Akadeemiline enesejuhtumine (0)

Akadeemiline enesejuhtimise aine on sel kursusel kindlasti kõige vajalikum ja põnevam aine. Olen kolme alla kümne aastase lapse ema, töötan poole kohaga koolis ja ükski laps lasteaias ei ole käinud. Elame linnast 16km kaugusel, vanem laps õpib linna koolis ja pereisa käib samuti linna tööle. Peres on väga oluline korralikult planeeritud päev, sest keeruline logistika ja laste rohked huviringid nõuavad head planeerimist. Lisaks toimetan palju vabatahtlike rindel, samuti osalen erinevates projektides, mis puudutavad kultuurilisi tegevusi.
Ajakasutus on olnud minu jaoks alati probleem. Tihti võtan endale rohkem kohustusi, kui inimvõimetel piire , mistõttu on esinevad pea kõik halvast ajakasutusest tingitud probleemid. Siplen pidevalt I kvadrandis, nii et arenguruumi on veel palju. Olen viimase aasta jooksul vaadanud mitmel korra tegelikele eesmärkidele otsa ja kõrvaldanud raske südamega nn ballasttegevusi. Reaalselt on sellest ikka veel vähe.
Sihtisin ajatabeli kasutamise just kõige intensiivsema nädala peale, tõhustamaks oma tegevuste protsessi. Kasutasin ajatabeli koostamisel „101“ lähenemist. Koostasin tööde ja tegevuste nimekirja, järjestasin prioriteedi ja nii palju kui võimalik delegeerisin ülesandeid kodus ja tööl. Kui siiani olin kasutanud paber- pliiatsi niinimetatud „do-do“ listi, siis nüüd asendasin selle kalendriga telefonis. Pidasin oluliseks kalender sünkroonida abikaasaga, et meil oleks asjadest ühine arusaam ja tekiks vähem kommunikatsiooni häireid. Õppimisel proovisin Pomodoro tehnikat , millega jäin väga rahule. Mul on kombeks tegeleda tavaliselt mitme asjaga korraga nn rööprähelda, mis on ilmselgelt enesepete. Pomodoro puhul andis see 5 minutit puhkepausi võimaluse tegeleda nn nende kõrvaliste asjadega, et järgmine 25 minutit oleks võimalikult efektiivne, näiteks kiire tee valmistamine, pesu kuivama panemine . Uskumatu, aga viie minutiga saab hakkama küll. Kiiremad liigutused lubasid nautida füüsilist tegevust, mis virgutas omakorda vaimset pingutust.
Olen ajakastuse tabeli kasutamisega võrdlemisi rahul. Aitab luua väga palju korda ja distsipliini . Üleüldiselt olen suurepärase kohanemisvõimega ja ootamatud olukorrad kõikuma ei löö, seega ei tekita ärevust kiired plaani muutused või ootamatud olukorrad, mis rutiini, sel korral siis ajaplaani kõigutasid. Tegelik ajakasutus oli natuke teine, mille tingis abikaasa tööalane välklähetus terveks nädalaks. Taoline muutus lõi tabeli segamini ja pidin tabelit kohandama. Pean tunnistama, et ilma ajatabelita oleks ma tõenäoliselt omadega ummikus olnud. Rohkelt koolitöid, lastel võistlused ja kevadised esinemised , töö juures kaks suurt ootamatut olukorda ja lisa koormusena suure valla tantsupeo lavastamine ja esinemine, mille juurde kuulusid arvukad proovid . Aega sain juurde öötundidelt. Kuna lapsed on kodused ja soovivad pidevat tähelepanu või vähemalt minu valmisolekut, siis õppimine on planeeritud alati hommikutundidele, näiteks alates kella neljast. Selleks ajaks, kui pere tõuseb olen saanud palju arvutitööd, olgu selleks kooli kodutööd või tööalased teemad, tehtud. See omakorda ei tekita päeva esimeses pooles kiusatust piiluda meile või muretseda tegemata paberitöö pärast. Kui juhtub, et arvutiööd vaja teha ei ole, mida sel nädalal oli üks kord, kasutan hommikust aega iseendale . Kuulan muusikat, joon kohvi ja naudin vaikust . Laen patareid täis enne, kui päev pihta hakkab.
Tegelik ajakasutus erines sellest, mida olin plaaninud tingituna põhjustest, mis eelpool mainisin, samas ei löönud see väga sassi päevast plaani, lihtsalt tunde tuli öö arvelt juurde võtta. Vähemaks jäi planeeritud aega lastega, mis tavalistel nädalatel on meil väga kindlalt paigas, et hommikune aeg lõunani on ainult neile. Nüüd, kuna pereisa polnud, kulus see aeg ka tegevustele, millega tegeleb isa. Samas lühendasin söögi tegemisele kuluvat aega, planeerinud olin igale toidukorrale pool tundi rohkem. Kordan uuesti, et planeeritud aeg võimaldas seda kohandada vastavalt muutustele ja aitas nädala lihtsamalt ja valutumalt üle elada. Tegevused, mis lisandusid olid kindlasti I kvadrandist, need puudutasid meie pere heaolu ja tegemata ei saanud jätta. Tänu tabelile oli mul selge pilt eesootavatest tegevustest ja kõik teemad, mis üritasid jooksvalt siseneda suutsin blokeerida ja rühmitada III ja IV kvadrandi alla, ehk teiste „kohe“ ei ole minu jaoks prioriteet , samuti tegevused nt osad aiatööd, lisakohustused tööl, mida kannatab veidi edasi lükata. Pean tunnistama, et olulisi asju ma edasi ei lükanud. Hasart tabeliga toime tulla utsitas mind ennast asjadega tegelema nii nagu kirjas. Tabel oli toeks ja lõi ette pildi, kui palju on vaja tegelikult teha ja neid tegevusi ei ole enam võimalik kuskile lükata, nad juba põlevad I tulbas. Tegemist oli ühe minu hullemate nädalatega, tavapäevad on tunduvalt rahulikumad, samas saab kindlasti ennetada selliseid hulle nädalaid, kui tegevus oleks planeeritud kogu aeg. Töö juures mul ajaplaneerimisega probleeme ei ole, piisav enesekriitika, eneseteostamise vajadus ja ego distsiplineerivad aega kasutama väga efektiivselt. Tööl on kasutusel „do-do“ list ja kalender pikema aja peale.
Kodus on hoopis teised lood. Ajaröövlid on loomulikult kõige suuremad segajad, pigem need röövlid, mis on peidus minus endas. Keskkonnast tulenevaid oskan ma juba päris hästi blokeerida, näiteks ei ole probleem eirata telefoni kõnesid või jätta nutitelefon hääletult kapile, kui millegi olulisega tegelen . Sellega on minu tööandja ja tutvusringkond harjunud , ka perega planeeritud aeg on see, mil kõik mürad kõrvale jätan. Veidi raskem on ootamatute külalistega, mu oma venna perega, kes elab lähedal ja astub igal hetkel uksest sisse. Õnneks on nad nii omas kodus, et mõistavad, kui ütlen, et mul on praegu kiire ja külalislahkust pakkuda ei saa. See on müra, mida saab ennetada, kui teavitan, et sel nädal on mul hullumaja , siis oskavad distantsi hoida. Ajaröövlid minus endas vajavad veel kõvasti tööd ja tänu sellele ainele olen võtnud aega jällegi enda sisse vaadata. Millised on minu prioriteedid ja eneseteostuse vajadus, kas ma reaalselt ikka suudan teha seda kõike, mida viis aastat tagasi, kui lapsi oli vähem. Võibolla praegusel ajahetkel peaks tegevustele, millest saab toitu ainult minu nn ego, kõrvale jätma. „Ei“ ütlemist olen ma pikka aega harjutanud aga saab veelgi paremini. Minu loomus kõiki aidata viib selleni , et mu enda pere on jäänud kannatajaks. Ja loomulikult perfektsionism, kõik asjad ei pea ju olema tehtud viimasele lihvile, kui aega on vähe. Tänu sellele ajatabelile sain kinnitust tõsiasjale, et prioriteedid vajavad minu elus kindlasti ülevaatamist.
Ajatabelit kavatsen kasutada ka edaspidi, mitte küll minuti täpsusega, aga enda distsiplineerimiseks ja tervise säästmiseks panen tundide kaupa tegevused kirja küll. Hetkel toidab mind tabeli efektiivsusest saadud eduelamus. Sellel nädalal toetab mind samuti ajatabel, et keerulise ajaga hakkama saada. Küll pean aga oluliseks soetada äratuskell, sest mobiili alarmile väga toetuda ei saa, mitmel korral on aku või mingid kõrgemad jõud äratuse nn kustutanud ja päeva plaani segamini ajanud.
Ajakasutus on keeruline ja vajab kindlasti harjutamist. Usun, et sellest ainest õppisin mina kindlasti midagi ja proovin neid teadmisi igapäeva elus rakendada. Öeldakse, et kes teeb see jõuab. Tõesti, olen alati palju teinud ja jõudnud, aga siinkohal jäi loengust kõrvu lause, et kellelegi öeldud „jah“ on kellelgi öeldud „ei.“