Jaapani ühiskonnageograafia (1)

.............................
Jaapan
Uurimustöö
...................
...................
Jõhvi 2009
Sisukord:
3................................................................................................Riigi üldiseloomustus
4.........................................................................................................Riigi arengutase
4....................................................... Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse
5................................................................................................................... Rahvastik
6..................................................................... Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis
7............................................................................................................. Linnastumine
8....................................................................................................... Energiamajandus
9.......................................................................... Riigi põllumajanduse iseloomustus
10............................................................................. Metsamajandus ja metsatööstus
11.........................................................................................................Tööstuse areng
12......................................................................................... Transpordi iseloomustus
13...............................................................................................Turismi iseloomustus
14...................................................................................................Kasutatud materjal
Riigi üldiseloomustus
Üldandmed
Pindala: 377 835 km²
Rahvaarv: 127 066 000 inimest
Pealinn: Tōkyō
Pealinna elanike arv: 8 550 000 inimest
Keel: jaapani
Rahaühik: jeen (JPY)
Geograafiline asend
Jaapan koosneb saarteketist, millest 4 suuremat tuntakse ka Jaapani kodusaartena. Jaapan hõlmab ka rühma väiksemaid saari nelja suurima saare ümber ning eemalejäävat Nansei saarterühma, millesse kuulub Okinawa.
Jaapan koosneb umbes 3900 saarest , enamus neist on pisikesed. Suuri saari on 4: Honshū (231000 km²), Hokkaido (83500 km²), Kyūshū (42000 km²) ja Shikoku (19000 km²). Kõigi saarte maismaapindala koos Venemaa poolt okupeeritud Põhjaterritooriumiga (Lõuna- Kuriili saared) on kokku 377829 km², mis on suurem kui Itaalia, kuid väiksem, kui Rootsi. Jaapani saarestiku kogupikkus on ligi 4000 kilomeetrit. Kõige põhjapoolsem punkt on põhjalaiusel 45° 33’ (nagu Lyon, Trieste või Montreal ) ja kõige lõunapoolsem põhjalaiusel 20° 25’ (nagu Key West , Florida). Idapoolseim saar on Minamitori, mis asub 154° idalaiusel.
Riigi arengutase
SKT ostujõu alusel elaniku kohta: 38 341 USD
Sündimus: 8 vastsündinut 1000 elanikku kohta
Suremus : 9 inimest 1000 elanikku kohta
Keskmine eluiga (N/M): 85,6 aastat/ 78,8 aastat
Kirjaoskus (N/M): 92%/84%
Hõive põllumajanduses: 1,4%
Hõive tööstuses: 26,5%
Hõive teenindussektoris: 72%
Jaapan on suhteliselt kõrgelt arenenud riik. SKT elaniku kohta on seal võrreldav paljude inforiikide SKT-ga. Sündimus ja suremus pole Jaapanis eriti kõrged. Sündimus Jaapanis viimaste aastate jooksul kogu aeg kahanes, 2008. aastal aga järsku hakkas kasvama. Arvatakse, et kuna Jaapan praktiliselt ei võta vastu immigrante, võib Jaapanis mitme aasta pärast välja kujuneda demograafiline kriis. Selle tulemuseks hakkab väike arv töötajaid ülal pidama rahvastiku vananemise tõttu riigis olevat arvukat pensionäride hulka.
Keskmine eluiga Jaapanis on tänu jaapanlaste tervislikule eluviisile ja hästi arenenud meditsiinile üks kõrgemaid maailmas. Imikusuremus riigis on väga madal. Samas aga on viimastel aastatel kasvanud 1-4- aastaste laste suremus. Selle peamisteks põhjusteks on vägivald, haigused ja õnnetusjuhtumid.
Jaapanit iseloomustab suur kirjaoskajate arv. Enamik tööjõust on hõivatud teenindussfääris, mis näitab riigi kõrget arengutaset. Ligikaudu neljandik tööjõulisest rahvast on hõivatud tööstuses ja üsna väike protsent tegeleb põllumajandusega.
Vaadates kõiki eelpool nimetatud näitajaid, võib öelda, et Jaapan kuulub kõrgelt arenenud riikide hulka ja oma arengutasemelt kuulub see inforiikide hulka.
Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse
Jaapan kuulub rahvusvahelisse majandusorganisatsiooni WTO, mis reguleerib riikide omavahelist kaubandust, 1. jaanuarist 1995 ehk siis sellestsamast hetkest, kui antud organisatsioon asutati.
Samuti kuulub Jaapan Aasia -Vaikse Ookeani Majanduskoostöö organisatsiooni APEC . Selle organisatsiooniga liitumiskuupäevaks on 6.-7. november 1989.
Jaapan kuulub ka Rahvusvahelisse Valuutafondi IMF, mis tegeleb rahvusvahelise rahasüsteemi stabiilsuse tagamisega.
Ka on Jaapan Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) liikmesriik. OECD tegeleb peamiselt majanduspoliitika küsimustega, mis on seotud üldise infovahetuse, andmete kogumise, statistika avaldamise, majandustrendide analüüsi, tulevikuprognoosidega jms.
Jaapanis on väga paju rahvusvahelisi firmasid. Tuntumateks rahvusvahelisteks autofirmadeks on näiteks Toyota , Nissan, Suzuki, Mazda, Honda . Suurt populaarsust saavutanud telefonifirmadeks on Sharp ja Toshiba . Samuti on märkimisväärne elektroonikafirmade Sony, Philips ja Panasonic osa maailmamajanduses.
Rahvastik
Jaapani rahvaarv on ligikaudu 127 066 000 inimest. Jaapanit võib lugeda rahvaarvu poolest keskmiseks riigiks.
Jaapani rahvaarv on kogu riigi ajaloo jooksul pidevalt kasvanud. Rahvaarvu kasvu iseloomustab allpool toodud rahvaarvu kasvu graafik .
Graafiku pealt võib näha, et alates 1961. aastast on Jaapani rahvaarv pidevalt kasvanud. 1971 , aastast kasvas see eriti jõuliselt ning 1980.-te aastate paiku kasvas mitte niivõrd hoogsasti.
Keskmine rahvastiku tihedus riigis on 337 in/km². See näitaja on võrreldes Jaapani naaberriikidega suhteliselt kõrge. Näiteks Hiinas on vastav näitaja 137 in/km², Põhja- Koreas 192 in/km² ning Venemaal hoopiski 8,5 in/km². Samas aga on Jaapani naaberriigis Lõuna-Koreas rahvastiku tihedus kõrgem: 508,6 in/km².
Kaardi pealt on võimalik näha, et suurem osa rahvastikust paikneb saare lõuna- ja kagupoolses osas. Peamiseks sellise paiknemise põhjuseks on sealsed suurlinnad, kuhu on koondunud väga suur osa Jaapani elanikkonnast. Jaapani riigi saarel Hokkaido on aga rahvastikutihedus väga väike, kuna sealne kliima on märgatavalt karmim kui Jaapani riigi suuremal saarel Honshū. Enamik jaapanlastest on koondunud veekogude äärde, kuna see on väga soodne koht sadamate rajamiseks ja kauba eksportimiseks naaberriikidesse. Kuid ka Honsju saar pole igal pool asustatud tihedalt. Saare keskosas paikneb mäestik ning seetõttu pole seal tihe rahvastiku asustus mõeldavki.
Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis
Lapsed moodustavad rahvastikust ligikaudu 14%, vanemaealised inimesed umbes 17% ja tööealised ligikaudu 69% kogu Jaapani rahvastikust.
Selle riigi rahvastik vananeb ja see kujuneb Jaapanis viimastel aastatel aina suuremaks probleemiks. Rahvastiku vananemine on tingitud jaapanlaste tervislikust eluviisist ja heast meditsiiniarengu tasemest. Arvatakse, et mitmekümne aasta pärast võib vanurite arv väga kõrgeks kujuneda ja tööjõuliste inimeste maksud hakkavad minema suures osas pensionäride ülalpidamisele.
Naiste keskmine eluiga on 85,6 aastat. Meeste keskmine eluiga on aga veidid madalam 78,8 aastat. Need näitajad on võrreldes teiste riikidega väga kõrged.
Sündimus ja suremus pole Jaapanis eriti kõrged. Sündimus on jaapanlastel 8 vastsündinut 1000 elanikku kohta ja suremus ligi 9 inimest 1000 elanikku kohta. Imikusuremus Jaapanis on väike. Suureks probleemiks on aga 1-4-aastaste laste vägivallast ja arvukatest õnnetusjuhtumitest põhjustatud suremus. Viimastel aastatel on sündimus veidi kasvanud, kuid jab siiski suhteliselt madalaks.
Viimase 5 aasta jooksul sündinud poiste ja tüdrukute suhe on umbes 1:1. Neid sünnib enam-vähem ühepalju, kuigi poiste arv on veidi suurem.
Selle riigi rahvastik on hetkel demograafilise ülemineku teises etapis. See tähendab, et rahvastik vananeb.
Linnastumine
Jaapani kolmeks suurimaks linnaks on Tokyo , Yokohama ja Osaka . Suurimateks Jaapani linnastuteks on Tokyo-Yokohama, kus elab umbes 33,200,000 inimest ja Osaka- Kobe - Kyoto , kus elab ligikaudu 16,425,000 inimest. Rahvastik on jaotunud väga ebaühtlaselt. Valdav osa inimesi elab suurlinnastutes. Kõige hõredamini on asustatud Hokkaidō saar.
Suurem osa Jaapani linnadest paikneb veekogude ääres, näiteks Yokohama ja Hiroshima . Seal on soodne võimalus kauba vedamiseks meritsi ning see aitab tugevasti kaasa majanduse kiirele arengule. Enamus linnadest asub saare lõunaosas, kuna seal on hoonete rajamiseks sobivam pinnamood . Honshū saare põhjaosas on aga ulatuslikud mäestikud ning nagu kaardi pealt on võimalik näha, pole selles osas peaaegu ühtegi linna. Kindlasti on suuresti mõjutanud Jaapani linnade paiknemist ka maavarade leiukohad. Näiteks leidub Yokohama lähistel rauamaaki ning see linn on tänapäeval üks suurimatest Jaapani linnadest.
Rahvastik on jaotunud väga ebaühtlaselt. Valdav osa inimesi elab suurlinnastutes. Kõige hõredamini on asustatud Hokkaidō saar.
Energiamajandus
Jaapanis kasutatakse mitmeid erinevaid energiavarasid. Seal ei leidu palju fossiilseid kütuseid, küll aga kasutatakse seal palju alternatiivset ja loodussõbralikku energiat: näiteks hüdroenergiat tänu suure langu ja veehulgaga jõgede rohkusele. Väga suure hulga energiast toodab Jaapan tuumaelektrijaamades. Samuti on seal laialdaselt kasutuses. päikeseenergia.
coalfield - kivisöe leiukohad
copper - vase leiukohad
iron ore – rauamaak
zinc - tsink
Elektrienergiat Jaapan ei impordi ega ekspordi (teeb seda ainult patareide ja akude näol).
Elektrit toodetakse Jaapanis peamiselt soojuselektrijaamades ja aatomielektrijaamades, osaliselt ka hüdro- , geotermaal- ja päikeseenergial töötavates elektrijaamades. Suurem osa energiakandjatest tuleb aga importida, sest kodumaised ressursid katavad ainult 18,1% tööstuse vajadustest. Nafta ja naftatoodete puhul on impordi osatähtsus 99,7%.
Elektrienergia toodang inimese kohta ulatub üle 5000 kWh. See näitab riigi kõrget arengutaset. Elektrienergia kogutoodang 1996. a. oli 948 559 miljardit kWh, mis jagunes energiaallikate järgi järgmiselt:

• fossiilkütused 61,47%
  
• hüdroenergia 8,34%
  
• aatomienergia 29,83%
  
• muu 0,36%
  

Energiamajanduse tõhustamiseks võiks Jaapanis kasutusele võtta näiteks tuuleenergiat. Kuna Jaapan on saareriik ja seda piirab igast küljest veekogu, on seal arvatavasti palju tuult. See oleks üks alternatiivsetest energiaallikatest, mida jaapanlased oleks võinud kasutusele võtta. Kahjuks aga on sellise energia kasutuselevõtt küllaltki kallis ning Jaapanis ei kasutata seda nii laialdaselt, kui oleks võinud.
Riigi põllumajanduse iseloomustus
Jaapanis on valdav osa maismaast metsa all. Küll aga tegeletakse seal palju ka põllumajandusega. Harimiseks sobivat maad on Jaapanis ligikaudu 13%, metsi ja mägesid umbes 68% ja rohumaid umbes 15%.
Pinnamood on põllumajandusega tegelemiseks kohati üsna sobilik. Kuna aga suur osa riigist on kaetud mäestikuga, siis ei ole selliseid kohti Jaapanis eriti palju. Ka kliima on Jaapanis põllumajandusega tegelemiseks küllaltki sobiv. Jaapan paikneb parasvöötme ja lähistroopilise kliimavöötmete piiril. Keskmised temperatuurid talvel võivad Jaapani põhja- ja keskosas ulatuda -30°-ni, lõunaosas aga ei lange see tihtipeale alla 0°. Suve keskmine temperatuur on parasvöötmel asetsevatel aladel 16° ja lähistroopilistel aladel umbes 24°. Aastane sademetehulk on Jaapanis peaaegu igal pool 1000 – 2000 mm. See võimaldab kasvatada Jaapani aladel üsna mitmeid kultuuritaimi. Üks levinumaid neist on riis . Põllumajandusega pole võimalik tegeleda igal pool, kuna paljudes kohtades puudub viljakas ja põlluharimiseks sobiv muld .
Jaapan omab küllaltki suurt kapitali põllumajanduse arendamiseks. Talud on küll väikesed, kuid jaapani talumehed teevad kõvasti tööd ja maakasutus on väga efektiivne. Põllumajandus on doteeritud läbi riikliku agentuuri JA ( Japan Agriculture ), kes ostab kokku põllumajanduse saadused ning siis müüb need edasi ostuhinnast odavamalt. Jaapan suudab hetkel rahuldada 30% oma toiduainete vajadusest. Põllumajanduses on hõivatud 1,4% Jaapani tööjõulisest elanikkonnast.
Efektiivsuse tõstmiseks kasutavad jaapani talunikud laialdaselt traktoreid, väikesi veoautosid, iseliikuvaid kultivaatoreid ja kombaine. Intensiivne istutamine , väetamine, kaasaegsed masinad ja kõrgetasemeline agrotehnika võimaldavad tagada kodumaise toodanguga üle poole puuviljade ja aedviljade vajadusest, samuti teatud osa loomakasvatussaaduste vajadusest. Mürkainete ja muude kemikaalide kasutamine on laialt levinud.
Kaasaegne tehnika on võimaldanud kasutusele võtta varem tundmatuid võtteid nagu hüdropooniline taimekasvatus - aedvilju kasvatatakse mitte mullal, vaid toitelahustes. Juba aastaid kasutatakse sordiaretuses ja loomakasvatuses geenitehnoloogiat.
Jaapani põllumehed kasvatavad väga palju erinevaid põllukultuure ja koduloomi. Teraviljadest kasvatatakse riisi ja nisu, juurviljadest kartuleid , valgeid rediseid ja kapsaid, puuviljadest mandariine, arbuuse ja pirne, koduloomadest lihaveiseid, broilereid, peekonisigu, küllaltki suur on munade ja piima toodang.
Jaapan ekspordib väga vähe põllumajandussaaduseid. Enamjaolt kasutab ta neid omatarbeks ning impordib veel juurdegi. Ise varustab end paljude teraviljade, osade juur- ja puuviljadega ning erinevate loomasaadustega. Ostab sisse hulgaliselt teravilju, kuna enda poolt toodetud kogusest jääb väheseks. Samuti ostab sisse loomaliha.
Metsamajandus ja metsatööstus
Metsad hõlmavad ligikaudu 68% kogu Jaapani riigi territooriumist. Seda on sellise suhteliselt väikese riigi jaoks küllaltki palju.
Jaapani põhjaosas kasvavad okasmetsad ehk taigad. Honshū, Shikoku ja Kyushu saared on aga kaetud valdavalt lehtmetsadega.Säilinud Jaapani metsad paistavad silma suure liigirikkusega - Jaapani saared ulatuvad läbi mitme kliimavööndi. Kõige levinumate puude hulka kuuluvad bambus , seedrid, küpressid, männid, kastanid, pöögid ja kampripuud.
Suuremad metsamassiivid paiknevad ühtlaselt Hokkaido saarel. Samuti on palju metsa igal pool Honshū saarel, välja arvatud kõrgvööndi aladel, mis paikneb saare keskosas.
Tänapäeval on nõudmine puidu järgi väga suur, sest seda vajatakse mitte ainult söögipulkade ja ehitusmaterjali, vaid ka paberi,, mööbli ja mitmesuguste tarbekaupade tootmiseks. Seepärast on on Jaapan sunnitud importima 76,4% oma puiduvajadusest.
Arvestades Jaapani arengutaset, on metsatööstus Jaapanis väga riigi poolt toetatav. Jaapani metsakompleks on on arenenud. Puitu kasutatakse riigisiseselt põhiliselt söögipulkade ja paberi valmistamiseks. Seda kaupa veetakse ka välja. Samuti on jaapanlastel hästi arenenud puidu eksport . Peale valmis tarbeesemete, veetakse välja ka toorpuitu. Metsandus mängib Jaapani majanduses tähtsat rolli, kuna aga Jaapan on saareriik, siis tuleb pidevalt hoolitseda metsavarude taastamise eest,on mis suures osas 48% metsast on istutatud mets.
Olemasolevad puiduvarud rahuldavad oma riigi vajaduse. Seda jätkub ka ekspordiks. Maailma metsatööstuses on Jaapani metsadel küllaltki tähtis osa.
Põhiliseks metsandusega seotud probleemiks Jaapanis on arvatavasti see, et mets taastub väga aeglaselt ja kogu aeg tuleb hoolitseda selle eest, et iga aasta oleksid istutatud uued puud.
Tööstuse areng
Jaapanis on esindatud järgmised tööstusharud:

• terase ja värviliste metallide tööstus
  
• elektrijõuseadmete tööstus
  
• ehitus- ja kaevandusseadmete tööstus
  
• mootorsõidukite ja nende varuosade tööstus
  
• elektroonika - ja sideseadmete tööstus
  
• tööpinkide tööstus
  
• automatiseeritud tootmisliinide tööstus
  
• raudteevedurite ja veerevkoosseisu tööstus
  
• laevade tööstus
  
• kemikaalide tööstus
  
• tekstiilitoodete ja toiduainetetööstus
  

Jaapan kuulub kolme suurima väljaveoriigi hulka. Peamisteks eksporditavateks toodeteks on mootorsõidukid, elektrijõuseadmed, kemikaalid ja elektrilised masinad. Jaapani peamisteks eksporditurgudeks on USA 22,8%, Euroopa Liit 14,5% ja Hiina 14,5%. Paraku aga 2008. aastal hakkas Jaapani eksport alanema ning see tõi riigile suurt majanduslikku kahju. Jaapani peamisteks imporditavateks toodeteks on masinad ja varustus, fossiilsed kütused, toidukaubad ja tekstiilid.
Suuremad tööstusettevõtted paiknevad Jaapani suurimates linnades ja linnastutes. Seal on hea ligipääs tarbijatele ja toorainetele. Seetõttu on selline paiknemine Jaapani tööstusettevõtetele soodne.
Kuna Jaapan on majanduslikult arenenud tööstusmaa, on seal maisnatööstus arenenud väga hästi. 1980. aastatel olid Jaapani ettevõtted selles majandusvaldkonnas tõelised turuvalluatajad, kes arendasid riigi tugeval toetusel välja täistsüklilise tootmise ning teostavad nii tootearenduse kui turunduse ise. Praeguseks on kõik Jaapani kontsernid rajanud oma koostetehased Põhja-Ameerikasse.
Kõrgtehnoloogia arengueelduseks selles riigis on kindlasti kapitali ja haritud tööjõu olemasolu. Seetõttu on Jaapanis kõrgtehnoloogia suhteliselt arenenud majandusvaldkond.
Transpordi iseloomustus
Jaapani loodudlikud tegurid enamasti soodustavad transpordi infrastruktuuri arengut. Mis puutub aga takistavate faktorite hulka, siis peamiseks takistuseks on mäestikud, millele teid rajada on suhteliselt raske või võimatu.
Sisevedudes on olulisteks transpordiliikideks autod, lennukid ja kiirrongid. Mis puutub kõikidesse nendesse transpordiliikidesse, siis on need väga hästi arendatud ja transport toimub väga kõrgel tasemel. Riik pöörab transpordile väga suurt tähelepanu. Kiire, korrastatud ja piiratud juurdepääsuga tasuliste teede võrk ühendab riigi peamisi linnasid. Rahvusvahelistes vedudes on enamjaolt kasutatavad lennukid ja kiirrongid. Vaatamata nende kallidusele, kasutab Jaapani elanikkond neid transpordivahendeid väga tihti tänu nende transpordiliikide kiirusele.
Autotransport . Kulutused Jaapani teedevõrgu rajamiseks ja korrastamiseks on olnud ulatuslikud. Autod, mille jaoks on Jaapanis ehitatud ligikaudu 1, 2 miljonit kilomeetrit teid, on Jaapanis peamisteks transpordivahenditeks. Teedevõrk on Jaapanis väga tihe. Kõige tihedam teedevõrk on Jaapani lõuna- ja kirdeosas.
Raudteetransport. Jaapani rongid on tuntud oma punktuaalsuse poolest. Riigis on 7 suurt rongifirmat, mis võistlevad omavahel klientide pärast. Mängu lähevad ka näiteks sellised strateegiad nagu suurte kaupluste rajamine raudteejaamade vastas. Raudteed ühendavad peamiseid Jaapani linnasid omavahel. Raudteeühendus naaberriikidega puudub, kuna Jaapan on igast küljest ümbritsetud veega.
Siseveetransport . Antud transpordiliik on Jaapanis samuti arenenud. Praamid ühendavad Hokkaido saart Honshu saarega ja Okinawa saart Kyshu ja Honshu saartega. Veeteede abil on ühendatud ka paljud väiksemad Jaapani saared. Ranniku- ja kanalitevahelisi praamisõite viimastel aastatel väheneb, kuna suuri edusamme tehakse Jaapanis sildade ja kiirteede ehituses.
Meretransport. Jaapanis on 22 tähtsamat meresadamat. Suurimateks sadamateks on Yokohama ja Nagoya. Sealtkaudu toimuvad enamasti rahvusvahelised veod . Veetakse nii inimesi kui ka transporditakse kaupu. Põhilisteks reisisihtpunktideks on Hiina, Venemaa, Lõuna-Korea ja Tai. Jaapanis on umbes 1770 km veeteid.
Lennutransport . Jaapanis on palju lennuväljasid. Peamisteks on aga Narita Rahvusvaheline Lennuväli, Kansai Rahvusvaheline Lennujaam ja Chubu Rahvusvaheline Lennujaam. Riigisisesed veod on Jaapanis alati olnud kõrgel tasemel organiseeritud. Viimasel ajal on ka rahvusvahelised veod teostatavad kõrge kvaliteediga. Lennutranspordil on Jaapanis väga suur tähtsus, kuna see on üks kiiremaid transpordiliike.
Kõige kiiremini on Eestist võimalik Jaapanisse jõuda lennuki abil. Otselende Eestist Jaapanisse ei korraldata ning kõige paremaks võimaluseks on algul sõita Tallinnast Helsingisse ning sealt juba lennata Osakasse. Kokku kulub lennuks aega umbes 9 tundi. Samuti on võimalik jõuda Jaapanisse rongiga, aga sellisele reisile kuluks mitu korda rohkem aega ning see toimuks mitmete ümberistumistega ja kujuneks väga tülikaks.
Turismi iseloomustus
Jaapan on tuntud turismimaa. Turism Jaapanis koosneb elavast riigigsisest sektorist ja kaheksast miljonist välismaalaste sisenemisest riiki. Turismi arengueelduseks on teistest riikidest väga erinev ja omapärane kultuur ning rikkalik vaatamisväärsuste valik. Kõige enam külastatakse Jaapanis pealinna Tokyot, Fuji mäge, Kyoto linna ja Itsukushima saart. Eesti turismifirmad pakuvad reise sellesse riiki. Näiteks pakutakse Jaapani ringreise ja eksootikareise.
Fuji mägi
Kasutatud materjal:

• http://www.wto.org/english/thewto_e/whatis_e/tif_e/org6_e.ht m
  
• http://et.wikipedia.org/wiki/Jaapan#P.C3.B5llumajandus_ja_metsandus
  
• http://et.wikipedia.org/wiki/WTO
  
• http://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%BChendid
  
• http://apec.org/apec/member_economies.html
  
• http://et.wikipedia.org/wiki/IMF
  
• http://www.imf.org/external/np/sec/memdir/members.ht m
  
• http://geography.about.com/od/urbaneconomicgeography/a/agglomerations.ht m
  
• http://greyfeather.files.wordpress.com/2008/07/japan_map.jpg
  
• http://www.eia.doe.gov/emeu/cabs/Japan/Background.html
  
• http://images.google.ee/imgres?imgurl=http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/archive/5/56/20050211103801!Japan-demography.png&imgrefurl=http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Japan-demography.png&usg=__DLBGDfwzYc9WVNKAKg915MG4ycA=&h=446&w=733&sz=38&hl=ru&start=2&tbnid=l9NrLqbzovX5-M:&tbnh=86&tbnw=141&prev=/images%3Fq%3Ddemography%2Bof%2BJapan%26gbv%3D2%26hl%3Dru%26sa%3DG
  
• http://www.rrh.org.au/publishedarticles/article930_12.gif
  
• http://www.census.gov/cgi-bin/ipc/idbpyrs.pl?cty=JA&out=s&ymax=250&submit=%26%231054%3B%26%231090%3B%26%231087%3B%26%231088%3B%26%231072%3B%26%231074%3B%26%231080%3B%26%231090%3B%26%231100%3B+%26%231079%3B%26%231072%3B%26%231087%3B%26%231088%3B%26%231086%3B%26%231089%3B
  
• http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Kliimav%C3%B6%C3%B6tmed.svg
  
• http://www.rogerwendell.com/images/japan/japan_building_roof_forest.jpg
  
• http://et.wikipedia.org/wiki/OECD
  
• http://www.fas.usda.gov/country/Japan/Top%20US%20Export%20to%20Japan.gif
  
• http://www.reisipank.ee/detail.php?rid=F&cat=&hid=3406
  
• http://ti.org/JapanTransport.jpg
  
• http://www.cosmotransline.co.jp/images/map-japan.gif
  
• http://en.wikipedia.org/wiki/Energy_in_Japan
  
• http://images.google.ee/imgres?imgurl=http://maps.unomaha.edu/peterson/funda/MapLinks/Japan_files/image004.gif&imgrefurl=http://maps.unomaha.edu/peterson/funda/MapLinks/Japan.htm&usg=__oiZ2oPbGQZU0rBRR8Y3pxDjJ7nA=&h=1291&w=1083&sz=360&hl=ru&start=1&tbnid=d6yZlMUP0iL4FM:&tbnh=150&tbnw=126&prev=/images%3Fq%3Djapan%2Bmap%2Bof%2Brelief%2Band%2Bcities%26gbv%3D2%26hl%3Dru%26sa%3DG
  
• „Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile” lk. 110-111