Saksamaa rahvastik ja asustus (0)

SAKSAMAA
Rahvastik
Saksamaa on 356 910 ruutkilomeetrise pindalaga suurriik , kus elab 82 miljonit inimest, millega on ta rahvaarvult suurim riik Euroopas. Saksamaa iive on olnud üldjoontes juba 18. sajandist positiivne, kuid 21. sajandil on hakanud vaikselt langema, olles hetkel isegi negatiivselt -0,02%. Prognooside kohaselt on aastaks 2050 Saksamaa rahvaarv langenud 70 miljonini. Saksamaal on rahvastikutihedus 227 inimest ruutkilomeetri kohta, kuid see varieerub riigisiseselt.
Suurim on ta endiste/praeguste tööstuspiirkondade lähedal, kuhu on tekkinud suured linnastud (näiteks Ruhri tööstuspiirkond). Asustus on tihe ka Reini jõe org tänu maalilisele loodusele ning sajandipikkusele veinivalmistamistraditsioonile. Väiksem tihedus on Lõuna-Saksamaal, kus mõnevõrra takistavaks faktoriks on mäed. Seal asuvad Alpid . Kesk- ja Ida- Saksamaa on on samuti hõredama asustusega, kuna seal on tihedad metsad ja mägine. Viimasel aastakümnel on vähenenud ka endise Ida-Saksamaa rahvastikutihedus, kuna hulk inimesi on suundunud elama läände, et leida paremad töövõimalused.
Sündimus ja suremus
Lapsi ühe naise kohta on 1,4. Sündimus on aastatega järjest vähenenud. Põhjuseks on pühendumine ametile ja karjäärile - noored eelistavad perekonna rajamisele ametiedu. Pere soetamine jäetakse küpsemasse ikka. Paljud perekonnad piirduvad vaid ühe lapsega ja paljud loobuvad perekonnast teadlikult. See on põhjustanud elanikkonna vananemise. Vanade inimeste suurem osatähtsus tõstab omakorda suremuse üldkordajat.
Sündide arv 2008nda aasta andmeil on 690 tuhat ja surmade arv 827 tuhat. Võib öelda, et Saksamaa kuulub kaasaegse rahvastiku tüüpi ja siin toimub demograafiline üleminek. Naiste keskmine eluiga on 82 aastat ja meeste 76 aastat. Alla 15 aastasi on 14%, tööealisi on 67% ja üle 65 aastaseid on 19%. Saksamaa tegeleb oma probleemiga jõudsalt. Seal toimib jätkusuutlik perepoliitika. Saksamaal jäävad lapsega koju isad , sest nad saavad 2/3 oma palgast lapsepuhkusel olles. Toetatakse lastega peresid. Kui vaid üks vanematest tööl käib, on toetusprotsent suurem. Sakslased töötavad nädalas 36 tundi, mis on vähem, kui üheski teises riigis. Nii jääb aega rohkem perega tegelemiseks.
Ränne
Kahe aastakümnega on Ida-Saksamaa rahvaarv vähenenud umbes kahe miljoni inimese võrra – 1989. aastal oli neid 15,1 miljonit, nüüd on järele jäänud pisut üle 13 miljoni. Põhjuseks on ränne Lääne-Saksamaale, mida kõige innukamalt on harrastanud 18–25- aastaste naiste vanuserühm, ja loomulik iive, mis on negatiivne nii idas kui ka läänes, aga idas üle kahe korra rohkem. Rände tõttu on Saksamaa idaosa lääneosale kaotanud ligi 600 000 inimest. Siserände põhjuseks on Ida-Saksamaa tööpuudus. II maailmasõja jäljed ja 4 aastakümment Saksa Demokraatliku Vabariigi diktatuuri on idapoolsetes liidumaades ikka veel nähtavad. Kuigi taasühinemine toimus 1990. aastal, pole ida ja lääne sulandumine veel täielikult õnnestunud.
Toimub ka suur sisseränne. Saksamaal on 16 miljonit mittesakslast. Sisse rännatakse peamiselt Türgist. Üha enam on immigrante sisserännanud ka endisest Jugoslaaviast, Itaaliast ja Kreekast . Sisserände põhjuseks on parem elukvaliteet . Saksamaa palgad ja sellest tulenevalt elustandard on üks maailma kõrgemaid
ja erinevus Ida-Saksamaagagi väheneb, kusjuures idasakslaste palgad on samuti suuremad kui enamus Euroopa riikides. Vaatamata majanduskriisile on Saksamaa SKP kasvanud kolmandas kvartalis 0,7%. Majanduskasvu on hoogustanud ekspordinõudluse paranemine, investeeringud seadmetesse a ehitusse ning eratarbimise elavnemine. Saksamaal on töövabu päevi rohkem kui üheski teises Euroopa riigis. Seal on kõige pikemad puhkused ja koolivaheajad.
Linnad
Saksamaa jaguneb 16-ks liidumaaks. Pindalalt suuremad ja majanduslikult edukamad liidumaad on Nodrhein-Westfalen, Baden - Württemberg ja Baieri . Saksamaal nagu ka teistes arenenud riikides moodustas aastal 2000 linnarahvastiku 76% rahvastikust. Prauguseks on see arv kindlasti tõusnud. Saksamaal on linnalise asula elanike arvu alampiiriks 2000 elanikku. Suurematele asulatele võidakse anda linnastaatus. Suurlinnaks loetakse linna elanike arvuga üle 100 000 inimese. Eristatakse kreisivabu linnu ja kreisilinnu, mis kuuluvad kreisi kooseisu . Enamik kreisivabu linnu on suurlinnad . Kesklinnades on kõrged hinnad maa- ja kontoripindadel. Vanalinnadest on tootmine välja tõrjutud.
Kreis- haldusüksuse nimetus. Saksamaa kommunaalõiguse järgi valdade ühendus ja territooriumide koondis. See haldab oma territooriumi valdade omavalitsuse printsiibil.
Kreisivaba linn- Saksamaa Liitvabariigis 3.järgu haldusüksus, kreisiga võrdsustatud linn. Kommunaalne territoriallne korporatsioon, millel on Saksamaa omavalitsusõiguse järgi kindlad pädevused.
Keskkond
Saksamaa mullad on viljakad, kliima niiske. Ta asub mandrilise ja merelise kliima siirdealal. Metsaga on kaetud 30% Saksamaa pinnast, millest üle kolmandiku kuulub riigile. Loodeosas on palju nõmmi ja rabasid. Loomastik on suhteliselt vaene. Näiteks karud, ilvesed ja metskassid on seal hävinud. Saksamaa on loodusvaradelt vaene. Seal leidub pruunsütt ja kivisütt, rauamaaki ja maagaasi. Aktuaalne on loodusressursside ammendumise oht. Ranged looduskaitse-eeskirjad on säästnud Saksa looduskeskkonda suurematest katastroofidest ja tööstusjäätmete näol tiksuvatest pommidest. Hoolikalt sorteeritakse majapidamisjäätmeid, võimalusel töödeldakse ja kõrvaldatakse vastavalt tänapäeva tehnoloogia kõrgtasemele. Saksamaa oli teenäitajaks autode heitgaase neutraliseerivate katalüsaatorite väljatöötamisel pliivaba bensiini kasutuselevõtul. Õhk, jõed, järved ja meri on suhteliselt puhtad.
Usundid
Saksamaal on valitsevaks usundiks kristlus . Pärast reformatsiooni on Lõuna-Saksamaa valdavalt katoliiklik ja Põhja-Saksamaa protestantlik. Protestante on 38% ja katoliiklasi 34%. Pärast teist maailmasõda on Saksamaale saabunud hulgaliselt Türgist pärit võõrtöölisi, kes tõid kaasa islami. Saksamaa moslemite arvu hinnatakse 4-5 miljonile. See on umbes 3% rahvastikust. Saksa demograafide uuringute järgi saab Saksamaast aastaks 2050 islami riik. Saksamaal on ka 0,1% juudiusulisi. Saksamaa suurlinnad on kujunenud paljude Aasia ja Ameerika uusreligioonide keskusteks Euroopas. Näiteks Hamburgis on rohkem mošeesid kui üheski teises Euroopa linnas.