Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Redoksreaktsioonid. Metallide korrosioon (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millised muutused toimuvad?
  • Milline ühend tekkis?
  • Milline gaas eraldus?
  • Millised muutused katse käigus toimuvad?
  • Millised ühendid moodustavad sademe ning millised ioonid on lahuses?
  • Mis on eralduvaks pruunikaks gaasiks mürgine ?
  • Mis gaas eraldub?
  • Mis on siin katses anoodiks mis katoodiks?
  • Milline metall lahustub korrodeerub?
  • Kummal juhul eraldub vesinikku intensiivsemalt ?
  • Millises katseklaasis toimub reaktsioon intensiivsemalt?
  • Mis on anoodiks ja katoodiks esimesel juhul mis teisel juhul?
  • Millisel juhul on tegemist anoodse millisel juhul katoodse kaitsekattega?
  • Mis on kokkuühendatud metallide korral anoodiks mis katoodiks?
Üliõpilase nimi:_________________________
Õpperühm:____________________________
Kuupäev:____________________________
YKI0031 Anorgaaniline keemia I
LABORATOORNE TÖÖ 5
Redoksreaktsioonid . Metallide korrosioon
Praktiline osa 1. Redoksreaktsioonid
NB! Kirjeldada võimalikult täpselt toimuvaid muutusi, märkides ära reaktsiooniks võetud ja tekkivate ühendite värvused. Esitada kõiki muutusi kirjeldavad reaktsioonivõrrandid ning tasakaalustamiseks vajalikud elektronide bilansid või vastavad poolreaktsioonide võrrandid . Märkida, milline ühend on oksüdeerija , milline redutseerija . Kirjutada oksüdeerija ja redutseerija juurde nende ühendite nimetused.
Halogeenid
Katse 1. Valada ühte katseklaasi ~0,5 mL KBr ja teise samapalju KI lahust. Seejärel tekitada lahuste pinnale jälgitav (~2 mm) tolueeni või pentanooli (sobib ka benseen ) kiht ning lisada tõmbe all tilkhaaval kloorivett (Cl2 + H2O). Loksutada intensiivselt.
Tolueenis lahustuvad katses tekkivad vabad halogeenid I2 ja Br2 paremini kui vees ja nad kontsentreeruvad tolueenikihti. Nende iseloomulik värvus on selles kihis siis ka paremini jälgitav. Reaktsioonivõrrandites tolueen ei kajastu, ta on neis katsetes veega mittesegunevaks lahustiks. Seda toimingut nimetatakse ekstraheerimiseks.
Katsed ekstraheerimisega ning kloorivee kasutamisega viia läbi ja katseklaasid tühjendada ning loputada tõmbe all !
Kirjeldada võimalikult täpselt toimuvaid muutusi, märkides ära reaktsiooniks võetud ja tekkivate ühendite (mis on peale ekstraheerimist uuesti pinnale kogunevas tolueenikihis) värvused.
Peale ekstraheerimist lahus, kus alguses oli KBr muutus orandžiks, teises katseklaasis, seal kus alguses oli KI, lahus muutus punaseks. Mõlemates katseklaasides tekkis mitte lahustuv läbipaistev tolueeni kiht.
Kirjutada redoksreaktsioonide võrrandid ja poolreaktsioonide võrrandid. Arvutada nendele reaktsioonidele redokspotentsiaalide vahe ∆E0 (liikumapanev jõud) ja hinnata, kas antud reaktsioonid standardtingimustel kulgevad.
1,36V - oksüdeerija
1,09V – redutseerija
˃ antud reakstsioon kulgeb standardtingimustel spontaalselt
1,36V - oksüdeerija
0,54V – redutseerija
˃ antud reakstsioon kulgeb standardtingimustel spontaalselt
Katse 2. Valada ühte katseklaasi ~1.0 mL KCl lahust, teise samapalju KBr ning kolmandasse KI lahust. Lisada kõikidesse katseklaasidesse väike kogus tahket FeNH4(SO4)2 ning ekstraheerida tõmbe all tolueeni või pentanooliga.
Jälgida, kas kihi värvus muutub ( reaktsioon toimub) kõikides katseklaasides.
KCl katseklaasis muutusi ei toimunud, KBr katseklaasis samuti, KI klaasis lahus mutus punaseks.
Kirjutada toimuvate reaktsioonide võrrandid. Arvutada kõigil kolmel juhul redokspotentsiaalide vahe, hinnates, millised neist reaktsioonidest saavad kulgeda standardtingimustel.
1,36V – redutseerija
0,77V – oksüdeerija
Vasakule Paremale
Redoksreaktsioonid-Metallide korrosioon #1 Redoksreaktsioonid-Metallide korrosioon #2 Redoksreaktsioonid-Metallide korrosioon #3 Redoksreaktsioonid-Metallide korrosioon #4 Redoksreaktsioonid-Metallide korrosioon #5 Redoksreaktsioonid-Metallide korrosioon #6 Redoksreaktsioonid-Metallide korrosioon #7 Redoksreaktsioonid-Metallide korrosioon #8 Redoksreaktsioonid-Metallide korrosioon #9 Redoksreaktsioonid-Metallide korrosioon #10 Redoksreaktsioonid-Metallide korrosioon #11 Redoksreaktsioonid-Metallide korrosioon #12 Redoksreaktsioonid-Metallide korrosioon #13 Redoksreaktsioonid-Metallide korrosioon #14 Redoksreaktsioonid-Metallide korrosioon #15 Redoksreaktsioonid-Metallide korrosioon #16
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-03-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 152 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Natalia_N Õppematerjali autor
LABORATOORNE TÖÖ 5
Redoksreaktsioonid. Metallide korrosioon
parandatud ja arvestatud protokoll

Sarnased õppematerjalid

Keemia praktikum nr4-Reaktsioonid elektrolüütide lahustes
18
docx

Keemia praktikum nr4: Reaktsioonid elektrolüütide lahustes

Molekulaarkujul võrrandis kajastuvad vaid ühendid. Täpsemini kirjeldab toimuvat ioonvõrrand, sest elektrolüüdid on vesilahuses jagunenud ioonideks ja osa ioone mingisse vastastiktoimesse ei astu. Et eristada erinevates agregaatolekutes olevaid ja lahustunud ühendeid, on korrektne märkida olek ühendi või iooni juurde. Ioonvõrrandite kirjutamisel jälgida järgmisi reegleid:  lahku võib kirjutada kõik tugevad elektrolüüdid  vasakul ja paremal pool korduvad ioonid jäetakse võrrandist välja (taandatakse)  kokku jäetakse:  gaasid jt mittedissotsieeruvad ühendid (CO2, NH3, SO2, MnO2 jt)  vähelahustuvad ühendid (BaSO4, AgCl, Cu(OH)2 jt)  vesi H2O ning muud vähedissotsieeruvad ühendid (H2S, HCN, HF, NH3 ⋅ H2O, CH3COOH jt)  kompleksioonid ( [Ag(NH3)2]+, [Al(OH)6]3– jt)  laengute summa võrrandi vasakul pool peab võrduma laengute summaga paremal pool

Keemia alused
Reaktsioonid elektrolüütide lahustes
4
docx

Reaktsioonid elektrolüütide lahustes

Hüdrolüüsi kulgemisest annab meile märku vaid see,et soola vesilahus ei ole neutraalne. Nõrga aluse ja tugeva happe soola vesilahus on happeline. Tugeva aluse ja nõrga happe soola vesilahus on aluseline. Gaasi teke Katse 5 1...2 ml 0,2 M Na2CO3 lahusele lisatakse mõni tilk indikaatori fenoolftaleiini lahust. Saadud lahus on fuksiaroosat värvi, mis tähenab, et tegu on aluselise lahusega, mille pH>9,9. Aluselise keskkonna tingivad aluselised ioonid, mis tekivad Na 2CO3 (nõrga elektrolüüdi) osalisel lagunemisel. Lahusele lisatakse tilkhaaval 1 M HCl lahust. Na 2 CO3 + HCl NaCl + H 2O + CO 2 CO32- + H + CO 2 + H 2O Saadud lahus muutub värvituks. HCl neutraliseerib Na 2CO3 lahuse ning see tingib fenoolftaleiini värvi muutuse. Soolhappe lisamisel on näha ka eralduva gaasi (CO2) mullikesi. Kompleksühendi teke Katse 6 1..

Keemia
Reaktsioonid elektrolüütide lahustes
16
docx

Reaktsioonid elektrolüütide lahustes

Sageli tasakaalulised protsessid. Siia alla kuulub ka vee kui nõrga elektrolüüdi teke nõrga happe teke. 4. Hüdrolüüsiprotsessid (soola moodustavate ioonide vastastiktoime veega), mis kulgevad väheses ulatuses, kuid põhjustavad soolalahuste pH erinevusi. 5. Kompleksühendi teke. Kompleksühendid on keemilised ühendid, mille kristallvõres või lahuses esinevad liitosakesed – kompleksioonid, mis koosnevad tsentraalaatomist (siin näites Cu) ja sellega seotud ligandidest (aatomid, ioonid või molekulid, siin näites NH3 molekulid). Kompleksioonid on üldjuhul lahustes väga püsivad. Oksüdatsiooniastmete muutusega kulgevad ehk redoksreaktsioonid. Reaktsioone, mis on seotud elektronide üleminekuga ühelt aatomilt teisele, nimetatakse redoksreaktsioonideks. Ainet või iooni, mille koostises olevad aatomid loovutavad elektrone, nimetatakse redutseerijaks, see aine ise seejuures oksüdeerub (tema oksüdatsiooniaste kasvab). Ainet või iooni, mis seob elektrone, nimetatakse

Keemia alused
Keemia aluste praktikumi Protokoll 4
12
docx

Keemia aluste praktikumi Protokoll 4

Sissejuhatus Et eristada erinevates agregaatolekutes olevaid ja lahustunud ühendeid, on korrektne märkida olek ühendi või iooni juurde. aq – ühend lahuses, s – tahke ühend või sade (vahel näidatakse ka noolega ↓), l – vedelik, g – gaas (vahel märgitakse ka noolega ↑). Ioonvõrrandite kirjutamisel jälgida järgmisi reegleid:  lahku võib kirjutada kõik tugevad elektrolüüdid  vasakul ja paremal pool korduvad ioonid jäetakse võrrandist välja (taandataks)  kokku jäetakse o gaasid jt mitte dissotsieeruvad ühendid (CO2, NH3, SO2, MnO2 jt) o vähelahustuvad ühendid (BaSO4, AgCl, Cu(OH)2 jt) o vesi H2O ning muud vähe dissotsieeruvad ühendid (H2S, HCN, HF, NH3 ⋅ H2O, CH3COOH jt) o kompleksioonid ([Ag(NH3)2]+, [Al(OH)6]3– jt)  laengute summa võrrandi vasakul pool peab võrduma laengute

Keemia alused
Reaktsioonid elektrolüütide lahustes
14
docx

Reaktsioonid elektrolüütide lahustes

SISSEJUHATUS Reaktsioonid elektrolüütide lahustes Reaktsioonivõrrandeid võib esitada kahel viisil – molekulaarkujul ja ioonvõrrandina. Molekulaarkujul võrrandis kajastuvad vaid ühendid 2NaOH(aq) + CuSO4(aq) →Cu(OH)2(s) + Na2SO4(aq) Täpsemini kirjeldab toimuvat ioonvõrrand, sest elektrolüüdid on vesilahuses jagunenud ioonideks ja osa ioone mingisse vastastiktoimesse ei astu (selles näites SO42–ja Na+). Sama reaktsioon ioonvõrrandina 2OH–(aq) + Cu2+(aq) →Cu(OH)2(s) Et eristada erinevates agregaatolekutes olevaid ja lahustunud ühendeid, on korrektne märkida olek ühendi või iooni juurde. aq– ühend lahuses, s– tahke ühend või sade (vahel näidatakse ka noolega ↓), l– vedelik, g– gaas (vahel märgitakse ka noolega ↑). Oksüdatsiooniastmete muutusega kulgevad ehk redoksreaktsioonid Reaktsioone, mis on seotud elektronide üleminekuga ühelt aatomilt teisele,

Keemia
Reaktsioonid elektrolüütide lahustes
10
docx

Reaktsioonid elektrolüütide lahustes

¿ teine on hele sinine sade ja kolmas on tume sinine vedel.Tekkinud kompleksioon 2+ ¿ Cu ( ¿¿ 4 ]¿ ¿ annab lahusele tumesinise värvuse. Redoksreaktsioonid Metallid, metallide pingerida Katse 7 Võtta ühte katseklaasi tükk metallilist tsinki ja teise vaske. Lisada katseklaasidesse lahjendatud vesinikkloriidhapet. Jälgida gaasilise vesiniku eraldumist metalli pinnal mullikestena. Kas reaktsioon toimub mõlemas katseklaasis? Põhjendada, lähtudes metallide pingereast. Zn+2 HCl ZnCl 2 + H 2 2+ ¿ -¿ Zn¿ redutseerija Zn 0-2 e¿ -¿ H 2

Keemia alused
Keemia aluste 4-praktikumi protokoll
6
rtf

Keemia aluste 4. praktikumi protokoll

Hüdrolüüs: Katse 4. Võtta ühte katseklaasi 1 ml Al2(SO4)3 lahust, teise sama palju Na2CO3 lahust. Hinnata lahuste pH-d indikaatoritega (lisada 2...3 tilka). Al3+ + H20 = AlOH2+ + H+ CO32- + H20 = HCO3- + OH- Al2(SO4)3 lisamisel metüülpunast muutus lahus punakseks. Na2CO3 ff-i lisamisel muutus lahus lillaks. Metüülpunase pöördeala on ph 4,2...6,3; järelikulr on lahuse pH 4,2. Lahus on happeline st lahuses on ülekaalus H+ ioonid. Ff lisamisel muutus lahus likkaks st pH 9,9; järelikult on aluseline keskkond, sest ülekaalus on OH- ioonid. Gaasi teke: Katse 5. CO32­ ioone sisaldavale lahusele (1...2 ml) lisada mõni tilk indikaatori fenoolftaleiini lahust. Millise reaktsiooniga (happeline, aluseline) on lahus? Miks? Lisada tilkhaaval 1 M HCl vesilahust. Miks muudab indikaator värvust? Kas soolhappe lisamisel on näha eralduva gaasi mullikesi? Na2CO3 + 2HCl = 2NaCl + CO2 + H20

Keemia alused
Reaktsioonid elektrolüütide lahustes
6
rtf

Reaktsioonid elektrolüütide lahustes

Hüdrolüüs: Katse 4. Võtta ühte katseklaasi 1 ml Al2(SO4)3 lahust, teise sama palju Na2CO3 lahust. Hinnata lahuste pH-d indikaatoritega (lisada 2...3 tilka). Al3+ + H20 = AlOH2+ + H+ CO32- + H20 = HCO3- + OH- Al2(SO4)3 metüülpunase lisamisel muutus lahus punaseks. Na 2CO3 fenoolftaleiini lisamisel muutus lahus lillakas-roosaks. Metüülpunase pöördeala on ph 4,2...6,3; järelikulr on lahuse pH 4,2. Lahus on happeline st lahuses on ülekaalus H+ ioonid. Fenoolftaleiini lisamisel muutus lahus lillakas-roosaks st. pH 9,9; järelikult on aluseline keskkond, sest ülekaalus on OH- ioonid. Anda selgitus, miks nende soolade vesilahused ei oleneutraalse reaktsiooniga. Soolade vesilahused ei ole neutraalse reaktsiooniga, kuna Al2(SO4)3 soolas on koos nõrk metall ja tugeva happe anioon ning Na2CO3 soolas on tugev metall ja nõrga happe anioon. Gaasi teke: Katse 5. CO32­ ioone sisaldavale lahusele (1..

Keemia alused




Kommentaarid (1)

VikiKristina profiilipilt
VikiKristina: Väga hea materjal!
15:02 10-12-2018



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun