50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2017-10-11
Kuupäev, millal dokument üles laeti
12 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
r1chard
Õppematerjali autor
........... 30 3.1.3 Konstruktivistlik õppimine läbi keskkonna ............................................................. 31 3.1.4 Humanistlik õppimine läbi keskkonna .................................................................... 31 3.2 Kriminaalse käitumise suurmõjutajad elukeskkonnas .................................................... 32 3.2.1 Majanduslik keskkond kui kriminaalse käitumise eeskuju ..................................... 32 3.2.2 Inimsuhete mõju kriminaalse käitumise .................................................................. 33 3.2.3 Erinevad kommunikatsioonivahendid kui kriminaalse käitumise mõjutajad .......... 36 3.2.4 Erinevate joovet tekitavate keemiliste ainete mõju kriminaalsele käitumisele ....... 44 3.2.5 Isiku individuaalsed tegurid ning kogemused kui kriminaalse käitumise põhjustajad ............................................................................................................
TII-TAA TILLUKE · Laula lapsele teda kiigutades ja suudeldes: "Tii-taa tilluke, vii-vaa väikseke nii-naa nääpsuke, lii-laa lapsuke, oled kallis minule." · Mähkme vahetamise ajal võib lauldes suudelda lapse nina, varbaid või sõrmi. UURINGUTE ANDMETEL sõltub lapse võime oma emotsioone kontrollida tema varajastest kogemustest ja kiindumustest. See kuidas me last puudutame, kohtleme ja kasvatame, avaldab püsivat mõju tema kujunemisele. See mäng tekitab imikus kindla ja turvalise tunde. KUHU SEE LÄKS? · Hoia eredavärvilist mänguasja lapse silme ees. · Liiguta seda aeglaselt ning räägi, milline see on. · Kui oled kindel, et laps jälgib eset, vii see aeglaselt ühele poole. · Liiguta mänguasja paremalt vasakule ja siis tagasi, et ärgitada last seda silmadega jälgima. UURINGUTE ANDMETEL hakkab nägemisnärv esimeste elukuude jooksul kiiresti arenema
Olen oma mõtetes tihti tabanud end võrdlema maa-ja linnalast. Ikka ja jälle tundub mulle, et maalapsed on meie ühiskonnas siiramad, heasüdamlikumad, neis puudub egoism ja ihnus, kurjus ja asjade omamise vajadus. Linnalapsed oleks justkui „rikutud“ Russeau kuldne lause - “Võimalikult palju peab kõnelema tegevuste läbi ja sõnu tarvitama ainult seal, kus tegu on võimatu“ ( ) Läbi tegevuste kinnistuvad lapsele oskused ja teadmised tunduvalt paremini. „Ärge pidage lastele kõnesid, mis on neile arusaamatud“ (lk184) ongi heaks näiteks eelmise lause puhul. „Ärge otsustage kunagi, siis te ei eks iialgi.“ (lk202) Ma ei ole kuidagi sellega nõus. Otsustusvõimetud inimesed on nõrgad. Eksimine on inimlik ja läbi selle õpitaksegi vigadest. „Head tehes saadakse heaks.“ (lk220) Sellele lausele ei ole mul midagi lisada, just nii ongi. Oman seliseid sõpru, kelle pealt peegelduvad täpselt sellised omadused. Parim näide siin oleks
Kohustusliku kooli asemel peaks olema paindlik õppimiskogemusi pakkuv võrgustik (learning webs), milles lapsed võiksid osaleda oma soovide ja huvide kohaselt. Koolideta ühiskonna idee ei leidnud siiski üheski riigis toetajaid. R. Dearden (1976) on esitanud koolikohustuse kaitsmiseks neli argumenti. Koolil on lapse edaspidiseid huvialasid silmas pidades nii palju pakkuda, et sellega tutvumist ei või jätta juhuse, s.t lapse enda valiku hoolde. Kool suudab lastele tagada mingilgi määral võrdsed võimalused ühiskonnas hakkama saada. Koolitust ei saa mitte ainult need, keda kodu poolt suunatakse, ega ka mitte ainult rikaste lapsed, vaid kõik lapsed. Kool kaitseb last - koolikohustus ei luba teda saata tööle, et ta hakkaks perele raha teenima. Ühiskonnal on õigus olla huvitatud sellest, kuidas tema liikmeid kasvatatakse, s.t nii üldinimlike moraalinormide õpetamist kui ka selliste isiklike oskuste õpetamist, et igaüks
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Kadri Allikmäe KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6.-7.-AASTASTELE LASTELE Bakalaureusetöö Juhendaja: PhD. dots. Kristina Nugin Tallinn 2012 Instituut Osakond Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Töö pealkiri: Kogukondliku ja jätkusuutliku eluviisi õpetamise metoodiline materjal 6-7-aastastele lastele Teadusvaldkond: Kasvatusteadused
Füüsiline areng eri kehastruktuuride küpsemine Motoorne areng uute motoorsete vilumuste omandamine Kognitiivne areng ehk intellektuaalne areng lapse intellektuaalse funktsioneerimise areng. Huvitutakse mõtlemisest ja kõne päritolust ning nende omandamisest, hõlmates ka nt võimeid nagu lugema ja kirjutama õppimine. Selle arengu temaatika probleemid on nt vaimne mahajäämus või kurtuse ja pimeduse mõju lapse mõtlemisele. Sotsiaal-emotsionaalne areng muutused suhtlemisviisides, suhetes. Huvitutakse ka lapse integreerumisest sotsiaalsesse maailma ning püütakse seletada, kuidas omandab laps perekonnas ja laiemalt ühiskonnas kehtivad väärtused. Kõik need arengud on üksteisega seotud. Arengupsühholoogia jälgib erinevaid arenguperioode: imikuiga - sünnieelne periood, vastsündinu, imik, väikelaps (0-2 eluaaastat), varane lapseiga ehk eelkooliiga (2
Lennart Raudsepp Roomet Viira SPORDISOTSIOLOOGIA Alljärgnev õppevahend on mõeldud sissejuhatava kursusena spordi sotsioloogiasse. Kuna sellekohast õppekirjandust kehakultuuriteaduskonna bakalaureuseõppe üliõpilastele eesti keeles ei ole, oli vajadus sellise õppemateriali koostamiseks olemas. Teiseks eesmärgiks sellise õppevahendi koostamisel oli pöörata üliõpilaste tähelepanu küsimustele, mis on seotud spordi kui sotsiaalse elu ühe osaga. Õppevahend koosneb neljast peatükist. Esimese peatükis antakse ülevaade spordisotsioloogia mõistest ning iseloomustatakse spordi ja ühiskonna vahelisi seoseid. Teine peatükk on pühendatud spordi sotsialiseerumise temaatikale ning lähemat käsitlust leiavad teemad, mis on seotud spordi ning indiviidi suhetega. Paljusid spordiga seotud inimesi huvitab näiteks küsimus kuidas toimub endiste sportlaste üleminek "normaalsesse" ellu
SISSEJUHATUS Käesolev töö teeb katse vaadelda suundumusi eesti lastekirjanduses 21. sajandil. Keskse autorina uurin Heiki Vilepit, tema tulekut eesti lastekirjandusse ja ta loomingu eripära. Heiki Vilepi valisin bakalaureusetöö objektiks tema loomingus avalduvate perioodile iseloomulike omaduste tõttu. Eesti lastekirjandus on taasiseseisvumisajal läbi teinud suure arengu ajast, mil eesti lastekirjandusele juba "hauamonumenti paigaldati", oleme jõudnud aega, kus lastele avaldatakse aina rohkem raamatuid. Trükitakse üha rohkem ja loetakse üha vähem. Lastekirjanikud peavad arvestama väga paljude mitte otseselt kirjanduslike faktoritega, mis mõjutavad oluliselt nende loomingu vastuvõttu. Mida peab autor tegema ja millega arvestama, et tema loodud teos jõuaks sihtgrupini? Selles töös annan ülevaate nendest tingimustest, millega eesti lastekirjanik peab muutuvas maailmas läbilöömiseks arvestama
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid