Referaat Josip Broz Titost. (1)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

6

docx

NSVL ja ENSV

1949-1991. 32. Kommunistliku süsteemi teke ja põhijooned Sotsialismimaad Euroopas, Aasias ja Ameerikas:  Euroopa – Rumeenia, Bulgaaria, Poola, Tšehhoslovakkia, Jugoslaavia, Albaania, Ungari, Saksa Demokraatlik Vabariik, NSVL  Aasia – Hiina Rahvavabariik, Mongoolia, Põhja-Vietnam, Põhja-Korea  Ameerika - Kuuba Jugoslaavia erijuhtum – Jugoslaavia oli olnud teise maailmasõja lõpust alates üks NSV Liidu usaldusväärsemaid liitlasi, aga riigi juht Josip Broz Tito oli võimule tulnud iseseisvalt. Just tema koos oma partisanidega, aga mitte Punaarmee oli natisd välja ajanud ning erinevalt teistest Ida-Euroopa kommunistidest ei sõltunud Tito võimulpüsimine Stalini toetusest. Josip Broz Tito:  1892 – 1980  Jugoslaavia isehakanud juht 1943 – 1980  Kommunistlik poliitik ja sõjaväelane 34. Eesti NSV. Valitsemine ja majandus Kes valitses enne Käbinit, iseloomusta Käbini valitsuspoliitikat – Enne

Ajalugu

3

docx

Nõukogude Liit ja ENSV

1949-1991. 32. Kommunistliku süsteemi teke ja põhijooned Sotsialismimaad Euroopas, Aasias ja Ameerikas: Euroopa ­ Rumeenia, Bulgaaria, Poola, Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia, Albaania, Ungari, Saksa Demokraatlik Vabariik, NSVL Aasia ­ Hiina Rahvavabariik, Mongoolia, Põhja-Vietnam, Põhja-Korea Ameerika - Kuuba Jugoslaavia erijuhtum ­ Jugoslaavia oli olnud teise maailmasõja lõpust alates üks NSV Liidu usaldusväärsemaid liitlasi, aga riigi juht Josip Broz Tito oli võimule tulnud iseseisvalt. Just tema koos oma partisanidega, aga mitte Punaarmee oli natisd välja ajanud ning erinevalt teistest Ida-Euroopa kommunistidest ei sõltunud Tito võimulpüsimine Stalini toetusest. Josip Broz Tito: 1892 ­ 1980 Jugoslaavia isehakanud juht 1943 ­ 1980 Kommunistlik poliitik ja sõjaväelane 34. Eesti NSV. Valitsemine ja majandus Kes valitses enne Käbinit, iseloomusta Käbini valitsuspoliitikat ­ Enne

Ajalugu

10

docx

Kommunistliku süsteemi kujunemine

o Levinum majandussüsteem oli Plaani- ja Käsumajandus o „Ühiskonna kõrge sõjaväestatus“ <– Dovganil kirjas nii Kommunistlike riikide omavahelised suhted.  Kommunistlikud riigid olid sõltuvad NSVL-st. o Vastastiku Abinõu Nõukogu – 1949 (VMN) o Varssavi Lepingu Organisatsioon – 1955 (VLO)  Konflikt Jugoslaaviaga – 1948. o Diktaator Josip Broz Tito (1892 – 1980) keeldus allumast Stalinile o Tal oli idee luua Doonau riikide föderatsioon ja säilitada poliitiline sõltumatus o Võttis vastu majandusabi Marshalli plaaniga o Tito oli muidu lahe. 1984. aastal osales ka LA-s olümpiamängudel.  Konflikt Hiina RDV-ga – Pärast Stalini surma kuni 70. alguseni. o Peale 1953. aastat lootis Mao Zedong (1893-1976), et temast saab uus NSVL-i juht

Ajalugu

6

docx

Referaat

Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium Rainer Uukkivi Kommunistlikud riigid. Teine Maailm. Referaat Tallinn 2011 SISUKORD................................................................................................2 SISSEJUHATUS..........................................................................................3 1. Sotsialismileeri kujunemine.................................................................3 2. Poliitiline süsteem.............................................................................4 3. Majandus............................

Ajalugu

5

doc

Kommunistlikud riigid

Põhja-Koreale. Fidel Castro võimuletulek 1959. aastal Kuubal läi Moskvale tugipunkti ka Ameerika külje all. Algul nimetati NSVL kontrolli all olevaid riike rahvademokraatiamaadeks, 1950.aastatel võeti kasutusele sotsialismimaad. Vastuoluline ,,sõprusühendus" Kõik sotsialismileeri kuuluvad riigid ei olnud Moskvale kuulekad käsutäitjad. 1948. aastal tekkis Moskval konflikt Jugoslaaviaga , sest Jugoslaavia riigijuht Josip Broz Tito käitus isepäiselt, võttis abi Marshalli plaanilt ja ei kooskõlastanud Moskvaga välispoliitikat. Stalin ei tunnustanud Jugoslaaviat enam kui sotsialistlikku riiki. Alles pärast Stalini surma hakkasid NSVL ja Jugoslaavia suhted paranema. Saksa Demokraatlikus Vabariigis, Poolas, Ungaris ja Tsehhoslovakkias ei lepitud samuti Moskva valitsemisega ja loodeti üles ehitada ,,inimnäoga sotsialism". Moskva suutis aga need maha suruda ning Ungaris ja Tsehhoslovakkias tähendas see

Ajalugu

5

rtf

Horvaatia ehk Kroaatia

aastal Veneetsiat raputamas käisid, läks Lõuna- Horvaatia ja ka Ragusa prantslaste võimu alla. Napoleon ühendas Dalmaatsia, Istria ja Sloveenia Illüüria provintsideks. Sealt tegelikult tekkis Jugo ­ Lõuna Slaavia kontsept, pealinn Ljubljana. Kui Napoleon 1815. aastal Austria-Ungari keisririigi käest Waterloo all lüüa sai, siirdusid ungarlased järelejäänud tükke kokku korjama. Horvaadi rahvuslik ärkamine toimus 1835. 1848 toimus nn talurahva ülestõus, mida juhtis Josip Jelacic. See suruti küll maha, kuid orjus või siis allasurutus kaotati. 1868. aasta reformiga anti võim Põhja-Horvaatia üle austerlastelt ungarlastele. Territoorium ühendati Ungari Slavooniaga ja garanteeriti sisemine autonoomia. Dalmaatsia jäi austerlaste kätte. Kümme aastat enne Esimest maailmasõda emigreerus 50 000 horvaati USA-sse. Kui Austria-Ungari impeerium sõjas lüüa saanuna tükeldati, sai Horvaatiast osake Serbia, Sloveenia ja Horvaadi kuningriigist. 1929

Ajalugu

5

doc

Kommunistlikud riigid, Nõukogude Liit, Eesti NSV

Taheti näidata, et nemad on need ,,õiged" demokraatlikud riigid, kes arvestavad elanike tahtega. 2. Mida tähendas sõna ``sotsialismimaad``? Moskva kontrolli all olevaid riike. 3. Miks tekkisid sotsialismileeris erimeelused? Millised riigid eraldusid ülejäänud sotsialismimaadest? Miks? Kõik sotsialismileeri kuuluvad riigid ei tahtnud olla Moskva kuulekad käsutäitjad, ei lepitud Moskva mudeli juurutamisega ja loodeti üles ehitada ,,inimnäoga sotsialism"./Jugoslaavia eraldus liidri Tito isepäise käitumise tõttu (Marshalli plaani raames abi vastuvõtmine, Moskvaga kooskõlastamata välispoliitika), mille tõttu Stalin ei tunnistanud Jugoslaaviat sotsialistliku riigina.Eraldusid ka Albaania ja P-Korea. 4. Mida tähendab ``sotsialistlik sõprusühendus``? Millal ja miks see termin kasutusele võeti? Nii nimetas Moskva riike, kes jäid NSVLile kuulekaks./See võeti kasutusele 1960. aastatel, tähistamaks NSV Liidu ja Ida-Euroopa kommunistlike riikide kooslust. 5

Ajalugu

11

doc

II maailmasõda

Virtsu Põhikool Teine maailmasõda Referaat Koostas: Risto Kriik 9.klass Juhendaja: Lembit Tammsalu Virtsu 2007  Sisukord Virtsu Põhikool............................................................................................................ 1 Teine maailmasõda..............................................................................................................1 Referaat..................

Ajalugu

Meedia

Kommentaarid (1)