Isiksuse omadused (0)

REFERAAT
Põhjavesi Eestis
Põhjavesi on maakoore ülaosa kivimite ja setete poorides ning lõhedes olev vaba vesi. Vaba vesi tähendab seda, et põhjavee hulka ei kuulu kapillaarvesi, kilevesi , hügroskoopsusvesi, niiskus mullas ega keemiliselt mineraalide koostisse seotud vesi. Põhjavesi liigub maakoores gravitatsioonijõu ning rõhu vähenemise suunas. Ülemiste horisontide põhjavesi moodustub peamiselt maasse imbuvatest sademetest ning on seetõttu enamasti mage . Salvkaevudes on vesi stabiliseerunud teatud kõrgusel, mida nimetatakse põhjaveetasemeks. Sellest allpool olev vesi ongi põhjavesi.
Põhjavesi on meie peamine joogiveeallikas, mistõttu on selle seisundi jälgimine olulise tähtsusega. Põhjavee seisund tuleb hoida võimalikult loodusliku seisundi lähedane. Eestis on peamiste põhjaveekihtide alusel eristatud 39 põhjaveekogumit. Halvas seisundis on neist kaheksa eelkõige kõrgenenud nitraatide sisalduse ja ohtlike ainete (näiteks naftasaaduste) esinemise tõttu. Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogumi seisund on halb kõrgenenud sulfaatide sisalduse, mineraalsuse, kareduse ja ohtlike ainete (eeskätt fenoolide) esinemise tõttu. Eesti põhjarannikul on kohati probleemiks vee radioaktiivsus . Tehnoloogiad radionukliidide eraldamiseks põhjaveest on maailmas siiski olemas. Teadlaste senisel hinnangul on põhjavesi Eestis 15 000 kuni 30 000 aastat vana, aga nüüd uuritakse, kas vesi võiks olla veelgi vanem.
Lisaks Ida-Virumaale esineb piiratud ulatusega põhjavee reostumist või selle kvaliteedi halvenemist eelkõige maapinnalt pärineva koormuse eest kaitsmata põhjaveega Kvaternaari ja Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogumites üle kogu Eesti. Kõikide teiste Eesti põhjaveekogumite põhjavee kvalitatiivse üldseisundi võib lugeda heaks. Põhjavesi on Eestis piirkonniti väga erinevate omadustega. Näiteks Lääne-Eestis sisaldab põhjavesi lubatust rohkem fluoriide (kuni 6 mg/l), nende toimel inimese hambad pruunistuvad. Tartust lõuna pool sisaldab põhjavesi üsna palju rauda, mangaani ja kohati väävelvesinikku. Rakvere kandis on leitud põhjaveest liigselt boori ja baariumit. Mõnes paigas esineb ülemäära mineraalsooli, kloriide ja sulfaate . Põhjavesi Eestis, ka Ülemiste järve vesi, on üldiselt kare. Seda põhjustab lubjakivi.
Eesti põhjavee mahuks on hinnatud 2000 km3. Joogivett tehakse Eestis pinnaveest vaid Tallinnas (Ülemiste järv) ja Narvas (Narva jõgi ). Mujal saadakse seda põhjaveest. Protsentuaalne jagunemine on 15% ja 85%. Kuna põhjavesi on väga aeglaselt taastuv loodusvara , siis on oluline, et õpiksime seda vastustustundlikult tarbima, et ka tulevased põlvkonnad saaksid sellest osa.
Allikad:
https://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%B5hjaves i
https://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/vesi/pohjaves i
https://www.keskkonnaagentuur.ee/et/eesmargid-tegevused/vesi/pohjaves i
http://www.hkhk.edu.ee/vesi/eesti_joogivesi.html
https://www.err.ee/519611/eesti-pohjavesi-voib-olla-marksa-vanem-kui-seni-arvatud