10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2017-01-05
Kuupäev, millal dokument üles laeti
1 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
biljabilina
Õppematerjali autor
ajal. Õnnestumine on alati meie õnnestumine aga ebaõnne seletatakse individuaalselt, sportlasest tulenevaks. Enesehinnangu säilitamise mudeli järgi sõltub strateegia valik sellest, kui olulise omadustega on tegemist. Üheks viisiks, kuidas inimesed saavad säilitada positiivset enesehinnangut on tajuda seda nii, et enamik inimesi mõtleb ja käitub nii nagu mina. Seda nimeatakse vale konsensuse efektiks. Ebasoovitatavad omadused on kõigil aga head omadused tulenevad minu isiksusest. 6. MINA-ESITUS (E.GOFFMAN) See pilt, mida me endast loome võib olla erinev meie enda mina käsitlusest. Mõnikord inimesed loovad mingi pildi endast, et soodustada suhtlemist või täita oma muid eesmärke. Mulje kujundamist kasutatakse, et luua teistele mingi teatav mulje endast. Mõnede inimeste ees võtame me maski maha, seda nimetatakse eneseavamiseks. Goffman vaatles inimeste tegevust, kui teatrit, kus inimesed täidavad teatavaid rolle
Kuid kui me hakkame neid kohandama spetsiifiliste indiviidide kohta, siis on enamik stereotüüpe kohatud ja täiesti ebakorrektsed. Stereotüüpides on tavaliselt 3 astet: 1) me määratleme ära, et teatav inimeste grupp moodustab spetsiifilise kategooria. -nt me võime klassifitseerida inimesi nahavärvi, soo, vanuse, rahvuse jne alusel. 2) lisame sellele inimgrupile teatav iseloomulikud tunnused - nt laisk, ignorantne jne. 3) omistamine need omadused igale selle kategooria inimesele. Me võime teha vahet personaalsete ja sotsiaalsete stereotüüpide vahel. Esimesed baseeruvad meie isiklikul kogemusel, teised aga on selliseid konsensuslikud arusaamad grupi inimeste suhtes. Meie privaatsed isiksuse teooriad baseeruvad nendel üldistustel, mis tulenevad meie isiklikust kogemusest. Sobiva järelduse teooria (Jones ja Davis) Jonesi ja Davise sobiva järelduse teooria:
ÕIGUSE SOTSIOLOOGIA I SEMINARI KÜSIMUSED 1. Õiguse sotsioloogia kui sotsioloogia osa. Sotsioloogia on teadus , mis uurib ühiskonda, inimese käitumist ühiskonnas ulatuses mil see puudutab inimestevahelisi suhteid sotsiaalses keskkonnas. Termin õiguse sotsioloogia koosneb kahest osast: õigusest ja sotsioloogiast. Seetõttu me saame seda distsipliini vaadelda nii sotsioloogia kui õigusteaduse kontekstis. See on oluline, kuna pole selge kas õiguse sotsioloogia on sotsioloogia osa või on tema hoopis õiguse osa, millega tuleks tegeleda vaid õigusteaduskonnas. Vastus leidmata. Tegelikult niisugune teadus mis asub nende piirimail, ristumiskohas. Õiguse sotsioloogiast kui sotsioloogia osa- sotsioloogia kui teadus võtab oma uurimisobjektiks õiguse siis tähendab see seda, et õigus on ühiskondlik nähtus, ning sotsioloogia tunnetabki teda sellisena ja kasutab selle uurimiseks enda uurimismeetodeid. Kui sotsioloogia võtab ?
. Konspekt :Anne-Ly Gross-Mitt 3 Taju liigid 1. Analüsaator e. modaalsus - Nägemistaju Kuulmistaju Kompimistaju Lõhnataju Maitsetaju Tasakaal Kehaasenditaju 2. Tegelikkuse eksisteerimise vormid- Ruumitaju Ajataju 3. Taju objekt - Kõnetaju Foneemitaju Inimesetaju Emotsioonide taju Vormitaju Liikumistaju Tekstuuritaju Värvustaju Suunataju Sügavustaju jne Taju liike saab selektiivselt kahjustada. Taju omadused o Kiirus kui kiiresti saame aru millega on tegemist - närvisüsteemis erutuse liikumise kiirus või õppimise kiirus. Arendamise jaoks oluline võimalus kokkupuude erinevate objektidega ning neid objekte mõtestada. o Eristamisvõime milliseid omadusi märgatakse, nt värvuste tajumine. Oluline et lapsed eristaksid kuju. Lugema ja kirjutama õppimisel oluline väldete eristamisel.
1. Sissejuhatus pedagoogilisse psühholoogiasse Ped.psühh. olemus ja seos teiste ped.distsipliinidega Pedagoogilise psühholoogia eesmärk on pedagoogiliste situatsioonide analüüsivahendite omandamine ja kasutamine, et langetada põhjendatud otsuseid. Peale kiire otsustamise ja valmis lahenduste rakendamise nõuab õpetajatöö ka tegevuse tulemuste ettenägemist. Õppe-kasvatustöö mõistmisele aitavad kaasa teadmised inimkäitumise seaduspärasustest. Pedagoogilise psühholoogia uurimisobjektideks on õpilane, õppimine ja õppimise tingimused. Pedagoogika ehk üldine kasvatusteooria koosneb tavaliselt üldpedagoogikast, kasvatusteooriast ja didaktikast. Üldpedagoogika ehk pedagoogika üldised alused annavad enamasti ülevaate kasvatuse ajaloost, ped.uurimismeetoditest, kasvatuse eesmärkidest ja hariduskorraldusest. Didaktika ehk õpetamisteadus vastab küsimusele mida ja kuidas õpetada, käsitleb õppesisu ja –meetodite küsimusi. Kasvatusteooria käsitleb üldjuhul kas
Pime ala – seal on kõik need asjaolud enda kohta, mida teised inimesed tajuvad, kuid mis ei ole teile kättesaadavad, seega need, mid ate ise ei pane t ähele. Kuidas paistad teistele alates ninahõõrumistest ja muudest parasiitlikest harjumustest, mida sa ise tähelegi ei pane. Veider kehalõhn. Kuid samuti ka teadvustamata käitumisstrateegiad. Näiteks te võite pidada end heldeks, kuid teised peavad teid ihnuskoiks. Pimedas alas on sageli need isiksuse omadused, mis segavad enesehinnangut. Suur pime ala viitab ebaadekvaatsele mina-pildile. Mida paremini te end tunnete ja tajute seda kuidas teised teid näevad, seda paremad on teie võimalused luua avatud ja ausaid suhteid teistega. Need võivad ilmsiks tulla mingites äärmuslikes olukordades või kriisides. Seega võivad need olla üllatuste allikaks nii inimesele endale kui teistele. Partneri pimedasse alasse jäävate negatiivsete omaduste avalikustamine kahjustab suhteid,
kriteeriumid. Seega pole õigusele vastav järeldus tuletatav neist faktidest, mis konkreetse kaasusega on seotud. Seaduses sisalduv norm pole see norm, mille põhjal lõplikult otsustatakse, s.t ta pole lahendusnorm vaid lähtekoht. Norm pole valmis ja rakendatav, tema mõte leitakse konkretiseerimise teel. Seaduses sisalduva normi tähendus – otsuse tegija peab sellega arvestama, s.t viide peab tulema objektiivsest õigusest. Probleem viitab tüübi mõtlemisele. Õigusmõtlemine ei tohi olla suletud ega kapseldunud ühte normi. K. Engisch on leidnud, et õigusele vastavas otsustuses kujundab otsus ise võimalikud konkretiseerimise viisid. Alles juriidilise argumentatsiooniga saab normi tekst oma tähenduse. Moodustuv õigusnorm, mille alusel otsustatakse, koosneb kahest osast: 1) faktid, mida norm seob (tegeliku elu asjaolud) ja mida me subsumeerimismudelit kasutades peame kohale seadma;
käigus).Tõepoolest,psühholoogia oluline problem on sama,mis muudelgi inim- ja ühiskonnateadustel.Kriminaalpsühholoogia ei ole siiani sarnaselt kriminoloogiale võimeline andma põhiotsuste tegijate selgeid juhendeid selleks,kuidas täpselt tuleks tegutseda. 2.küsimus Psühholoogia ja kriminaal-justiitssüsteem Kuigi tänapäeval jätkatakse katseid viia kokku inimnäo iseärasused ja psüühilised omadused,mis võiksid olla seotud kriminaalse käitumisega,pole teaduslike üldistusteni jõutud. 1939.aastal demonstreeris G.Thornston 175 Nebraska ülikooli õpilasele fotosid 20 kurjategijat,kes olid süüdi mõistetud erinevate tegude eest,paludes üliõpilastel identifitseerida,missuguse kuriteo on üks või teine isik nende arvates toime pannud.Samasugustele järeldustele jõudis E.Kozeny 1962.aastal,tuvastades,et paljudel juhtudel osutus näo ja kuriteo kokkuviimine edukaks.
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid