BRASIILIA ÜLDINE ISELOOMUSTUS · Asub Lõuna-Ameerika mandril · Täisnimi: Brasiilia Föderatiivne Vabariik · Pealinn Brasilia · Keel portugali · Pindala 8 511 965 km² · Rahvastiku tihedus 22 in./km² · Rahaühik riaal (BRL) · Sademeid aastas 1500-23000 mm · Keskmine õhutemperatuur 22-28 °C · Uustööstusmaa keskmiselt jõukam riik RAHVAARV JA SELLE SOOLIS - VANUSELIS ISELOOM · Rahvaarv (2007) - 190 011 000 inimest · Kõige rohkem inimesi vanuses 25-29 · Väga vähe inimesi vanuses 70-90 · Meeste keskmine eluiga 68 a. · Naiste keskmine eluiga 76 a. · Tööealised inimesed 66,7% · Üle 65 aastased 6,4% · 0-14 aastased: 26.7% (meessoost 27,092,880/naissoost 26,062,244) · 15-64 aastased: 66.8% (meessoost 65,804,108/naissoost 67,047,725) · 65 aastased ja üle: 6.4% (meessoost 5,374,230/naissoost 7,358,082) (2009)
Inimesed, kes elavad aidsiga on ligikaudu 130 000, maailma edetabelis on see näitaja 35. Kohal. AIDS'i põhjustatud surmasid on Hispaanias umbes 1600. Ülejäänud maailmaga võrreldes asub Hispaania AIDSI'st põhjustatud surmade poolest 58. Kohal. See võib olla ka üks tegur, miks tulevikus suremus Hispaanias suureneb. (CIA, 2011) 4. Rahvastiku soolis-vanuselist koosseisu ja selles toimunud muutused. Aastaga 1991 ja 2012 on rahvastiku soolis-vanuselis koosseis märgatavalt muutunud. Kuni 10 aastaste laste arv on kasvanud. Kui ennem jäi nende arv 4 millioni piiridesse, siis nüüd on nende arv natuke tõusnud, küünides üle 4 millioni. Seal edasi kuni 30 aastaste inimeste arv on vähenenud. Aastal 1991 oli see näitaja umbes 6,8 millionit, kuid aastaks 2012 on sellises vanusevahemikus inimeste arv väiksem, ligikaudu 5,6 millionit. Edasi on kuni 50 aastaste inimeste arv kõvasti suurenenud
vastupidised: head võimalused tööks ja hariduse omandamiseks; hea palk; head elamistingimused; perekondlikud põhjused; põnev või meeldiv elukeskkond; soodsad olud. Põhilised kaasaegsed rändesuunad on L- Ameerika, IndoHiina saared -> P- Ameerika; P- Aafrika, Ees- Aasja -> Lääne- Euroopa; Lähis- Ida naaber- ja lähismaad -> Lähis- Ida. 13. Rännetega kaasneb palju probleeme. Nt. lähte- ja siirdemaades muutub rännete tõttu rahvaarv; rahvastiku soolis- vanuselis ja rahvuslik koosseis; sellest tulenevad majanduslikud, hariduslikud, sotsiaalsed ning kultuuri integratsiooni (im/em-migrandid ei suuda või taha võtta teise maa kultuuri ega keelt omaks) probleemid. 14. Suht võimatu on kõike kirjutada, kuidas rahvastiku paiknemist iseloomustada. Aga põhimtõte peaks see olema, et ajaloo vältel loodi suured linnad kas mere äärde või jõgede lähedusse ning just sinna tekkisd suured ja rikkad piirkonnad. Sealt hakkas väljapoole
3.2 Tihedamini ja hõredamini asustatud piirkonnad, põhjused. Rahavastiku tiheduse määrab tavaliselt riigi pinnamood ja vahel ka kliima. Suurtes linnades on tihedam asustus ja suured linnad on tekkinud hea pinnamoega kohale. Jaapani lõuna osa on rohkem asustatud, sest seal on suurlinnad. Põhja osas on ka rohkem mägisem maa. Jaapani rahvastiku tihedus sõltub ka sellest et riik koosneb paljudest saartest. 5. Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis 5.1 Leian internetist andmeid Jaapani soolis-vanuselis kooseisu kohta vanus mehed naised kokku 0-4 3,111 2,957 6,068 Rahvaarvud 5-9 3,091 2,938 6,030 on antud 10-14 3,126 2,971 6,097 tuhandetes 15-19 3,353 3,194 6,547 20-24 3,828 3,660 7,488 25-29 4,386 4,191 8,577
annaabi.ee 
