Aleksandr Vassiljevi kollektsiooni näitus keskendub Esimesele maailmasõjale järgnenud hingelise ja kehalise vabanemise aastakümnele. Väljapanek koosneb 80 kostüümist ja üle 200 aksessuaarist, samuti fotodest ja maalidest, mis illustreerivad Euroopa moe arengut sõdadevahelisel perioodil, kui domineerivaks stiiliks oli art déco. Minu lemmikuks osutus helmes- ja klaashelmestikandiga ihuvärvi taftist õhtukleit, mis pärineb Jugoslaaviast ning on õmmeldud aastal 1923. Kuna tol ajal domineerisid eelkõige madala vöökohaga ja sirge lõikega kleidid, jäi see kleit silma oma vormikuse ja naiselikkusega. Kuigi kleit on aastast 1923, võiksin kanda seda ka tänapäeval mõnel pidulikumal üritusel. Eriti meeldis mulle kleidi alumine osa, mis langeb alla väga graatsiliselt ja veidi lendlevalt. Uut sain teada kindlasti kunstiajaloo kohta. Kuidas tol ajal, kui mehed olid sõjas, hakkasid
mitmed vastaste liitlased oma poolt ning toetasid nüüd Tito partisane. Langevarjudega visati abipakette otse partisanide peakorterisse. Sõlmiti lepe Tito ja redutava kuninga Peeter teise vahel, mis liitis nende valitsused üheks. Tito sai Jugoslaavia vägede juhatajaks. 1944. aasta 28. septembril tegi Josep lepingu Nõukogude Liiduga, mis lubas punaarmee ajutise sisenemise Jugoslaaviasse. Punaarmee abiga hävitati Saksa väed. Partisanide võidu järel kästi kõigil võõrastel vägedel Jugoslaaviast lahkuda. Pärast teist maailmasõda 7. märtsil 1945 kutsus Tito kokku esialgse Jugoslaavia valitsuse, kus Tito oli peaminister. Otsustati teha sõjajärgsed valimised, et teha kindlaks valitsuse kord. Sama aasta novembris võitis Josep Broz Tito koos kommunistliku parteiga valimised. Teda nähti Jugoslaavia vabastajana ja tal oli väga suur populaarsus. 29. novembril 1945 vabastati kuningas Peeter teine ametist.
ideoloogiline keeristuul. Vahepeal katkenud festivalitraditsioon jätkus 1990. aasta sügisel. Paari bluusikontserdi mõttest kasvas kolmepäevane festival Tallinna Jazzi & Bluesi Päevad, kus peaesineja oli kuulus ameerika trombonist Ray Anderson oma kvartetiga. Lisaks temale hiilgasid Trio Sherr-Cecil-Martucci USA-st, norralaste Fairplay, inglise vaba kitarriimprovisaator John Russell, rootsi duo Arne Domnerus-Rune Gustafsson ning hulk muusikud Soomest, Venemaalt, Saksamaalt, Jugoslaaviast, Poolast, Shveitsist ja Leedust. Suurimad Jazzkaart külastanud staarid on Bobby McFerrin (2011), Angie Stone (2009), Chick Corea (2012, 1994), Dianne Reeves (2010), Jan Garbarek (2012, 2003, 1997), Richard Bona (2011, 2003, 2002), John Scofield (2004), Charles Lloyd (2013, 2005,
Rahvaarv: 5.475.791 inimest (5,5 miljonit) (01.01.2008.a.) Rahvastiku tihedus keskmiselt 127 elanikku ruutkilomeetri kohta mis on suurem kui naabermaades Norras ja Rootsis, kuid väiksem kui Saksamaal. 85% taanlastest elab linnas ja 15% maal. Keskmine eluiga meestel on 76 ja naistel 80 aastat. Vahe on siis ainult 4a mis on üpris vähe. 2008. aasta alguses moodustasid Taanis elavatest immigrantides ja nende järeltulijatest türklased 57 000, endisest Jugoslaaviast pärit inimesed 40 000, iraaklased 29000, sakslased 28 000, liibanonlased 23 000 ja poolakad 21 000. Taanis elab ka üle 500 Eesti päritolu inimese. 2007. aastal väljastati eestlastele 155 tööluba. 83% Taani rahvastikust on luterlased, 3,5% on islamiusulisi ja 1% katoliiklasi. Teised usutunnistused jäävad alla 1% rahvastikust. Riigikeel on taani keel. Ärikeelena on praktiliselt kõikjal võimalik kasutada inglise keelt
Prantsusmaa vallutamine + Itaalia Talvel verised lahingud Saksa-Prantsuse piiril (Siegfridi liinil) Vabastatakse Kreeka, Pariis, Pm Adrennid- Sm vastupealetung Sakslased lahkuvad Kreekast, Jugoslaaviast 1945 4-11 Verb Jalta Läänerindel liitlaste pealetung SB- Churchill Jan punaarmee jõuab Sm USA Roosevelt 25. Apr kohtumine Elbe jõel (NSVL+ liitlased) NSVL Stalin 30. Apr Hitleri enesetapp Sõjajärgse maailma 2. Mai Berliin alistub jagamine. NSVL lubab 8. mai Sm kapituleerub
elektroonikaseadmed (Ameerika Ühendriikidesse ja Hiinasse), lisaseadmed mootorsõidukitele (Belgiasse ja Hollandisse) ning teletehnika (Jaapanisse ja Mehhikosse). Rahvastik Rootsi rahvastiku tihedus valdade kaupa Rootsis on maailma üks kõrgeim oodatav eluiga. 12. augustil 2004 ületas Rootsi rahvaarv esimest korda 9 miljoni piiri. 86,7% elanikkonnast on etnilised rootslased. Suurim vähemus on soomlased (2%). Teised suured etnilised grupid pärinevad teistest Põhjamaadest, endisest Jugoslaaviast ja Lähis-Idast. Lisaks on tähtis mõju algasukatel saamidel, kes elavad Põhja- Rootsis. Ligi 12% elanikest sündinud välismaal ning üks viiendik elanikest on immigrandid või immigrantide järeltulijad. 77% rootslastest on luteriusku. Keeled Rootsi keel on põhjagermaani keel, mida kõneldakse Rootsis, Soome lääne- ja lõunarannikul, Ahvenamaal, samuti siin-seal Ameerika Ühendriikides. Varem elasid rootsikeelsed nn
Peamine keel on siiski alati olnud rootsi keel ning pole olnud vajadust teha seda ametlikuks. Ametlikud vähemuskeeled on soome keel, meä keel, saami keel, mustlaskeel ja jidis. Rahvastik Rootslase oodatav eluiga on maailma kõrgemate hulgas. 12. augustil 2004 ületas Rootsi rahvaarv esimest korda 9 miljoni piiri. 86,7% elanikkonnast on rootslased. Suurim vähemusrahvus on soomlased (2%). Teised suured etnilised grupid pärinevad teistestPõhjamaadest, endisest Jugoslaaviast ja Lähis-Idast. Lisaks on tähtis mõju algasukatel saamidel, kes elavad Põhja-Rootsis. Ligi 12% elanikest on sündinud välismaal ning üks viiendik elanikest on immigrandid või immigrantide järeltulijad. 67,5% rootslastest on luteri usku. Rahaühik Rootsi kroon on Rootsi rahaühik. Selle valuutakood on SEK ning lühendatud vorm kr. Kroon jaguneb 100 ööriks (öre). Kroon võeti kasutusele riigitaalri asemele Skandinaavia rahaliidu
Rootsi vanimad ülikoolid on Uppsala Ülikool (asutatud 1477) ja Lundi Ülikool (asutatud 1666) RAHVASTIK Rootslase oodatav eluiga on maailma kõrgemate hulgas. 12. augustil 2004 ületas Rootsi rahvaarv esimest korda 9 miljoni piiri 86,7% elanikkonnast on etnilised rootslased. Suurim vähemusrahvus on soomlased (2%) Keskmine eluiga meestel 75,62 aastat ja naistel 80,63 aastat Teised suured etnilised grupid pärinevad teistest Põhjamaadest, endisest Jugoslaaviast ja Lähis-Idast. Lisaks on tähtis mõju algasukatel saamidel, kes elavad Põhja-Rootsis RAHVASTIK Rahvuslik koosseis: rootslased ja laplased kokku 88%, türklased, kreeklased, norralased, taanlased, soomlased, jugoslaavlased moodustavad kõigest 12% SEOS RAHVASTIKU JA KULTUURI VAHEL Rahvuslikku koosseisu kuulub 88% rootslasi, eestlaste suhe on vastavalt 71,8%, mis näitab, et nad tahavad hoida ja ka hoiavad kultuuripärandit KEELED
-8.mai Saksamaa kapituleerumise akt Moodustati fasistlik vabariik Augustis vabastavad liitlased Pariisi Punaarmee purustas viimased Saksa Itaalia kuningriik kuulutas Saksale sõja ja Loode-Prantsusmaa üksused Tsehhis Suvi-sügis venelaste edukad vastupealetungid sakslastele Saksa üksused lahkuvad Kreekast, Sõda Euroopas lõppenud Albaaniast, Jugoslaaviast Septembris langeb Itaalia sõjast välja Jaapani purustamine USA tuumapomm kahele Jaapani linnale: 28.11- 1.12 Teherani konverents Hiroshimale ja Nagasakile Churchill, Roosevelt, Stalin 2.sept Jaapani ja USA esindajad
kaotanud ligi 600 000 inimest. Siserände põhjuseks on Ida-Saksamaa tööpuudus. II maailmasõja jäljed ja 4 aastakümment Saksa Demokraatliku Vabariigi diktatuuri on idapoolsetes liidumaades ikka veel nähtavad. Kuigi taasühinemine toimus 1990. aastal, pole ida ja lääne sulandumine veel täielikult õnnestunud. Toimub ka suur sisseränne. Saksamaal on 16 miljonit mittesakslast. Sisse rännatakse peamiselt Türgist. Üha enam on immigrante sisserännanud ka endisest Jugoslaaviast, Itaaliast ja Kreekast. Sisserände põhjuseks on parem elukvaliteet. Saksamaa palgad ja sellest tulenevalt elustandard on üks maailma kõrgemaid ja erinevus Ida-Saksamaagagi väheneb, kusjuures idasakslaste palgad on samuti suuremad kui enamus Euroopa riikides. Vaatamata majanduskriisile on Saksamaa SKP kasvanud kolmandas kvartalis 0,7%. Majanduskasvu on hoogustanud ekspordinõudluse paranemine, investeeringud seadmetesse a ehitusse ning eratarbimise elavnemine.
Rahvastiku tihedus 124,9 elanikku ruutkilomeetri kohta on suurem kui naabermaades Norras ja Rootsis, kuid väiksem kui Saksamaal. 85% taanlastest elab linnas ja 15% maal. Keskmine eluiga meestel on 74 ja naistel 79 aastat. Immigrandid ja nende järeltulijad moodustavad umbes 8% Taani rahvastikust. Enne 1980. aastat Taani elama asunud kodanikest tuli enamus peamiselt teistest Põhjamaadest, EL-i riikidest, USA-st, Türgist ja mingil määral ka endisest Jugoslaaviast. Viimase paarikümne aasta jooksul on pilt muutunud, kuna suurem osa sisserännanutest pärineb endisest Jugoslaaviast, Türgist, Iraagist, Somaaliast, Iraanist Pakistanist, Afganistanist ja Sri Lankalt. Enamus neist on sõjapõgenikud. Taanis elab ka üle 500 Eesti päritolu inimese. 85% Taani rahvastikust on luterlased, 2% on islamiusulisi ja 1% katoliiklasi. Teised usutunnistused jäävad alla 1% rahvastikust. Riigikeeleks on germaani keelerühma kuuluv
· Kasahstan 16. detsember 1991, kuulutati iseseisvaks pärast NSV Liidu lagunemist. · Kõrgõzstan - 31. august 1991, iseseisvus NSV Liidust. · Läti - 18. november 1918 · Leedu - 16. veebruar 1918 · Lesotho 4. oktoober 1966, iseseisvus Suurbritanniast · Liibanon - 22. november 1943, iseseisvus Prantsusmaast. · Liibüa 24. detsember 1951 iseseisvus Itaaliast; Liibüa kuningaks sai Idris I. · Makedoonia - 8. september 1991, iseseisvus Jugoslaaviast. · Malaisia - 31. august 1957, iseseisvus Suurbritanniast. · Mali - 22. september 1960, iseseisvus Prantsusmaast. · Mauretaania 28. november 1960, iseseisvus Prantsusmaast. · Mehhiko - 16. september 1810, iseseisvusdeklaratsioon Hispaaniast · Moldova 27. august 1991 · Mongoolia - 26. november 1924, iseseisvus Hiinast kuulutati küll välja juba 1921, riik loodi aga mõni aasta hiljem. · Nicaragua - 15. september 1821 · Norra - 17
Sydow. Palju tähelepanu on saanud rootsi popmuusika, sealhulgas ABBA. Rahvastik Rahvastik Rootsi rahvastiku tihedus valdade kaupa Rootslase oodatav eluiga on maailma kõrgemate hulgas. 12. augustil 2004 ületas Rootsi rahvaarv esimest korda 9 miljoni piiri. 86,7% elanikkonnast on etnilised rootslased. Suurim vähemusrahvus on soomlased (2%). Teised suured etnilised grupid pärinevad teistest Põhjamaadest, endisest Jugoslaaviast ja Lähis-Idast. Lisaks on tähtis mõju algasukatel saamidel, kes elavad Põhja-Rootsis. Ligi 12% elanikest on sündinud välismaal ning üks viiendik elanikest on immigrandid või immigrantide järeltulijad. 77% rootslastest on luteri usku. Keeled Rootsi keel on põhjagermaani keel, mida kõneldakse Rootsis, Soome lääne- ja lõunarannikul, Ahvenamaal, samuti siin-seal Ameerika Ühendriikides. Varem elasid rootsikeelsed nn
Vallutatakse Poola. · Saksalt lüüakse üle Rumeenia, Bulgaaria ja Jugoslaavia. · Ungari üritab sõjast väljuda, kuid Saksa okupeerib. Normandia dessant... · 6.juuni 1944 maabusid liitlasvägede sõjajõud Põhja-Prantsusmaal Normandias. Teise rinde avamine. · 20.juuli 1944 atentaadikatse Hitlerile. · 25.august 1944 vabastavad liitlasväed Pariisi ja Loode-Prantsusmaa. · Saksa üksused lahkuvad Kreekast, Albaaniast ja Jugoslaaviast. 1945... · Jaanuaris jõudis Punaarmee Saksamaale. · Veebruaris Jalta konverents (Stalin, Churchill ja Roosevelt): kevadel asutatakse Ühinenud Rahvaste organisatsioon, NSVL-i okupeeritud Euroopa jäeti temale. · Vastupanuvõitlejad hukkasid Mussolini. · Algab Berliini piiramine Punaarmee poolt. · 30.aprill teeb Hitler enesetapu (lootusetu olukord Punaarmeega), järglaseks Göring. · 2.mail Berliin alistub. · 8
tulemusel S taganes Eestist, Leedust ja enamusest Lätist, · sügis S tõmbus kaitsele nn Kuramaa kotti. Punaarmee jõudis I-Preisimaa piirini. · Suvi NK väed ründasid Soomet, murdsid Mannerheimi liini, sõjajõud jäid aga purustamata. · Sept - Soome ja NSVL sõlmivad vaherahu, Soome väljub sõjast. · Sügis Punaarmee okupeeris Rumeenia ja Bulgaaria, koostöös kohalike partisanidega löödi S Jugoslaaviast välja. Ka Ungari üritas sõjast väljuda, ent S okupeeris selle ning kukutas seadusliku valitsuse. 1945: · jaanuar Punaarmee pealetung S-le, lõigates läbi ühenduse selle ja Ida-Preisi vahel, kus olid meeleheitlikud lahingud 1945. a aprillini. VAIKSE OOKEANI RINNE: 1941: · 7. 12 ründas Jaapan USA mereväebaasi Havail Pearl Harboris, kus saavutas ülekaalu. S ja It teatasid vaensut USA vastu. Poole aastaga hõivas J. lääneliitlastele tähtsad tugipunktid
Rahvastiku tihedus 230 in/km2 Aastane rahvastiku juurdekasv 0,02% (1998) Alla 15-aastaste osakaal rahvastikus 16% Üle 65-aastaste osakaal rahvastikus 16% Keskmine eluiga 77 aastat (meestel - 73 a; naistel - 80 a) Kirjaoskus 100% Saksamaa rahvaarv on 82 079 454 (1998). Umbes 92% moodustavad sakslased. Riigis elab umbes 6,9 mln. välismaalast. Kõige rohkem on türklasi, teisel kohal on põgenikud Jugoslaaviast. Aastas satub Saksamaale kuni 1 miljon sisserändajat, kellest osa on nn. volgasakslased Venemaalt. Sündimus ja suremus on väikesed (11-12 o/oo), iive enamasti negatiivne. Sellest võib järeldada, et tegemist on demograafilise kriisiga, nullkasv. Liinades elab 84% rahvastikust, ka maarahvas on eluviisilt linnastunud. Rohkesti on nii väikesi, keskmisi kui ka linnastuks kasvanud suuri linnu. Suurim linn on Berliin, suurim linnastu Ruhr (üle 4 mln. el.). Rahvastiku
sotsialistlikud riigid). · Seetõttu toimus maailma jagunemine vastandlikeks leerideks osaliselt ka kolmanda maailma riikides. · Kõik mailma riigid kindlat poolt sellises bipolaarses (ehk kahepooluselises) maailmas valida ei soovinud ja moodustasid nn. mitteühinemisliikumise (kujunes välja 1950-1960.vahetuseks), ent see oli pigem meelestatud lääneriikide vastaselt (seda näitavad ka mitteühinemisliikumise liidrikohtadel olnud meeste nimed ja riigid - Tito Jugoslaaviast; Nasser Egiptusest; Castro Kuubast jne.). · Vt. Üldajalugu XII klassile. Lk 60-64. Lähiajalugu. Lk 138-140. IV Sõjalised liidud: NATO asutamine (1949 aprillis): · NATO (Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon) - riikidevaheline sõjalis-poliitiline liit, mille eesmärgiks oli ühiste jõududega NLi sõjalise ekspansiooni peatamine. · Asutajateks 12 riiki - Benelux`i riigid (Belgia, Holland, Luxenburg), Suurbritannia ja Prantsusmaa,
Rootsis toodetav automark Volvo Rootsis toodetav sõjamasin JAS 39 Gripen 5 RAHVASTIK Rootslase oodatav eluiga on maailma kõrgemate hulgas. 12. augustil 2004 ületas Rootsi rahvaarv esimest korda 9 miljoni piiri. 86,7% elanikkonnast on etnilised rootslased. Suurim vähemusrahvus on soomlased (2%). Teised suured etnilised grupid pärinevad teistest Põhjamaadest, endisest Jugoslaaviast ja Lähis-Idast. Lisaks on tähtis mõju algasukatel saamidel, kes elavad Põhja-Rootsis. Ligi 12% elanikest on sündinud välismaal ning üks viiendik elanikest on immigrandid või immigrantide järeltulijad. 77% rootslastest on luteri usku. Rootsi rahvastiku tihedus valdade kaupa 6 HUVITAVAID FAKTE ROOTSI KOHTA Kõrgharidus on Rootsis kõigile (seni veel ka välismaalastele) tasuta.
1.2 Rahvastik Taani Kuningriigis elab ligi 5,5 miljonit elanikku. Rahvastiku tihedus keskmiselt 127 elanikku ruutkilomeetri kohta on suurem kui naabermaades Norras ja Rootsis, kuid väiksem kui Saksamaal. 85% taanlastest elab linnas ja 15% maal. Keskmine eluiga meestel on 76 ja naistel 80 aastat. 2008. aasta alguses moodustasid Taanis elavatest immigrantides ja nende järeltulijatest türklased 57 000, endisest Jugoslaaviast pärit inimesed 40 000, iraaklased 29000, sakslased 28 000, liibanonlased 23 000 ja poolakad 21 000. Taanis elab ka üle 500 Eesti päritolu inimese. 2007. aastal väljastati eestlastele 155 tööluba. 83% Taani rahvastikust on luterlased, 3,5% on islamiusulisi ja 1% katoliiklasi. Teised usutunnistused jäävad alla 1% rahvastikust. Riigikeel on taani keel. Ärikeelena on praktiliselt kõikjal võimalik kasutada inglise keelt. Jüüti poolsaare lõuna osas (Saksamaa piiri lähedal)
Rootsi tähtsaimad ekspordipartnerid olid 2010. aastal: Saksamaa 10,5% Norra 9,8% Suurbritannia 7,8% Taani 6,9% Soome 6,5% Ameerika Ühendriigid 6,4% Holland 5,2% Prantsusmaa 5,2% Belgia 4.3% Demograafia Rootsis on maailma üks kõrgeim oodatav eluiga. 12. augustil 2004.a. ületas Rootsi rahvaarv esimest korda 9 000 000 piiri. 86.7% elanikkonnast on etnilised rootslased. Suurim vähemus on 2%-ga soomlased. Teised suured etnilised grupid pärinevad teistest Põhjamaadest, endisest Jugoslaaviast ja Lähis-Idast. Lisaks on tähtis mõju algasukatel saamidel, kes elavad Põhja- 9 Rootsis. Hetkel on ligi 12% asukatest sündinud välismaal ning üks viiendik elanikest on immigrandid või immigrantide järeltulijad. 10 KEEL Rootsi keel on põhjagermaani keel, mis väga lähedane taani ja norra keelega, see erineb neist häälduse ja ortograafia poolest
Indiast rännati välja demograafiline plahvatus, tasuv töö teistes riikides. Aafrikast väljaränne orjade väljaviimine 17.-19.saj. Prantsusmaalt rännati Põhja- Aafrikasse, Venemaalevähe asustatud piirkondadesse või endistesse asumaadesse. Ida- Aasiast Ameerikasselepingutöölised. Hilisemad ränded: Rännati Lääne- Euroopasse kiiresti areneva majanduse jaoks tuli tööjõudu esialgu Euroopa lõunapoolsematest riikidest Hispaaniast, Portugalist, Itaaliast, Jugoslaaviast, hiljem Türgist, Kreekast, Alzeeriast, Marokost. Rännatakse Põhja- Ameerikasse- kõige rohkem Euroopast, Mehhikost, Kariibi saartelt, Ladina- Ameerikast. Kasvab ka immigrantide hulk Aasiast. Enam, kui pool väljarändajatest kogu maailmas suunduvad USA-sse ja Kanadasse. Ränne Lähis-Ida naftariikidesse seoses naftahindade tõusuga maailmas ja sealsete sissetulekute suurenemisega. Egiptusest, Jordaaniast, Pakistanist, Indiast, Filipiinidelt, Indoneesiast. 16.Linnastumine.
palju uusi riike. (Eesti, Läti, Leedu, Soome, Poola, Tšehhoslovakkia ja Jugoslaavia iseseisvusid) Pärast teist maailmasõda jäid Lääne-Euroopas piirid samaks, aga idapool muutusid piirid palju. NSV annekteeris Eesti, Läti ja Leedu. Nõukogude Liidu alad laienesid ka Soome, Tšehhoslovakkia ja Rumeenia arvelt. Saksamaast sai kaks eraldi riiki. 1991. aastal said Eesti, Läti ja Leedu taas iseseisvateks Jugoslaaviast eraldusid Sloveenia, Horvaatia ja Makedoonia. Venemaast sai Venemaa. 1993. jagunes Tšehhoslovakkia Tšehhiks ja Slovakkiaks. Jugoslaavia endistel aladel on praeguseks 7 erinevat riiki. 4. Millised riigid kuuluvad Euroopasse poliitiliselt ja majanduslikult, kuid mitte geograafiliselt? V: Taga-Kaukaasia riigid Gruusia, Armeenia, Aserbaidzaan. Istanbul, Türgi 5. Millistest rahvastikuprotsessidest oleneb riigi rahvaarv? V: Sõjad, ränne, haigused, sünnid, surmad 6
umbes 16% territooriumist[2]. 1.2 Rahvastik Taani Kuningriigis elab ligi 5,5 miljonit elanikku. Rahvastiku tihedus keskmiselt 127 elanikku ruutkilomeetri kohta on suurem kui naabermaades Norras ja Rootsis, kuid väiksem kui Saksamaal. 85% taanlastest elab linnas ja 15% maal. Keskmine eluiga meestel on 76 ja naistel 80 aastat[2]. 2008. aasta alguses moodustasid Taanis elavatest immigrantides ja nende järeltulijatest türklased 57 000, endisest Jugoslaaviast pärit inimesed 40 000, iraaklased 29000, sakslased 28 000, liibanonlased 23 000 ja poolakad 21 000. Taanis elab ka üle 500 Eesti päritolu inimese. 2007. aastal väljastati eestlastele 155 tööluba[2]. 83% Taani rahvastikust on luterlased, 3,5% on islamiusulisi ja 1% katoliiklasi. Teised usutunnistused jäävad alla 1% rahvastikust. Riigikeel on taani keel. Ärikeelena on praktiliselt kõikjal võimalik kasutada inglise keelt. Jüüti poolsaare lõuna osas (Saksamaa piiri lähedal)
Rootsi on alati silma paistnud sellega , et annab poliitilistele põgenikele varjupaika. Nii on seal kaitset leidnud paljud 1970 . aastail Ladina Ameerika diktatuuride eest põgenenud inimesed . Rootslase oodatav eluiga on maailma kõrgemate hulgas . 12 augustil 2004 ületas Rootsi rahvaarv esimest korda 9 miljoni piiri . 86,7% elanikkonnast on etnilised rootsaled . Suurim vähemusrahvus on soomlased ( 2%) . Teised suured etnilised grupid pärinevad teistest Põhjamaadest , endisest Jugoslaaviast ja Lähis Idast . Lisaks on tähtis mõju algasukatel saamidel , kes elavad Põhja Rootsis . Ligi 12% elanikest on sündinud välismaal ning üks viiendik elanikest on immigrandid või immigrantide järeltulijad . 77% rootslastest on luteri usku . Suurimad linnad ( elanike arv ) Stockholm ...... 685 000 Göteborg ...... 434 000 Malmö ...... 237 000 Uppsala ...... 168 000 Rootsi rahvastiku tihedus valdade kaupa . Haridus
Punaarmee tungis Poolasse, liikus edasi Varssavi poole. Poolas alustatud vastupanuliikumise ülestõusu surus Punaarmee maha. Stalin sai Poolas võimule panna sobiva valitsuse. Sakslastel tuli Eestist, Leedust, Lätist taganeda ja tagasi tõmbuda. 1944. Suvel ründasid Nõukogude väed Soomet, murdsid läbi Mannerheimi liini, Soome sõjajõud jäid purustamata.. 1944 sõlmis Soome NSV Liiduga vaherahu ja väljus sõjast. 1944 okupeeris Punaarmee Rumeenia ja Bulgaaria, sakslased löödi välja Jugoslaaviast. Saksa väed okupeerisid ungari ja kukutasid selle valitsuse. 13) Normandia dessant Punaarmee edu soodustas see, et Hitler pidi suure osa üksustest Prantsusmaal hoidma. Hitler lootis selle kiirelt purustada ja paisata kõik jõud idarindele. 6. Juuni 1944 maabusid lääneriikide sõjajõud Põhja-Prantsusmaal Normandias. Saksa kaitse varises suve lõpuks kokku. 25. August 1944 vabastasid liitlasväed Pariisi. 14) Hitleri-vastase koalitsiooni kujunemine (Atlandi Harta, Teheran, Jalta, ÜRO)
22.juuni- pealetung sakslaste tsentri vastu. Punaarmee tungis Poolasse, liikus varssavi poole. 1.aug alustas Poola vastupaniliikumine ülestõusu. Stalin peatas Punaarmee edasitungi ja lasi sakslastel Varssavi ülestõusu maha suruda. Sakslastel tuli taganeda Eestist, Lätist ja tõmbuda nn Kuramaa kotti. 1944 rünas Vene Soomet, murti läbi Mannerheimi liinist. Septembris sõlmisid nad vaherahu. 1944 okupeeris Punaarmee Rumeenia ja Bulgaaeia. Sakslased löödi välja ka Jugoslaaviast. Sakslased okupeerisid sõjast väljuda üritanud Ungari.
Sakslastel tuli taganeda Eestist, Leedust ja suuremast osast Lätist ning tõmbuda sügiseks kaitsele nn Kuramaa kotti. 1944.aasta suvel ründasid NSVL väed suurte jõududega Soomet, murdes läbi Mannerheimi liini, kuid Soome sõjajõud jäid purustamata. 1944 asptembris sõlmis Soome NSVL-iga vaherahu ning väljus sõjast. 1944.aasta sügisel okupeeris Punaarmee Rumeenia ja Bulgaaria, koos kohalike partisanidega lõi punavägi sakslased välja ka Jugoslaaviast. Sõjast üritas väljuda ka Ungari, kuid Saksa väed okupeerisid selle ja kukutasid seadusliku valitsuse. Normandia dessant 6.juunil 1944 maabusid lääneriikide sõjajõud Põhja-Prantsusmaal Normandias. Kuigi Saksa väed üritasid neid peatada, varises suve lõpuks Saksa kaitse kokku. 25.augustil 1944 vabastasid liitlasväed Pariisi. Maailm sõjas Totaalne sõda
idaosa lääneosale kaotanud ligi 600 000 inimest. Siserände põhjuseks on Ida-Saksamaa tööpuudus. II maailmasõja jäljed ja 4 aastakümment Saksa Demokraatliku Vabariigi diktatuuri on idapoolsetes liidumaades ikka veel nähtavad. Kuigi taasühinemine toimus 1990. aastal, pole ida ja lääne sulandumine veel täielikult õnnestunud. Toimub ka suur sisseränne. Saksamaal on 16 miljonit mittesakslast. Sisse rännatakse peamiselt Türgist. Üha enam on immigrante sisserännanud ka endisest Jugoslaaviast, Itaaliast ja Kreekast. Sisserände põhjuseks on parem elukvaliteet. Saksamaa palgad ja sellest tulenevalt elustandard on üks maailma kõrgemaid ja erinevus Ida-Saksamaagagi väheneb, kusjuures idasakslaste palgad on samuti suuremad kui enamus Euroopa riikides. Vaatamata majanduskriisile on Saksamaa SKP kasvanud kolmandas kvartalis 0,7%. Majanduskasvu on hoogustanud ekspordinõudluse paranemine, investeeringud seadmetesse a ehitusse ning eratarbimise elavnemine.
keskkonna tingimused. Hõredamini asustatud piirkonnad on põhja pool ning mägisema pinnamoega aladel.Seal on kehvemad elamistingimused,keskkonna tingimused,suuremad kulutused mugavale elule ja muule.2005. aastal oli rahvastiku loomulik juurdekasv 9636 ning migratsioonil põhinev rahvaarvu juurdekasv 27 111 inimest. 86,7% elanikkonnast on etnilised rootslased. Suurim vähemus on soomlased (2%). Teised suured etnilised grupid pärinevad teistest Põhjamaadest, endisest Jugoslaaviast ja Lähis-Idast. Lisaks on tähtis mõju algasukatel saamidel, kes elavad Põhja-Rootsis. 2005. aasta lõpu seisuga elas Rootsis 480 000 võõrrriigi kodanikku. Välismaal sündinud elanikke oli Rootsis kokku registreeritud 1,25 miljonit, kellest suurima osa moodustasid Soomest (183 000), eks-Jugoslaaviast (72 000), Bosnia ja Hertsegoviinast (ca 55 000), Iraagist (72 500), Iraanist (54 500), Poolast (46 200), Norrast (44 700), Taanist (42 000),
kauemaks kui pooleks aastaks seisma. Suuremat edu saavutas Ukrainas, jõudes välja Rumeenia piirini. Punaarmee tungis Poolasse liikudes Varssavi poole. Stalinil õnnestus Poolas võimule panna endele sobiv valitsus. 1944 suvel ründasud Nõukogude väed Soomet, murdes läbi Mannerheimi liini, kuid Soome sõjajõud jäid purustamata. 1944. septembris sõlmis Soome NSV Liiduga vaherahu ning väljus sõjast. 1944 sügisel okupeeris Punaarmee Rumeenia ja Bulgaaria, lõi sakslased välja ka Jugoslaaviast. Normandia dessant 6. juunil 1944 maabusid lääneriikide sõjajõud Põhja-Prantsusmaal Normandias. Saksa väejuhatus ei suutnud piisavalt kiiresti reageerida. Saksa kaitse varises kokku. 25.08.1944 vabastasid liitlasväed Pariisi. Niisama lihtsalt Saksamaale sisse tungida liitlasvägedel siiski ei õnnestunud. Teise maailmasõja lõpp Hitleri-vastane koalitsioon tugines ametlikult 1941 Roosevelti ja Churchilli poolt alla
· Stockholmi metsakalmistu Skogskyrkogården (1994) · Tanumi kaljumaalingud (1994) · Viikingiasundused Birka ja Hovgården (1993) · Visby hansalinn (1994) Rahvastik Rootslase oodatav eluiga on maailma kõrgemate hulgas. 12. augustil 2004 ületas Rootsi rahvaarv esimest korda 9 miljoni piiri. 86,7% elanikkonnast on etnilised rootslased. Suurim vähemusrahvus on soomlased (2%). Teised suured etnilised grupid pärinevad teistest Põhjamaadest, endisest Jugoslaaviast ja Lähis-Idast. Lisaks on tähtis mõju algasukatel saamidel, kes elavad Põhja-Rootsis. Ligi 12% elanikest on sündinud välismaal ning üks viiendik elanikest on immigrandid või immigrantide järeltulijad. 77% rootslastest on luteri usku. Keeled Rootsi keel on põhjagermaani keel, mida kõneldakse Rootsis, Soome lääne- ja lõunarannikul, Ahvenamaal, samuti siin-seal Ameerika Ühendriikides. Varem elasid rootsikeelsed nn
Mai Algab 300 000 juudi küüditamine Poolast ja 23 000 juudi küüditamine Saksamaalt ja Austriast 4 mai Toimus esimene gaasikambri testimine Birkenaus 10 juuni Toimus 350 Poola vangi massiline põgenemise katse. 7 õnnestus põgeneda, 300 said surma Juuli Algab 60 000 juudi küüditamine Hollandist 29 juuli Esmakordselt said liitlasväed teada, mis toimub Auschwitzi laagris August Algab 25 000 juudi küüditamine Belgiast ja 10 000 juudi küüditamine Jugoslaaviast Detsember Saabusid esimesed juudid Norrast Aasta lõpp SS-lastest doktorid alustasid inimkatsete tegemist 1943 26 veebruar Birkenaus lood mustlasperede laagrid Märts Algas 55 000 juudi küüditamine Kreekast 22 märst 25 juuni Birkenausse ehitatakse 4 krematooriumi ja gaasikambrit. 19 juuli Poodi avalikult 12 Poola vangi 9 september Loodi Theresienstadti perekonna laager Oktoober Algab 7500 juudi küüditamine Itaaliast 1944
Iseloomusta ja analüüsi graafiku abil rahvaarvu muutumist selles riigis. Perioodist 1965-1970 on rahvaarvu hüppeline kasv, st et ligikaudu 4000 inimese võrra suurenemine. Alates 1975. aastast kuni 1985.ndani on riigis populatsioon vaikselt alanenud. 1985 aastast alates on aga populatsioon uuesti kasvanud. Saksamaa rahvaarv on 82 060 000. Umbes 92% moodustavad sakslased. Riigis elab umbes 6,9 mln. välismaalast. Kõige rohkem on türklasi, teisel kohal on põgenikud Jugoslaaviast. Aastas satub Saksamaale kuni 1 miljon sisserändajat, kellest osa on nn. volgasakslased Venemaalt. Sündimus ja suremus on väikesed (11-12 o/oo), iive enamasti negatiivne. Sellest võib järeldada, et tegemist on demograafilise kriisiga, nullkasv. Liinades elab 84% rahvastikust, ka maarahvas on eluviisilt linnastunud. Rohkesti on nii väikesi, keskmisi kui ka linnastuks kasvanud suuri linnu. Suurim linn on Berliin, suurim linnastu Ruhr (üle 4 mln. el.)
Selline teguviis hirmutas bosnialasi, horvaate ja sloveene, kes kartsid, et Milosevic võib oma kasvavat võimu kasutada sarnaste repressioonide kehtestamiseks nende suhtes. Nimetatud vabariikide rahvuslased nägid oma võimalust lahkulöömiseks. Nende rahvuslaste hulgas oli edukamate ja sõjakamate seas Horvaatia Franjo Tudjman, endine Jugoslaavia armee kindral. 1990. aastal valiti ta Horvaatia liidriks. Oma kampaania ajal tõotas ta viia vabariik Jugoslaaviast välja täielikule iseseisvusele. Tema võit tõi paanika neisse Horvaatia piirkondadesse, kus elasid serblased. Neil olid elavad mälestused 1940. aastatest ja nad kartsid, et nendest saavad tapatalgute teise ringi ohvrid. Kaugel sellest, et hajutada Horvaatias elavate serblaste kahtlusi, tundus Tudjman kinnitavat nende halvimaid kartusi. Ta eemaldas konstitutsioonilise määruse, mis garanteeris vähemusgruppidele erilise kaitse, ja võttis tarvitusele rahvusliku sümboli, mis oli küll
umbes 16% territooriumist 1.2. Rahvastik Taani Kuningriigis elab ligi 5,5 miljonit elanikku. Rahvastiku tihedus keskmiselt 127 elanikku ruutkilomeetri kohta on suurem kui naabermaades Norras ja Rootsis, kuid väiksem kui Saksamaal. 85% taanlastest elab linnas ja 15% maal. Keskmine eluiga meestel on 76 ja naistel 80 aastat. 2008. aasta alguses moodustasid Taanis elavatest immigrantides ja nende järeltulijatest türklased 57 000, endisest Jugoslaaviast pärit inimesed 40 000, iraaklased 29000, sakslased 28 000, liibanonlased 23 000 ja poolakad 21 000. Taanis elab ka üle 500 Eesti päritolu inimese. 2007. aastal väljastati eestlastele 155 tööluba. 83% Taani rahvastikust on luterlased, 3,5% on islamiusulisi ja 1% katoliiklasi. Teised usutunnistused jäävad alla 1% rahvastikust. Riigikeel on taani keel. Ärikeelena on praktiliselt kõikjal võimalik kasutada inglise keelt. Jüüti poolsaare lõuna osas (Saksamaa piiri lähedal)
Rootsi kõrgeimad punktid on Kebnekajse (2104 m üle merepinna, varasematel mõõtmistel 2111 m ja 2117 m) ja Sarek (2090 m). RAHVASTIK Rootsis elas 1996. aasta juuli andmete kohaselt 8 900 954 inimest. Rootsi on maailma üks kõrgeima oodatava elueaga riik. 12. augustil 2004 ületas Rootsi rahvaarv esimest korda 9 miljoni piiri. 86,7% elanikkonnast on rootslased. Suurim vähemus on soomlaseid (2%). Teised suured grupid pärinevad teistest Põhjamaadest, endisest Jugoslaaviast ja LähisIdast. Lisaks on tähtis mõju algasukatel saamidel, kes elavad PõhjaRootsis. Ligi 12% elanikest sündinud välismaal ning üks viiendik elanikest on immigrandid või immigrantide järeltulijad. Kogu Rootsi elanikkonnast 90% elab maa lõuna osas. Kõigist elanikest elab linnades 83,4% (1985. aasta andmed), suurlinnad: Stockholm (703 600), Göteborg (444 600), Malmö (242 700). Keskmine eluiga: meestel 75,62 aastat, naistel 80,63 aastat.
31 Kurski lahing 1943. aasta suvel. See oli II maailmasõja suurim tankilahing. NSVL võitis. 32 1944 murrab punaarmee läbi Leningradi blokaadi, tungitakse Poola, kus lastakse sakslastel seal tekkinud vastupanuliikumine maha suruda, et siis panna Poolas võimule endale sobiv valitsus.1944 jõutakse juba ida-Preisimaa piirini, okupeeritakse Rumeenia ja Bulgaaria, sakslaste väed lüüakse välja ka Jugoslaaviast. 33 1945. jaanuar Nõukogude Liidu väed jõuavad Saksamaa pinnale. Suur pealetung algas märtsis. Samal ajal lähenesid lääne poolt Saksamaale lääneliitlased. Punaarmee ja lääneliitlaste (USA) kohtumine toimus 25. aprillil 1945 Elbe jõe ääres. 4.Rahvusvahelised suhted Atlandi harta- 14.aug 1941, Atlandi ookean; osalesid USA ja Suurbritannia; tähtsamad otsused: allakirjutanud riigid ei taotle uusi territooriume, rahvastel on õigus valida oma
kuid rinne peatus Narva all pooleks aastaks (Sinimägede lahingud) ❧ 22. juuni 1944 Punaarmee pealetung Valgevenes: sakslased purustati ja rinne liikus edasi Poolasse (peatus ligi pooleks aastaks) ❧ Suvi 1944 Punaarmee murdis Soome: Jätkusõja lõpp ja Soome väljumine sõjast ❧ Sügis 1944 Punaarmee purustas väegrupi Nord: sakslased taandusid nn Kuramaa kotti ❧ Sügis 1944 Punaarmee okupeeris Rumeenia ja Bulgaaria ning sundis sakslased lahkuma Jugoslaaviast ❧ https://www.youtube.com/watch?v=yWuYxu1JymA (1.18.16 / 1.23.10) ❧ https://www.youtube.com/watch?v=gr-eDR_QGD0 (3.21 / 48/58) Normandia dessant (D-Day) ❧ 6. juuni 1944 maabusid lääneriikide sõjajõud Põhja-Prantsu smaal Normandias ❧ 25. august 1944 vabastati Pariis ❧ http://www.history.com/to pics/world-war-ii/d-day ❧ http://www.smithsonianm ag.com/videos/category/hi story/archival-footage-of-d -day/?no-ist
· Punaarmee tungis Poolasse, liikus Varssavi poole. · aug. alustas Poola vastupanuliikumine ülestõusu. · Stalin peatas Punaarmee edasitungi ja lasi sakslastel Varssavi ülestõusu maha suruda. · Sakslastel tuli taganeda Eestist, Leedust ja Lätist ja tõmbuda nn Kuramaa kotti. · 1944 ründas Vene Soomet, murti läbi Mannerheimi liinist. Sept. sõlmisid nad vaherahu. · 1944 okupeeris Punaarmee Rumeenia ja Bulgaaria. · Sakslased löödi välja ka Jugoslaaviast. · Sakslased okupeerisid sõjast väljuda üritanud Ungari. Jalta konverents · 4.-11. veebruarini 1945 toimus Nõukogude Liidus Jalta konverents. · Osalejad jällegi Churchill, Roosevelt ja Stalin. · Jaltas otsustati sõjajärgne maailma jagamine võitjate vahel (samuti Saksamaa jaotamine okupatsioonitsoonideks NSVLi, USA, Inglismaa ja Prantsusmaa vahel). · Asustati ÜRO. Sõja lõpp · 10. veebr. 1947 kirjutati Pariisis rahukonverentsil rahulepingutele alla.
sakslased Rommeli juhtimisel tulid veebruaris 1941 appi - algas kõrbesõda Suessi kanali hõivamise pärast. 9. Sõda levib Balkanile Itaallased tahtsid 1940.a. oktoobris vallutada Kreekat, aga jäid hätta. Sakslased tulid appi ning vallutasid aprillis 1941 nii Kreeka kui Jugoslaavia (põhjus – Kreekast oleks britid ulatunud pommitama Rumeenia naftavälju). Moodustati Horvaatia marionettriik, suurem osa Jugoslaaviast okupeeriti. Balkani operatsiooni tõttu lükkus sõda NSVLi vastu edasi 5 nädalat talve poole. 10. mai – Hessi lend Šotimaale. II Sõda kujuneb maailmasõjaks 1. Kallaletung Nõukogude Venemaale 1940. sügisel oli selge, et Britanniat ei vallutata, Saksamaa, Jaapan ja Itaalia sõlmisid Kolmikpakti. Saksamaa võttis suuna sõjale NSVLga - töötati välja Barbarossa plaan. - 22.juuni 1941 - Saksamaa tungis NSVL-i ja liikus kiiresti edasi kolmes suunas - lõunas Kiievi suunas
Majanduse juhtimine oli tsentraliseeritud, kehtis käsumajandus. Vahetult sõjajärgsed aastad, 1940.aastate teine pool, oli majanduslikult siiski raske. Kohe pärast sõda hakati ühendama turge ja erinevate riikide majanduslikud huvid põimusid. Ida-Saksamaa oli majanduslikult arenenuim sotsialistlik riik Ida-Euroopas. Rahvaarv oli kogu Saksamaa alal sõja lõppedes otsekohe kasvama hakanud tänu sellele, et NSV Liidust, Poolast, Tsehhoslovakkiast, Ungaris, Rumeeniast ja Jugoslaaviast pagendati etnilised sakslased. Ning kuigi Ida-Saksamaa oli küllaltki hästi arenenud tööstus, oli see Lääne aladel veelgi võimsam, eriti selle tõttu, et suur osa Idatsooni ettevõtete tööstusmasinatest viidi reparatsioonidena NSV Liitu. Sõjajärgsete piiridega lõigati Saksa Demokraatlikust Vabariigist ära osa tema tagamaadest idas, Saksamaa idaosa energiaga kindlustanud Sileesia söebasseinid ja Elbe alamjooksul asunud sadamad. Ida-Saksamaa majandussekretär oli Günter Mittag
Suur-Stockholm 1,9 miljonit elanikku) ja sadamalinnadesse Göteborgi (485 000 elanikku) ning Malmösse (271 000 elanikku). 2006. aastal oli rahvastiku loomulik juurdekasv 14 736 inimest ning migratsioonil põhinev rahvaarvu juurdekasv ca 24 000 inimest. 2006. aasta lõpu seisuga elas Rootsis ligi 492 000 võõrriigi kodanikku. Välismaal sündinud elanikke oli registreeritud kokku 1,17 miljonit, kellest suurima osa moodustasid Soomest (180 000), Iraagist (82 800), eks-Jugoslaaviast (73 000), Iraanist (55 700), Bosnia ja Hertsegoviinast (55 500), Poolast (51 700), Norrast (44 700), Taanist (44 400), Saksamaalt (43 000) ja Türgist (37 000) saabunud sisserändajad. Eestist tulnuid oli ligi 10 000. Viimasel ajal on märkimisväärselt suurenenud Iraagist pärit sisserändajate arv. 82% elanikkonnast kuulub luterlikku riigikirikusse. Muudest religioonidest on selgemalt määratletavad katoliiklaste, õigeusklike ning moslemite kogukonnad. 2.Poliitika 2.1
Ameerikas; teine maailm- sotsialistlikud riigid). Seetõttu toimus maailma jagunemine vastandlikeks leerideks osaliselt ka arenguriikides. · Siiski kõik riigid kindlat poolt sellises bipolaarses (ehk kahepooluselises) maailmas valida ei soovinud ja moodustasid nn. mitteühinemisliikumise (kujunes välja 1950- 1960.vahetuseks), ent see oli pigem meelestatud lääneriikide vastaselt (seda näitavad ka mitteühinemisliikumise liidrikohtadel olnud meeste nimed ja riigid- Tito Jugoslaaviast; Nasser Egiptusest; Castro Kuubast jne). 2 2. Külma sõja sündmused, kriisid ja kriisikolded (kronoloogilises järjestuses): 2.1. Potsdami konverents: (1945.a. suvi): Vt. II maailmasõja aegsed konverentsid ja Potsdami konverentsi otsused Saksamaa suhtes. 2.2. Trumani doktriin: (1947) (Vt. ka õpik lk.52): · See oli USA presidendi välispoliitiline kava anda sõjalist ja majanduslikku abi
Ükskõik milline liikumine talust või külast toimub peaasjalikult ainult linna poole. Enamikus Loode-Euroopas ja Jaapanis, varasem emigrantide väljavool on asendunud lihttööliste sissevooluga vähemarenenud maadest. Nii leiame pidevaid rändevooge Suurbritanniasse, Hollandisse, Belgiasse, Prantsusmaale, Põhja-Itaaliasse, Sveitsi, Rootsi, Taani, Saksamaale ning arvatavasti ka Kirde-Hispaaniasse. Immigrandid tulevad Soomest, Lõuna-Jugoslaaviast, Bulgaariast, Lõuna- Hispaaniast, Kreekast, Alzeeriast, Maltalt, Türgist, Küproselt ning Briti-ja Prantsuse kolooniatest. Ruumiline levimine faasis II ja III on jätkunud maaelust väljarändega, kuid sihtkohad on muutunud. Riiklikul tasandil, kõige suuremad ränded toimuvad suuremate ja väiksemate metropolide poole. Elanikkonna siirete iseloom ja maht reageerib pakutavatele majanduslikele tingimustele.
kolmanda maailma riigid (esimene maailm- turumajanduslikud lääneriigid, teine maailm- sotsialistlikud riigid). Kõik riigid kindlat poolt sellises kahepooluselises maailmas valida ei soovinud ja moodustasid nn mitteühinemisliikumise (kujunes välja 1950.-1960.vahetuseks). Mitteühinemisliikumine oli külma sõja aastatel siiski pigem meelestatud lääneriikide vastaselt (nt olid selle liikumise liidriteks J.B.Tito Jugoslaaviast, G.A.Nasser Egiptusest jt). 2. Külma sõja kriisikolded 1940.-1950.aastatel: 2.1. Trumani doktriin ja Marshalli plaan: Teise maailmasõja lõppedes alustas NSV Liit Ida-Euroopas sovietiseerimist (e nõukogustamist) ning suurendas survet Kreekale ja Türgile, andes abi Kreeka kommunistidele sealses kodusõjas ning esitas territoriaalseid nõudmisi sõjas neutraalseks jäänud Türgile. Kuna
Aasta sündmused Narva all pandi punaväe edasitung kauemaks kui pooleks aastaks seisma Punaarmee jõudis Ukrainas välja Rumeenia piirini 22 juunil 1944 algas Nõukogude vägede pealetung sakslaste tsentri vastu Punaarmee tungis Poolasse, liikudes edasi Varssavi poole 1944 aasta septembris sõlmis Soome NSVL vaherahu ning väljus sõjast 1944 aasta sügisel okupeeris Punaarmee Rumeenia ja Bulgaaria, koos kohalike partisanidega lõi punavägi sakslased välja ka Jugoslaaviast. II maailmasõja aegsed konverentsid II maailmasõja lõpp ja tagajärjed Sõjas hukkus kokku 60 miljonit inimest, kõige rohkem NSVL Balti riigid jäid NSVL mõju alla, tema kontrolli alla läks Kesk- ja Ida- Euroopa, see tõi omakorda kaasa kommunistliku bloki ehk Teise Maailma tekke. Tagajärjeks oli esialgu Euroopa ning seejärel kogu maailma lõhestumine ning külma sõja algus sõjakuriteod ja Nürbnbergi protsess
langenud mõne sõjaka suurriigi mõju alla. Eesti, Läti ja Leedu olid inkorporeeritud Nõukogude Liidu koosseisu. Poola oli likvideeritud selle idaosa annekteeris Nõukogude Liit, Saksamaa okupatsiooni alla langenud alast loodi kindralkubermang administratiivkeskusega Krakowis. Tsehhoslovakkia territooriumil eksisteeris Böömi- ja Määrimaa nime kandev Saksamaa protektoraat, ning ka Ungari kasuks amputeeritud Slovakkia oli iseseisev vaid nominaalselt. Jugoslaaviast jäid alles Saksamaa kontrolli all olev "iseseisev" Horvaadi riik ja Saksa sõjaväelisest valitsusest täielikult sõltuv Serbia, endise liitriigi äärealad jagati Saksamaa, Itaalia, Ungari ja Bulgaaria vahel. Kreeka allutati Saksa ja Itaalia sõjaväevõimudele. Lääne-Euroopas oli Saksamaa okupeerinud Taani, Norra, Madalmaad, Belgia, Luksemburgi ning 2/3 Prantsusmaast (ülejäänud Prantsusmaad valitses Vichy linnast marssal Petaini marionetlik valitsus)
ettevõtete turuolukorda, otsustas valitsus. Tegemist oli autoritaarsusele kalduva või vähemalt avalikkuse eest varjatud valitsemisstiiliga. 1924. aasta majanduspoliitilise pöörde ühe tulemusena muutus majanduspoliitika demokraatlikuks ja avalikuks. Kui analüüsida Eesti stabiliseerimisreformide edukust, siis selgub, et eeltingimuste poolest sarnaste riikidega võrreldes jäi Eesti stabiliseerimispoliitika mõttes edukuselt maha Tsehhoslovakkiast ja Lätist ning ilmselt ka Jugoslaaviast ja Leedust, ent oli edukam Austriast, Saksamaast, Nõukogude Venemaast ja Ungarist, kus hüperinflatsiooni ei suudetud vältida. Eesti krooni devalveerimine 1933. Aastal Poliitiline ja majanduslik taust Aastatel 19291933 maailma haaranud suure depressiooni näol oli tegemist viimase kahe sajandi raskeima majanduskriisiga, mil töötus ulatus paljudes tööstusriikides üle 25 protsendi ja tööstustoodangu maht langes keskmiselt 1908.-1909. aasta tasemele. Kriis muutis
turumajanduslikud lääneriigid, teine maailm- sotsialistlikud riigid). Kõik riigid kindlat poolt sellises kahepooluselises maailmas valida ei soovinud ja moodustasid nn mitteühinemisliikumise (kujunes välja 1950.- 1960.vahetuseks). Mitteühinemisliikumine oli külma sõja aastatel siiski pigem meelestatud lääneriikide vastaselt (nt olid selle liikumise liidriteks J.B.Tito Jugoslaaviast, G.A.Nasser Egiptusest jt). Külm sõda Selle all mõisteti NSV Liidu ja idabloki vastasseisu demokraatlike lääneriikidega, mis ei viinud küll otsese sõjalise konfliktini. Külm sõda seisnes vastastikuses propagandas ja luures, vastandlike sõjaliste blokkide moodustamises (nt NATO ja VLO) ning võidurelvastumises. Külma sõja konfliktidele on iseloomulik asjaolu, et suurriigid ise
Avaldunud on kõige sagedamini sotsiaaleetikas: arusaamades abielust ja perekonnast, elukutsest ja tööst. RAHVASTIK. Rootsis elas 1996. aasta juuli andmete kohaselt 8 900 954 inimest. Rootsi on maailma üks kõrgeima oodatava elueaga riik. 12. augustil 2004 ületas Rootsi rahvaarv esimest korda 9 miljoni piiri. 86,7% elanikkonnast on etnilised rootslased. Suurim vähemus on soomlaseid (2%). Teised suured etnilised grupid pärinevad teistest Põhjamaadest, endisest Jugoslaaviast ja Lähis-Idast. Lisaks on tähtis mõju algasukatel saamidel, kes elavad Põhja-Rootsis. Ligi 12% elanikest sündinud välismaal ning üks viiendik elanikest on immigrandid või immigrantide järeltulijad. Kogu Rootsi elanikkonnast 90% elab maa lõuna osas. Kõigist elanikest elab linnades 83,4% (1985. aasta andmed), suurlinnad: Stockholm (703 600), Göteborg (444 600), Malmö (242 700). Keskmine eluiga: meestel 75,62 aastat, naistel 80,63 aastat. Rahvuslik koosseis:
annaabi.ee 
