ühe inimese poolt täidetav ülesanne, mida täidetakse ühes kohas samaaegselt vastusena ettevõtet puudutavale sündmusele,

Infoharidus
Projektipersonali juhtimine konspekt
101
pdf

Projektipersonali juhtimine konspekt

TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz PROJEKTIPERSONALI JUHTIMINE 3EAP Loengukonspekt Gerda Mihhailova Pärnu 2012 SISUKORD 1. PROJEKTIPERSONALI JUHTIMISE ERIPÄRAD ORGANISATSIOONIDES. .......... 3 1.1 Projektid ja projektipersonal organisatsioonikeskkonnas. ........................................... 3 1.2 Projektijuhi töö ning pädevused. ................................................................................ 13 1.3 Personalitöö korraldamise eripärad projektimeeskonnas. .......................................... 28 1.4 Stress ja stressijuhtimine ............................................................................................ 46 2. MEESKONNATÖÖ KASUTAMINE ORGANISATSIOONI PROJEKTIDES. ........... 50 2.1. Grupid ja meeskonnad organisatsioonis ning nende eelised. .................................... 50 2.2. Projektimeeskonna loomine, motiveerimine ja tööprotsessid ..........

Organisatsioon ja juhtimine
KULUDE JUHTIMINE JA CONTROLLING
194
pdf

KULUDE JUHTIMINE JA CONTROLLING

TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Avatud ülikool KULUDE JUHTIMINE JA CONTROLLING MJJV.09.029 Koostanud professor Toomas Haldma Loengukonspekt ärijuhtimise magistriõppele finantsjuhtimise eriaines TARTU 2015 SISUKORD 1. ETTEVÕTTESISESE ARVESTUSE ROLL JA ARENGUD ............................3 1.1. Strateegiliste nõuete kasv juhtimisele ...............................................................3 1.2. Ettevõtte aruandluse arengusuunad ...................................................................4 1.3. Ettevõttesisese planeerimis- ja aruandlussüsteemi kujundamise vajadused .....6 1.4. Juhtimisarvestuse praktikat mõjutavad tegurid .................................................8 1.4. Ettevõtte kuluarvestuse süsteemi eesmärgid ja komponendid ..........................8 2. ETTEVÕTTE KULUARVESTUSE SÜSTEEM .................................................. 11 2.1.

Finantsjuhtimine
Logistika konspekt
56
doc

Logistika konspekt

liikumisega tooraineallikast või tootmisliinilt lõppturuni. Tihedam koostöö eeldab tihedaid partnerlussuhteid tarneahela vötmeliikmete vahel alates 2000. Konkurentsi kasv sunnib äriorganisatsioone pidevalt parendama oma turupositsiooni, tooma turule uusi tooteid ja leidma võimalusi kasumikkuse suurendamiseks. Uued juhtimiskontseptsioonid, mis rõhuvad eelkõige organisatsiooni suutlikkusele olla paindlik kiiresti muutuvas majanduskeskonnas. Business Process Reengineering (BPR) kontseptsiooni laialdane rakendamine. Tarneahela juhtimine on üks levinumaid BPR strateegiaid. Logistikat nähakse äritegevuse arengu peamise võimaldaja ja katalüsaatorina. Võrreldes eelmise etapiga tähtsustub logistika väärtuse lisajana, erinevalt traditsioonilisest kulude vähendaja rollist. 1.2. Logistika komponendid Logistikas kasutatakse olemasolevat informatsiooni, materiaalseid, inim- ja finantsressursse.

Logistika




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun