Kartulikrõpsud 55 Kondenseeritud piim , suhkruga, halvaa 54 Sõstramoos, sai, nisukliid, odrakarask 53 Piimapulber 52 Sepik 51 Laboratoorne töö Tärklise sisalduse määramine toiduainetes Tärklis värvub joodilahuses tumesiniseks. Tilgutades erinevatele toiduainetele joodilahust, saate võrrelda tärklise hulka nendes. 1. Leidke, milliste numbritega (alusel) on tähistatud nisujahu, glükoos, tärklis e. kartulijahu. 2. Reastage tärklise sisalduse järgi kõik kollasel alusel olevad toiduained.
komplekse on tingitud polüsahhariidi ahelate keerdumisest joodi molekulide ümber. Tekkinud kompleks laguneb kõrgemal temperatuuril ja kaotab värvuse (pöörduv reaktsioon). Joodiga värvuvad ka taimsest materjalist eraldatud natiivsed tärkliseterakesed ning värvununa on nende suurus ja kuju mikroskoobis hõlpsamini vaadeldavad, võimaldades kindlaks teha, millisest taimest tärklis pärineb. Töö käik A. Katseklaasi valatasin 5 ml tarkliselahust ja lisasin 1 tilk joodilahust. Loksutasin ja kuumutasin keemiseni. Katseklaasi alumine pool jahutasin jaavee vannil. B. Mikroskoobi alusklaasile kantsin erinevate tärkliste (maistärklis ja kartulitärklis). Lisasin 1 tilk lahjendatud joodilahust. Kasutasin suurust 15 x 8. Joonistasin üles erinevate tärkliseliikide terade kuju ja võrdlesin omavahel nende suurust. Töö tulemus A. Lisades joodilahust tärkliselahusesse lahuse muutus värvus siniseks. Pärast
Tärklise reaktsioon joodiga Tärklis moodustab joodiga lillakas-siniseid komplekse, sest polüsahhariidi ahelad keerduvad joodi molekulide ümber. Selline kompleks laguneb kõrgematel temperatuuridel (kaotab ühtlasi värvuse). Joodiga värvuvad ka kartulitest ja teraviljadest pärit tärkliseterakesed ning värvunult on tärklise taimset päritolu võimalik selgeks teha terasid mikroskoobi all võrreldes. Töö käik 1) Valan katseklaasi 5 ml tärkliselahust, lisan tilga joodilahust, loksutan ja kuumutan keemiseni. Seejärel jahutan katseklaasi alumist poolt jäävee vannil. Algne lahus on tumesinine, keetmise järel peaaegu värvitu ning alumise otsa jahutamisel moodustub katseklaasi alumisse otsa tumesinine kiht. Tegemist on pöörduva reaktsiooniga. Algul moodustuvad joodi ja tärklise kompleksid, kuumutades need lahunevad ning hiljem jahutades taastuvad. 2) Mikroskoobi alusklaasile kantakse erinevate tärkliste või tärkliserikka
loksutasin katseklaasi sisu hoolikalt. Esimesest katseklaasist võtsin 1 ml ning pipeteerisin teise katseklaasi, korrates eelmist protseduuri. Nii tegin kõik edaspidised sülje lahjendused kuni kümnenda katseklaasini. Seejärel lisasin igasse katseklaasi 2 ml 0,1%-list tärkliselahust, segasin hoolikalt ning asetasin vesivanni 38°C juurde, fikseerides aja. 30 minuti möödudes jahutasin katseklaasid kraanivee all toatemperatuurini, igasse klaasi lisasin 1 tilk joodilahust ja määrasin tekkinud värvuse. Katse andmed ja arvutused Katseklaasi number Sülje lahjendus Värvus 1 1:20 kollane 2 1:40 helekollane 3 1:80 helekollane (sama mis nr 2) 4 1:160 helekollane (sama mis nr2)
1.2.7. Tärklise reaktsioon joodiga Tärklisele iseloomulik omadus moodustada joodiga intensiivselt lillakas-siniseid komplekse on tingitud polüsahhariidi ahelate keerdumisest joodi mulekulide ümber. Tekkinud kompleks laguneb kõrgemal temperatuuril ja kaotab värvuse. Joodiga värvuvad ka kartulist ja maisist eraldatud tärkliseterakesed. Töö käik A. Katseklaasi valatakse 4-5ml tärkliselahust ja lisatakse 1 tilk joodilahust. Segu loksutatakse ja kuumutatakse keemiseni. Seejärel katseklaasi alumine pool jahutatakse jäävee vannil. Kuumutades lillakas värvus kaob, lahus muutub läbipaistvaks. Jahutades tekib kompleks uuesti ja värvus muutub jälle lillakaks. B. Mikroskoobi alusklaasile kantakse erinevate tärkliste materjali proovid. Lisatakse 1 tilk lahjendatud joodilahust. Maisitärklis on kobaras, koosnevad väiksematest tükkidest
Tärklistele moodustab joodiga intensiivseid lillakas-siniseid komplekse, mis on tingitud polüsahhariidi ahelate keerdumisest joodi molekulide ümber. Kõrgel temperatuuril kompleks laguneb ja kaotab värvuse, kuid tegemist on pöörduva. Joodiga värvuvad ka taimsest materjalist eraldatud tärkliseterakesed. Värvununa on neid mikroskoobis lihtsam vaadelda. Töö käik A. Katseklaasi valasin 45 ml tärkliselahust ja lisasin 1 tilk joodilahust. Segu loksutasin ja kuumutasin keemiseni. Seejärel katseklaasi alumine pool jahutasin veejoa all. B. Mikroskoobi alusklaasile panin maisi- ja kartulitärklist. Lisasin 1 tilk lahjendatud joodilahust. Klaasi alla ei tohi jääda õhumulle. Järeldus ja tulemus A. Tärklis moodustas joodiga sinise kompleksi, mis lagunes kõrgel temperatuuril (ülemine kollane kiht ) ja taastus jahutades külma veejoa all (alumine sinine kiht). B
1.2.7 Tärklise reaktsioon joodiga Tärklistele moodustab joodiga intensiivseid lillakas-siniseid komplekse, mis on tingitud polüsahhariidi ahelate keerdumisest joodi molekulide ümber. Kõrgel temperatuuril kompleks laguneb ja kaotab värvuse, kuid tegemist on pöörduva. Joodiga värvuvad ka taimsest materjalist eraldatud tärkliseterakesed. Värvununa on neid mikroskoobis lihtsam vaadelda. A. Katseklaasi valatakse 45 ml tärkliselahust ja lisatakse 1 tilk joodilahust. Segu loksutatakse ja kuumutatakse keemiseni. Seejärel katseklaasi alumine pool jahutatakse jäävee vannil või veejoa all. B. Mikroskoobi alusklaasile kantakse erinevate tärkliste või tärkliserikka materjali proovid. Lisatakse 1 tilk lahjendatud joodilahust, mille liig kõrvaldatakse filterpaberi tükikesega. Preparaadid kaetakse katteklaasidega. Klaasi alla ei tohi jääda õhumulle. Proove vaadeldakse mikroskoobis suurendusega 15 x 8.
toimunud glükoosi lahuses veel midagi. Järelikult on fruktoosi puhul tegemist ketoosiga ja glükoosi puhul aldoosiga. 1.2.7 Tärklise reaktsioon joodiga Tärklistele iseloomulik omadus moodustada joodiga intensiivselt lillakas-siniseid komplekse on tingitud polüsahhariidi ahelate keerdumisest joodi molekuli ümber. Tekkinud kompleks laguned kõrgel temperatuuril ja kaotab värvuse. Töö käik: Katseklaasi valame 4-5 ml tärkliselahust ja lisame tilk joodilahust. Segu loksutatakse ja kuumutame keemiseni. Seejärel katseklaasi alumise poole jahutame jääs. Tulemus: Kuumutamisel intensiivne värv kadus, sest kõrgel temperatuuril kompleksid lagunesid ja toimus pöörduv reaktsioon. Jääs aga jälle taastusid ning värv tuli ka tagasi. Võimalus oli ka vaadata läbi mikroskoobi kartuli ja maisi tärklise proove. Selleks kantakse mikroskoobi alusklaasile kartuli tärklise ja maisi tärklise proovid. Lisatakse 1 tilk lahjendatud joodilahust
Esimesest katseklaasist võetakse 1 ml ning pipeteeritakse teise katseklaasi, korrates eelmist protseduuri. Nii tehakse edaspidised sülje lahjendused kuni kümnenda katseklaasini. Seejärel lisatakse igasse katseklaasi 2 ml 0,1%-list tärkliselahust, segatakse hoolikalt ning asetatakse vesivanni 38°C juurde, fikseerides aja. 30 minuti möödudes jahutatakse katseklaasid kraanivee all toatemperatuurini, igasse klaasi lisatakse 1 tilk joodilahust ja määratakse tekkinud värvus, mis võib olla sinine , violetne, roosa, kollane. Katseklaasi number Sülje lahjendus 1 1:20 2 1:40 3 1:80 4 1:160 5 1:320 6 1:640 7 1:1280
toimunud glükoosi lahuses veel midagi. Järelikult on fruktoosi puhul tegemis ketoosiga ja glükoosi puhul aldoosiga. 1.2.7 Tärklise reaktsioon joodiga Tärklistele iseloomulik omadus moodustada joodiga intensiivselt lillakas-siniseid komplekse on tingitud polüsahhariidi ahelate keerdumisest joodi molekuli ümber. Tekkinud kompleks laguned kõrgel temperatuuril ja kaotab värvuse. Töö käik: Katseklaasi valame 4-5 ml tärkliselahust ja lisame tilk joodilahust. Segu loksutatakse ja kuumutame keemiseni. Seejärel katseklaasi alumise poole jahutame jääs. Tulemus: Kuumutamisel intensiivne värv kadus, sest kõrgel temperatuuril kompleksid lagunesid ja toimus pöörduv reaktsioon. Jääs aga jälle taastusid ning värv tuli ka tagasi. Aga tärklise mikroskoopia? Mida nägite? Mida mikroskoopia võimaldab? Mikroskoobi alusklaasile kantakse kartuli tärklise ja maisi tärklise proovid. Lisatakse 1 tilk lahjendatud joodilahust
tuleneb polüsahhariidi ahelate keerdumisest joodi molekulide ümber. Tegu on aga pöörduva reaktsiooniga tekkiv kompleks laguneb kõrgemal temperatuuril ja kaotab värvuse. Joodiga värvuvad ka taimsest materjalist eraldatud tärkliseterakesed, värvununa on nende suurus ja kuju mikroskoobis hästi vaadeldav ning saab kindlaks teha, millisest taimes tärklis pärit on. A Töö käik: Katseklaasi valada 4-5 ml tärkliselahust, lisada 1 tilk joodilahust, segu loksutada ja kuumutada keemiseni. Katseklaasi alumine pool seejärel jahutada. Tulemus: Joodilahuse lisamisel tekib ilus ja intensiivne sinine sade, mis kuumutamisel kaob, kuid jahutamisel muutub tagasi siniseks, küll aga mitte enam nii intensiivseks, vaid pigem heledaks ja vaevu nähtavaks. See andis märku sellest, et tegu oligi pöörduva reaktsiooniga. B Töö käik: Mikroskoobi alusklaasile kanda erinevate tärkliste või tärkliserikka materjali
sarnaselt reageerinud. 1.2.7 Tärklise reaktsioon joodiga A. Töö teoreetilised alused: Töö eesmärgiks oli kirjeldada tärklise ja joodi lahuse kuumutamisel ja jahutamisel toimuvaid muutusi. Põhimõte seisneb tärklise omadusel moodustada joodiga lillakas-siniseid komplekse, mis on tingitud polüsahhariidi ahelate keerdumisel ümber joodi molekuli. Kõrgematel temperatuuridel toimub reaktsiooni pöördumine. Töö käik: 1) Valasin katseklaasi 5 ml tärklise lahust ja lisasin 1 tilga joodilahust, loksutasin ja kuumutasin keemiseni. 2) Seejärel jahutasin katseklaasi alumist poolt veejoa all. Tulemused: Katseklaasi kuumutamisel oli lahus värvusetu, natukene kollaka tooniga. Tegemist oli tärklise ahela lahtikeerdumisega joodi molekuli ümbert. Jahutades muutus lahus siniseks, sest tärklise molekul keerdus joodi molekuli ümber. B. Töö teoreetilised alused: Töö eesmärgiks oli vaadelda, kirjeldada ja joonistada tärklise ja joodi lahust põhimõttel, et
5. Esimesest katseklaasist võtsin 1 ml ning pipeteerisin teise katseklaasi, korrates eelmist protseduuri. Nii tegin kõik edaspidised sülje lahjendused kuni kümnenda katseklaasini. 6. Seejärel lisasin igasse katseklaasi 2 ml 0,1%-list tärkliselahust, segasin hoolikalt ning asetasin vesivanni 38°C juurde, fikseerides aja. 30 minuti möödudes jahutasin katseklaasid kraanivee all toatemperatuurini, igasse klaasi lisasin 1 tilk joodilahust ja määrasin tekkinud värvuse. Katse andmed ja arvutused Katseklaasi number Sülje lahjendus Värvus 1 1:20 kollane 2 1:40 kollane 3 1:80 kollane 4 1:160 kollane
Tekkivad ühendid reageerivad mitmealuseliste fenoolidega, andes värvilisi produkte nagu oli ka nendes katsetes näha. 7) Tärklise reaktsioon 5 ml tärkliselahust, 1 Reaktsioonisegu muutus joodiga tilk joodilahust siniseks ning seda Maisitärklis Kartulitärklis kuumutatakse keemiseni. Kuumutades muutus lahus läbipaistvaks, jäävanni panes taastus sinine värvus. Sinakad kompleksid on tingitud
äärmiselt kergesti erutuv. Selles staadiumis tekib loomal rännumaania, mis eelkõige leiab rakendust metsloomade puhul. Neeluhalvatus süveneb, loom ei saa enam toituda. Surmale eelneb halvatuse staadium. Surma põhjuseks on halvatuse levimine skeletilihastele ning lämbumine. Mida ette võtta, kui Teid on purenud marutaudikahtlane loom? Marutaudikahtlase looma puremise korral tuleb haava koheselt pesta rohke vee ja seebiga ning kanda haavale kas joodilahust või etanooli (700ml/l) ja pöörduda seejärel perearsti poole. Marutaudikahtlasest loomast tuleb teatada kas piirkonda teenindavale volitatud veterinaararstile või maakonna veterinaarkeskusse. Vajadusel suunab perearst patsiendi vaktsineerimisele ja ulatuslike puremishaavade esinemisel ka immuniseerimisele. Kuidas teada saada, kas loom on marutaudis?
fruktoosis sisalduv ketoosne rühm reageeris selles katses. 1.2.7. Tärklise reaktsioon joodiga Tärklistele iseloomulikuks omaduseks on moodustada joodiga intensiivselt lillakas-siniseid komplekse. See on tingitud polüsahhariidi ahelate keerdumisest joodi molekulide ümber. Tekkinud kompleks laguneb kõrgemal temperatuuril ja kaotab värvuse. Töö käik: Katseklaasi valan 5 ml tärkliselahust. Lahuse värvus on valge. Lisan 1 tilk joodilahust. Lahuse värvus muutus siniseks. Segu loksutan ja kuumutan keemiseni. Lahuse värvus kadus. Järeldus: Ioodi abil võib tõestada isegi väga väikset tärklise sisaldust lahuses. Kuumutamisel lahuse värvus kaob, sest tekkinud kompleks on ebastabiilne. Jahutamisel sinine värvus ilmub uuesti. Antud reaktsioon illustreerub tärklise sisaldust lahuses, keemiliste protsesside pööratavust ja nende sõltuvus temperatuuris.
mitmealuseliste fenoolidega, andes värvilisi produkte nagu oli ka nendes katsetes näha. Lahuses olevad süsivesikud annavad kuumutamisel Furfurooli ja hüdroksümetüülfurfurooli 7) Tärklise 5 ml tärkliselahust, Lahus muutus siniseks ning reaktsioon 1 tilk joodilahust kuumutasin keemiseni. Lahus muutus Maisitärklis Kartulitärklis joodiga läbipaistvaks, jäävanni pannes taastus sinine värvus. Sinised kompleksid on tingitud polüsahhariidahelate keerdumisest joodi molekulide ümber. Kõrgemal temp.-l kompleksid
komplekse. See on tingitud sellest, et polüsahhariidi ahelad keerduvad reaktsiooni käigus joodi molekulide ümber. Tekkinud kompleks lagunev kõrgel temperatuuril ja kaotab oma värvuse, seega antud reaktsioon on pöörduv. Joodiga värvuvad ka taimsest materjalist eraldatud tärkliseterakesed. Ning värvununa on võimalik mikroskoobika kindlaks teha, millisest taimes tärklis pärineb. Töö käik: A. · Katseklaasi valasin 4-5 ml tärkliselahust ja lisasin 1 tilga joodilahust. Lisades joodilahust tärkliselahusesse, kadus joodile iseloomulik värvus. · Segu loksutasin. · Kuumutasin segu keemiseni. · Katseklaasi alumise poole jahutasin jäävannis. Lahus muutus aegamööda helesiniseks. B. Mikroskoobi all sain vaadelda nii kartuli- kui ka maisitärklise terakesi. Kartulitärklise terakesed olid väikesed ja asusid üksteises kaugel. Paljud terakesed asusid paari kaupa koos puntidena
Tekkinud kompleks laguneb kõrgemal temperatuuril ja kaotab värvuse (pöörduv reaktsioon). Joodiga värvuvad ka taimsest materjalist (kartulist, teraviljadest) eraldatud natiivsed tärkliseterakesed ning värvununa on nende suurus ja kuju mikroskoobis hõlpsamini vaadeldavad, võimaldades kindlaks teha, millisest taimest tärklis pärineb. Töö käik: A. Katseklaasi valatakse 4–5 ml tärkliselahust ja lisatakse 1 tilk joodilahust. Segu loksutatakse ja kuumutatakse keemiseni. Seejärel katseklaasi alumine pool jahutatakse jäävee vannil või veejoa all. Kirjeldatakse ja põhjendatakse lahuse värvusega toimuvaid muutusi. B. Mikroskoobi alusklaasile kantakse erinevate tärkliste või tärkliserikka materjali (jahu) proovid. Lisatakse 1 tilk lahjendatud (helekollast) joodilahust, mille liig kõrvaldatakse filterpaberi tükikesega. Järeldus: A
Tekkinud kompleks laguneb kõrgemal temperatuuril ja kaotab värvuse (pöörduv reaktsioon). Joodiga värvuvad ka taimsest materjalist (kartulist, teraviljadest) eraldatud natiivsed tärkliseterakesed ning värvununa on nende suurus ja kuju mikroskoobis hõlpsamini vaadeldavad, võimaldades kindlaks teha, millisest taimest tärklis pärineb. Töö käik: A. Katseklaasi valatakse 45 ml tärkliselahust ja lisatakse 1 tilk joodilahust. Segu loksutatakse ja kuumutatakse keemiseni. Seejärel katseklaasi alumine pool jahutatakse jäävee vannil või veejoa all. Kirjeldatakse ja põhjendatakse lahuse värvusega toimuvaid muutusi. B. Mikroskoobi alusklaasile kantakse erinevate tärkliste või tärkliserikka materjali (jahu) proovid. Lisatakse 1 tilk lahjendatud (helekollast) joodilahust, mille liig kõrvaldatakse filterpaberi tükikesega. Järeldus: A
Fruktoos muutus värvust oranziks palju kiiremini kui glükoos, kuna fruktoos on ketoos, aga glükoos on aldoos. TÄRKLISE REAKTSIOON JOODIGA Tärklis moodustub joodiga lillakas-siniseid komplekse. Tekkinud kompleks laguneb kõrgemal temperatuuril ja kaob värvuse (pöörduv), jahutamisel värvitub uuesti. Erinevad suurused ja kuju (nähtav mikroskoobi all) võimaldavad eristada millisest taimest tärklis pärineb. 1.Valasin 5 ml tärkliselahust 2.Lisasin 1 tilk joodilahust 3.Loksutasin ja kuumutasin keemiseni 4.Katseklaasi alumine pool jahutasin jäävee vannil A.Joodilahuse lisamisega lahus muutus tume lillakas-siniseks, kuna toimus tärklise (polüsahhariid) ahelate keerdumine joodi molekulide ümber. Kuumutamisega lahus muutus läbipaistvaks, kuna kompleks pöörduvalt lagunes. Jahutamisel värv jälle ilmus, kuna kompleks taastus. B.Kartuli tärklise terade kuju on suurem kui maisi oma.
tingitud sellest, et tärklises olevad polüsahhariidiahelad keerduvad joodi molekulide ümber. Kõrgel temperatuuril kompleksid lagunevad ja kaotavad värvuse. Töö käik Valasin katseklaasi 4ml tärkliselahust ning 1 tilk joodilahust. Segu kuumutasin vesivannil. Kuumutamisel muutus sinine lahus värvituks ning jahtudes taas siniseks ehk tärklis kuumutamisel denatureerus aga jahtudes renatureerus. Järelikult on joodi abil võimalik muuta tärkliseterakesed mikroskoobi all hõlpsamini vaadeldavaks ning identifitseeritavaks.
glükoosilahust sisaldavas katseklaasis peaaegu 5 min jooksul õrnalt roosakaks. Järeldus: Fruktoos on ketoos ning glükoos aldoos fruktoosiga toimus reaktsioon kiiremini. 6 1.2.7 Tärklise reaktsioon joodiga Tärklis moodustab joodiga intensiivselt lillakas-siniseid komplekse, mis kõrgemal temperatuuril lagunevad ja kaotavad värvuse. Töö käik: 4-5 ml tärkliselahusele lisati 1 tilk joodilahust. Segu kuumutati keemiseni. Seejärel katseklaasi alumine pool jahutati jäävannis. Tulemus: Joodi lisamisel lahusesse tekkis tugev sinine lahus. Kuumutamisel muutus lahus värvusetuks. Katseklaasi alumise poole jahutamisel hakkas taastuma sinine värvus. Maisitärklis Kartulitärklis Mikroskoobiga vaadeldes võrreldi erinevate tärkliseliikide kuju ja suurust.
järeldada, et fruktoos sisaldab keto-rühma ja glükoos aldehüüdrühma. Reaktsioon kulgeb ketoosidega hõlpsamini kui aldoosidega. 1.2.7 Tärklise reaktsioon joodiga Tärklised moodustavad joodiga lillakas-siniseid komplekse.polüsahhariidide ahelad keerduvad joodi molekulide ümber. Tekkinud kompleks laguneb kõrgel temperatuuril ning lahus kaotab värvuse. Tegemist on pöörduva reaktsiooniga. Töö käik · Katseklaasi valatakse 4-5 ml tärkliselahust, lisatakse 1 tilk joodilahust. Loksutatakse ja kuumutatakse keemiseni. Lahuse sinine värvus kadus ja lahus muutus läbipaistvaks. · Katseklaas asetatakse põhjaga jäävanni. Jäävanni asetatud lahuse alumine osa muutus jälle siniseks. Järeldus: Tegu oli pöörduva reaktsiooniga ning sellest annab tunnistust lahusele iseloomuliku sinise värvuse kadumine kuumutamisel ja värvuse taastumine jahutamisel.
tugevalt punane. Glükoosi lahusega katseklaasis muutus värvus õrnalt roosakaks. Järeldus: Fruktoosiga toimus reaktsioon kiiremini kui glükoosiga. Järelikult on fruktoosi puhul tegemist ketoosiga, kuna ketoosidega toimub reaktsioon kiiremini kui aldoosidega. Tärklise reaktsioon joodiga Tärklise omadus moodustada joodiga lillakas-siniseid komplekse on tingitud polüsahhariidide keerdumisest joodi molekuli ümber. Töö käik: Katseklaasi valati 5 ml tärkliselahust ja lisati 1 tilk joodilahust. Reaktsioonisegu kuumutati. Lillakas värvus kadus. Seejärel asetati katseklaas jäävanni ja lillakas värvus taastus. Järeldus: Kuumutamisel värvus kadus, kuna kõrgel temperatuuril kompleksid lagunevad ja toimub pöörduv reaktsioon. Jäävannis kompleksid taastusid ja taastus ka iseloomulik värv. Joodiga värvunud terakesed olid hõlpsasti vaadeldavad ka mikroskoobis. Maisi tärklise terad olid väiksemad kui kartuli omad. Kujult olid maisi terad
tugev punane. Glükoosi lahusega katseklaasis muutus värvus õrnalt roosakaks. Järeldus: Fruktoosiga toimus reaktsioon kiiremini kui glükoosiga. Järelikult on fruktoosi puhul tegemist ketoosiga, kuna ketoosidega toimub reaktsioon kiiremini kui aldoosidega. 1.2.7 Tärklise reaktsioon joodiga Tärklise omadus moodustada joodiga lillakas-siniseid komplekse on tingitud polüsahhariidide keerdumisest joodi molekuli ümber. Töö käik: Katseklaasi valati 5 ml tärkliselahust ja lisati 1 tilk joodilahust. Reaktsioonisegu kuumutati. Tumesinine värvus kadus. Seejärel asetati katseklaas külma veejoa alla ja tumesinine värvus taastus. Järeldus: Kuumutamisel värvus kadus, kuna kõrgel temperatuuril kompleksid lagunevad ja toimub pöörduv reaktsioon. Jahutamisel kompleksid taastusid ja taastus ka iseloomulik värv. Joodiga värvunud terakesed olid hõlpsasti vaadeldavad ka mikroskoobis. Maisi tärklise terad olid väiksemad kui kartuli omad. Kujult olid maisi terad
Järeldus: Reaktsioon fruktoosiga toimub kiirem ja intensiivsem, kui glükoosiga. Järelikult fruktoosi puhul on tegemist ketoosiga ja glükoosi puhul on aldoosiga, sest ketoosidega reaktsioon toimub kiiremini ja intensiivsem, kui aldoosidega. 1.2.7 Tärklise reaktsioon joodiga Tärklise omadus moodustada joodiga lillakas-siniseid komplekse on tingitud polüsahhariidide keerdumisest joodi molekuli ümber. Töö käik: Katseklaasi valame 5ml tärkliselahust ja lisame 1 tilk joodilahust. Loksutame. Lahus värvus siniseks. Kuumutame keeval veevannil ja lahuse värvus kadus. Kui me jahutame lahust, siis värv saab uuesti siniseks. Järeldus: Kuumutamisel värvus kadus, sest kõrgel temperatuuril kompleksid lagunevad ja toimub pöörduv reaktsioon. Jäävannis kompleksid taastusid ja taastus ka iseloomulik värv. Joodiga värvunud terakesed olid hõlpsasti vaadeldavad ka mikroskoobis. Maisi tärklise terad olid väiksemad kui kartuli omad. Kujult olid maisi terad
veevannil. Järeldus Fruktoosi lahus värvub juba paari minuti möödudes telliskivipunaseks. Glükoosi lahus värvub kollakaks. Mõlemas lahuses moodustusid furfuraalid. 1.2.7.Tärklise reaktsioon joodiga Polüsahhariidide ahelad keerduvad joodi molekulide ümber ning selle tulemusel tekivad lillakas-sinised kompleksid. Kõrgemal temperatuuril kompleks laguneb ja kaotab värvuse. Töö käik A.Valan katseklaasi 4-5 ml tärkliselahust ja lisan 1 tilga joodilahust. Loksutan segu ja kuumutan keemiseni. Seejärel jahutan katseklaasi veejoa all. Järeldus Joodilahuse lisamisel värvus lahus tumesiniseks, kuna tekkis kompleksühend. Kuumutamisel kompleks laguneb ja lahus muutus värvituks. Külma veejoa all jahutades moodustus kompleks uuesti ning lahus värvus uuesti tumesiniseks. Reaktsioon tõestas edukalt polüsahhariide. B. Vaatlesime mikroskoobi all kartuli- ja maisitärklist ning glükoosi, maltoosi ja laktoosi.
kuna reaktsioon toimus kiiremini. hakkas segule tekkima roosakas toon. Tegu on järelikult aldoosiga. 1.2.7 Tärklise reaktsioon joodiga Tärklisel on omadus moodustada joodiga lillakas-siniseid komplekse, kuna polüsahhariidide ahelad keerduvad joodi molekulide ümber. Tekkinud kompleks laguneb kõrgel temperatuuril ja kaotab värvuse. Töö käik: katseklaasi valatakse 4-5 ml tärkliselahust ja lisatakse 1 tilk joodilahust. Segu kuumutatakse keemiseni. Seejärel katseklaasi alumine pool jahutatakse jäävannil. Tekkinud materjalist valmistatakse preparaat ning vaadeldakse mikroskoobi all erinevaid tärkliseterade kujusid. Tulemus: Reaktsioonis tekkis sinine sade. Selle värvuse tõttu on tärkliseterade mikroskoobi all vaatlemine palju lihtsam. Mõned näited nähtud teradest:
O pentoosid C O H furfurool O heksoosid HOCH2 C O H hüdroksümetüülfurfurool 1.2.7. Tärklise reaktsioon joodiga A. ~5 ml tärklise lahusele lisasin 1 tilk joodilahust- jood, ühinedes tärklise lahusega, värvus tumesiniseks. Loksutasin ning kuumutasin keemiseni. Välja võttes oli lahus värvitu. Seejärel jahutasin, mis endaga muudatusi kaasa ei toonud. Järeldus Tärklis moodustas joodiga tumesinise kompleksi, mis oli tingitud polüsahhariidi ahelate keerdumisest ümber joodi molekulide. Kõrgemal temperatuuril tekkinud kompleks aga lagunes ja värv sellega kadus. Tegu oli pöörduva reaktsiooniga. I2 + I- I3-
Suhkrute kuumutamisel moodustub pentoosidest heterotsükliline aldehüüd furfurool, heksoosidest hüdroksümetüülfurfurool. Tekkivad ühendid reageerivad mitmealuseliste fenoolidega, andes värvilisi produkte nagu oli ka nendes katsetes näha. Ketosuhkrud reageerivad meelsamini. 1.2.7 Tärklise reaktsioon joodiga Jälgime tärklise käitumine joodi lisamisel. Kasutatud ained: 5 ml tärkliselahust 1 tilk joodilahust Töö käik: Reaktsioonisegu muutus siniseks ning seda kuumutame keemiseni. Kuumutades muutus lahus läbipaistvaks, jäävanni panes taastus sinine värvus. Sinakad kompleksid on tingitud polüsahhariidahelate keerdumisest joodi molekulide ümber. Kõrgemal temperatuuril kompleksid lagunevad ja kaotavad värvuse. Vaatleme mikroskoobi all erinevate tärkliste proove. Maistärklis omab võrreldes kartulitärklisega peenemat struktuuri.
Järeldus: Fruktoos on ketoos ning glükoos aldoos – fruktoosiga toimus reaktsioon kiiremini. 1.2.7 Tärklise reaktsioon joodiga Tärklis moodustab joodiga intensiivselt lillakas-siniseid komplekse. Polüsahhariidi ahelad keerduvad joodi molekuli ümber. Tekkinud kompleks laguneb kõrgel temperatuuril ja kaotab värvuse ehk tärklise reaktsioon joodiga on pöörduv. Töö käik: 4-5 ml tärkliselahusele lisati 1 tilk joodilahust. Segu kuumutati keemiseni. Seejärel katseklaasi alumine pool jahutati jäävannis. Tulemus: A. Joodi lisamisel lahusesse tekkis tumesinine lahus. Kuumutamisel muutus lahus värvusetuks. Katseklaasi alumise poole jahutamisel hakkas taastuma tumesinine värvus. B. Maisi tärklise terad olid väiksemad kui kartuli omad. Kujult olid maisi terad kandilisemad kui kartuli omad, kartuli terad olid ümmargused ning suurused varieerusid. Mikroskoopia võimaldab
glükoosiga. Järelikult fruktoosi puhul on tegemist ketoosiga ja glükoosi puhul on aldoosiga, sest ketoosidega reaktsioon toimub kiiremini kui aldoosidega. 1.2.7 Tärklise reaktsioon joodiga Tärklise reageerides joodiga tekitab lillakas-siniseid komplekse, mis on tingitud polüsahhariidide keerdumisest joodi molekuli ümber. Kompleks laguneb kõrgel temperatuuril kaotades värvuse. Töö käik: Katseklaasi valatakse 5ml tärkliselahust ja lisatakse 1 tilk joodilahust. Lahus värvub koheselt tumesiniseks. Loksutatakse ja kuumutatakse keeval veevannil. Kuumutamisel lahuse värvus kaob. Jahutatakse katseklaasi alumist poolt. Jahutatud osa värvub uuesti tumesiniseks. Järeldus: Kuumutamisel värvus kadus, sest kõrgel temperatuuril kompleksid lagunevad ja toimub pöörduv reaktsioon. Jäävannis kompleksid taastusid ja taastus ka iseloomulik värv. Maisitärklise terad olid väiksemad kui kartuli omad. Kartulitärklise osakesed olid
1.2.7 Tärklise reaktsioon joodiga Tärklis moodustab joodiga lillakas-siniseid komplekse, sest polüsahhariidi ahelad keeruvad joodi molekulide ümber. Kompleks laguneb kõrgel temperatuuril ja kaotab oma värvuse, kuid jahtudes jällegi taastab selle (pöörduv reaktsioon). Joodiga värvuvad ka taimsest materjalist eraldatud tärkliseterakesed ning neid saab mikroskoobis vaadelda, et teha kindlaks nende päritolu. Töö käik: Valasin katseklaasi 5 ml tärkliselahust ja lisasin 1 ml joodilahust. Loksutasin ja kuumutasin keemiseni. Jahutasin katseklaasi alumise poole veejoa all maha. Tulemus: Kuumutamisel muutus lahuse värvus heledamaks (helelillaks), kuid päris ära värvus siiski ei kadunud. Veejoa all jahutades taastus intensiivne lilla värvus. Järeldus: Tekkinud tärklise ja joodi sinine kompleks lagunes kõrgemal temperatuuril. Tegemist on pöörduva reaktsiooniga.
produkt. 1.2.7 Tärklise reaktsioon joodiga Tärklis moodustab joodiga sinakas- lillasid komplekse. See on tingitud polüsahhariidi ahelate keerdumisest joodi molekulide ümber. Kõrgemal temperatuuril kompleks aga laguneb ja kaotab värvuse. Joodiga värvunud tärkliseterakesed on mikroskoobis paremini nähtavad ning nii on hõlpsam määrata tärklliseterakese analüüsida. Töö käik I · Valan katseklaasi 4 ml tärkliselahust · Lisan sellele tilga joodilahust: lahus värvuv tumesiniseks · Loksutan ja kuumutan keemiseni: lahus kaotab pöörduva reaktsiooni tõttu värvuse, kompleksühend dissotseerub · Lasen katseklaasi külma veejoa all jahtuda: tekib lilla põhi. Joodikompleks on tekkinud jahutamise tõttu. II · Vaatlen mikroskoobi all kartulitärklise ja nisutärklise proove. Kartulitärklise kristallid on suuremad ja ümmargusemad, nisutärklise kristallid aga
Fruktoosilahus värvus roosakaks, st tegemist on ketoosiga (reaktsioon kulges kiiremini). Glükoosiahus värvi ei muutnud, tegemist on aldoosiga, mille puhul reaktsioon kulgeb aeglasemalt. 1.2.7 Tärklise reaktsioon joodiga Polüsahhariidi (tärklise) ahelad on võimelised keerduma joodi molekulide ümber, moodustades sinakasvioletseid joodikomplekse, mis kõrgel temperatuuril taas lagunevad (pöörduv reaktsioon). Töö käik: valasin katseklaasi 4ml tärkliselahust, lisasin tiga joodilahust- lahus muutus tumesiniseks. Asusin lahust kuumutama kuni värvus kadus, st joodikompleks lagunes kõrgel temperatuuril. Seejärel jahutasin lahust veejoa all, sinine värvus taastus- tärklis keerdus taas joodi molekulide ümber ning joodikompeks taastus. Tõestab, et tärklis on polüsahhariid. Kartuliterad oli suuremad ning ümarad, seest hallikad ning ümbritsetud justkui kestaga. Maisiterad asetsesid tihedamalt koos ning olid väiksemad.
Tärklis moodustab joodiga lillakas-siniseid komplekse, sest polüsahhariidi ahelad keerduvad joodi molekulide ümber. Kompleks laguneb kõrgel temperatuuril ja kaotab oma värvuse, kuid jahutades taastun selle värvus, see tähendab, et tegemist on pöörduva reaktsiooniga. Joodiga värvuvad ka taimsest materjalist eraldatud tärkliseterakesed ning neid saab mikroskoobis vaadelda, et kindlaks teha nende päritolu. Töö käik Valasin katseklaasi 4 ml tärkliselahust ja lisasin 1 tilga joodilahust. Loksutasin segu ja kuumutasin veivannil keemiseni. Jahutasin katseklaasi alumise poole veejoa all maha. Tulemus 11 Eda Türi 142281 YAGB21 Algne lillaka värvi lahus kuumutamisel muutus järjest heledamaks kuni värvus kadus üldse. Veejoa all jahutades taastus lahuse lillaks värvus. Järeldus Tekkinud tärklise ja joodi lilla kompleks laguneb kõrgemal temperatuuril, kuna polüsahhariid keerdub
tekkis punakaspruun värvus kiiremini ja oli intensiivsem. Järeldus: kuna fruktoosi lahuses tekkis punakaspruun värvus enne, siis võib öelda, et fruktoosil on ketorühm, glükoosil aldehüüdrühm. 7. Tärklise reaktsioon joodiga Tärklis moodustab joodiga lillakas-siniseid komplekse, kuna polüsahhariidi ahelad keerduvad joodi molekulide ümber. Tekkinud kompleks laguneb kõrgel temperatuuril ja kaotab värvuse. Töö käik: valasin katseklaasi ~ 4 ml tärkliselahust, lisasin 1 tilga joodilahust. Loksutasin ja kuumutasin keemiseni, lahus kaotas värvuse. Jahutasin katseklaasi jäävee vannil. Lahus muutus tagasi sinakaks. Järeldus: lahus kaotas kuumutamisel värvuse, kuna tärklise ja joodi kompleks lagunes. Kuna tegu on pöörduva reaktsiooniga, siis jahutamisel sinakas värvus taastus. Kartulitärklis Maisitärklis Kartulitärklise terad olid veidi ovaalse kujuga. Kartulitärklise terad olid suuremad kui maisitärklisel
1.2.7 Tärklise reaktsioon joodiga Tärklistele moodustab joodiga intensiivseid lillakas-siniseid komplekse, mis on tingitud polüsahhariidi ahelate keerdumisest joodi molekulide ümber. Kõrgel temperatuuril kompleks laguneb ja kaotab värvuse, kuid tegemist on pöörduva. Joodiga värvuvad ka taimsest materjalist eraldatud tärkliseterakesed. Värvununa on neid mikroskoobis lihtsam vaadelda. Töö käik: Katseklaasi valatakse 4–5 ml tärkliselahust ja lisatakse 1 tilk joodilahust. Segu loksutatakse ja kuumutatakse keemiseni. Seejärel katseklaasi alumine pool jahutatakse jäävee vannil või veejoa all. Tulemus: Joodi lisamisel lahusesse tekkis tugev sinine lahus. Kuumutamisel muutus lahus värvusetuks. Katseklaasi alumise poole jahutamisel hakkas taastuma sinine värvus. Järeldus: Lillakas-sinised kompleksid on tingitud polüsahhariidide ahelate keerrdumist joodi molekuli ümber.Kuumutamisel värvus kadus, sest kõrgel temperatuuril kompleksid lagunevad ja toimub
glükoosilahuses, mis on aldoos. 1.2.7 Tärklise reaktsioon joodiga. Töö teoreetilised alused Tärklis moodustub joodiga lillakassiniseid komplekse (on tingitud polüsahhariidahelate keerdumisest joodi molekulide ümber). Kõrgemal temperatuuril värvus kaob, sest kompleksid lagunevad. Seega reaktsioon on pöörduv. Töö käik: A. · Katseklaasi valasin 4-5 ml tärkliselahust ja lisasin 1 tilga joodilahust. Lahus oli sinine. · Segu loksutasin. · Kuumutasin segu keemiseni. Lahus sai värvituseks. · Katseklaasi alumise poole jahutasin jäävannis. Lahus sai helesiniseks. B. Mikroskoobi all sain vaadelda nii kartuli- kui ka maisitärklise terakesi. Kartulitärklise terakesed olid väikesed ja asusid üksteises kaugel. Paljud terakesed asusid paari kaupa koos puntidena
Fruktoosi puhul on tegemist ketoosiga ja glükoosi puhul aldoosiga,sest ketoosiga reaktsioon toimub kiiremini ja intensiivsemi,kui aldoosiga. 7.Tärklise reaktsioon joodiga Tärklisel on iseloomulik omadus moodustada joodiga lillakassiniseid komplekse. Selle põhjuseks on polüsahhariidahelate keerdumine joodi molekulide ümber. Kõrgemal temperatuuril kompleksid lagunevad ja kaotavad värvuse. Töö käik: Katseklaasi valan 5 ml tärkliselahust ja lisan1 tilk joodilahust. Kuumutan reaktsioonisegu keemiseni. Seejärel jahutan katseklaasi alumine pool veevannil. Tulemus: Pärast ainete segamist lahuse värvus muutus tumesiniseks,tekkis tärklise kompleks joodiga. See reaktsioon joodiga on pöörduv ja kõrgemal temperatuuril kompleks laguneb ning seetõttu kaos pärast lahuse kuumutamist sinine värvus (värvitu lahus). Jahutamisel kompleksid jällegi moodustuvad ja lahus omandab tumesinist värvi.
Tekkinud kompleks laguneb kõrgemal temperatuuril ja kaotab värvuse (pöörduv reaktsioon). Joodiga värvuvad ka taimsest materjalist (kartulist, teraviljadest) eraldatud natiivsed tärkliseterakesed ning värvununa on nende suurus ja kuju mikroskoobis hõlpsamini vaadeldavad, võimaldades kindlaks teha, millisest taimest tärklis pärineb. Töö käik 16 Valasin katseklaasi 5 ml tärkliselahust ning lisasin tilga joodilahust. Loksutasin ja kuumutasin keemiseni. Joodilahuse lisamisel värvus lahus tumesiniseks, kuna tekkis kompleksühend. Kuumutamisel kompleks laguneb ja lahus muutus värvituks. Jäävannis jahutades moodustus kompleks uuesti ning lahus värvus tagasi tumesiniseks, mis tõestas ära polüsahhariidid. http://www.knowpap.com/w ww_demo/english/paper_tec https://upload.wikimedia.org/wikipedia
komplekse ja see on tingitud polüsahhariidi ahelate keerdumisest joodimolekulide ümber. Tekkinud kompleks laguneb kõrgemal temperatuuril ja kaotab värvuse (pöörduv reaktsioon). Joodiga värvuvad ka kartulitest ja teraviljadest eraldatud tärkliseterakesed ning värvununa on neid mikroskoobis paremini vaadeldavad, mistõttu on võimalik kindlaks teha ka millise taime tärklisega on tegu. Töö käik: · valasin katseklaasi 4-5 ml tärklise lahust · lisasin tilga joodilahust · loksutasin ning kuumutasin keemiseni · katseklaasi alumist poolt jahutasin jää peal Tulemused ja järeldused: Tärklisele joodi lisades tekkis sinine kompleks, mis oli tingitud polüsahhariidi keerdumisest joodimolekulide ümber. Kuumutades sinine värv kadus, mis andis märku kompleksi lagunemisest. Katseklaasi põhja jääl hoides aga taastus sinine värvus, mis andis tõestuse sellest, et kompleks tekkis taas ja tegemist oli pöörduva reaktsiooniga.
Cu 2 I e CuI 0,86 – oksüdeerija Loksutada katseklaasis olevat lahust ja valada pool sellest teise katseklaasi. Üks lahustest lahjendada veega 1:3 ning lisada 2-4 tilka tärkliselahust, mis on I 2 määramise reaktiiviks. Milline värvus tekib tärklise lisamisel joodi sisaldavale lahusele? Tärklise lisamisel muutub lahus mustaks. Teise lahusesse lisada 2 tilka Na2S2O3 lahust. Tiosulfaatioon valastab joodilahuse (NB! joodilahust valastavad ka SO32–, S2– ja SCN– -ioonid). Kirjutada reaktsioonivõrrand, arvestades et reaktsiooni käigus tekib tetrationaatioon S 4O62– (2S2O32– – 2e– → S4O62–). I 2 2 Na2 S 2 O3 2 NaI Na 2 S 4 O6 I 2 2e 2 I oksüdeerija 2 2 2S 2 O3 2e S 4 O6 redutseerija Katse 4
Tekkinud kompleks laguneb kõrgemal temperatuuril ja kaotab värvuse (pöörduv reaktsioon). Joodiga värvuvad ka taimsest materjalist (kartulist, teraviljadest) eraldatud natiivsed tärkliseterakesed ning värvununa on nende suurus ja kuju mikroskoobis hõlpsamini vaadeldavad, võimaldades kindlaks teha, millisest taimest tärklis pärineb. Töö käik A. Katseklaasi valatakse 45 ml tärkliselahust ja lisatakse 1 tilk joodilahust. Segu loksutatakse ja kuumutatakse keemiseni. Seejärel katseklaasi alumine pool jahutatakse jäävee vannil või veejoa all. Kirjeldatakse ja põhjendatakse lahuse värvusega toimuvaid muutusi. NB! Vältida tuleb liigset joodi lisamist tärkliselahusele, kuna sel juhul ei pruugi värvus kaduda! B. Mikroskoobi alusklaasile kantakse erinevate tärkliste või tärkliserikka materjali (jahu) proovid. Lisatakse 1 tilk lahjendatud (helekollast) joodilahust, mille liig kõrvaldatakse
annaabi.ee 
