Narva Kreenholmi Gümnaasium Valeri Atonen Fuji Referaat 12. klass Narva 2014 Fuji Fuji [f'udži] (jaapani keeles Fujisan ('Fuji mägi')); läänes on kasutatud ka nimekuju Fujiyama (eesti keeles varem Fudžijama) on tegevvulkaan Honshūsaarel Jaapanis. Vulkaani kõrgus on 3776 meetrit, see on Honshū ja Jaapani kõrgeim tipp. Fuji asub KeskJaapanis Yamanashi ja Shizuoka prefektuuri piiril Suruga lahest ja selle põhjasopis olevast Fuji linnast umbes 25 km põhja pool. Mäest kümmekond kilomeetrit edelas asub Fujinomiya, kirdes Fujiyoshidaja kagus Gotemba linn. Mäest lääne pool voolab Fuji jõgi, mis suubub Fuji linnas Suruga lahte. Fuji asub kolme maakooreplaadi kokkupuutepunktis. Need on Amuuri plaat, millel asub
FUJI VULKAAN KAARI KARGU MARTNA PÕHIKOOL 7. KLASS GEOGRAAFILIN E ASUKOHT Maailmajagu: Aasia Riik: Jaapan Saar: Honsh Kordinaadid: 35° 21 27 N, 138° 43 50 E PIIRKONNA ÜLDINE ISELOOMUSTUS · Fuji linnast umbes 25 km kaugusel · Mäest lääne pool voolab Fuji jõgi · Mäe jalamil asub Aokigahara mets · Jalamil asub 6 järve ASUTUS PIIRKONNAS · Asub Tky ligidal · Mäest edelas asub Fujinomiya, kirdes Fujiyoshida ja kagus Gotemba linn. GEOLOOGILINE ASUKOHT · Paikneb Euraasia ja Filipiini laamade piiril. · Laamad põrkuvad omavahel VULKAANI ISELOOMUSTUS · Tegevvulkaan · Kihtvulkaan · 3776 m kõrge · Enamiku aastast kaetud lumega · Viimane purse aastal 1708 PILDID
1. Vulkaani kõrgus on 3776 (kolm tuhat seitse saada seitse kümmend kuus) meetrit, see on Jaapani kõrgeim tipp Selle läbimõõt on 505 (viis saada viis) meetrit ja sügavus on 200(kaks saada) meetrit. Fuji kraateri kuju on õige koonus. Ta meenutab lootose lille ja piirneb kaheksa servi, mida tuntakse Yaksudo-Fuyo ("kaheksa Fuji kroonlehed ") Enamiku aastast on Fuji kaetud lumega. Fuji viimane vulkaanipurse toimus 1708. (tuhande seitsmesaja kaheksandal) aastal Kõige hävitavad Fuji pursked toimusid 800.(kaheksasaja), 864.(kaheksasaaja kuueküümne neljandal) ja 1707. (tuhande seitsmesaaja seitsmendal) aastatel. 2. Vulkaan asub Honshu(Honsju) saarel Jaapanis. Fuji asub Kesk-Jaapanis Yamanashi ja Shizuoka prefektuuri piiril. Fuji asub kolme maakooreplaadi kokkupuutepunktis. Need on Amuuri plaat, millel asub Lääne-Jaapan, Ohhotski plaat, millel asub Ida-Jaapan, jaFilipiini mere plaat, millel asub Fujist lõunasse Izu poolsaar 3
Kostivad Valeri Atonen ja Sofia Soldatova Lühike iseloomustus Kõrgus on 3776m Läbimõõt on 505m Sügavus on 200m Kraater on õige koonuse kujus Meenutab lootose lille On kaetud lumega Viimane vulkaanipurske 1708.astal 800.aastal, 864.aastal, 1707.aastal Paiknemine Vulkann asub Honshū saarel Jaapanis Fuji asub Kesk-Jaapanis Fuji asub kolme maakoreplaadi kokkupuutepunktis Huvitav teave Mäe tipus asus ilmajaam Esimesena ronis tippu munk 663.aastal Oli naistel keelatud Fujile Mäe jalamil asub ebatavaline mets Aukigahara on populaarne enestapmise koht 1966.aastal toimus lennuõnnetus Fuji on kõige ilustam aktiivne vulkann maailmas "Igaüks on loll, kes ei roni elus kordagi Fujile,
Järvamaa KHK Margus Indres Vulkaani referaat Fuji Referaat Juhendaja: Reet Meerits Särevere 2012 Sisukord Sissejuhatus...............................................................................................................................2 Fuji............................................................................................................................................3 Kihtvulkaan...............................................................................................................................4 Kihtvulkaani ehitus..................................................................................................................5 Pildid Fujist...................................................................
Fuji vulkaan Fuji Asukoht · Geograafilised koordinaadid 35 N 21'5" N . · Asub Euraasia mandril. · Jaapani riigis. Asutus tihedus · Fuji vulkaani ümber on väga tihe asustus. Geoloogiline asukoht · Fuji asub Filipiini laama juures ja see laam liigub kokku. Fuji iseloomustus · Fuji kõrgus on 3.776 m, 40-50km ja kraatri sügavus on 250m. · Fuji teised nimed on: Mount Fuji; Fujiyama; Fuji-san. · Kohalikud peavad seda vulkaani pühaks mäeks. Vulkaani pursked · Fuji purskab iga 2-5 saj tagant. · Viimati purskas Fuji vulkaan 1707 aastal. · Fuji on tegev vulkaan Purske tagajärjed · Viimase Fuji purske tagajärjel(1707) tekkis Jaapani kõige suureim järv `'Lake Biwa'' Kasutatu allikad · http://www.sacred-destinations.com/japan/mou · https://www.google.ee/
JÄRVAMAA KUTSEHARIDUSKESKUS PH1 Vulkaan Fuji Referaat Kerli Volt Särevere 2011 Sisukord : 2-3. Vulkaan Fuji 3. Valmistutakse võimalikuks purskeks 4. Kasutatud kirjandus Fuji vulkaan Fuji ('Fuji mägi') on tegevvulkaan Honsh saarel Jaapanis. Vulkaani kõrgus on 3776 meetrit, see on Honsh ja Jaapani kõrgeim tipp. Fuji asub Kesk-Jaapanis Yamanashi ja Shizuoka prefektuuri piiril Suruga lahest ja selle põhjasopis olevast Fuji linnast umbes 25 km põhja pool. Mäest kümmekond kilomeetrit edelas asub Fujinomiya, kirdes Fujiyoshida ja kagus Gotemba linn. Mäest lääne pool voolab Fuji jõgi, mis suubub Fuji linnas Suruga lahte. Fuji asub kolme maakooreplaadi kokkupuutepunktis. Need on Amuuri plaat, millel asub
x=152&ty=131&ei=bK0DTZbYAsWgOuS8wagB&oei=bK0DTZbYAsWgOuS8wagB&esq=1 &page=1&ndsp=19&ved=1t:429,r:2,s:0gle.ee/imgres? imgurl=http://=__rm4POF7Slf2M6T0FZpKut0CACTQ=&h=327&w=323&sz=9&hl=et&start= 0&zoom=1&tbnid=dCNmBk4sG8dGzM:&tbnh=155&tbnw=154&prev=/images%3Fq Huvitavad faktid Mägi purskas viimati aastal 1708 Esimesena ronis mäe tippu tundmatu munk aastal 663 Fuji on Jaapanlaste püha mägi Mäel on 8 tippu http://farm1.static.flickr.com/203/4680736 91_9c57984b2a.jpg Aokigahara Aokigahara on mets mäe jalamil Legendid räägivad, et Aokigaharas elavad deemonid, vaimud ja härjapõlvlased Kuni 19. sajandini viidi sinna lapsi ja vanureid, kellest sooviti lahti saada Mets on populaarne enesetapu koht http://wallpampers.com/pictures/4618/Japan
....................................................................... 2 Geograafiline asend.....................................................................................................................3 Pinnamood.................................................................................................................................. 4 Kliima..........................................................................................................................................5 Fuji mägi..................................................................................................................................... 5 Kasutatud kirjandus.....................................................................................................................6 2 Jaapanist Pindala: 377 835 km² Rahvaarv: 127 066 000 Rahvastiku tihedus: 337 in/km² Pealinn: Tokyo Ajavöönd: +9 GMT
41) „Ühel juulikuu päeval laekus minu virtuaalsesse postkasti kiri tollaselt Eesti suursaadikult Argolt, kes palus abi Eesti saatkonna poole pöördunud Chiba keskkooli õpetaja nimel.“ – Nagu näha, siis paluvad eestlased ka üksteiselt abi Jaapanis. Ning edasi lugedes selgus, et abistatigi üksteist. Tore vaadata sellist asjade kulgu ja abivalmidust. 42) „Üks neist asjadest, mida Jaapanis olles tahtsin ilmtingimata ära teha, oli ronida Fuji mäele.“ – Oleks tahtnud tol hetkel ise kirjaniku asemel olla. Ka mina tahaks Fuji mäe ära vallutada kui Jaapanisse peaks ma kunagi sattuma. Kui satun kellegagi koos, siis vean kindlasti ta endaga kaasa. 43) „Fujile mineku eelõhtul olime usinalt sisseoste teinud ja hankinud varustuseks vajalikku kraami ning kuulanud tähelepanelikult ka Liisu ja Marxi nõuandeid ja näpunäiteid...“ – Ka mina kuulaks ennem nii suurt
Esialgselt riigi siseturule orienteeritult tootis Fujifilm kino- ja fotograafiafilmi, 1940ndatest alates kaameraid ja optilisi seadmeid, peale II maailmasõda aga ka röntgenplaate ja ilmutusseadmeid. Alates 1950. Aastast laienes firma rahvusvahelisele turule, saavutades suure müügiedu Ameerika ühendriikides. Eelise konkurentide, näiteks Kodaki, ees oli soodsam hind ja parem kvaliteet. 1980ndatel nägi Fuji ette fotograafiamaailma digitaliseerumist tulevikus. Selleks, et vältida kahjusid, töötati välja järkjärguline üleminekuprogramm: vaja oli kätte saada võimalikult palju tulu filmi müügist, seejärel investeerida see digitaaltehnoloogiat kasutavate kaamerate arendamiseks ja turustamiseks. Võrreldes oma konkurentide, Kodaki, Agfa ja teiste filmitootjatega, tagas tootmise mitmekesistamise plaan Fujile edu ning nüüd toodab Fuji peamiselt digikaameraid ja objektiive
The Great Wave off Kanagawa The Great Wave off Kanagawa , also known as The Great Wave or simply The Wave, is a woodblock print by theJapanese artist Hokusai. An example of ukiyo-e art, it was published sometime between 1830 and 1833[1] (during the Edo Period) as the first in Hokusai's series Thirty-six Views of Mount Fuji(Fugaku sanjrokkei (?)), and is his most famous work. This particular woodblock is one of the most recognized works of Japanese art in the world. It depicts an enormous wavethreatening boats near the Japanese prefecture of Kanagawa. While sometimes assumed to be a tsunami, the wave is, as the picture's title notes, more likely to be a large okinami literally "wave of the open sea." As in all the prints in the series, it depicts the
Huvikorral mitmete muusemide külastamise võimalus, nagu näiteks ajaloo, teaduse vms. Programmis on vabaõhumuuseumi külastus, kus on tradiotsioonlised jaapani talud ja tarbeesemeid mitme sajandi eest. Vaba aeg. Õhtul bussisõit Narasse, kus ka majutus 3*** hotellis õhtusöögiga. 7.päev Nara Hommikusöök. Terve päev Naras erinevates kuulsatestemplites ja vaba aeg linna peal. Õhtusöök ja majutus samas hotellis. Nara 8.päev Nara-Fuji Hommikusöök. Poolepäevane bussisõit jaapanlaste kõige pühama mäe Fuji juurde. Fuji mäe ekskursioon- vaateplatform ja rahvuspargi külastus, kus näidatakse traditsioonilist puidunikerdamist ja mängutooside muuseumi külastamine. Lõunasöök Kawaguchi järve äärses rahvuspargis. Õhtusöök 4**** hotelli restorani rootsi lauas. Fuji 9.päev Fuji-Kamakura-Tokyo Hommikusöök
Kellaaja erinevus Eesti ja Jaapani vahel on 6 tundi. Tokyo on minu koduasulast ligi 91 000 km kaugusel. Loodus Pinnamood Jaapan on väga mägine maa, mägedega on kaetud 70% territooriumist. Enamik kõrgeid mägesid on suurimal, Honshu saarel. Piki Honshu saare keskosa kulgeb mäeahelik, mida kutsutakse Jaapani Alpideks. Seal on arvukalt üle 3000 m kõrguseid mägesid. Jaapani kuulsaim ja kõrgeim mägi on Tkyst umbes 80 km kaugusel asuv 3776 m kõrgune Fuji mägi, mida jaapanlased hüüavad Fuji-san. Paljud Jaapani mäed on vulkaanilised ja mägipiirkondades leidub palju kuumaveeallikaid. Neis on vesi mõnikord nii kuum, et selles võib mune keeta. Umbes 67 vulkaani on praegugi aktiivsed. Mägialasid lõhestavad sügavad kuristikud, kus käreda vooluga jõed moodustavad uhkeid joastikke. Nendes kohtades Fuji mägi leidub palju kuumaveeallikaid
Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks kutsutakse Jaapani Alpideks. Seal on arvukalt üle Teine tase Kolmas tase 3000 m kõrguseid mägesid. Jaapani kuulsaim ja Neljas tase Viies tase kõrgeim mägi on Tkyst umbes 80 km kaugusel asuv 3776 m kõrgune Fuji mägi, mida jaapanlased hüüavad Fuji-san. Paljud Jaapani mäed on vulkaanilised ja mägipiirkondades leidub palju kuumaveeallikaid. Neis on vesi mõnikord nii kuum, et selles võib mune keeta.
Daiseni vulkaan referaat Teostaja: Inno Tõnosson Juhendaja: Reet Meerits Õppeaasta 2012/13 Sisukord: 1 Esmamainimine ja nimed 2 Teke 3 Tempel 4 Tipud 5 Ronimine Esmamainimine ja nimed Esimest korda mainiti seda mäge aastal 733 nime all kami-take, mis sõna-sõnalt tähendab 'suure jumala mägi'. Hiljem on teda nimetatud ka Hki Fuji ja Izumo Fuji, sõltuvalt sellest, kummal mäeküljel ütleja oli, sest Daisen jäi vanasti Hki provints ja Izumo provintsi piirile. Teke Vulkaan asub Edela-Honsh vulkaanilises kaares, kus Filipiini laam sukeldub Hiina-Korea platvormi alla. Daisen on liitvulkaan ning on tekkinud paljude aastatuhandete pikkuse vulkaanilise tegevuse tulemusena. Pursked selles piirkonnas algasid 1,8 miljonit aastat tagasi ja tekitasid umbes pool miljonit aastat tagasi nn Vana Daiseni. Vana Daiseni kaldeerasse hakkas 50
Vulkaanid tekivad laamade kokkupõrke aladel sest vahevöösse laskuva laama serva osalisel ülessulamisel tekib tulikuum magma. See hakkab suure rõhu tõttu lõhesid mööda üles tõusma. Vaikse ookeani tulerõngas - Vaikset ookeani ümbritsev kõrge seismilise aktiivsusega vulkaaniline ala. Vulkaanid erinevad,sest kihtvulkaanidel on paks laava, palju gaase, purskavad(algul tuhk ja kiht, siis laava), tekitavad kilbikujulised pinnavormid, vesuuv, fuji, kljutsi kilpvulkaanidel vedel laava, vähe gaase, laava voolab maapinnale. mauna kea, island, uus-meremaa. Vulkaanid purskavad peale laava gaase, tuhka, vulkaanilisi pomme. Elatakse vulkaanide läheduses sest seal on toiterikas muld, soe vesi, terviseparandamine, turism, energia allikas. Hilisvulkaanilised nähtused on kuumaveeallikad, geisrid. Kuumaveeallikate vett kasutatakse kuumaveevannideks, ravimiseks, turismiks, tasuta vesi.
avas Jaapanis, Gunma maakonnas, Ota linnas lennunduslabori. Lennunduse kiire areng kasvatas laborist lennundusfirma nimega Nakajiama Aircraft Co.Ltd. Väiksegabariidilised sisepõlemismootorid leiutati 1800 aastate lõpus, nende silindrid asetsesid kas rivis või horisontaalselt kahel pool väntvõlli. Just selle horisontaalselt asetatud kolbidega mootori valis Nakajiama lennumasinate jõuallikaks. Pärast Teist Maailmasõda liitus Nakajiama lennutehasega kompanii Fuji Sanguo Co. Euroopas moodi läinud kaherattalised mootorrattad ja rollerid, levisid kiiresti ka Jaapanisse. Fuji-l oli valmis sobiv mootor ja 1946 valmis ühistööna esimene maasõiduk "Roller Rabbit". Ühisfirma jätkas ka suurte sõidukite projekteerimist ning arendustööd. Suurte jõupingutuste tulemusel valmiski neljakümnendate aastate lõpuks esimene liinibuss. 1950-ndal aastal laienes ühisfirma kiiresti ning kõik viis tootmissektorit liideti
Key West, Florida). Idapoolseim saar on Minamitori, mis asub 154° idalaiusel. 3. Jaapani loodus Pinnamood Jaapan on väga mägine maa, mägedega on kaetud 70% territooriumist. Enamik kõrgeid mägesid on suurimal, Honshu saarel. Piki Honshu saare keskosa kulgeb mäeahelik, mida kutsutakse Jaapani Alpideks. Seal on arvukalt üle 3000 m kõrguseid mägesid. Jaapani kuulsaim ja kõrgeim mägi on Tōkyōst umbes 80 km kaugusel asuv 3776 m kõrgune Fuji mägi, mida jaapanlased hüüavad Fuji-san. Paljud Jaapani mäed on vulkaanilised ja mägipiirkondades leidub palju kuumaveeallikaid. Neis on vesi mõnikord nii kuum, et selles võib mune keeta. Umbes 67 vulkaani on praegugi aktiivsed. Jaapan paikneb kolme mandrilava ristumiskohas. Fuji mägi (Vulkaani kõrgus on 3776 meetrit, see on Honshū ja Jaapani kõrgeim tipp.) Maavärinad Igal aastal registreeritakse 7000 kuni 8000 maavärinat, kuigi enamik neist on nii nõrgad, et
Jaapan koosneb saarteketist, millest nelja suuremat tuntakse ka Jaapani kodusaartena. Jaapan hõlmab ka rühma väiksemaid saari nelja suurima saare ümber ning eemalejäävat Nansei saarterühma, millesse kuulub Okinawa. Jaapan koosneb umbes 3900 saarest, enamus neist on pisikesed.Jaapan on väga mägine maa, mägedega on kaetud 70% territooriumist. Enamik kõrgeid mägesid on suurimal, Honshu saarel. Piki Honshu saare keskosa kulgeb mäeahelik, mida kutsutakse Jaapani Alpideks. Igal aastal registreeritakse 7000 kuni 8000 maavärinat, kuigi enamik neist on nii nõrgad, et inimesed neid ei märka. Aegajalt esineb aga ka tugevaid ja ohtlikke maavärinaid. Kuna Jaapan koosneb paljudest saartest, siis on tal ka väga pikk rannajoon. Vesi mängib Jaapani maastikupildis ja jaapanlaste elus väga suurt rolli. Jaapan asub Vaiksel ookeanil sündivate troopiliste tormide taifuunide teel. Mitmekesise kliima tõttu on ka Jaapani taimestik väga liigirikas. Mitmetel ...
Aktiivne vulkaan pidevalt purskav vulkaan ,( purskab iga 10 a tagant). Kustunud vulkaan inimese ajaloo jooksul ei ole pursanud. Kilp vulkaan madal vulkaan . Laava on vedel , voolab rahulikult lõõrist välja. Valgub kaugele. Kasvab laiuti., Kiht vulkaan teravmägi. Laava paks ja kiiresti tarduv. Kasvab kõrgustesse.sageli tardub laava juba lõõris , moodustub kork , lendab järgmisel purskel võimsa plahvatusega õhku. Nõlvadel on vaheldumisi tahke kivim ja tuhk.( fuji). Probleemid. Maapind taimed , loomad hävivad, õhk saastub , mürgised süsinik ja väävli ühendid, gaasidest ja tuhast moodustuvad lõõmpilv, võib hävitada terveid linnu.vee segunemisel vulkaanilise materjaliga tekivad muda voolud ehk lahaarid.Õhu saaste tõttu võib kliima jaheneda. Inimesed elavad vulkaanida lähedal , miks? Viljakas muld . Soe- saab maju kütta ja elektrit toota. Leidub vääriskive. Turism Maavärinad.
· Fourth level Fifth level · Palju kuumaveeallikaid ja vulkaane Pinnamood Väga mägine maa: mägedega on kaetud umbes 70% territooriumist Enamik kõrgeid mägesid on suurimal, Honshu saarel Jaapani kuulsaim ja kõrgeim mägi on 3776 m kõrgune Fuji mägi, mis on tegelikult vulkaan Rahvastik Põhirahvus jaapanlased moodustavad 99,4% elanikest Rahvastik on jaotunud väga ebaühtlaselt Valdav osa inimesi elab suurlinnastutes Kõige hõredamini on asustatud Hokkaid saar Jaapanlaste keskmine eluiga on 81,25 Kliima Kuus erinevat kliimatüüpi Valdavaks on parasvöötmeline kliima Sademeterohke maa Asub Vaiksel ookeanil sündivate troopiliste tormide taifuunide teel
Ränirikkus toob kaasa plahvatuslikkuse, sest väheneva rõhu tõttu magmast vabanevad gaasid ei pääse vulkaanilõõrist välja, samuti on laava veerikkam, mis võimendab plahvatuslikkust. Kihtvulkaani nimi tuleb sellest, et vulkaani läbilõige koosneb vahelduvatest laava ja tefra kihtidest. Enamiku kihtvulkaanide ehitus on aga keerukam ja seetõtu nimetatakse neid sageli ka liitvulkaanideks, Tuntud kilpvulkaaniks on näiteks Etna ja Vesuuv, Fuji. Purskavad suhteliselt tihti, kuid sõltuvalt vulkaanist võivad olla väga erineva intervalliga. Võib tekkida kaldeera (sissevarisenud vulkaanikraater).
Kogaku Ajalugu 1921: Man Ray algatab tegevuse photograms, pannes asju fotopaberile ja eksponeerides varje lambipirni abil. 1924.a. laskis firma Leitz välja maailma esimese kompaktse väikekaamera (Leica), mis sai 1930.a. ja 1940.a. -te populaarseimaks fotoaparaadiks. Leica Ajalugu 1925: André Kertész liigub sünnimaalt Ungarist Pariisi, kus ta alustab 11- aastase projekti fotografeerimiseks tänava elu. 1934: Fuji Photo Film avastati. Aastast 1938 teeb Fuji kaameraid ja lisab objektiivile läätse. Ajalugu 1936: Areng Kodachrome'i poolt- esimene värviline mitmekihiline värvifilm; areng Exakta poolt- teedrajav 35mm ühe-objektiiviga peegelkaamera 1947.a. konstrueeris ameerika leidur E.Land esimese monoprotsesskaamera. Ajalugu 1948: Hasselblad Rootsist pakub oma esimese keskmises formaadis peegelkaamera kaubanduslikuks
Aasta: 1872 Zanr: seinamaal Zanr: seinamaal Tehnika: pappeli peal õliga Tehnika: õli Asukoht: Prantsusmaal, muuseumis Asukoht: Eesti Kunstimuuseumi Louvre maalikogu Graafika The Great Wave off Kanagawa, ,,36 Fuji ,,Supluse puiestee 2" vaadet" (http://www.karolin.ee/et/tehtud- (http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:The_Grea tood/vabagraafika/kuiv-noel-mezzotint/) t_Wave_off_Kanagawa.jpg) Autor: Kaie Karolin Autor: Katsushika Hokusai Aasta: 2010 Aasta: u. 1930 Tehnika: Sügavtrükk (kuivnõel)
3.pealkiri: Ookeani okean läheb maaalla: süvik, keskmäestik. Valgetele tumedam: laam. noolte juurde :laam, 4.1.a. 2.d. 3.b. 4.c mustade noolte juurde: 5.maa kerkimise tõttu on magma,Kahe laama lahest saanud järv. vahe juurde: riftiorg. 6.NM: andid, himaalaja. VM : Uural, 4 1.d 2.a 3.b 4.c Skandi naavia, V: fuji, kilimanjaro. 5. maa kerkimise tulemusena 7.a) ülang on tekkinud murragu tagajärjel. on saanud lahest järv. c)loomade ja taimede vees.......tekivad settekivimid. 6. MV:mõõdetakse seismograafiga 8.1.himaalaja 2.punasemeremurrang. tekib tsunami. 3.uural 4.klju... sopka.5.filipiinid. VT:tekib koonuse kujuline mägi,tekivad saarestikud ookeani keskmäestikes. MAK: tekivad uued saared ja poolsaared. 7
Hangunud laava moodustab mäekülgedele tumedaid kivijõgesid ja kraatri külgedele iga purskega uue kihi. Maakeral arvatakse olevat 3 000 tegevvulkaani, need on sellised vulkaanid, mille purskamise kohta on säilinud andmed peale Kristuse sündi. Enne seda pursanud vulkaane kutsutakse kustunuteks. Vulkaanid on enamasti koondunud nn maakera tulerõngasse. Samas esineb ka kõige sagedamini maavärinaid. Tuntumad vulkaanid on Vesuuv, Helka, Etna, Kljutsevskaja Sopka, Fuji, Kilimanjaro, Krakatau jne. Sageli esinevad vulkaanide jalamil perioodiliselt purskuvad kuumavee allikad ehk geisrid.
国 Nippon-koku või Nihon- koku(päikese allikas) • Rahaühik jeen • Ametlik keel Jaapani keel • 127 miljoni elanikuga maailmas kümnendal kohal, moodustavad 99,4% elanikest Turism • Aastas külastab seda saartel asuvat riiki enam kui 8,5 miljonit turisti • Huvitav loodus, iidset kultuuri ja aastatuhande vanust arhitektuuri, aga ka ülimalt modernseid ehitisi, -tehnikasaavutusi ja –meelelahutusi Fuji mägi • vulkaan purskas viimati 1707. aastal • kõrgus on 3776 meetrit Changdeokgungi palee Sakura ehk Jaapani kirsipuu Huvitavad faktid • maailma ühed kõige kiiremad rongid • Jaapanis on väga tavalised kapsel- hotelid Tavad ja kombed • Number nelja ja üheksa peetakse ebaõnne numbriteks • Sisenedes restorani, muuseumi või templitesse, siis kindlasti võta jalatsid jalast • Luristamine on viisakus Köök
Suuremas osas oma loomingust kujutas ta humoristlikult rahvalikke tüüpe. Euroopas sai ta aga eriti kuulsaks oma looduspiltidega. Hokusai, kes on maailmas enimtuntud Jaapani kunsti esindaja, on irooniliselt kõige vähem jaapanipärane Jaapani kunstnik. Jaapani kunstist enimtuntud puulõige "Suur laine" (näha kõrvaloleval pildil) ei ole sugugi niiväga jaapanipärane. Kõige tuntum on Hokusai värvilise puulõike sari "36 Fuji vaadet". Samuti on ta loonud seeriaid kuulsate sildade ja koskede vaadetest. "36 Fuji vaadet on loodud ukiyo-e tehnikas vahemikus 18261833. See seeria koosneb 46 pildist (10 lisandusid hiljem). Enne Hokusaid, ukiyo-e kunstnikud, nagu Utamoro ja Kunsai joonistasid linde ja lilli raamatutele illustratsioonideks. Hokusai oli esimene kunstnik, kes hakkas lindudest ja lilledest eraldi kunstiteoseid looma.
poolest. Mehed habemega, naised tatoveerituna. Ainud · Peetakse Jaapani põlisasukateks. · Nende keelt peetakse isoleeritud keeleks. · Puudub omakeelne kirjandus, kuid neil eksisteerib rikkalik suuline pärimus. · Alates 1997. a on Jaapani valitsus eraldanud resursse ainu kultuuri uurimiseks ja edendamiseks. Pinnamood · 70 % on territoorium · Jaapani jõed on kaetud mägedega. lühikesed, ebatasase · Fuji mägi on kõige pinnamoega, rohkesti kõrgeim ja kuulsaim vooluvett. mägi. · Pikim jõgi on 367 km · Paljud mäed on pikkune Shinano jõgi. vulkaanilised, leidub · 70 % katavad rohkesti territooriumi metsad. kuumaveeallikaid. Fuji mägi kõrgeim tipp 3766 m, kustund vulkaan Biwa järv / biwa - ko Jaapani suurim järv. Kliima · Eristatakse koguni kuut erinevat kliima tüüpi. · Sademeterohke maa.
Rootsi. Jaapani saarestiku kogupikkus on ligi 4000 kilomeetrit. 5. LOODUS 5.1 Pinnamood Jaapan on väga mägine maa, mägedega on kaetud 70% territooriumist. Enamik kõrgeid mägesid on suurimal, Honshu saarel. Piki Honshu saare keskosa kulgeb mäeahelik, mida kutsutakse Jaapani Alpideks. Seal on arvukalt üle 3000 m kõrguseid mägesid. Jaapani kuulsaim ja kõrgeim mägi on Tkyst umbes 80 km kaugusel asuv 3776 m kõrgune Fuji mägi, mida jaapanlased hüüavad Fuji-san. Paljud Jaapani mäed on vulkaanilised ja mägipiirkondades leidub palju kuumaveeallikaid. Neis on vesi mõnikord nii kuum, et selles võib mune keeta. Umbes 67 vulkaani on praegugi aktiivsed. Jaapan paikneb kolme mandrilava ristumiskohas. 5.2 Kliima Jaapani saared ulatuvad läbi mitme kliimavööndi. Põhjapoolseimal Hokkaido saarel on talved külmad ja sajab palju lund. Temperatuur võib langeda kuni -40° ning Siberist ja Mongooliast puhuvad tuuled toovad kaasa lumetorme.
宗教 heaolu tagab riik – õpetused, koolkond, sekt PÜHA PAIK JAAPAN JA RELIGIOONID _ Torii _ Püha ruum _ “Shinto ei ole religioon, vaid rahvakomme.” _ Shimenawa SHINTO – ETNORELIGIOON? _ Tokugawa ajastu (1603–1867) _ Püha mägi Neo-konfutsianism: Valitseja FUJI MÄGI valitseb õiglaselt, ministrid RITUAAL haldavad ausalt, ustavus _ Puhtus keisrile ühendab rahva. _ Nt Jichinsai – maa puhastamine ehituse _ Meiji restauratsioon eelselt _ Shogunaadi (1192–1867) likvideerimine ja keisrivõimu _Maneki Neko taastamine Amuletid – omamori, _ 1868 – 2. maailmasõda fuda, hamaya
laialipaiskumisel) tekkiv langatuslik hiidkraater. Kihtvulkaan suhteliselt suur ja pikaealine valdavalt koonilise kujuga vulkaaniline pinnavorm, mis on tekkinud vulkaanilõõrist pärit vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal. Kilpvulkaan - lai ja suhteliselt lame vulkaan, mis koosneb peamiselt basaltseist laavavooludest. Vulkaanide asukohad: Mauna Kea Hawaii saartel (pole laamade äärealadel), Cotopaxi Ecuadoris, Hekla Islandil, Fuji Jaapani keskel, Pinatubo Filipiinidel, Kenya Keenias, Aconcagua Argentiina kaldal, Etna Sitsiilias, St Helen USA läänerannikul, Surtsey lõuna Islandis. Maavärinate tekkepõhjused: · tektoonilised, mida põhjustavad Maa sisepinged · vulkaanilised, mis kaasnevad vulkaanipurskega · langatuslikud, mida põhjustavd koobaste varisemine · tehnogeensed, mida põhjustab inimtegevus (nt. veehoidlate surve, maa-alune tuumaplahvatus, lõhkelaengu plahvatus)
mäetipu laialipaiskumisel) tekkiv langatuslik hiidkraater. Kihtvulkaan suhteliselt suur ja pikaealine valdavalt koonilise kujuga vulkaaniline pinnavorm, mis on tekkinud vulkaanilõõrist pärit vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal. Kilpvulkaan - lai ja suhteliselt lame vulkaan, mis koosneb peamiselt basaltseist laavavooludest. Vulkaanide asukohad: Mauna Kea Hawaii saartel (pole laamade äärealadel), Cotopaxi Ecuadoris, Hekla Islandil, Fuji Jaapani keskel, Pinatubo Filipiinidel, Kenya Keenias, Aconcagua Argentiina kaldal, Etna Sitsiilias, St Helen USA läänerannikul, Surtsey lõuna Islandis. Maavärinate tekkepõhjused: tektoonilised, mida põhjustavad Maa sisepinged vulkaanilised, mis kaasnevad vulkaanipurskega Nicole Maria Klais; 11 H langatuslikud, mida põhjustavd koobaste varisemine tehnogeensed, mida põhjustab inimtegevus (nt
Kihtvulkaanid · Kihtvulkaanid tekivad ränist ja gaasidest rikastunud ja märgatavalt suurenenud viskoosusega, vaevaliselt voolavast andesiitsest ja eriti graniitsest magmast · Laavavoolud on sellistes vulkaanides lühikesed ja harvad · Selline magma tardub juba sageli vulkaanilõõres · Tuha ja laavakildude maha sadamisel moodustuvad paakunud kivimassid tuffikihid · Tuntumad kihtvulkaanid: Etna, Stromboli, Hekla, Askja, Kilimanjaro ja Fuji Etna Stromboli Vulkaanidega kaasnevad nähtused · Vulkaanipurske ajal moodustub gaaside ja hõõguva vulkaanilise tuha segust lõõmpilved · Sellised pilved on matnud enda alla Bombej linna, samalaadne pilv hävitas 1902. aastal Saint Pierre'i linna Vulkaanipursete ennustamine · Ennustamine: 1) Mõõdetakse infrapunasensoritega vulkaanikoonuse temperatuuri
Põhja- ja Lõuna-Koreast Jaapani meri; Hiinast ja Taiwanist Ida-Hiina meri. Pinnamood Jaapan on väga mägine maa: mägedega on kaetud umbes 70% territooriumist. Enamik kõrgeid mägesid on suurimal, Honsh saarel. Piki Honsh saare keskosa kulgeb mäeahelik, mida kutsutakse Jaapani Alpideks. Jaapani kuulsaim ja kõrgeim mägi on Tkyst umbes 80 km kaugusel asuv 3776 m kõrgune Fuji mägi, mis on tegelikult vulkaan (purskas viimati aastal 1707). Loodusvarad Jaapanis puuduvad märkimisväärsed loodusvarad, kuid üheks oluliseimaks loodusvaraks peetakse kalu. Umbes 15% Jaapani pindalast on sobilik põllumajanuseks. Umbes 65% Jaapani pindalast on metsade all. Kliima Valdavaks on parasvöötmeline kliima, kuid see varieerub tugevasti põhjast lõuna poole liikudes.
Sintoism ja Jaapan. Religioon on seotud Jaapaniga (Nihon või Nippon), kus nime kirjutatakse märkidega, mille tähendus on ,,päikese allikas", mispärast mõnikord kutsutakse Jaapanit ka tõusva päikese maaks. ,,Hinomaru" (,,päikeseketas") Rahvarv Jaapanis rohkem kui 127 miljonit. Jaapan on rahvaarvu poolest maailmas kümnendal kohal. Ainu Jaapani põliselanikud, kes elavad peamiselt Hokkaidos. Jaapanis on konstitutsiooniline monarhia (1947), kus formaalseks riigipeaks on keiser, seadusandlikku võimu teostab aga valitav parlament. Akihito on Jaapani 125. keiser ja tänapäeval maailmas ainus keiser. Sintoism e. sinto e. shinto (jaapani keeles ; shint; kamide tee, jumalate tee) on Jaapani rahvusreligioon, mis kuni II maailmasõja lõpuni oli ka riigiusund. Seda terminit kasutati esimest korda 6. saj pKr, et eristada kohalikku põlisusundit teistest usunditest (budism), ent tolleks ajaks oli shintoism eksisteerinud juba tuhandeid aastaid. ...
maapinnal, millest sõltub tekitatud purustuste hulk. 10. Vulkaanid, koht, kus magma pääseb maakoorele kiht-(magma suhteliselt vedelam, aluselise, voolab kaugemale, väljub rahulikumalt,island, uus-meremaa, hawai) ja kilpvulkaanide(magma visoossem, happelisem, ei voola enne tardumist kaugele, väljub plahvatusega, temp madalam, vesuuv, kljutsi, fuji) vulkaanide esinemispiirkonnad lähtuvalt laamtektoonikast ning näiteid maailmast, (laamde lahknemispiirkond(Island), põrkamisp(lõuna-ameerika), nihkumisp(), ja kuuma täpi piirkond(Hawai)) vulkaanidega kaasnevad nähtused.(tuhapilv, tardkivimid, mudavoolud, maanihked, gaasid) 11. Nõlvaprotsessid- nim. kõiki kivimmaterjali liikumisi nõlva raskujõu mõjul
disainiks ja pakuks ideid bändi singlite ja albumite ümbristele. Nende plaat püsis edetabelites nädalaid. Edu tulemuseks lasti ,,Hkai Amplifier" taas välja 23. aprillil 2003. aastal bändi uue plaadifirma ,,Ki/oon Records" i poolt, mis on Sony Music Japan`i tütarettevõte. Kuu hiljem, AKFG pidas nende esimese pealkirjastatud esituse Shimokitazawa Club Shelter`is. Sel samal suvel esines bänd iga-aastastel rock festivalidel ,,Fuji Rock Festival 03`,ROOKIE A GO GO", ja ,,Summer Sonic `03", Tokyos ja Osakas. 6. augustil, lasi AKFG välja nende suur-firma debüüt albumi ,,Mirai no Kakera" koos teise singli ,,Kimi To Iu Hana"`ga. Päevi hiljem, AKFG pidas esimese festivali, millest sai iga-aastane kontsert, ASIAN KUNG FU GENERATION esitleb ,,NANO-MUGEN FESTIVAL". Festival toimus 11. augustil Shinjuku LOFT`is. Sellele järgnes esimene täis-pikk stuudio album,"Kimi Tsunagi Five M" 19. novembril
g. Honesty is the best policy. -in front of meal times ,e.g. We have lunch at one. -in front of certain places like hospital, school, college, university , church, prison, home, work,bed when talking about the activity which normally takes place in that place or building, e.g. He Had an accident and was taken to hospital. -with the names of most towns, cities, streets, countries, islands, e.g. Milan, Italy, Jamaica -with lakes and invidual mountains, e.g. Lake Geneva, Mount Fuji -with names of streets and squares, e.g. Oxford Street, Times Square -with named building, airports, and institutions , e.g. Padua University, John F. Kennedy Airport, Coventry Cathedral DEFINITE ARTICLE (THE) 1. The definite article the is used when we are referring to something specific or already mentioned.It is used: -in front of a singular countable noun , e.g.(for example) Give me the apple. -in front of plural countable nouns, e.g. The apples I bought weren't very ripe.
Kilpvulkaanid: Tekivad väikese viskoossusega magmast; Magma on aeglaselt liikuv ja voolab rahulikult maapinnale; On ookeanilised vulkaanid (nt Islandil Hekla, Laki ja Hawaiil Maona Loa). Kihtvulkaanid: Tekivad suure viskoossusega graniitsest magmast; Sageli toimuvad plahvatuslikud pursked ning õhkupaisatud tahke kivimaterjal sadestub vulkaanikoonuse nõlvadele moodustades laavaga vahelduvaid kihte; Magma tardub sageli juba vulkaanilõõris; Asuvad mandritel (nt Fuji Jaapanis, Etna Sitsiilias). Vulkaanide tegevusega kaasnev negatiivne: Mürgised gaasid-väävliühendid, CO2; Mudavoolud-lahaarid tekivad lume ja jää sulamisel; Nõlvedel oleva pinnase liikumine ja varingud põhja vulkaanidest tingitud maavärinad. Vulkaanide tegevusega kaasnev positiivne: Viljakas pinnas tänu mineraalide kõrgenenud sisaldusele; Mõningate maavarade teke (kuld, hõbe, vask); Kuumaveeallikad ja geisrid.
Laava voolab mööda kraatri külgi alla ja hävitab kõik elusa. Hangunud laava moodustab mäekülgedele tumedaid kivijõgesid ja kraatri külgedele iga purskega uue kihi. Maakeral arvatakse olevat 3 000 tegevvulkaani, need on vulkaanid, mille purskamise kohta on säilinud andmed peale Kristuse sündi. Enne seda pursanud vulkaane kutsutakse kustunuteks.Vulkaanid on enamasti koondunud nii öelda maakera tulerõngasse.Tuntumad vulkaanid on Vesuuv, Helka, Etna, Kljutševskaja Sopka, Fuji, Kilimanjaro, Krakatau jne. Üks suurematest vulkaani plahvatustest oli Krakatau Purskemine mis toimus 26-27 augutil 1883 aastal. Krakatau plahvatusest öedakse veel, et see oli kõveim mürin mida inimkond oli kunagi kuulnud. Krakatau asus Sunda väina vetes Indoneesias, Jaava ja Sumatra saarte vahel. Üle miljoniaastase ajaloo vältel arenes see kõigepealt koonilise kujuga mäeks, mis kõrgus 1828 m üle merepinna, kuni pursked taandasid selle mitmeks väikeseks koonuseks ja
Key West, Florida). Idapoolseim saar on Minamitori, mis asub 154° idalaiusel. Loodus Pinnamood Jaapan on väga mägine maa, mägedega on kaetud 70% territooriumist. Enamik kõrgeid mägesid on suurimal, Honshu saarel. Piki Honshu saare keskosa kulgeb mäeahelik, mida kutsutakse Jaapani Alpideks. Seal on arvukalt üle 3000 m kõrguseid mägesid. Jaapani kuulsaim ja kõrgeim mägi on Tkyst umbes 80 km kaugusel asuv 3776 m kõrgune Fuji mägi, mida jaapanlased hüüavad Fuji-san. Paljud Jaapani mäed on vulkaanilised ja mägipiirkondades leidub palju kuumaveeallikaid. Neis on vesi mõnikord nii kuum, et selles võib mune keeta. Umbes 67 vulkaani on praegugi aktiivsed. Jaapan paikneb kolme mandrilava ristumiskohas. Veestik Kuna Jaapan koosneb paljudest saartest, siis on tal ka väga pikk rannajoon. Vesi mängib Jaapani maastikupildis ja jaapanlaste elus väga suurt rolli. Jaapan asub Vaiksel ookeanil
kõige lõunapoolsem põhjalaiusel 20° 25' (nagu Key West, Florida.) Idapoolseim saar on,Minamitori mis asub 154° idalaiusel. PINNAMOOD Jaapan on väga mägine maa, mägedega on kaetud 70% territooriumist. Enamik kõrgeid mägesid on suurimal, Honshu saarel. Piki Honshu saare keskosa kulgeb mäeahelik, mida kutsutakse Jaapani Alpideks. Seal on arvukalt üle 3000 m kõrguseid mägesid. Jaapani kuulsaim ja kõrgeim mägi on Tkyst umbes 80 km kaugusel asuv 3776 m kõrgune Fuji mägi mida jaapanlased hüüavad Fuji-san. Paljud Jaapani mäed on vulkaanilised ja mägipiirkondades leidub palju kuumaveeallikaid. Neis on vesi mõnikord nii kuum, et selles võib mune keeta. Umbes 67 vulkaani on praegugi aktiivsed. Jaapan paikneb kolme mandrilava ristumiskohas.Igal aastal registreeritakse 7000 kuni 8000 maavärinat kuigi enamik neist on nii nõrgad, et inimesed neid ei märka. Aegajalt esineb aga ka tugevaid ja ohtlikke maavärinaid. 1923
Enamik jaapanlasi usub nii pärismaist Shinto usku kui ka budismi. 99 % rahvastiku emakeeleks on jaapani keel. Geograafia Jaapani kohta Pinnamood Jaapanis Jaapan on väga mägine maa, mägedega on kaetud 70% territooriumist. Enamik kõrgeid mägesid on suurimal, Honshu saarel. Piki Honshu saare keskosa kulgeb mäeahelik, mida kutsutakse Jaapani Alpideks. Seal on arvukalt üle 3000 m kõrguseid mägesid. Jaapani kuulsaim ja kõrgeim mägi on TÅkyÅst umbes 80 km kaugusel asuv 3776 m kõrgune Fuji mägi, mida jaapanlased hüüavad Fuji-san. Paljud Jaapani mäed on vulkaanilised ja mägipiirkondades leidub palju kuumaveeallikaid. Neis on vesi mõnikord nii kuum, et selles võib mune keeta. Umbes 67 vulkaani on praegugi aktiivsed. Jaapan paikneb kolme mandrilava ristumiskohas. Kliima Jaapanis Jaapani saarestikus eristatakse koguni kuut erinevat kliimatüüpi. Valdavaks on parasvöötmeline kliima, kuid see varieerub tugevasti põhjast lõuna poole liikudes. Peasaartest
andmesideks,mis on küll aeglane,ja erinevate seadmete kaugjuhtimispultides. Infrapunakiirgus on leidnud laia rakendust ka arstlikus praktikas Kiirguse toime inimorganismile on tingitud soojusefektist. Temperatuuri tõus infrapunakiirte neeldumise tulemusena põhjustab kohaliku (hüpereemia, veresoonte laienemine) ja üldise iseloomuga reaktsioone (ainevahetuse intensiivistumine, termoregulatsioon). 1965.aastal patenteeriti infrapunakiirguse kasutamine Fuji Medicali poolt 1981. aastal hakkasid USA haiglad kasutama seda beebide soojendamiseks Kliinilises meditsiinis on näidanud infrapunakiirguse raviotstarbeline kasutamine haiguste kompleksravis positiivset mõju. Vereringehaiguste ravis on väga häid ravitulemusi saadud infrapunakiirguse toimel perifeersete arterite stenooside korral, kus ilmnes verevarustuse paranemine ja jalalihaste funktsionaalse reservi suurenemine.
kortermajadest ja tihedalt koos paiknevatest eramutest.Tky tipptunnid on maailmakuulsad. Jaapan koosneb umbes 3900 saarest, enamus neist on pisikesed. Suuri saari on 4: Honsh (231000 km2), Hokkaido (83500 km²), Kysh (42000 km²) ja Shikoku (19000 km²). Jaapan on ka tuntud oma huvitavate majade , filmi ,,The Grudge" ja Geisade poolest. Jaapan on väga mägine maa, mägedega on kaetud 70% territooriumist. Jaapani kuulsaim ja kõrgeim mägi on Tkyst umbes 80 km kaugusel asuv 3776 m kõrgune Fuji mägi. Paljud Jaapani mäed on vulkaanilised ja mägipiirkondades leidub palju kuumaveeallikaid. Neis on vesi mõnikord nii kuum, et selles võib mune keeta. Umbes 67 vulkaani on praegugi aktiivsed. Jaapan paikneb kolme mandrilava ristumiskohas. Igal aastal registreeritakse 7000 kuni 8000 maavärinat, kuigi enamik neist on nii nõrgad, et inimesed neid ei märka. Aegajalt esineb aga ka tugevaid ja ohtlikke maavärinaid.
laamtektoonikast ning näiteid maailmast, vulkaanidega kaasnevad nähtused. ===== Vulkaan – koht, kus magma pääseb maakoore lõhede kaudu maapinnale. Kilpvulkaanid – vedelam, magma aluselisem, voolab kaugemale, väljub lõõrist rahulikult (Islandil, Hawaiil, Uus-Meremaal). Kihtvulkaanid – magma viskoossem e. paksem, happelisem, ei voola enne tardumist kaugele, väljub lõõrist plahvatusega (Vesuuv, Kijutsi, Fuji). Aktiivsed vulkaanid – perioodiliselt purskavad või pidevalt gaasi välja ajavad. Passiivsed vulkaanid – pole aastasadu või tuhandeid tegutsenud.
laamtektoonikast ning näiteid maailmast, vulkaanidega kaasnevad nähtused. ===== Vulkaan koht, kus magma pääseb maakoore lõhede kaudu maapinnale. Kilpvulkaanid vedelam, magma aluselisem, voolab kaugemale, väljub lõõrist rahulikult (Islandil, Hawaiil, Uus-Meremaal). Kihtvulkaanid magma viskoossem e. paksem, happelisem, ei voola enne tardumist kaugele, väljub lõõrist plahvatusega (Vesuuv, Kijutsi, Fuji). Aktiivsed vulkaanid perioodiliselt purskavad või pidevalt gaasi välja ajavad. Passiivsed vulkaanid pole aastasadu või tuhandeid tegutsenud.
4) Laamade küljetsi liikumine 5) Lahknemine 10. võrrelda kiht- ja kilpvulkaane; Kihtvulkaan - Tekivad mandritel ja laamade sukeldumisvööndites, toituvad graniitsest magmast, mõõtmetelt väiksemad kui kilpvulkaanid. Kilpvulkaan - Kerkivad ookeanist, toituvad enamasti basaltsest magmast, mõõtmetelt palju suuremad kui kihtvulkaanid. 11. kujutada vulkaani osi joonisel; 12. nimetada vulkaane; Vesuuv, Helka, Etna, Kljutševskaja Sopka, Fuji, Kilimanjaro, Krakatau. 13. kaardil kujutada maavärinate ja vulkanismiga seotud piirkondi; selgitada mõisteid - astenosfäär, kivim, sette- , tard- ja moondekivim, laam, laamtektoonika, tsunami, kuum täpp, kontinentaalne rift, maavärina kolle ja kese, seismograafia, litosfäär, subduktsioon. 1) Astenosfäär - vahevöö ülaosas paiknev mõnesaja kilomeetri paksune plastiline kiht, millel triivivad litosfääri laamad.
annaabi.ee 
