Saksamaa rahvastik ja asustus (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

12

docx

Rahvastiku analüüs-Saksamaa

Rahvastiku analüüs. Saksamaa Sissejuhatus-Saksamaa Saksamaa on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas. Ta piirneb Taani, Poola, Tsehhi, Austria, Sveitsi, Prantsusmaa, Luksemburgi, Belgia ja Hollandiga. Põhjas moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri ja Läänemeri. Saksamaa lipp Saksamaa vapp Pealinn ja valitsuse asukoht on Berliin, mõned üksikud ministeeriumid ja föderaalinstitutsioonid asuvad Bonnis, endise Lääne-Saksamaa pealinnas. Poliitiline ülesehitus on föderaalne ja organiseeritud parlamentaarse demokraatiana. Põhiseaduse järgi määratleb Saksamaa end demokraatliku ja sotsiaalse liitriigi ning õigusriigina. Riik koosneb 16 osaliselt suveräänsest liidumaast. Saksamaa on 82 miljoni elanikuga Venemaa järel elanike arvult teine riik Euroopas ja

Ühiskond

15

doc

Referaat Saksamaa

Paistu Kool Kristiina Kahu SAKSAMAA uurimustöö Juhendaja: Õpetaja: Sigrid Reili Sultsi 2009 2 SISUKORD SISUKORD......................................................................................................2 SISSEJUHATUS..............................................................................................3 1. TÄNANE SAKSAMAA..............................................................................4 1.1 Rahvastik...............................................................................................5 1.2 Poliitiline süsteem.................................................................................5 2. LOODUS.......................................................................................................7 2.1 Maastik....................................................................................................7 2.2 Loomad,taimed...........................................

Saksa keel

10

doc

Saksamaa

Saksamaa Asend Saksamaa asub Kesk-Euroopas 47°1615 ja 55°0333 põhjalaiuse ning 5°5201 ja 15°0237 idapikkuse vahel. Põhjas piirneb Saksamaa Taaniga (piiri pikkus 67 km), kirdes Poolaga (442 km), idas Tsehhiga (811 km), kagus Austriaga (815 km, ilma piirita üle Bodensee), lõunas Sveitsiga (316 km, koos Büsingeni eksklaaviga, kuid ilma piirita üle Bodensee), edelas Prantsusmaaga (448 km), läänes Luksemburgi (135 km) ja Belgiaga (156 km) ning loodes Hollandiga (567 km). Riigipiiri kogupikkus on 3757 km. Kui loodes ja kirdes moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri ja Läänemeri, kuulub Saksamaale ka osa Alpidest.

Geograafia

25

odt

Uurimistöö "Saksamaa"

Antsla Gümnaasium MARILIN NIILUS 10B klass SAKSAMAA Uurimistöö Juhendaja: õpetaja TIIU LAANE Antsla 2009 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1. Riigi üldiseloomustus ......................................................................................................................4 1.1 Pinnamood.........................................

Geograafia

29

doc

Saksamaa

......................................................................................27-28 Rocca al Mare Kool, Mattias Kaiv, 9b 3 Sissejuhatus Minu ülesandeks jäi seekord teha referaat Saksamaast. Selle riigi juures meeldis mulle see, et see on suur ning tuntud Euroopa riik ja ma teadsin selle kohta juba enne referaadi valmista- mist nii mõndagi. Näiteks, et see on suurima rahvaarvuga Euroopa riik (kui Venemaa välja arvata). Peale selle olen kuulnud Saksamaa kohta igasugust informatsiooni ka teistes ainetun- dides nagu näiteks ajalugu. Selles referaadis kirjutan Saksamaast palju erinevat: tema loodusest, ajaloost, majandusest, kultuurist, haldusjaotusest ning rahvastikust ja paljust muust. Kuna teadsin, et tegu pole mingisuguse ühe õhtu tööga, siis hakkasin materjale koguma ammu. Esimesena hakkasin informatsiooni otsima loomulikult internetist. Kõigepealt otsisin

Geograafia

28

docx

Riikide kokkuvõte

siseturu vajadusi, koondub peamiselt maa lõunaossa ja haritavat maad 7,3% maismaast. 2/3 annab loomakasvatus. Kolmandas sektoris on tähtsal kohal kinnisvarateenused, kaubandus, veondus ja side. Töötuse määr on 2009.a. 8,2%. Kuna Ahvenamaa ei kuulu EL- tolliliitu on seda läbivatel laevadel lubatud maksuvaba kaubandus. SKT-st põllumajandus 2,9%, tööstus 29,5% ja teenindus 67,6% (2005). Tsehhi Tsehhi vabariik asub Kesk-Euroopas. Naaberriigid Saksamaa, Poola, Slovakkia ja Austria. Pindala 78 866 km2 ja rahvaarv 10 467 542 inimest (2009.a.). Pealinn on 1,2 miljoni elanikuga Praha. Riigikeeleks on tsehhi keel ja rahaühik tsehhi kroon. Riik on jaotatud 14 maakonnaks. Tsehhi riigikord on parlamentaarne vabariik, mille riigipeaks on president, kelle valib 5 aastaks parlament. Seadusandlikuks organiks on kahekojaline parlament. Ülemkoja e. Senati

Maailma majandus ja poliitiline geograafia

226

doc

Portugali põhjalik referaat

paigutatud 43. positsioonile 134 riigi ja territooriumi hulgast. Portugal sai eurotsooni asutajaliikmeks 1999 aastal. Näidatud on kindlalt Portugali külg 1 mündil - keskmes on King Afonso Henriquese 1144 kuninglikku pitsatit. Economist Intelligence Unit elukvaliteedi uuringu alusel on Portugal 19-nes parima elukvaliteediga riikide hulgas maailmas aastal 2005, enne teisi majanduslikult või tehnoloogiliselt arenenud riike nagu Prantsusmaa, Saksamaa, Ameerika Suurbritannia ja 13 Lõuna-Korea, kuid 9 kohta taga tema ainsast naabrist, Hispaaniast. Seda hoolimata asjaolust, et Portugal on riik, millel on madalaim SKP elaniku kohta Lääne-Euroopas ja on üks vähem jõukas Euroopa Liidu (27 Euroopa Liidu liikmesriikide seast 9. vaesema riigi seas 2005 -- 2007, vastavalt Eurostat)

Geograafia

528

doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

marginaalne võrreldes fossiilsete kütustega, kasutusel pliivabad kütused.  Globaalsed keskkonna muutumise trendid: Inimtegevuse koormus hakkab planeedile üle jõu käima. Ökoloogilise jalajälje mõõtmine näitab, et 21. saj alguses ületas inimkonna tegelik ökoloogiline jalajälg maakera jätkusuutlikkusele vastava keskkonna taluvuse võime keskmiselt 0,4 hektari võrra inimese kohta ehk 23%. Aastaks 2007 on see näitaja tõusnud juba 30%ni. Maailma rahvastik kulutab ökoloogilisi ressursse kiiremini, kui lubab keskkonna taastumisvõime, tulevastele põlvkondadele ei saa lubada ressursside jätkumist (kasvõi selle kättesaadavuse näol nt nafta jne). Lootust annab, et viimasel aastatel on pidevalt käsitletud kliimamuutuste ja elurikkuse teemasid ning on loodud rahastamisabinõusid olukorra leevendamiseks. Ka Kopenhaageni kohtumiseks on riikidel olemas tahe sõlmida uus kliimakokkulepe

Keskkonnakaitse ja säästev areng

Meedia

Kommentaarid (0)