Keskmise lapse sündroom (0)

EESTI ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINOR Ärijuhtimine
KESKMISE LAPSE SÜNDROOMI MÕJU ISIKSUSELE
Referaat
Juhendaja : Kaidi Hallik
TALLINN 2011 SISSEJUHATUS
Kas sünnijärjekord, kui kronoloogiline positsioon perekonnas avaldab mõju meie isiksuseomadustele? Väga kerge oleks inimese isiksust kirjeldada vaid läbi erinevate sünnijärjekorda käsitlevate teooriate, kuid kuigi paljude perede vanimast lapsest on saanud juht, keskmisest mässaja ja noorimast hellik, ei määra sünnijärjekord üksi inimese isikuomadusi. Oma osa isiksuse kujunemisel on vanemate suhtumisel lastesse, lastele esitatud nõudmistel, neile pühendatud ajal ja tunnetel.
Esimene laps Esiklaps saab väga suurel hulga vanemate tähelepanu ja seda hetkeni kuni perre saabub teine laps. Esimese lapse märksõnad on järgnevad:
· tõsine · kohusetundlik · eesmärgikindel · eeskujulik, järgib reegleid · kõrgete saavutustega · detailidele orienteerunud · liidriomadustega · konservatiivne · vastutustundlik Ainuslaps Ainuslaps on eriline, kuna kas vastavalt vanemate valikutele või muudele põhjustele, on see laps vanemate ainus võimalus kedagi kasvatada ja õpetada. Tema märksõnad on samad mis esiklapselgi, kuid seda kõike ülivõrdes. Lisaks võib teda kirjeldada järgnevalt:
· loominguline · heade võõrkeelevõimetega · tunneb end täiskasvanute seltskonnas ideaalselt · probleem teistega asjade jagamisel · idealist Keskmine laps Keskmine laps on tihtipeale surutud ambitsioonika esiklapse ja väga hoitud pesamuna vahele. Enamasti leiame keskmise lapse enda tunnustust otsimas hoopiski mujalt kui enda perekonnast. Tihtipeale jääb keskmine laps oma tunnete näitamisel hätta, ta lihtsalt ei jõua seda kahe tähelepanuvajava õe-venna keskel teha. Keskmist lapst kirjeldavad märksõnad on: · paindlik · diplomaatiline · rahusõlmija või · lahke loomuga · sotsiaalne · võitlushimuline · talle on omased pikad ja tugevad suhted
Noorim laps Noorim laps saab perekonnas kõige enam tähelepanu, seda nii vanematelt kui ka enda vanematelt õdedelt- vendadelt. Noorimal lapsel on tänu väga suurele tähelepanule oma kodus, väga raske sidemeid väljaspool luua. Ta on harjunud saama seda, mida ta tahab ja ta on seetõttu võtnud omaks kamandamise. Märksõnad: · väljakutsuv · manipuleeriv · tähelepanu armastav · ebakindel · hell ja hooliv
ALFRED ADLERI TEOORIA
Austria psühholoog Alfred Adler (7. veebruar 1870 ­ 28. mai 1937 Sotimaa ) oli üks esimesi, kes 20. sajandi algusaastatel pööras tähelepanu laste isiksuseomaduste ja nende sündimisejärjekorra seose vahel. Sünnijärjestus ei anna tema arvates küll inimesele automaatselt teatud kindlaid isiksusejooni ja määravaks saab hoopis see, millised ootused on vanematel oma lastele ja milliseid positsioone lapsed endale perekonnasiseselt võtavad. Tavaliselt noorema õe või venna sündides saab esimene laps endale rohkem kohustusi ja vanemad ootavad temalt juba midagi enamat kui see enne oli. Esiklaps peab nüüd õppima oma asju jagama- talle antakse palju vastutust ja oodatakse , et ta näitaks nooremale head eeskuju. Seetõttu on võimalus, et esimesest lapsest võib tekkida liiderlik ja usaldusraskustega laps. Kuid on ka võimalus, et kui ema-isa olukorda õigesti mõjutavad, võib esiklapse positsioon suunata teda olema hoopis äärmiselt abivalmis ja lahke. Perekonna teist järeltulijat ootab juba ees keegi, kes usaldatakse teda õpetama ja teed näitama. See võib aga keskmises lapses tekitada varakult soovi esimesest mööda minna või vähemalt kõiges võistelda. Teisest lapsest võib kujuneda enda maksma panija või reeglite vastu mässaja. Kui perre sünnib veel ka noorim laps, võib keskmine tunda end eemaletõugatuna, kellegina kes on surutud kahe vahele. Selles positsioonis võib tal kergesti tekkida tunne, et ta pole tark nagu esimene ega armas nagu viimane. Adler usub, et taoline positsioon tekitab lapses eksinud tunde, ta ei suuda oma kohta perekonnas positsioneerida. Lapsest võib sirguda kõhkleja ja on võimalus, et temast võib tulla kas pere must lammas või revolutsionäär. Noorimal lapsel on nüüd aga mitu kasvatajat. Ta tahab olla nagu vanemad lapsed, temast võib saada tegudekauge unistaja ja ta võib üritada tahtlikult väga pikaks ajaks just pesamunaks jääda. Pesamuna võib kasvada ka julgeks ja enesekindlaks, sest on saanud beebina väga palju tähelepanu, eriti juhul kui on vanade vanemate laps või juhtub olema teisest soost kui suuremad lapsed. Adleri järgi avaldab sünnijärjekord seda suuremat mõju, mida võistlevam on õhkkond kodus. Ehk: mida koostöövõimelisemad peres ollakse, seda vähem sünnijärjekord lapsi mõjutab.
KESKMISE LAPSE SÜNDROOM JA SÜMPTOMID
· Ei tunne kuuluvust Perekonna teised liikmed tunnevad üksteise vahel väga suurt sidet, kuid keskmisele lapsele on kombeks end ühisüritustest ja tegemistest eemale jätta ja seda põhjusel, et ta ei tunne, et ta samasse gruppi kuuluks ja tal on väga raske õdede- vendade ning vanematega ühist keelt leida mis neid liidaks. See tekitab lapses üksiku ja ignoreeritud tunde. Seda saab vältida, kui pühendada kõikidele lastele võrdelt positiivset tähelepanu. · Madal enesehinnang Kuna keskmine laps ei tunne kuuluvust, võib sellest tekkida madal enesehinnang. Kuna teda pole piisavalt motiveeritud ega erinevates situatsioonides toetatud, õpetatud pidevat eneseusku, võib maailm tunduda talle väga raske paigana. Kui enesehinnangu probleemidega juba lapseeas tegelema ei hakata, avaldab see väga suurt mõju täiskasvanueas. · Suletus Lapsed, kes on sündinud noorema ja vanema vahel, ei juhtu kunagi olema liiga ekstravertsed või väga sotsiaalsed. Neil on väga suur võimalus jääda üksikuteks. Kui nad end perekonnas väljajäätuna tunnevad, võib see üsna tihti juhtuda ka teistes valdkondades- koolis, trennis. Sellised lapsed eelistavad pigem mängida üksi kui veeta aega vanemate, õdede-vendade või teiste inimestega. Tihtipeale, tundes, et temast ei hoolita, mõeldakse enda ümber mingi muu, väljamõeldud maailm. · Usaldamatus Kõiki lapsi õpetatakse usaldama oma vanemaid absoluutselt kõiges. Kuid kuna keskmine laps end üksiku ja eemaletõugatuna tunneb, võib esineda tal usaldamatuse probleem ja see saab alguse just oma enda vanemate usaldamatusega. Tänu sellele on keskmisel lapsel väga raske oma probleemidest ja muredest oma enda vanematele või lähikondlastele rääkida. See tekitab aga väga suurt mõju hilisemasse tulevikku. Tihtipeale leiab selline laps usaldusisiku hoopis mujalt, kui enda perekonnast.
KESKMISE LAPSE SÜNDROOMI VÄLTIMINE
1. Tehke iga lapse jaoks üks kindel eriline päev kuus. Nii antakse lastele üksikisikulist tähelepanu ja kõik lapsed tunnevad ennast erilisemana. 2. Tuleb üles leida keskmise lapse erilisus ja talent ja seda süvendada, see annab talle tunde et ta on ühes asjas parem kui tema õed-vennad ja see aitab lapsel leida oma koha nii perekonna kui ka maailma siseselt. 3. Individuaalsus . Ei tasu keskmise lapse õlgaele panna samu ootuseid mida ootate vanimalt või ka noorimalt. EI tohi lapsi omavahel võrrelda, sest see väldib juhtumit, et ta end hilisemas elus teistega võrdlema hakkaks . 4. Tunnusta tehtud töö eest. Tuleb otsida, milles keskmine laps teistest erilisem või parem on ja hinnata tema vaeva ja tööd. 5. Vältida perekonna siseseid võistluseid. Ei tohi lapsi üksteise vastu võistlema seada.
KOKKUVÕTE
Keskmise lapse sündroom ei ole ilmtingimata iga paljulapselise perekonna probleem, kuid see on siiski üsna tavaline nähtus. Nagu ütles Adler, ei oma sünnijärjekord meie elus väga suurt olulisust, kuid selle on siiski määrav tähtsus meie isiksusele. Keskmise lapse sündroomi on võimalik vältida ja selle varajane tähelepanemine, selgitamine hoiab ära väga suuri kujunemise raskuseid keskmise lapse elus.
KASUTATUD ALLIKAD: 1. Dunn, J. (1983). Sibling relationships in early childhood. Child Development , 54, 787­811
2. Sue Flanagan, Patty Morrison. West Virginia University. ,,Does Birth Order Really Matter ?"
3. http://deniseoliveri.suite101.com/the-middle-child-syndrome-a34191