Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

MM-võistlused Dageus 2011 (0)

1 Hindamata
Punktid
Põltsamaa Ühisgümnaasium
MM-võistlused Dageus 2011
Naised
Triinu Arula
7.d
2.10.11
Sisukord
 Anna Iljuštšenko – kõrgushüpe............................lk 3
Grit Šadeiko – seitsmevõistlus.............................lk 4
Maris Mägi – 400 m jooks ....................................lk 5
  • Kasutatud kirjandus..........................................lk 6

Anna Iljuštšenko
Kõrgushüpe
Kergejõustiku MM-il Daegus läks viimase Eesti sportlasena starti Anna Iljuštšenko naiste kõrgushüppes, kes küll ületas algkõrguse 1.89, aga 1.93 enam mitte ja sai pidi leppima 12. kohaga.
Kvalifikatsioonivõistluselt sai Iljuštšenko edasi kolmandal katsel ületatud 1.95-ga, tema nimel olev tänavu suvest pärinev Eesti rekord on 1.96.
Korraldajad on pannud algkõrguseks päris karmi 1.89, siis tulevad 1.93 ja 1.97. Kolmandast kõrgusest jagusaamine tähendaks Iljuštšenkole juba uut isiklikku ja Eesti rekordit.
Grit Šadeiko
Seitsmevõistlus
Algus oli muljetavaldav: 100 m tõkkesprindis sündis isiklik rekord 13,44, tuleva aasta Helsingi EMi norm jäi vaid üheksa sajandiku kaugusele.
Kõrgust hüppas ta 1.74, kuuli tõukas 11.46 ja 200 meetrit läbis 24,39ga. "200 m jooksust on kahju. Jälle oli vastutuul – no mis sa teed?" laiutas tänavu sel distantsil ikka ja jälle tuulega võidelnud Šadeiko käsi.
Kõige rohkem läks punkte kaotsi kuulitõukes, sest Ostravas sai ta kirja 12.35. "Ei oskagi kommenteerida. Lihtsalt ei jõudnud tõugata. Jõuetu olin!" tõdes hiljuti kerge haiguse läbi põdenud piiga .
Eesti esiseitsmevõistleja Grit Šadeiko katkestas kahe päeva jooksul teravaid elamusi pakkunud kergejõustiku MMi seitsmevõistluse viimasel alal 800 meetri jooksus säärekrampide tõttu.
Enne viimast ala 5190 punktiga 18. kohal asunud Šadeiko jättis jooksu pooleli teisel ringil ligikaudu 300 meetrit enne finišit.
Teise päeva alustuseks oli Šadeiko kaugushüppes mänginud nii enda kui ka poolehoidjate närvidega, saades kahel esimesel katsel nulli. Kolmandal katsel päästis ta end 6.28 pikkuse hüppega, kusjuures pakul jäi varu vaid 0,8 sentimeetrit .
Kaugushüppetulemusega kahanes tema kaotus isikliku rekordi 6134 punkti graafikule vaid 44 punktile, ent odaviskes piirdus ta seljatrauma tõttu 42.84ga, mis tegi 6000 punkti püüdmise keeruliseks.
Kuue alaga kogus Šadeiko 5190 punkti ning protokolli kanti ta 26. reale.
Maris Mägi
Sprinter
Naiste 400 meetri jooksus poolfinaali pääsenud Maris Mägi sai oma jooksus ajaks 53,27, mis andis 24 poolfinalisti seas lõpuks 21. koha.
Mägi edestas oma poolfinaalis Etioopia jooksjat Fantu Magisot ja lõpetas jooksu seitsmendana. Jooksu võitis USA täht Allyson Felix ajaga 50,36.
Kasutatud kirjandus
  • Õhtuleht - Grit Šadeiko , Maris Mägi , Anna Iljuštšenko
  • Wikipeedia – MM-võistlused

6
MM-võistlused Dageus 2011 #1 MM-võistlused Dageus 2011 #2 MM-võistlused Dageus 2011 #3 MM-võistlused Dageus 2011 #4 MM-võistlused Dageus 2011 #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-01-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Rossasa Õppematerjali autor
Eesti naised

Sarnased õppematerjalid

Olümpiamängud
22
doc

Olümpiamängud

Nüüdisaegsed olümpiamängud koosnevad suveolümpiamängudest ja taliolümpiamängudest. Suveolümpiamängud toimuvad iga nelja aasta järel. Taliolümpiamängud toimusid algselt samal aastal suveolümpiamängudega, nüüd aga kaheaastase nihkega iga nelja aasta tagant. Suveolümpiamängude ja taliolümpiamängude kestus ei tohi ületada 16 päeva. Vaatamata kõikvõimalikele riikidevahelistele medali- ja punktiarvestustele on olümpiamängud võistlused individuaalsetel ja võistkondlikel spordialadel sportlaste, mitte riikide vahel. Olümpiamängude ajalugu Olümpiamängude elustamise idee pärineb Prantsusmaalt. Suur huvi seda teoks teha tekkis 19. sajandi keskpaiku Inglismaal ja Kreekas. 19. sajandi lõpul soodustas riikide majandus- ja kultuurisidemete areng rahvusvaheliste spordiföderatsioonide asutamist. Hakati pidama spordivõistlusi, milles osales eri riikide sportlasi. 1889

Kehaline kasvatus



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun