Referaat Josip Broz Titost. (1)

Carl Robert Jakobsoni nimeline gümnaasium
J. Tito
Referaat
Viljandi 2009
Sissejuhatus
Josip Broz Tito elas aastatel 1892 – 1980 ja oli Jugoslaavia kommunistlik poliitik . Ta valitses Jugoslaavia riiki aastast 1943 kuni oma surmani aastal 1980.
Josip Broz Tito
Noorus
Josip Broz Tito sündis 1892. aastal regioonis nimega Kumrovec, mille asemel on tänapäeval Horvaatia . Ta oli Franjo ja Marija Brozi seitsmes laps. Ta isa oli horvaatlane, aga ta ema oli sloveenlane.
Kui Josip oli mõned noorusaastad elanud oma vanaisaga Podsreda külas, läks ta 1900. aastal põhikooli Kumrovecis. Põhikool oli Jugoslaavias sellel ajal 4 klassi. Ta jäi teist klassi kordama ja lõpetas kooli 1905. aastal. 1907. aastal läks ta lukksepa õpipoisiks. Kolm aastat hiljem liitus ta metallurgia töötajate ühinguga ja samal aastal ka Horvaatia ning Sloveenia sotsiaaldemokraatliku parteiga. Paar järgnevat aastat töötas ta paljudes erinevates töökohtades kuni 1913. aastal värvati ta Austria-Ungari sõjaväkke. Seal sai ta seersandiks ning aasta hiljem sai ta hõbemedali vehklemisvõistlustel. Kui 1914. aastal hakkas esimene maailmasõda saadeti ta Ruma linna, kus ta arreteeriti sõjavastase propaganda eest. Järgmise aasta alguses saadeti ta idarindele Venemaa vastu võitlema. 25. märtsil 1915 Bukovinas sai ta tõsiselt vigastada ning venelased võtsid ta vangi.
Enne teist maailmasõda
Josip Tito oli kolmteist kuud Venemaal haiglas ja peale seda saadeti Uurali mägedesse vangilaagrisse tööle. Seal valisid teised vangid ta laagri liidriks . 1917. aasta veebruaris põgeneti laagrist ja Tito ühines enamlaste grupiga. Kui ta proovis sama aasta juulis minna Soome, siis ta arreteeriti ja pandi Petropavlovski kindlusesse kinni kolmeks nädalaks. Ta saadeti jälle Uuralitesse, aga Josepil õnnestus teel sinna rongist põgeneda. Pärast pääsemist redutas ta Siberi linnas nimega Omsk. Seal abiellus ta Pelagija Belousovaga ja jäi sinna kuni 1920 aastani.
Kui Tito Jugoslaaviasse tagasi jõudis, ühines ta kommunistliku parteiga, mille populaarsus kasvas kiiresti. Kohe varsti aga kommunistlik partei keelustati . Tito osales kommunistide põrandaaluses tegevuses.
Järgmistel aastatel kolis ta mitu korda ning töötas erinevates kohtades. Paljudes töökohtades ta vallandati. 1928. aastal vahistati Tito kommunistliku tegevuse pärast ja saadeti vangi. Ta oli viis aastat Lepoglava vanglas , kus ta kohtas Moša Pijadet. Viimane sai Tito eeskujuks.
1934. aastal saadeti Josep Viini kommunistide komiteega kohtuma . Aasta hiljem rändas ta Nõukogude Liitu. Kaks aastat peale komiteega kohtumist saadeti ta uuesti tagasi Jugoslaaviasse, et puhastada sealne kommunistlik partei. 1937. aastal lasi Stalin Jugoslaavia kommunistliku partei peasekretäri tappa ning tema asemel sai võimule Tito.
Teine maailmasõda
1941. aasta 6. aprillil ründasid Saksamaa, Itaalia ja Ungari väed Jugoslaaviat. Saksamaa väed ründasid Belgradi kolme harulise jalaväega samal ajal, kui Saksa lennuvägi pommitas Belgradi ja teisi suuremaid Jugoslaavia linnasid. Jugoslaavia väed said lüüa ning 17. aprillil otsustati Saksa ohvitseridega kohtudes vastupanu lõpetada.
Josep Broz Tito rajas kommunistlikus parteis sõjaväe osakonna ning hakkas rahvast üles kutsuma, et võidelda ülemvõimu vastu. 1941. aastal, kui Saksamaa ründas Nõukogude Liitu, kutsus Tito kokku partei kohtumise ning seal nimetati ta sõjalise osa ülemaks. Loodi ka esimene relvastatud vastupanuüksus Euroopas. Vastupanu osutajaid kutsuti partisanideks.
Partisanid eesotsas Titoga võitlesid sakslaste vastu ning neil õnnestus vabastada mitmeid territooriume. Sakslased hakkasid aga selle eest karistama tavakodanikke. Iga surnud Saksa sõduri eest pidi surema sada jugoslaavlast ning iga vigastatud sõduri eest viiskümmend.
Sellest hoolimata võideti alasid vabaks ja kaitsti neid. Vabastatud kohtades loodi komitee, mis pidi toimima nagu valitsus. Seda komiteed hakati kutsuma Jugoslaavia Vabastamise Anti-Fašistlikuks nõukoguks. 1943. aastal nimetati Tito komitee presidendiks ja sama aasta neljandal detsembril kuulutas ta välja Jugoslaavia demokraatliku valitsuse, kuigi suur osa Jugoslaaviat oli ikka veel Saksa võimu all. Sakslased hakkasid aga panema rohkem ressursse partisanide hävitamiseks. Oli mitmeid lahinguid ning vastupanu peaaegu lämmatati, aga partisanid suutsid iga kord, kui hakkasid lüüa saama, põgeneda Saksa vägede käeulatusest välja. Tito sai mitmel rünnakul vigastada ning vähemalt kolm korda oleks peaaegu surma saanud.
Kui partisanid olid vastaste vastu 1943. aasta jaanuari ja juuni vahel üles astunud , vahetasid mitmed vastaste liitlased oma poolt ning toetasid nüüd Tito partisane . Langevarjudega visati abipakette otse partisanide peakorterisse. Sõlmiti lepe Tito ja redutava kuninga Peeter teise vahel, mis liitis nende valitsused üheks. Tito sai Jugoslaavia vägede juhatajaks.
1944. aasta 28. septembril tegi Josep lepingu Nõukogude Liiduga, mis lubas punaarmee ajutise sisenemise Jugoslaaviasse. Punaarmee abiga hävitati Saksa väed. Partisanide võidu järel kästi kõigil võõrastel vägedel Jugoslaaviast lahkuda.
Pärast teist maailmasõda
7. märtsil 1945 kutsus Tito kokku esialgse Jugoslaavia valitsuse, kus Tito oli peaminister . Otsustati teha sõjajärgsed valimised, et teha kindlaks valitsuse kord. Sama aasta novembris võitis Josep Broz Tito koos kommunistliku parteiga valimised. Teda nähti Jugoslaavia vabastajana ja tal oli väga suur populaarsus. 29. novembril 1945 vabastati kuningas Peeter teine ametist.
Peale seda tehti partisanide liikumisest Jugoslaavia sõjavägi ning see oli mingil ajal isegi tugevuselt neljas Euroopas. Moodustati ka salapolitseiüksus.
4. juunil kohtus Tito Jugoslaavia kiriku juhi Aloysius Stepinaciga ning neil oli lahkhelid katoliku kiriku osas. Järgmisel aastal arreteeriti Stepinac ning pandi 16 aastaks vangi. Sellega sai Jugoslaavia üheks Euroopa vähem usklikuks maaks .
Josep Broz Titot peeti esimestel aastatel pärast teist maailmasõda Stalinile väga ustavaks, kuid tegelikult pidas Stalin teda alati liiga iseseisvaks.
Tito ja Stalin
Kuna Jugoslaavia sai vastastest jagu ilma otsese punaarmee abita, tundsid inimesed, et neil on rohkem õigusi kui teistel idabloki riikidel. Sellepärast oli Jugoslaavial ja Nõukogude Liidul mõned vastuolud ning kuigi Tito ja Stalin olid liitlased, oli Nõukogude Liit seadnud valitsuses üles spioonide võrgustiku.
Paar aastat pärast teist maailmasõda leidis Tito Istra territooriumi, mis oli vallutatud Itaalia poolt kahekümnendatel. Ta tahtis selle ala enda valdusesse saada, kuid lääneriigid olid sellele vastu. Selle ala pärast oli mitmeid relvastatud kokkupõrkeid lääne ja Jugoslaavia vahel. Aastatel 1945-1948 lasti alla mitmeid USA lennukeid, mis Stalinile ei meeldinud.
Nõukogude Liit polnud veel valmis uueks sõjaks. Varsti hakkasid Stalin ja Josep kirja teel vaidlema . Broz Tito kirjutas, et Jugoslaavia arendab oma poliitikat, aga Stalin vastas, et esimene on liiga uhke ja tegelikult päästis ikka punaarmee Jugoslaavia. Sellest hakkas kujunema relvastatud konflikt ning mõlema riigi väed hakkasid kogunema piiri juurde.
28. juunil heideti Jugoslaavia kommunistlikust blokist välja. Stalin hakkas saatma ka palgamõrvareid Titot tapma , kuid kõik atendaadid ebaõnnestusid.
Titot tunnustati läänemaailmas kõrgelt selle eest, et ta suutis Stalini valitsuse alt pääseda. 1953. aastal sai Tito presidendiks ning peale Stalini surma hakkasid Jugoslaavia ja Nõukogude Liidu suhted paranema, kuni 1960. aastani, mil suhted jälle halvenesid.1950.-1960. aastatel järgis ta positiivse neutraliteedi poliitikat, mis tegi Jugoslaaviale palju head. Selle põhimõte oli saada ise hakkama oma riigiasjades ja riigikaitses ning hoida eemale teiste riikide asjadest. 1967. aastal hakkas Jugoslaavia laskma sisse inimesi kõikidest riikidest ja tühistas viisanõuded. See oli esimene kommunistlik riik, kes seda lubas.
Viimased aastad
Kui Tito 1971 . aastal kuuendat korda presidendiks valiti, rääkis ta avakõnes suurtest muutustest. 1974. aastal olidki muudatused konstitutsioonis ning peale seda hakkas Tito poliitikast kõrvale jääma. 1980. aastal viidi ta mitu korda haiglasse. Tal amputeeriti vasak jalg ja peale seda ta varsti ka suri. Josep Broz Tito elu ajal ja ka pärast ta surma nimetati mitmete kohtade nimed ümber nii, et sõna Tito oleks nende nimetuste sees.
Kokkuvõte
Enne referaadi tegemist ei teadnud Josep Broz Titost ega ka Jugoslaaviast eriti midagi. Sain palju uusi teadmisi. Arvan, et Tito oli võimas isik. Ta jättis mulle hea mulje, sest ta suutis saavutada nii palju oma riigi heaks ning ka kõikides probleemides riiki koos hoida.
Kasutatud materjal

• http://cille85.wordpress.com/2009/03/18/josip-broz-tito/
  
• http://en.wikipedia.org/wiki/Josip_Broz_Tito
  
• http://www.spartacus.schoolnet.co.uk/2WWtito.ht m
  
• http://www.answers.com/topic/josip-broz-tito
  
• http://www.encyclopedia.com/topic/Josip_Broz_Tito.aspx