Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Business Intelligence Governance (0)

1 HALB
Punktid

Lõik failist

Business Intelligence Governance


Noe Gutierrez, 2006
(www.infosys.com/industries/retail-distribution/white-papers/bi-governance.pdf)

Probleemipüstitus


Klassikalises suures ettevõttes on korraga käsil hulk erinevaid IT
projekte. Tihti on keeruline projekte niimoodi prioritiseerida, et
nii tänased "põletavad" vajadused kui ettevõtte
pikaajalised eesmärgid saaksid rahuldatud.
IT projektide haldamiseks ehk "IT governance'iks"
nimetatakse ettevõttesisest reeglistikku, mille järgi ärivajadusi
ja võimalusi prioritiseeritakse ning uusi projekte ellu kutsutakse.
Viimastel aastatel on populaarne ärianalüüsisüsteemide (Business
Intelligence) rajamine. Kuna need süsteemid on reeglian kallid ja
keerulised, on kallis ja keeruline ka ärianalüüsi projektide haldamine .
Autor pakub välja üldise raamistiku ärianalüüsi projektide
haldamiseks, nimetades selle "Business Intelligence Governance" protsessiks .

Pakutud lahendus


BI haldamiseks nimetatakse ettevõtte protsessi, mille eesmärgiks on
hoolitseda ettevõtte ärianalüüsi huvide efektiivse täitmise
eest.
Ärianalüüsi projektide algatamist saab laias laastus vaadelda kolmes keerukusastmes:
1) Ressursside/vajaduste prioritseerimine. Lihtme ja traditsiooniline
viis projekte algatada – teadaolevad vajadused prioritiseeritakse
Business Intelligence Governance #1 Business Intelligence Governance #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-01-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 28 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Rain Ungert Õppematerjali autor
Probleemipüstitus-Pakutud lahendus

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
92
pdf

Infosüsteemide ülalhoid - konspekt

SCSI Parallel Interface protokoll ja Fibre Channel protokoll. iSCSI protokollil põhinevate salvestivõrkude ehitamine on juba muutunud odavamaks kui Fibre Channel võrkude ehitamine ning ära jäävad ka FibreChanneli ühilduvusprobleemid. RPO - recovery point objective = mis hetke andmed saab taastada ehk palju andmeid kaotad.. 4) Seleta lahti ITILi mõisted lühendid: SLA, OGC, VBF - Vital Business Function, BIA, FSC SLA - service level agreement - teenusetaseme kokkulepe - leping teenusepakkuja ja kasutaja vahel, kus on kirjas lepingu vältel oodatav teenuse kvaliteet. OGC - Office Of Government Commerce VBF - Vital Business Function - äriprotsessi funktsioon, mis on äri edukuse suhtes otsustav. Olulised ärijätkuvuse halduse, IT teenuste talituspidevuse halduse ja käideldavushalduse jaoks.

Infosüsteemide ülalhoid
thumbnail
26
docx

Majandusinfosüsteemid

· organisatsioonis olevatest probleemidest arusaamine ja nende parandamise võimaluste tuvastamine; · veendumus, et kliendid, lõppkasutajad ja arendajad on vaadeldavast (info)organisatsioonist ühiselt aru saanud; · tuletada (info)süsteemi nõuded, mis toetaksid vaadeldavat organisatsiooni. Erinevad tasandid organisatsiooni (ja selle mingisuguse infosüsteemi) kirjeldamiseks: · Enterprice (Strategic Capability) Architecture (kuhu), · Business Architecture (kuidas), · Information Architecture (kes), · Data Architecture (millega), · Systems Architecture (kus), · Computer Architecture (teostus). Ehk veelgi kitsamalt kokku võttes kolm tasandit: Strateegiline ja äri süsteemne vaade (toimivuse mudelid), infosüsteem (infomudel, kasutajaliides, äriloogika, andmekogud), platvorm (serverid, võrk jms) 59. Selgita Use Case mudelit ja eesmärke, lisa näide

Majandus
thumbnail
95
pdf

Projektijuhtimise e-konspekt

Tallinna Pedagoogikaülikool Matemaatika-loodusteaduskond Informaatika osakond Martin Sillaots Projektijuhtimise e-konspekt Magistritöö Juhendaja: Peeter Normak Autor: ............................................................ “ ....... “ ................... 2003 Juhendaja: ..................................................... “ ....... “ ................... 2003 Osakonna juhataja: ....................................... “ ....... “ ................... 2003 Tallinn 2003 Sisukord Sissejuhatus .................................................................................................

Infosüsteemi projekteerimine
thumbnail
52
docx

Sissejuhatus infosüsteemidesse kontrolltöö teooria

Infotehnoloogia (IT) definitsioon Infotehnoloogia (IT) üks võimalikke definitsioone Set of tools, processes, and methodologies (such as coding/programming, data communications, data conversion, storage and retrieval, systems analysis and design, systems control) and associated equipment employed to collect, process, and present information. In broad terms, IT also includes office automation, multimedia, and telecommunications (The Business Dictionary) IT kasvust tingitud organisatsiooni toimimist mõjutavaid trende IS/IT spetsialiste ja nende vastutusi IS/IT spetsialiste ja nende vastutusi: · Süsteemiadministraator - IS/IT toimimise käigushoidmine organisatsioonis · Süsteemiarhitekt ja ­disainer - IS/IT arhitektuuri arendamine ja vastavate strateegiate elluviimine · Süsteemiarendaja (analüütik, programmeerija, testija) - IS/IT süsteemide arendamine ja kasutajatele kättesaadavaks tegemine

Sissejuhatus infosüsteemidesse
thumbnail
42
docx

Sissejuhatus infosüsteemidesse

osa poolt tõlgendatakse sündmusena. Sündmus (event) on midagi, mis juhtub ja mis toob endaga kaasa mingi tegevuse (reaktsiooni). Organisatsiooni aspektist on sündmus üheselt määratav ajahetk, mis käivitab organisatsioonis protsessi või mingi tegevuse protsessi sees. Infosüsteemi aspektist sõnumi laekumine, mis nõuab tegutsejalt või tarkvarasüsteemilt reaktsioonina infotöötegevust · Tegevuse mõiste Ingliskeelse mõistena "Activity", "Task" või "Elementary Business Process". Selle aine kontekstis on need mõisted samatähenduslikud. Ingliskeelse definitsioonina "A task performed by one person in one place at one time in response to a business event, which adds measurable business value and leaves the data in a consistent state". Selle definitsiooni järgi on tegevus: ühe inimese poolt täidetav ülesanne, mida täidetakse ühes kohas samaaegselt vastusena ettevõtet puudutavale sündmusele,

Infoharidus
thumbnail
101
pdf

Projektipersonali juhtimine konspekt

TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz PROJEKTIPERSONALI JUHTIMINE 3EAP Loengukonspekt Gerda Mihhailova Pärnu 2012 SISUKORD 1. PROJEKTIPERSONALI JUHTIMISE ERIPÄRAD ORGANISATSIOONIDES. .......... 3 1.1 Projektid ja projektipersonal organisatsioonikeskkonnas. ........................................... 3 1.2 Projektijuhi töö ning pädevused. ................................................................................ 13 1.3 Personalitöö korraldamise eripärad projektimeeskonnas. .......................................... 28 1.4 Stress ja stressijuhtimine ............................................................................................ 46 2. MEESKONNATÖÖ KASUTAMINE ORGANISATSIOONI PROJEKTIDES. ........... 50 2.1. Grupid ja meeskonnad organisatsioonis ning nende eelised. .................................... 50 2.2. Projektimeeskonna loomine, motiveerimine ja tööprotsessid ..........

Organisatsioon ja juhtimine
thumbnail
194
pdf

KULUDE JUHTIMINE JA CONTROLLING

TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Avatud ülikool KULUDE JUHTIMINE JA CONTROLLING MJJV.09.029 Koostanud professor Toomas Haldma Loengukonspekt ärijuhtimise magistriõppele finantsjuhtimise eriaines TARTU 2015 SISUKORD 1. ETTEVÕTTESISESE ARVESTUSE ROLL JA ARENGUD ............................3 1.1. Strateegiliste nõuete kasv juhtimisele ...............................................................3 1.2. Ettevõtte aruandluse arengusuunad ...................................................................4 1.3. Ettevõttesisese planeerimis- ja aruandlussüsteemi kujundamise vajadused .....6 1.4. Juhtimisarvestuse praktikat mõjutavad tegurid .................................................8 1.4. Ettevõtte kuluarvestuse süsteemi eesmärgid ja komponendid ..........................8 2. ETTEVÕTTE KULUARVESTUSE SÜSTEEM .................................................. 11 2.1.

Finantsjuhtimine
thumbnail
56
doc

Logistika konspekt

liikumisega tooraineallikast või tootmisliinilt lõppturuni. Tihedam koostöö eeldab tihedaid partnerlussuhteid tarneahela vötmeliikmete vahel alates 2000. Konkurentsi kasv sunnib äriorganisatsioone pidevalt parendama oma turupositsiooni, tooma turule uusi tooteid ja leidma võimalusi kasumikkuse suurendamiseks. Uued juhtimiskontseptsioonid, mis rõhuvad eelkõige organisatsiooni suutlikkusele olla paindlik kiiresti muutuvas majanduskeskonnas. Business Process Reengineering (BPR) kontseptsiooni laialdane rakendamine. Tarneahela juhtimine on üks levinumaid BPR strateegiaid. Logistikat nähakse äritegevuse arengu peamise võimaldaja ja katalüsaatorina. Võrreldes eelmise etapiga tähtsustub logistika väärtuse lisajana, erinevalt traditsioonilisest kulude vähendaja rollist. 1.2. Logistika komponendid Logistikas kasutatakse olemasolevat informatsiooni, materiaalseid, inim- ja finantsressursse.

Logistika




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun