Pärnu Hansagümnaasium. Referaat Vastupidavus pikamaajooksus. Tiina Otti 11B Pärnu 2012 Vastupidavus ja areng pikamaajooksus. Mis on pikamaajooks? Pikamaajooks on spordiala, mis peaks sobima kõigile. Pikamaajooksud on kergejõustikus ühest miilist(1609 meetrit) pikemad distantsid. Kitsamas mõttes on pikamaajooksud ainult 3000 meetri jooks, 5000 meetri jooks ja 10000 meetri jooks staadionirajal,mis rahvusvahelise kergejõustikuliidu poolt tunnustatud pikamaajooksualad. Laiemas tähenduses arvatakse pikamaajooksu hulka ka 3000 meetri takistusjooks, tänavajooksud, poolmaraton ja ka maratonijooks. Mis on vatsupidavus? Vastupidavus on keha võime säilitada pikema füüsilise koormuse korral vajalik töö intensiivsus. See tuleb kasuks igasuguse trenni tegemise juures. Eriti tähtis on see spordis, kus pidev koormus kestab üle minuti. Näiteks pikamaa
TREENINGÕPETUSE ALUSED Treening- enda paremaks muutmine. Kehaline treening- sportliku saavutusvõime treening. Peale pikkade distantside läbimist, tuleb alati liikuda, mitte pikutada, kuna lihased muutuvad kangeks ning ainevahetus ja veri ei käi nii hästi ringi. Kehalised võimed: lihasjõud lihasvastupidavus kiirus painduvus tasakaal koordinatsioon üldine vastupidavus (kardio-respiratoorne vastupidavus) Sport: põhiolemuseks võistlus. suur peamine osa on liikumine, laiemalt kehaline aktiivsus. spordi edu aluseks on hea füüsiline seisund, mille tagab regulaarne kehaline treening. esteetilised spordialad- iluvõimlemine, iluuisutamine, tantsimine. Liikumine närvisüsteemi poolt juhitud tahtele alluv lihastöö. sellega kaasneb energiatarbimise suurenemine, eesmärgistatud ja koordineeritud liigutused, kogu
Tallinna Arte Gümnaasium Vastupidavustreening Uurimistöö Autorid: Mattias Raime ja MarkusEslon Juhendaja: Kristo Sepp Tallinn 2013 Sisukord: 1) Tiitelleht. Lk 1 2) Resümee eesti ja võõrkeeles (inglise keel). Lk 2-3 3) Sisukord 4) Sissejuhatus. 5) Mis on vastupidavus? 6) vastupidavuse metoodika. 7) vastupidavus treeningu energeetilised alused ja spetsiifika. 8) aeroobse treeningu kasutegur jõutreeningule. 9) vastupidavus skeemid. 10) vastupidavus testimine. 2 Resümee Käesolevas uurimistöös käsitletakse vastupidavustreeningut järgmistest aspektidest: mis on vastupidavus ning mis on vastupidavustreening. Lisaks sellele uuriti milline ülesehitus on vastupidavustreeningul ning kuidas sellist treeningut läbi viia.
Michael Thurmondi ,,12-päevane keha vormimise ime". Töö põhiosa Treenima peaks alati mõistlikult ja mõistusega. Kui tunned end hästi, siis on tore pinguta veel veidi rohkem. Kui mitte, siis vähenda liigutuste intensiivsust. Esmane on arendada üldvastupidavust. Sport ja liikumine tugevdavad ka psüühikat ja mõistust. Anaeroobne tugev koormus võib ära kurnata. Esikohal on aeroobne töövõime. Hea aeroobne vastupidavus on eelduseks ka heale anaeroobsele töövõimele. Liikumine muutub vanuse lisandudes üha olulisemaks. Et Su töö oleks tulemuslik, tuleb treenida planeeritult ning järgida mängureegleid. Oluline on alati nii lühiaegne, keskmine kui pikaaegne treeningu planeerimine. Planeerimine pole igavuse sünonüüm, otse vastupidi see tagab treeningu mitmekülgsuse, koormuse aruka tõusu ja positiivsed tulemused. Organism püüab alati olla tasakaalus ning uue olukorraga
PAIDE GÜMNAASIUM Jõu arendamine Kaisa Eslas Paide 2012-04-08 Jõud Jõud on võime lihaste kokkutõmbe abil ületada välist vastupanu. Jõuvõimete tasemest sõltuvad saavutused praktiliselt kõikidel spordialadel. Jõudu on vaja igapäevaste toimetusteks, kasvõi vähesel määral. Lihasjõu abil hoiame oma käsi paigal või tõstame asju. Näiteks koolikotti maast lauale ja nii edasi. Jõu arendamine Jõuharjutuste mõju osas organismile on kaks vastandlikku seisukohta. Varasematel aastatel väideti, et jõuharjutused pidurdavad kiiruse ja osavuse arenemist. Arvati, et lihasepikkus lüheneb ja need harjutused on ohtlikud tervisele, sest kerelihaste pingutamisel tekib hingamispeetus. Pingutuse tulemusena tõuseb rindkere- ja kõhusisene rõhk, mis halvendab verevoolu südamesse ja väheneb aju verega varustatus. Tekkiv aju hapnikuv
Sisekaitseakadeemia Kulturism ja jõu arendamine Sven Veek RS-130 Tallinn 2014 2 Jõu arendamine Jõud Jõud on võime lihaste kokkutõmbe abil ületada välist vastupanu. Jõuvõimete tasemest sõltuvad saavutused praktiliselt kõikidel spordialadel. Jõudu on vaja igapäevaste toimetusteks, kasvõi vähesel määral. Lihasjõu abil hoiame oma käsi paigal või tõstame asju. Näiteks koolikotti maast lauale ja nii edasi. Jõu arendamine Jõuharjutuste mõju osas organismile on kaks vastandlikku seisukohta. Varasematel aastatel väideti, et jõuharjutused pidurdavad kiiruse ja osavuse arenemist. Arvati, et lihasepikkus lüheneb ja need harjutused on ohtlikud tervisele, sest kerelihaste pingutamisel tekib hingamispeetus. Pingutuse tulemusena tõuseb rindkere- ja kõhusisene rõhk, mis halvendab verevoolu südamesse ja väheneb aju verega v
Sisukord...................................................................................................................... 2 Sissejuhatus............................................................................................................... 3 Vastupidavus.............................................................................................................. 4 Vastupidavuse testimine............................................................................................ 5 Jooks........................................................................................................................ 5 Cooperi test............................................................................................................. 6 Vastupidavuse treenimine.......................................................................................... 7 Toitumine................................................................................................................ 8 Viited.
AnL näitab aeroobse töövõime kvaliteeti ja vere laktaadi tööaegse eemaldamise efektiivsust (Nurmekivi 2006). Sportlase treenintust näitab hästi see, kui suur %VO2max vastab anaeroobsele lävele. (Jürimäe, Mäestu 2011) AnL kiirusele vastab SLS 160-190 lööki minutis. AnL sõltub põhiliselt järgnevatest teguritest: VO2max, lihaskiu tüüp, lihasmass ja organismi laktaadi verest eemaldamise võime (Jürimäe, Mäestu 2011). 1.5. Vastupidavuse arendamine Üldiselt liigitatakse vastupidavus viieks (näiteid SLS graafikutest vt lisa 3): • Põhivastupidavus: aeroobne töö, näitab rasvade kasutamise efektiivsust. Iseloomustab aeroobse läve all tehtav kestvustreening, • Tempovastupidavus: maksimaalne intensiivsus ilma suure hulga laguproduktideta, sh laktaat. Iseloomustab anaeroobse läve all tehtud kestvustreening. 15
Kõik kommentaarid