5 x 10 000= 50 000 100 000 10 x 10 000= 100 000 200 000 20 x 10 000= 200 000 200 000 500 000 800 000 Perioodikulude kogusumma: MK muutuvosa 5 000 x 2= 10 000 MK püsivosa 10 000 x 4= 40 000 50 000 3. Teada on järgmised andmed: püsikulude kogusumma on 100 000 krooni, muutuvkulu tooteühiku kohta on 50 krooni ja tooteühiku müügihind on 70 krooni. Ettevõtte tulumaksumäär on 22%. Arvutada kasumilävi tükkides ja toodete arv, mis on vajalik 70 000 krooni puhaskasumi saamiseks. PK= 100 000 Kasumilävi tk= PK/JTtk= 100 000/ 20= 5 000 MKtk= 50 kr JTtk=MH- MKtk= 70- 50= 20 MH= 70 kr Tulumaksu määr 22% Müügimaht tk= (PK+ sihtkasum)/JTtk Kasumilävi tk Müügimaht tk= (100 000 + 89 743,60)/20= 9 487 tk Toodete arv, et saada EBIT 70 000 Sihtkasum= 70 000/0,78= 89 743, 60
ARR 47,37% 1 500 000 Diskonteerimata tasuvusaeg 2,11 1 000 000 NPV Diskonteeritud tasuvusaeg 2,74 500 000 0 Arvestuslik kasumilävi (tükkides) 22 500 -500 000 0% 5% 10% 15% 20% 2 Arvestuslik kasumilävi (rahas) 11 250 000 -1 000 000 Rahavooline kasumilävi (tükkides) 7 500 -1 500 000 Rahavooline kasumilävi (rahas) 3 750 000 -2 000 000
valmistamiseks on 470 , püsivkulud 31 200, ühe priimuse hind on 680. Priimuste läbimüük 1 kuu jooksul on 250 ühikut. (10 punkti) 1. Arvuta ja koosta AS Trapetsi piirkasumiaruanne! (priimused) 2. AS Trapetsi nõukogu ei ole rahul ettevõtte tulemustega ja seetõttu on planeeritud järgmisel kuul müügi suurenemist 10%. Koosta eelarvestatud kasumiaruanne ja arvuta piirkasumimäär! 3. Arvuta AS Trapetsi kasumilävi nii naturaalühikutes kui ka müügikäibena. 4. Samuti soovib AS-i nõukogu saavutada sihtkasumiks 9 000. Arvuta sihtkasumi saavutamiseks vajalik müügikogus ning müügikäive - nii tulumaksustamata kui tulumaksustatud kasumina. 1. Lahenduskäik: Müügitulu = ühiku hind x kogus ; 680 x 250 = 170 000 Muutuvkulud = muutuvkulud ühe ühiku kohta x kogus ; 470 x 250 = 117 500
Koosta eelarvestatud kasumiaruanne ja arvuta piirkasumimäär! 10% 250st on 25, siis 25+250=275 see on see suurenemine Müügitulu= 275*680=187000 Muutuvkulud=470*275=129250 Ärikasum=187000-129250-31200=26550 Püsivkulud=31200 Piirkasum=31200+26550=57750 Piikasumimäär=piirkasum/müügitulu=57750/187000=0,308=31% 3. Arvuta AS Trapetsi kasumilävi nii naturaalühikutes kui ka müügikäibena. Kasumilävi (NÜ)=püsivkulud/piikasum ühe ühiku kohta=31200/210=148,57 Kasumilävi(MK)=püsivkulud/piikasumimäär=31200/0,31=100645 4. Samuti soovib AS-i nõukogu saavutada sihtkasumiks 9 000. Arvuta sihtkasumi saavutamiseks vajalik müügikogus ning müügikäive - nii tulumaksustamata kui tulumaksustatud kasumina.
Brutokasumi rentaablus 40% Ostetud kauba eest makstakse 50% antud kuus ja 50% järgmises kuus. Leida: 1. liigitada kulud: a. muutuvkulud b. püsikulud c. esmaskulud d. tootmiskulud e. müügikulud f. pöördumatud kulud 2. tootmisomahind ja täisomahind 3. raha laekumise plaan aasta esimeseks kolmeks kuuks 4. kaupade ostuplaan aasta esimeseks kolmeks kuuks 5. ärikasum, kasumilävi tükkides ja summas, (aastases arvestuses) 6. piirkasumimäär 7. milline on ettevõtte ohutusvaru? (aastases arvestuses) 8. tegevusvõimenduse määr 9. maksevõime tase 10.võlakordaja 11.ärikasumi rentaablus Lahendused: Kulude liigitamine: Kulukoht Summa Kululiik 500 000 Tootmiskulu, püsikulu, Tootmishoone kulum
Sotsmaks 33% ja töötuskindlustus 0,8 PK=BP+SM+TK1 PK=BPx1,338 1000 st10%=100 aastas juhataja bruto 12200 811 st10%= 81,1 aastas klienditeenindajad bruto 2x 9894,2 590 st10%= 59 aastas nooremklienditeenindajad bruto 2x 7198 PK=(12200+19788,4+14396)x1,338=62 062,37 euri palgakulu. Ülesanne nr 2 Andmed: Tellimus 2000 ratast n Fikseeritud kulu 51129 euri FK Muutuv kulu tk kohta 240 euri MK Müügihind 1 rattal 320 euri H Millise koguse juures saavutatakse kasumilävi? Kui palju teenitakse kasumit tellimuse täitmise korral? T= n X H = 640000 64000 531129= 108,871 KKu = FK +n X MK = 531129 n= FK: (H-MK) = 639,11 Kasumilävi saavutatakse 639,11 ratta juures Tellimuse täitmise korral on kasum 108,871 euri Ülesanne nr 3 Brutokasum 12000 euri Kui palju ja milliseid makse tuleb maksta kui makstakse välja dividendidena? Tulumaks 25% netosummalt ehk 20% brutosummalt 12000brutosummalt 2400 tulumaksu ja dividendideks 9600
b. 621000 c. 630000 d. 612000 Küsimus 6 Küsimuse tekst Kui tegelik maht ületab kasumiläve, siis Vali üks: a. summaarne piirkasum ületab püsikulude kogusummat b. summaarne piirkasum pole enam negatiivne, vaid positiivne c. piirkasumimäär suureneb d. tooteühiku kohta tulevad püsivkulud on konstantsed Küsimus 7 Küsimuse tekst Piirkasumimäär suureneb alati, kui Vali üks: a. väheneb muutuvkulude ja müügitulu suhe b. kasumilävi tõuseb c. suureneb muutuvkulude ja müügitulu suhe d. kasumilävi langeb Küsimus 8 Küsimuse tekst Kui müügihind ja ühiku muutuvkulud suurenevad 10% võrra ning püsivkulud ei muutu, siis Vali üks: a. Suureneb,suureneb b. Suureneb;ei muutu c. Ei muutu;ei muutu d. Ei muutu;väheneb e. Suureneb;väheneb Küsimus 9 Küsimuse tekst Oletame, et kaubamaja juveeliosakonna sulgemisel kaovad kõik osakonna otsekulud. See ei avalda
8. Mis on finantsarvestuse ja juhtimisarvestuse peamine erinevus? Peamine erinevus on see, et finantsarvestus toodab infot välistarbijale, aga juhtimisarvestus sisetarbijale. Finantsarvestuse info peab olema täpne, juhtimisarvestuse info kiire aga mitte niivõrd täpne. 9. Teada on järgmised andmed: Püsikulude summa on 100 000 krooni, muutuvkulu tooteühiku kohta on 60 krooni ja müügihind on 80 krooni. Ettevõtte tulumaksumäär on 22%. Arvuta kasumilävi tooteühikutes ja toodete arv, mida oleks vaja müüa, et saada 70 000 krooni puhaskasumit. PK= 100 000.- Ühiku JT= MHtk- MKtk > JTtk= 80 60= 20 MK tooteühiku kohta= 60.- MH= 80.- Kasumilävi naturaalühikutes= PK/ JTtk-->100 000/ 20= 5 000 tk Tulumaks= 22% Müügimaht naturaalühikutes vastavalt sihtkasumile= (PK+ EBIT= 70 000.- + sihtkasum)/ JTtk
Küsimus 1 Vastus salvestatud Marked out of 1,00 Küsimuse tekst Piirkasumimäär suureneb alati, kui Vali üks: a. kasumilävi tõuseb b. väheneb muutuvkulude ja müügitulu suhe c. kasumilävi langeb d. suureneb muutuvkulude ja müügitulu suhe Küsimus 2 Vastus salvestatud Marked out of 1,00 Küsimuse tekst Kui müügihind ja ühiku muutuvkulud suurenevad 10% võrra ning püsivkulud ei muutu, siis Ühiku Piirkasumimäär piirkasum a) Suureneb Ei muutu b) Suureneb Suureneb c) Ei muutu Ei muutu d) Suureneb Väheneb e) Ei muutu väheneb Vali üks: a
Iseseisev töö 1. Päevasärkide valmistaja on kindlaks teinud, et summaarne püsikulu on 39 000 eurot ja ühe särgi valmistamise muutuvkulu 10 eurot. Kui suur on q särgi valmistamise kogukulu? Milline on kogutulufunktsioon, kui ühe päevasärgi müügihind on 40 eurot? Leida kasumilävi. Kogukulu: C(q) = C0 + a ⋅ q (Tootmise kogukulu=kulufunktsioon) a = 10 C0=39 000 C(q)=10q+39000 Kasumiunktsioon(kogu tulufunktsioon) S(q) = R(q)−C(q) R(q)=40q S(q)=R(q)-C(q)=40q-(10q+39000)=30q-39000 Kasumilävi 40q-10q=39000 => 30q=39000 => q=1300 2. Kulud ruumide rendile ja kontoritöötajate töötasule on kuus 5500 eurot. Ühe toote tootmiskulud on 40 eurot. Leida a) firma kogukulufunktsioon C(q) = C0 + a ⋅ q => a = 40 ( muutuvkulu) C0= 5500 C(q)=5500+40q
Omakapitali hind (%) ks 13.04% Kaalutud keskmine kapitali hind (%) WACC 15% Projekti tasuvuse mõõdikud NPV - nüüdispuhasväärtus 8,437 PI - kasumiindeks 1.28 IRR - tasuvuse % 26.50% MIRR - modifitseeritud IRR 22.35% PB* - tasuvusaeg 3.25 Qbp(A) - kasumilävi 256 QBP(F) 322 NPV-diskontomäära seos: WACC 0% 13.25% 26.50% 37.09%
(eur) (eur) 86 € 75 € 30 000 tk 330 000 300 000 € 30 000 € Arvuta: 1) Piirkasum (jääktulu) aastas; Piirkasum= (ühiku müügihind x ühikute arv) – (muutuvkulu ühiku kohta x ühikute arv) Piirkasum= (86 x 30 000) – (75 x 30 000) = 2 580 000 – 2 250 000 = 330 000 2) ärikasum aastas; Ärikasum = Piirkasum – püsikulud Ärikasum = 330 000 – 300 000 = 30 000 € 3) kasumilävi (tasuvuspunkt) aastas ühikutena ja eurodes (müügikäibena); Kasumilävi (ühikutes) = püsikulud / ühiku piirkasum* * Ühiku piirkasum = Müügihind ühiku kohta – muutuvkulud ühiku kohta Kasumilävi (ühikutes) = 300 000 / (86 – 75 ) = 300 000 / 11 = 27 272,72 = ~27 273 tk Kasumilävi (müügikäibena) = püsikulud / piirkasumimäär * * Piirkasumimäär = Piirkasum / müügitulu (müügikäive)** **Müügitulu= ühiku müügihind x ühikute arv = 86 x 30 000 = 2 580 000
b) suur turuosa kiiresti areneval turul 2. Informatsioon ettevõtte rahalise seisundi muutumise kohta iseloomustab b) Rahavoogude aruanne 3. Täisühingu osanikuks ei või olla c) riigiasutus 4. Kui investeeringutele arvestatakse intressi kord aastas, siis võrreldes igakuise intresside arvutamisega on tegelik intressimäär c) väiksem 5. Keskmise suurusega ettevõtte a) 50-249 6. Millised kulud arvestatakse täismahus toote/tennuse omahinda a) perioodi kulud 7. Kasumilävi tükkides, kui kaup müüakse hinnaga 100 kr, püüsivkulud aastas on 3000 kr ja muutuvkulu 70kr/tk on: a) 100 8. Likvidsuse suhtarvud näitavad d) ettevõtte lühiajalise kohustuste tasumine 9. Bilansi aktivakosseisu ei kuulu d) võlad 10. Ärikasum on b) finantsulude ja kulude vahe 11. EMTAK on a) Eesti majandustegevusalade klasifikator 12. Füüsilisest isikust ettevõtja äriregistrisse kandmine on nõutav: d) kui tema aastakäive ületab 250 tuh kr. 13. Osaühingu omakapitali suurus
b) suur turuosa kiiresti areneval turul ! 2. Informatsioon ettevõtte rahalise seisundi muutumise kohta iseloomustab b) Rahavoogude aruanne ! 3. Täisühingu osanikuks ei või olla c) riigiasutus ! 4. Kui investeeringutele arvestatakse intressi kord aastas, siis võrreldes igakuise intresside arvutamisega on tegelik intressimäär c) väiksem ! 5. Keskmise suurusega ettevõtte a) 50-249 ! 6. Millised kulud arvestatakse täismahus toote/tennuse omahinda a) perioodi kulud ! 7. Kasumilävi tükkides, kui kaup müüakse hinnaga 100 kr, püüsivkulud aastas on 3000 kr ja muutuvkulu 70kr/tk on a)100 ! 8. Likvidsuse suhtarvud näitavad d) ettevõtte lühiajalise kohustuste tasumine ! 9. Bilansi aktivakosseisu ei kuulu d) võlad ! 10. Ärikasum on b) finantsulude ja kulude vahe ! 11. EMTAK on a) Eesti majandustegevusalade klasifikator ! 12. Füüsilisest isikust ettevõtja äriregistrisse kandmine on nõutav: !! 13. Osaühingu omakapitali suurus c) 25000 ! 14
D 40 000 20 000 10 000 = 10 000 E 90 000 40 000 = 50 000 / 5000 = 10 F 90 000 40 000 1 500 = 48 500 G G 4 000 = 3 x 3 000 G = 13 000 H 3 x 3000 2000 = 7 000 Ülesanne 2 Kardinaid õmbleva firma müügitulu kuus on 7 000 . Töötasudeks kulub 2 200 , materjalile 2 800 . Elekter 500 (ei ole otsene kulu) ja õmblusmasinate pealt arvestatakse amortisatsiooni 900 . Leia: - ärikasum kuus; 600 - tasuvuspunkt (kasumilävi) eurodes; 4 900 - ärikasum, kui materjali hind tõuseb 5% ja elektri hind 10%. 410 Ärikasum: Müügitulu 7 000 Muutuvkulud 5 000 Piirkasum 2 000 Püsivkulud 1 400 Ärikasum 600 Piirkasumimäär: 2 000/7000 = 0,285714285 Tasuvuspunkt ehk kasumilävi: 1 400 / 0,285714285 = 4 900 1 400 / 0,29 = 4827,59 (ümardamisega) Ärikasum: Müügitulu 7 000
42 €/tm kokkuveoteenuse hind 5.2 €/tm aastane töömaht 15000 tm/a NPV -123 -500 -250 -106.862745098 -104.767397155 -102.713134466 -174.112035723 -148.602945998 150.163281803 470.553141377 434.316094206 1912.44310543 1457.41736437 3.11% Amortisatsioon 9300 püsikulud 14790 muutuvkulud 3.97 kasumilävi 12024.39 käive 78000 püsikulud 5490 muutuvkulud 59550 kasum 12960 tasuvusaeg 4.783951 a
4. seni, kuni MP on positiivne, TP kasvab; 5. kui MP on negatiivne, TP väheneb; 6. kui MP = 0, siis TP on maksimaalne Valemid: MC = TC : TP, TC = firma kogukulud MC = VC : TP Keskmine püsikulu: AFC = FC : TP Keskmine muutuvkulu: AVC = VC : TP Keskmine kogukulu: ATC = TC : TP Täielik konkurents p = MR. MR = TR : TP, kus TR on kogutulu, TP koguprodukt. MR = MC (kasumi maksimeerimise kuldreegel). (p > AVC). (TR > VC Sulgemispunktis MC = AVCmin p = ATCmin .kasumilävi e tasuvuspunktis (TR = TC). Mittetäielik konkurents MC = MR MR < p MR = MC MR < p (MC < p). tt MP = TP : L, kus TP tähistab firma kogutoodangut ja L kasutatud tööühikuid. MRP = MP * MR, MRPL = TR : L, kus MRPL = tähistab töö piirprodukti tulu ja TR - firma kogutulu. VMP = MP * p MRP = VMP, sest p = MR MRP VMP, sest p MR MRPL = MP * MR MFC = teguri kogukulu : teguri hulk MFC = w,
C = C0 + cYd = C0 + c(Y TA + TR) L kasutatud töö hulk; K kasutatud kapitali kogus 2. kui MP < AP, siis AP väheneb; p = ATCmin .kasumilävi e tasuvuspunktis (TR = TC). Mittetäielik konkurents C = C0 + cY cT
jääktulu): CM* = P V . (P- hind, V- muutuvkulud) Ühiku jääktulu näitab, kui suures ulatuses aitab iga müüdud toode katta püsikulusid tervikuna. Kui tootmises midagi oluliselt ei muudeta, jääb jääktulu ühikule samaks ja seetõttu on suurema kogujääktulu korral lihtsam katta püsikulusid. Jääktulupõhine analüüs on väga oluline samuti uurimaks tootegruppide (olemasolev toode ja uue toote juurutamine kui projekt) tasuvust. 33. Kasumilävi Kasumilävi (KTs pm mingi võrdlus juurdehindlusega vms) Kasumiläve (break-even point) analüüs on üks meetod analüüsida, kui palju tuleb toota või teenindada, et jõuda punktini, kus tulud võrduvad kuludega ja kasum on null. Loomulikult ei ole see punkt ettevõtte jaoks vastuvõetav, vaja oleks, et tekiks kasum. Eestikeelses rahandusalases kirjanduses on kasumiläve analüüsi analoogina tuntud ka kulu- mahtkasum analüüs (Cost-Volume-Profit, CVP)
3 Kogukulu hinnakujundusmeetod Toote omahinnale lisatakse varem kindlaksmääratud absoluutväärtuses väljendatud kasumilisa + tootmise otsekulud + tootmise üldkulud + üldhalus- ja turustuskulud + kasum = müügihind. Muutuvkulu hinnakujunduse meetod Põhineb tootja ülejäägi põhimõtte kasutamisel. Tootja ülejääk määratakse kui vahe toodangu müügitulu ja selle valmistamise muutuvkulude vahel. Kasumilävi · On punkt, kus tulud ja kulud on tasakaalus. · Müügikoguse suurendamine viib kasumi suurenemisele. · Kasumilävi (naturaalühikus) = püsivkulud (ühiku müügihind ühiku muutuvkulud). · Kasumilävi (rahas) = püsivkulud /(1-summaarsed muutuvkulud/müügikäive). Kulude eelarve · Koostatakse ettevõtte eelarve koostamiseks. Eriti puudutab see müügieelarvet ja sellest tootmisplaani. Eelarve koostamise eesmärkideks on:
Kui ettevõtte tegevusvõimenduse tase on 5 ja ettevõte soovib saada 30% kasumikasvu siis müügitulu peab kasvama 6 % Tegevusvõimenduse aste = piirkasum / kasum (üldjuhul kasutame ärikasumit, aga tähistame niisama kasumina) Tegevusvõimendus on näitaja, mis arvutatakse püsivkulude osatähtsusena kogukuludes ning kajastab firma tegevusriski. Suure võimenduse korral toob müügikäibe väike langus kaasa suure languse ärikasumis, neil on suur piirkasumimäär ja kõrge kasumilävi. Tegevusvõimenduse aste on piirkasumi ja ärikasumi jagatis. Ohutusvaru väljendatuna rahas : oodatav müügitulu müügitulu kasumilävepunktis. Seega lõpuks alates kasumi saamise hetkest teenitud müügitulu on ohutusvaru. Hinnalisandimäär - %, mida paneme toote hinnale otsa, et oma kulusid katta. Arvutatakse erinevatest kuludest lähtuvalt. Nt 1250k kulud kokku firmal, 250k tahaks kasumit saada, seega kogutulu peab olema 1500k. Seda arvutatakse aga erinevate kulude pealt
Kasum= tootmismaht toodete struktuur, (tk*(müügihind milliseid sisendeid /tk muutuvkulud /tk) kasutatakse, püsikulud toodangu hinnakujundus jne. (kr) Kulu-maht- - muutuvkulud - vaadeldakse Kasumilävi muutuvkulud,kr/tk) Kasumilävi (kattetulu, on müügimaht, kr) millemuutuvkulud, juures kaetakse kr müügituludest kõik kulud, saamata siiski kasumit. (break evenpüspoint), Kasumilävepunktis on ikulud
Kokku 420 Summaarsed püsikulud Tootmise üldkulud 19500 Müügikulud 550 Juhtimiskulud 680 Kokku 20730 Müügihind 950 Piirkasum 1. Määrake kasumilävi orelite arvuna aastaks 200Х 39 2. Ettevõte müüs aastal 200X 65 orelit. Kui suur oli kasum? 13720 3. Ettevõtte juht koostab järgmise, 200ХХ a.plaani ja tal on vaja teada: а) Mitu orelit tuleks müüa, et saada kasumit 30000 €. 96 eeldades, et müügihind ja kulud jäävad samale tasemele
tegevusmahuga, mastaabisääst); muutuvkulu ühiku kohta jääb samaks, küll aga muutub muutuvkulude kogusumma (tegevusmahu suurenemisel muutuvkulude kogusumma suureneb); kogukulud = püsikulud + muutuvkulud. 18 4. KULU-MAHU-KASUMI ANALÜÜS Kulu-maht-kasum (kulu-mahu-kasumi) analüüs ehk KMK-analüüs on kulude käitumise analüüs, mis lähtub kulude, müügimahu (tootmismahu) ja kasumi omavahelisest seosest. --- MÕISTED: kasumilävi - selline müügimaht (tootmismaht), mille puhul tulude ja kulude kogusummad on võrdsed (nn nullkasum); piirkasum - peale muutuvkulude katmist järele jääv tulu; piirkasumimäär - piirkasumi ja müügitulu suhe; muutuvkulude määr - muutuvkulude ja müügitulu suhe; sihtkasum - teenida soovitav kasumimaht. --- KMK-analüüsi teostamisel eeldatakse, et: ● tegemist on ainult üht liiki kaubaga (toodanguga) või konstantse müügistruktuuriga
VC 400000 T C 200000 0 500 600 700 )/(n*X2-(X)2 )/(n*X2-(X)2 h Ül.3.1 On teada järgmised andmed: püsikulude kogusum 180000 , muutuvkulud tooteühiku kohta 55 , tooteühiku müügihind 75 , ettevõtte tulumaksumäär 21% Arvutada kasumilävi (BEP,tk.) ja toodete arv, mis on vajalik 79000 puhaskasumi saamiseks 1) BEP 2) Tk. sihtkasumi saamiseks Ülesanne 3.2 Firma muutuvkulud (VC) moodustavad müügikäibega võrreldes 70%, perioodi müügikäive (kroonides) on R ja perioodi püsikulud F. Tuletada valem, mille rakendamisel saadakse ärikasumiks 10 % piirkasumist Ülesanne 3.3 Arvutada puuduvad summad kroonides: Variant p AVC q CM TFC TR-TC
Oletagem, et meil on tegemist ettevõttega, mis toodab igapäevast toidukaupa ja mille ühe kuu tegevuse kohta on teada järgmist: Püsivkulud on 15 000,00 krooni Muutuvkulud on 5,50 krooni Toote väljamüügi hind ettevõttest 10,00 krooni Müügikäive 1 kuus 4 000,00 tk Müügilaekumine 40 000,00 krooni 1 Arvutage kasum ja kasumilävi praeguste andmete juures (Milliste valemite teadmine tuleb kasuks) Kasumiläve punkt (ühikutes) = püsikulud/(hind- ühiku muutuvkulud) 15000/(10-5,5)= 3333,33 tk Kasum =(Käive* jääktulumäär)- püsikulud Jääktulumäär= (ühiku hind - üh muutuvkulud)/ühiku hind = 0,45 40 000* 0, 45 15000 = 3000,00 kr on kasum
Täisühingu osanikuks ei saa olla riik või kohalik omavalitsus. 4. Kui investeeringutelt arvutatakse intressi kord aastas, siis võrreldes igakuise intresside arvutamisega on tegelik intressimäär: o suurem 5. Keskmise suurusega ettevõtte Eestis kasutusel oleva klassifikatsiooni alusel on: o 50 – 249 6. Millised kulud arvestatakse täismahus toote/teenuse omahinda: o otsekulud 7. Kasumilävi tükkides, kui kaup müüakse hinnaga 100 kr, püsikulud aastas 3000 ja muutuvkulud on 70 kr/tk: o 100 8. Likviidsuse suhtarvud näitavad: o näitavad ettevõtte võimet lühiajaliste kohustuste tasumiseks 9. Bilansi aktivakirjete koosseisu ei kuulu: o võlad hankijatele 10. Ärikasum on: o Kasum kogu majandustegevusest 11. EMTAK on: o Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator 12
100 3000 EUR 2500 EUR 5500 EUR 30 EUR 25 EUR 55 EUR 125 3000 EUR 3125 EUR 6125 EUR 24 EUR 25 EUR 49 EUR 150 3000 EUR 3750 EUR 6750 EUR 20 EUR 25 EUR 45 EUR Pagariäri küpsetab ja müüb saiakesi, mille muutuvkulud on 0,2 eurot/sai ja püsikulud 3 900 eurot kuus. Saiakese müügihind on 4 eurot.Mitu saiakest peab pagariäri kuus müüma, et saavutada kasumilävi? Kui suur peaks olema tulu, et kulud oleksid kaetud?Kui suur on pagariäri kasum, kui valmistatakse ja müüakse 15 000 saiakest? püsikulud Kasumilävepunkt = ühiku müügihind - ühiku´.muutuvkulud Kasumilävi = 3900 / (4-0,2) = 1027 saiakest kuus 15 000 / 12 = 12590 saiakest kuus 1250 * 4EUR = 5000EUR kuus Kasum kuus = 5000 4108 = 892EUR kuus 15 000 saiakese müügi korral on kasum 892EUR kuus.
MCFt täieliku tasuvuse aastast puuduv rahavoog, DCFt täieliku tasuvuse aasta kogu diskonteeritud rahavoog. Täisaastate arv enne projekti täielikku tasuvust (YBPB) tuleb leida katse-eksituse meetodil. Tuleb kokku liita esimesed järjestikused diskonteeritud rahavood aastani, mil jääb natuke puudu täielikust tasuvusest. Sellest saab siis välja kirjutada täisaastates tasuvuse aja ja valemi teine pool arvutab murdosa. 8.8. Kasumilävi Kasumiläve (break-even point) analüüs on üks meetod analüüsida, kui palju tuleb toota, et jõuda punktini, kus tulud võrduvad kuludega ja kasum11 on null. Loomulikult ei ole see punkt ettevõtte jaoks vastuvõetav, vaja oleks, et tekiks kasum. Kasumilävesid on mitmeid. Tavaliselt käsitletakse ühikulist ja rahalist kasumiläve. Ühikuline kasumilävi annab toodete arvu, mis tuleb toota, et ettevõtte tulud võrduksid kuludega. Rahaline
kulukandjatele. Kulukandja – toode või teenus, mille omahinda soovime leida. 31. Muutuvkulud ja püsikulud ning nende käitumine. – defineerimine, käitumise puhul, kuidas nad muutuvad, millises stiilis muutumine on. 32. Otsesed kulud ja kaudsed kulud ning nende kasutusvaldkond. – defineerida, märkida kuidas nad muutuvad, kui müük muutub. 33. Jääktulu ja selle kasutamise vajadused. – definitsioon, 3 kasutamise vajadust. 34. Kasumilävi ja selle erinevad tüübid (milles nad erinevad?). – defineerida, tuua välja 2 erinevat tüüpi ja erisused. 35. Ohutusvaru. – definitsioon. 36. Omahind, hinnalisand ja müügihind. – omahinna 2 viisi leidmiseks, hinnalisandi tähendus, arvesse võtab, kuidas saadakse müügihind. 37. Hinnaelastsus. – definitsioon ja kuidas ära kasutada. 38. Perishability. – tähendus kui toote ja teenuse mõttes. 39. Täiskuluarvestuse võrdlus osakuluarvestusega
- jääb alla omahinna 14.-, = 15 € 80 000 on siiski mõistlik pakkumine vastu võtta, sest koos ülejäänud 80 000 toote 3. Muutuvkulu 80 000 + 20 000 tk puhul kogusega annab see ärikasumile juurde lisaks 40 000.- , seega pakkumine 600 000 + 200 000 + 200 000 = 1 000 000 € tasub vastu võtta. Ülesanne 3. Kasumilävi mitme tootega Ettevõte jääktulu tootelt A on 30 EUR ja tootelt B on 50 EUR. Müügikäibest moodustab toote A müük 60%. Ettevõtte püsikulud on 760 000 EUR. Leida mitu toodet A ja B tuleb müüa, et olla arvestuslikus kasumiläves. 𝐶𝑀𝐴∗ = 30€ 𝐶𝑀𝐵∗ = 50€ Toote A müügikäive S=60% toote B müügikäive S=40% FC=760 000€ 𝐹𝐶 + 𝐷
ALTERNATIIVKULUD alati olemas MÕÕTÜHIK (5 relva), arvestatakse alati ÜHE mõõtühiku kohta A B C D E F Punktis D kapitali alt.kulu (C-D) Kapital 300 290 250 190 110 0 Kapital +60 ühikut = -15 ühikut tarbekaupa Tarbekaup 0 55 75 90 100 105 1 ühik K= 15/60 = 0,25 ühikut kapitalikaupa 1 relva tootmise alt 1 ühiku või alt kulu relvad või kulu (tootmata (tootmata relvi) võid) A 0 10 1,0 Relvad: Või: 10--9 = 1 1/3,8 = 0,263 B 1 9 ...
Ühiku jääktulu= ühiku müügitulu ühiku muutuvad kulud Ühe toote otsekulud (ühiku otsekulud)= (materjalikulu + tööjõukulu)/toodangu arv Ühe toote tootmiskulud (ühiku tootmiskulud)= otsekulud + (tootmise üldkulud/toodangu arv) Ühe toote töötlemiskulud= (tööjõukulu/toodagu arv)+ (tootmise üldkulud/toodangu arv) Töötlemiskulud kokku= tööjõukulud + tootmise üldkulud Tootmiskulud kokku= ühe toote tootmiskulud * toodangu arv Jääktulumäär= jääktulu/müügitulu Kasumilävi (tasuvusupunkt) rahas= püsikulud/jääktulumäär Kasumilävi (tasuvuspunkt) ühikutes= püsikulud/jääktulu tooteühiku kohta Kõrvaltoodangu müügist saadav kasum= kõrvaltoote müügitulu jaotuskulud Põhitoote tootmiskulu= kogukulud kõrvaltoodangu kasum Põhitoote müügist saadav kasum= põhitoote müügitulu põhitoote tootmiskulu Müügikäive= toodangu kogus(arv) * hind Muutuvad otsekulud= 1) tootmise omahind * muutuvad otsekulud (%) 2) toodangu kogus * 1)
ALTERNATIIV KAUP ASENDUSKAUP. ALTERNATIIVKULUD = KAUDSED KULUD ARVESTUSLIK KASUM e RAAMATUPIDAMISLIK KASUM: Arvestuslik kasum = kogutulud TR otsesed kulud. ASENDUSE PIIRMÄÄR MRSXY = -QY / QX = MUX / MUY, kus MRSXY - asenduse piirmäär, QY hüvise Y koguste muut, QX üviste X koguste muut, MUX hüvise X piirkasulikkus, MUY hüvise Y piirkasulikkus EELARVETÕUSU arvutatakse tavaliselt absoluutarvuliselt, sest sellise joone tõus on matemaatiliselt defineeritud negatiivsena. EJ tõus = QY / QX = PX / PY, kus QY - hüvise Y koguste muut, QX üviste X koguste muut, PX - hüvise X hind, PY hüvise Y hind. ETTEVÕTTE KASUMI MAKSIMEERIMISE (VÕI KAHJUMI MINIMEERIMISE) ANALÜÜSIKS LÜHIPERIOODIL VÕIB KASUTADA NII: kogutulu TR/kogukulu TC vaatenurka (meetodit) (kogutulu TR kogukulu TC > 0) kui ka piirtulu MR/piirkulu MC vaatenurka (nn optimaalne toodangukogus Qoptim valitakse ,,kuldreegli" piirtulu MR = piirkulu MC järgi). GOSSENI II SEADU...
Tegevusvõimendus kajastab ettevõtte tegevusriski: mida suurem on püsikulude osatähtsus kogukuludes, seda suurem on ettevõtte tegevusvõimendus, mis tähendab, et müügikäibe väikese protsentuaalse muutusega kaasneb suur protsentuaalne muutus põhitegevuskasumis. Kapitalimahukaid ettevõtteid iseloomustavad suured püsi- ja väikesed muutuvkulud, suure töömahukusega ettevõtetes on situatsioon vastupidine, seega ka tegevusvõimendus, piirkasumimäär ja kasumilävi madalad. Tegevusvõimenduse olulisus kerkib eriti hästi esile siis, kui ettevõtte juhtkond üritab müügikäivet muuta, sest väike protsentuaalne muutus müügikäibes võib tekitada suuri muutusi müügikäibes. Nimetatud reegel kehtib alati kui ettevõttel eksisteerivad püsikulud. Tegevusvõimenduse tase (DOL) arvutame ärikasumi protsentuaalse muutumise ja müügitulu protsentuaalse muutumise vahelise seose kaudu vaadeldavatel aastatel võrrelduna baasaastaga
Täieliku konkurentsi tingimused: · Suur firmade arv. · Homogeense kauba tootmine (kõik kaubad hüvise turul on ühesugused). · Sisenemis- a väljumisbarjääride puudumine. · Täielik majanduslik ja tehnoloogiline informatsioon. Kasumi maksimeerimine firma peab tootma kogust, mille piirkulu võrdub piirtuluga: MC = MR =p. Sulgemispunkt punkt, kus hind on samal tasemel keskmise muutuvkuluga: MC = AVC. Pikk periood: Kasumilävi ehk tasuvuspunkt punkt, kus keskmine kogukulu on minimaalne, firma kogutulu on sama suur kui tema kogukulu. Null(majandus)kasum firma saab ainult normaalkasumit. 6. Mittetäielik konkurents Monopol: Monopoli tekkepõhjused: · Mastaabiökonoomia üksainus firma suudab valmistada tootmisharu kogutoodangu madalama kuluga. · Sisenemisbarjäärid. · Kontroll mõne sisendi või tehnoloogia üle (vajaliku ressursi ainuomandus).
Amortisatsiooni arvestatakse 20% põhivahendite maksumusest aastas. Materjalikulu moodustab 35% käibest, palka makstakse 180000 , sellele lisandub sotsiaalmaks 33% töötuse fondi maks 4.20% ja pensionifondi maks 2% Koostada kasumiaruanne (eeldades, et muid kulusid pole), avamispäeva bilanss ja leida kasumilävi rahalises väljenduses. Arvesta, et ülejäänud kulud peale materjalide ostu ei sõltu käibe suurusest. Ül. 8 Peeter rajab antikvariaarse mööbli kaupluse. Ruumi rent on 1000 EUR kuus, mitmesugused muud püsikulud (läbimüügist mittesõltuv palk, kindlustus, reklaam) on 1000 EUR kuus. Mööblit müüakse keskmiselt 35% kallimalt; kui tema ostmiseks ja restaureerimiseks kulub. Milline peab olema keskmiselt igakuine läbimüük,
optimaalne kogus- MC=MR kasumit max-v kogus p=MC kui p>MC siis kasvab kasum iga tooteühiku tootmisel p-MC võrra ühikukasum opt kogusel= p-ATC TR= (p-ATC)*Q Lühiperiood: Lühiperioodi pakkumiskõver- f MC kõvera osa, mis jääb ülespoole MC ja AVC lõikepunkti maj.kasum=TR-TC tootmist laiendatakse kuni MR>MC kasumi max-se kuldreegel- MC=MR AR=TR/TP kahjum kui ATC>p jätkab tootmist kui kaetakse VC ja osa FC-st sulgemishind- p=AVCmin kasumilävi e tasuvuspunkt- näitab, et f saab normaalkasumit; p=ATC Pikk periood: F saab konkurentsi tõttu ainult normaalkasumit: maj.kasum = 0 nõrgad turukaitsetõkked > uued firmad ja olemasolevad suurendavad tootmismahtu > turupakkumine kasvab > tasakaaluhind alaneb aga AC jääb samaks > maj.kasum väheneb > tekib maj.kahjum > ettevõtted lahkuvad > turupakkumine väheneb > tasakaaluhind tõuseb > maj.kahjum väheneb uusi ettevõtteid tuleb juurde ja olemasolevad suurendavad tootmiskogust kuni maj
16 tegevusmahu suurenemisega. Ettevõtte püsikulud ei sõltu tegevusmahust. (Haldma & Karu, 1999, lk 54) Tasuvuspunkt saavutatakse siis, kui brutokasum võrdub püsikuludega. Peale tasuvuspunkti iga täiendava ühiku müük suurendab puhaskasumit ühiku kohta tuleva brutokasumi kohta. [ CITATION Rün97 p 36 l 1061 ] Joonis 2. Tasuvuspunkti kujunemine (Vaske, s.a.). Kasumilävi (tasuvuspunkt) on selline müügimaht (tootmismaht), mille puhul tulude ja kulude kogusummad on võrdsed, on nn nullkasum[ CITATION Alv11 p 516 l 1061 ]. Kasumiläve arvutamise alusvalemi on Müügitulu=Muutuvkulu+ Püsikulud (4) ja sama valem teisel kujul pq−cq=PC (5) kus p- kaubaühiku müügihind; 17
kogukulu. Näide: Väikefirma toodab söögitoa toole. Muutuvkulud on 400 krooni ühe tooli kohta, püsivkulud 30000 krooni kuus. Firma müüb toole hinnaga 700 krooni tükk. Kuu jooksul müüakse 200 tooli. Milline oleks ühe kuu ärikasum? Kasum = 200 x 700 - 200 x 400 - 30000 = 30000 krooni. Reeglina tunneb firma huvi, mitu tooli tuleks müüa, või kui suur peaks olema müügikäive, et kõik kulud oleksid tuludega kaetud. Selgitamiseks arvutatakse tasakaalupunkt ehk kasumilävi. Viimane on kergesti leitav kui lähtume sellest, et kasumilävepunktis on nullkasum. Müügihind x tegevusmaht - muutuvkulude määr x tegevusmaht - püsivkulud = 0 700 x - 400 x-30000 = 0 30000 x =--------------------- =100 tooli; 700-400 Nullkasumi saavutamiseks peab firma tootma ja müüma 100 tooli. 2)jääktulust lähtuv. Jääktulu kogusumma muutub proportsionaalselt müügimahu muutumisele, kuid tooteühiku jääktulu on konstantne suurus
P=2 krooni, mille arvutamiseks võib kasutada seost TR=P×Q, seega kui näiteks kogutulu TR=40 (vt joonis 7.7) ning seejuures kogus Q=20, siis hind P peab olema 2; 2. firma püsikulud TFC=30, sest kui firma midagi ei tooda (toodangu kogus =0), siis kogukulud TC võrduvad püsikuludega TFC; jooniselt 7.7 on näha, et kulujoon TC toodangukoguse 0 juures näitab arvulist suurust 30; 3. Q=25 ja Q=45 ehk kogutulu TR ja kogukulu TC kõverate lõikepunktidest lähtuvalt; taolisi punkte nimetatakse ka kasumilävi ehk kulude katmise piirpunkt; kasumiläve tunnusteks on P=ATC; TR=TC;
Kõik ettevõtted toodavad sarnaseid tooteid e toodang on homogeenne Tootjatel ja tarbijatel on turul toimuva kohta täielik informatsioon. Ettevõtte kasumi maksimeerimine (või kahjumi minimeerimise) analüüsiks lühiperioodil võib kasutada nii: kogutulu TR / kogutulu TC vaatenurka (kasum on kogutulu TR kogutulu TC > 0) piirtulu MR / piirkulu MC vaatenurka (optimaalne toodangukogus valitakse "kuldreegli" piirtulu MR = piirkulu MC järgi). Kasumilävi e tasuvuspunkt väljendav sellist toodangu mahtu, mille puhul kogutulude ja kogukulude summad on võrdsed: ettevõttel kujuneb nn nullkasum kasumilävel pole majanduskahjumit, kuid ei teenita ka majanduskasumit kasumilävel TR=TC Kasumi maksimeerimise kuldreegli e optimaalse toodangukoguse valiku printsiibi kohaselt peaks ettevõte valmistama toodangukoguse, mille piirtulu võrdub piirkuluga (MR=MC). TKF-i kui hinnavõtja firma piirtulu MR võrdub tooteühiku hinnaga P
Pole aktsia. Oblikatsioone võib emiteerida kes iganes, kes on selleks suuteline (kes suudab seda müüa). On taandunud võlakirjale. Võlakiri - üldjuhul 2 (3) osapoole vaheline leping. Tulumaksuvaba miinimum 144 eur. ÜLEJÄRGMINE KORD ARVESTUS. mis, miks, kuidas, kas! Äriplaan. Kõik läheb nii hästi kui võimalik Kõik läheb nii halvasti kui võimalik Läheb nö keskmiselt (kõige reaalsem variant) 1 turuuuring: kas on kliente piisavalt, et saada kasumilävi kokku eem sinna ökoloogiasse minnes saame mingi 55 all kokku, et me õigeks ajaks jõuaks vara ja saaks oma kohad, et ükski mamma neid ära ei võtaks :S aa see mamma täna rääkis, et ta on inglise keelt õppinud 3 aastat.. ja ett ta esimene valik oli õigusteenistus majanduskoolis (see Tlns) aga ta ei saanud sisse... ma ei tea, minu meelest see majanduskool suht lebo nagu ma aru olen saanud... ise olen ka tsekkinud tegelt, et suht normid erialad.. sellepärast mul meelde jäigi vist :D
MR>MC Kui piirtulu < piirkulu siis tootmismahu suurenemine vähendab kasumit. Seega kasum suureneb tootmismahu vähenemise korral Kasumi maksimeerimine = piirtulu = piirkulu Täielikult konkureeriva firma pakkumiskõver- see osa piirkulukõverast mis on kõrgemal keskmise muutuvkulukõvera miinimumpunktist Sulgemispunkt: MC=AVC ehk piirkulu = keskmine muutuvkulu. Kasumilävi ehk tasuvuspunkt on punkt kus keskmine kogukulu on minimaalne. Sel tootmistasemel on firma kogutulu sama suur kui kogukulu. Nullkasum/kahju- st saadakse ainult normaalkasumit Pikal perioodil täieliku konkurentsi korral peaksid firmad tootma kogust mille hind, piirtulu, keskmine kulu, keskmine tulu ja piirkulu on võrdsed ja keskmine kogukulu minimaalne > majanduslik efektiivsus Testid:
Z < 1,1 siis firma pankrott on tõenäone. (14) Joonis 17 OÜ Abilis pankrotikordaja Lähtudes kriteeriumitest mis on ülespool toodud, Joonis 17 näitab, et OÜ Abilis on edukas ettevõtte, kuid aga 2009 aastal võrreldes 2007 aastaga pankrotikordaja tase on langenud 5,1- st 2,8-ni, see ei ole väga hea näitaja, kuid aga ettevõtte ikka jääb edukuse raamides. 44 10 KASUMILÄVI Kasumilävi ehk kuluda katmise piir kajastab ettevõtte tegevusmahu, millest alates lõpeb kahjum ja algab ksumi saamine. (2 lk 58) Ettevõtte kasumiläve analüüsi eesmärgiks on: Leida toodangu maht( nauraalses väljenduses), mille puhul ei saada kasumit, kuid hoidutakse ka kahjumist Määrata toodangu kriitilisele punktile vastav, kahjumit vältiv läbimüük( rahalises väljenduses) Müüdud kulude jaotamine muutuvateks ja püsivkuludeks võimaldab leida kasumi ja kahjumi piirpunkti.
Tabel. Müügiprognoosid. Toode/teenus Jaotuskanal/leping Hind Kogus Summa 5. koolituspäev Ülesanne nr.19. Koostage kassavoo, bilansi ja kasumiaruande prognoos. Kõik finantsprognoosid esitatakse kolme aasta kohta., esimesel aastal detailselt kuude kaupa ja järgneval kahel aastal detailselt aasta kaupa. Ülesannete lahendamisel kasutage Aktiva kodulehe näidiseid. (www.aktiva.ee) Ülesanne 20. Leidke oma toodetele/teenustele tasuvuspunkt ehk kasumilävi. Ülesanne 21. Leidke Teie poolt koostatud finantsprognooside põhjal suhtarvud äriplaani investeeringute ja valitud strateegiate hindamiseks. Finantsanalüüsi eesmärk äriplaanis on hinnata , kas planeeritav investeering tasub ära investori poolt soovitud ajaga ning kas planeeritud strateegia võimaldab saavutada ettevõtja poolt püstitatud eesmärke. Selleks hinnake prognooside põhjal näiteks : 21.1. Ettevõtte likviidsust.
3. Kiire turuhõivamine Võib anda tulemusi, kui: potentsiaalne turg on suur ja ebamääraste dimensioonidega; potentsiaalsed ostjad ei ole teadlikud antud kaubast ja turul ei ole tugevaid margieelistusi, enamik potentsiaalsetest ostjatest on hinnatundlikud; eksisteerib terav konkurents ja müügihind on oluliseks valikukriteeriumiks; kauba omahinnas on ülekaalus püsikulu ja on lootust kiiresti ületada kasumilävi ning kasutada tulevikus mahuökonoomiast tulenevat konkurentsieelist; on efektiivselt tegutsev laialdane müügivõrk, kes on aldis vastu võtma teie uut kaupa. 4. Aeglane turuhõivamine Võib olla edukas, kui: potentsiaalne turg on suur ja siiani vähehõivatud, tulevased ostjad on teadlikud kauba iseärasustest ja ei ole pakkujafirma senipakutud kaupades pettunud, tulevased ostjad on kõrge hinnatundlikkusega,
18.3. Analüüsige, kui palju tooteid/teenuseid Teie poolt planeeritud turustuskanalite kaudu on võimalik müüa? Näidis. Tabel. Müügiprognoosid. Toode/teenus Jaotuskanal/leping Hind Kogus Summa Koostage kassavoo, bilansi ja kasumiaruande prognoos. Kõik finantsprognoosid esitatakse kolme aasta kohta., esimesel aastal detailselt kuude kaupa ja järgneval kahel aastal detailselt aasta kaupa. Leidke oma toodetele/teenustele tasuvuspunkt ehk kasumilävi. Leidke Teie poolt koostatud finantsprognooside põhjal suhtarvud ja projekti tasuvus investeeringute hindamise meetodite alusel, mis põhinevad raha aja väärtusele (s.o.raha väärtuse muutumine ajas) äriplaani investeeringute ja valitud strateegiate hindamiseks. Finantsanalüüsi eesmärk äriplaanis on hinnata , kas planeeritav investeering tasub ära investori poolt soovitud ajaga ning kas planeeritud strateegia võimaldab saavutada ettevõtja poolt püstitatud eesmärke.
Püsikulu (FC) on kulu mis ei muutu kui firma lühiperioodil oma tootmismahtu muudab Püsiressursid on firma poolt kasutatav tootmistegur mille suurust firma lühiperioodil muuta ei saa. HARJUTUSED Kuna kõik ressursid on piiratud ja kõigil neil on alernatiivsed kasutusvõimalsued, siis on nii otsesed, kui ka kaudsed kulut alternatiivkulud. Peatükk 5 Hinnavõtja see kes ei suuda mõjutada hinda, vaid lepib sellega Kasumilävi punkt kus kogukulu TC = kogutulu TR. Firma saab üksnes normaalkasumit Kasumi maksimeerimine eeldus mille kohaselt firmad püüavad alati realiseerida maksimaalselt suurt erinevusi oma müügitulemuste ja tootmiskulude vahel Nullkasum firma ei saa ei kasumit, ega kahjumit. Teenib üksnes normaalkasumit. Pikk periood on ajavahemik, mille vältel kõikide totmisteguritega võib varieerida. Sulgemispunkt MC=AVC lõpeta tootmine!
Pika perioodi keskmine kulu (LAC) mõõdab erinevate koguste tootmise minimaalset keskmist kulu eeldusel et tootja võib valida firma mistahes suurusvariandi. Kapatsiteet - on tootmistase mille korral firma keskmine kogukulu (TC) on minimaalne HARJUTUSED Kuna kõik ressursid on piiratud ja kõigil neil on alernatiivsed kasutusvõimalsued, siis on nii otsesed, kui ka kaudsed kulud alternatiivkulud. Peatükk 5 Hinnavõtja see kes ei suuda mõjutada hinda, vaid lepib sellega Kasumilävi punkt kus kogukulu TC = kogutulu TR. Firma saab üksnes normaalkasumit Kasumi maksimeerimine eeldus mille kohaselt firmad püüavad alati realiseerida maksimaalselt suurt erinevusi oma müügitulemuste ja tootmiskulude vahel Kasumi maksimeerimise kuldreegel: MC=MR Kui marginaalne tulu on suurem kui marginaalne kulu, siis kasum kasvab MR=(TR2-TR1)/(Q2-O1) kuna MC=MR, siis (TC2-TC1)/(Q2-Q1)= (TR2-TR1)/(Q2-O1) Turuhinna määrab turunõudluskõvera ja turupakkumiskõvera lõikepunkt.
annaabi.ee 
