Geo küsimused (0)

Geo küsimused
1.Mis on legeerimine
Legeerimine on metalliliste harvemini mitte metalliliste lisandite manustamine metallile või sulamile mehaanilise vastupidavuse (tugevuse, kõvaduse) suurendamiseks mõne eriomaduse (korrusiooni või kuumuskindlus) esiletoomiseks, või tehnoloogiliste omaduste keevitavuse parandamiseks.
2.metalurgia tehnoloogilised etapid
1) maagi kaevandamine, 2)maagi rikastamine 3) tooraine sulatamine 4)puhta metalli või sulamite tootmine 5)valsimine, stansimine jms
3.mis on karaat
kalliskivide kaaluühik (1 karaat=0,2grammi)
4.musta metalurgia geograafia
must metallurgia kui tööstusharu sai alguse Euroopast , kus juba 15 sajandil sulatati tööstuslikult malmi ja rauda. Pikka aega kasutati metalli sulatamiseks puusütt ning seetõttu hävitati palju metas. Tol ajal rajatigi matallisulatusahjud matsarikastesse kohtadesse . Hilisindustrialiaalse tootmisviisi tekkega kasvas metallurgia tähtsus tohutult. Masinatööstuse ettevõtted vajasid palju metalli ja see sundis tootmist suurendama . Musta metallurgia geograafiat iseloomustab tänapäeval see, et maagi rikastamine ja esmane töötlemine toimub tavaliselt maardalates, enamik toodangust eksporditakse. Peamised rauamaagi tootjad ja eksportijad on austraalia , Brasiilia, Hiina, India, Lõuna- Afrika vabariik, venemaa. Maagileiukohad on tänapäeval ammendunud Lääne- euroopas ja USA kirdeosas, rikkalikud on need aga Hiina, Brasiilia, Austraalia ja Venemaa territooriumil. Präeguse maagi tarbimise juures jätkub avastatud varudest 130 aasatks. Seejuures pole maakera piirkond veel piisavalt veel läbi uuritud. Oletatakse, et teadaoleva 65mld tonni asemel võib rauamaaki olla hoopis sadu miljardeid tonne .
5.värvilise metalurgia geograafia
vasemaaki on rikkalikult Tsiilis, USA-s ja Aafrika keskosas, kus valdavalt Sambia ja ka Kongo DV territooriumil on lai nn vasevööde. Vasemaak sisaldab tavaliselt vähe metalli, mistõttu vase rikastamine ja toorvase sulatamine toimub enamasti maagi leiukoha läheduses. Vase rafineerimine aga nõuab palju elektrienergiat ning osa toorainest veetakse seetõttu Lõuna riikidest ka Põhja riikidesse.
Alumiiniumitööstus on näide sellest, et tooraine ja selle töötlemise asukoht võivad geograafiliselt erineda. Kergeid värvilisi metalle on suhteliselt odav transportida ning seetõttu läheb ekspordiks ka 1/3 maailma boksiiditoodangust (nt Gunea transpordist moodustab see üle 70%). Boksiidi keskmine veokaugus maailmamerel on 7000km. Alumiiniumi sulatamine on väge energiamahukas, ühe tonni alumiiniumi saamiseks vajatakse 14000kWh energiat. Tänapäevaks on alumiiniumi tootmismaht kasvanud 26mln tonnile. Suurimad boksiidi tootjad on austraalia, Guinea , Brasiilia, Jamaika . Suuremad alumiiniumitoodanguga riigid on Hiina, Venemaa, Kanada , USA.
6.väärismetallide geograafia
maailma suurim kulla ja plaatina tootja on Lõuna Aafrika vabariik. Veel leidud riigis uraani, vaske, kroomi , mangaani , vanaadiumi, plaatina ja antimoni. Nende metallide rahvusvahelistes kaubandusest on Lõuna Aafrika vabariigi käes kohati pool ja rohkemgi .
7.konveiertootmise olemus
Tugeva tõuke uute harude arenguks andis sisepõlemismootori leiutamine ja vedelkütuste kasutusele võtmine. Uued harud on masintööstus, elektrotehnika , kodumasinate tootmine jms. keemiatööstuse uute harudena eristatakse lahustite, kummi, kunstkiu jms valmistamist . Kõik need on präegusel ajal tähtsad ning suure nõudluse ja toodangumahuga harud, mis oma arengukäigus on läbi elanud olulisi muudatusi ning määravad paljuski teiste majandusharude arengu. Uusiharusid iseloomustavad ettevõtete koopereerumise lai levik ja selle raames spetsialiseerumine , väga täpne tehnoloogia , toodangu reklaami ja turustatuse areng ning tootmise globariseerimine
Konveiertootmine on tootmiskorraldus, mis jagab tootmistsükli konveieril e. voololiinil järjestikku sooritatavateks lihtsateks operatsioonideks.
8.mis on roddelism
-
9.mis on kõrgtehnoloogia
teadusmahukas ja keerute toimingutega tehnoloogia, nt mikroelektroonika, arvutite tootmine, robotitehnika , geenitehnoloogia jms. tootmisalad
10.autotööstus läbi aegade
Autotööstus arenes plahvatuslikult 20 saj esimesel poolel. Hiljem on olnud tõuse ja mõõnu sõltuvalt üldisest majandusolukorrast ja elanike ostujõust. 1970 aastatel mõjutas maailma autotööstust uute suurte turgude avanemine NSV liidus ja paarkümmend aastat hiljem Hiinas. 20 sajandi alguseks oli maailmas kokku umbes 700 miljonit autot, neist ¾ olid sõiduautod. Seega maakeral keskmiselt üks auto 10 inimese kohta ja võib eeldada, et tööstusharul on veel piisavalt arenguvõimalusi. Eriti kui Hiinas ja Indias kasvab keskklassi osatähtsus.
11.mis on innovatsioon
uute ideede ja teadmiste kasutamine uuendusliku tehnoloogia, juhtimisprotsessi, toote või teenuse rakendamiseks.
12.mis on kõrgtehnoloogia keskus
on koht või paikkond, kus asub palju väga teadusmahukat toodangut andvaid tehaseid, tehnoloogia- ja tehnikaasutusi ja ülikoole.
13.teenussfääri mõiste ja koht rahvamajanduses
Teenindusettevõtted peavad paiknema seda tihedamini, mida rohkem inimesi ja sagedamini vastavat teenust tarbivad. Teenuste kasutamissageduse alguses töötas Saksa teadlane Walter Christaller 1933.a väjla keskuskohtade teooria, mille alusel koonduvad eri kaupu ja teenuseid müüvad ettevõtted suurematesse või väiksematesse teeninduskeskustesse. Keskusi omakorda ümbritsevad turualad, mis muude mõjutajate puudumisel oleksid kuusnurkse kujuga ja moodustaksid mesilaskärge meenutava süsteemi.
14.transpordi liigid nende iseloomustus A) auto-e maantee transport. B) raudtee transport. C) veetransport . D)õhutransport. E)torutransport
A) Autotransport on kõige maugavam transpordiliik selles mõttes, et võimaldab inimesi ja kaupu vedada „uksest ukseni“. Kui kaupade veol on kõige olulisemal kohal veetransport, siis reisijateveo mahust (sõitjakäibest) moodustab autotransport 80%. Paljudele eelistele vaatamata on autotranspordil ka mitmeid puudusi. * efektiivseks tööks on vaja häid teid, tihedaid teenindusvõrgustikke (bensiini ja remonditöökodasi). *Autotranspordiga saab vedada küllaldki väikseid kaubakoguseid. *on kütuse pärast kallimaid transpordiliike. *Autotransport on 1 enim keskkonda saastav transpordiliike.
B) Raudteetransport hakkas arenema juba XIX saj esimesel poolel ja on seega üle poole sajandi pikema ajalooga kui autotransport. Elektriraudyee tekkis 1895.a ja elektrironhi eelisteks on see, et ta ei saasta keskkonda. Raudteid on 140 riigis kogupikkusega 1,2- 1,3 mln km ja enamasti on need riigi omandis. Kuna raudtee- ehitus on kallis, siis on see tulus ainult suurte veosevoolude ja pikkade vahemaade korral. Raudteetransport saab tulemuslikult toimida ainult koostöös auto või meretranspordiga, nafta korral torutranspordiga.
C)Veetransport ehk laevandus on vanimaid transpordi liike, mis jaguneb mere ja jõetranspordiks. Tänu merelaevanduse kiirele arengule maailmameri enam ei lahuta riike ja rahvaid, vaid hoopis ühendab neid. Meralaevanduse eelised on meredeede peaaegu piiramatu läbilaskevõime, laevade suur mahtuvus ja kandevõime, suur tööviljakus ning suhteliselt väike kütuse ja muu energia kulu. See tagab vedude madala omahinna, mistõttu üle 2/3 maailma kaubandusest käib meri kaudu.
D)Õhutransport ehk lennundus on noorim ja kõige dünaamilisem transpordiliik, mis on ilmselt kõige rohkem kaasa aidanud globaliseerimisele. Pöördeliseks sammuks lennunduses kujunes reaktiivmootorite laialdane rakendamine ka tsiviillennunduses 20 saj keskpaigast. Lennunduse eeliseks teiste transpordiliikide ees on kiirus ning lennuvälja olemasolu korral võimalus vedada kaupa ja inimesi peaaegu igast maakera punktist teise.
E) Torutranspordi puhul liiguvad veosed mööda torujuhtmeid. Seda kasutatakse peamiselt vedelike (nafta ja naftasaaduste) ning gaaside teisaldamiseks. Torutranspordi peamised eelised on madal omahind, suhteliselt väiksed kapitalimahtuvusega, väiksed kaod ning võimalus vedu täielikult automatiseerida.
15.mis on logistika
majandusharu, mis tegeleb veoste planeerimise, edastamise, kontrolli ja juhtimisega