50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 5 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-01-12
Kuupäev, millal dokument üles laeti
29 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
miramii
Õppematerjali autor
SISUKORD SISSEJUHATUS Arengupsühholoogia on üks psühholoogia harudest, mis uurib inimese arengut alatest viljastumisest ning lõppedes inimese surmaga. Arengupsühholoogia otsib üldistades vastust küsimusele mis on see jõud, mis paneb inimese arenema? Alfred Alder oli arengupsühholoogiat uuriv teoreetik ning individuaalpsühholoogia koolkonna rajaja. Tema õpetajaks oli tuntud psühhiaater Sigmund Freud. Adler oli üks esimesi, kes hakkas tähelepanu pöörama lapse sünnijärjekorra ja tema isiksuse vahelistele seostele. Tänapäeval on tavaline, et esmasündinut ,,poputatakse" rohkem, ta saab palju rohkem tähelepanu ning tema peal teevad värskelt vanemateks saanud inimesed paratamatult erinevaid katseid, et proovile panna oma lapsekasvatusoskusi. Ja kui perre sünnib järgmine laps, koondub automaatselt tähelepanu kõige väiksemale, kes vajab just alguses palju hoolt ning armastust
Õed-vennad on sünnitatud samast kehast ning nad on üles kasvanud samas perekonnas, seega nende suhe on väga eriline. See mõjutab paljuski meie arengut. Arvamust iseendast mõjutab võrdlus teistega. Identiteeti aga ei saa tekkida, kui ei suhtle teiste inimestega ning õdede- vendade suhe on üks kauakestvamaid suhteid meie elus. Laste ja vanemate suhteid rõhutatakse palju, kuid nüüd on hakatud tähelepanu pöörama ka õdede-vendade vahelistele suhetele. Uuritud on palju vanemate mõju lapse kasvamisele ja arenemisele. Kas on sarnasusi emaga? Isaga? Tähtis on ka arvestada õdede-vendadega, sest ka nemad on samade vanemate lapsed. Õdede-vendadega jagame paljutki- lapsepõlve, vanemaid, mänguasju, tuba ja palju muudki. Õed ja vennad pääesevad üksteisele nii lähedale, kui üldse on võimalik pääseda. Geneetiliselt ollakse oma õele või vennale lähemal, kui ema või isa. Iseennast nähakse läbi õdede-vendade
Need inimesed, kellel on olnud õde või vend, said lapsepõlvest kaasa midagi erilist, nimelt ühe või mitu inimest, kes jäävad sõpradeks kogu eluks. Esineb ka perekondi, kus õdede-vendade vahelised suhted on olnud väga halvad, siis on ka võimalus, et nad jäävad sellisteks elu lõpuni. Esiklapse olukord on kõige erandlikum, sest tema on olnud ainuke laps peres ja ta ei taha vanemate armastust kellegagi jagada. Lapses võib tekkida kiivus väikese lapse suhtes. Tavaliselt ei saa vanemad olukorra keerukusest aru ja sellega suurendavad lapse armukadedust, mis tekitab lapses igasuguseid komplekse ja ei mõju tema käitumisele hästi. Tavaliselt laps üritab vanematele selgeks teha, et ta on parem ja teda tuleb rohkem hoida. Seega vanemate ülesandeks oleks lapsele selgeks teha, et mõlemad lapsed on nende jaoks tähtsad ja nad ei tee nendel mingisugust vahet. Noorima lapse e
LAPS-Vägivalla ohver SISSEJUHATUS "Õrnust ei saa inimestesse sisse peksta. Välja küll." Benjamin Hoff Läbi aegade on mistahes koosluse nõrgemaid liikmeid alati väärkoheldud ja nii on ühiskonnas üheks kaitsetumaks minoriteediks lapsed, kes oma arengulise ebaküpsuse tõttu ei ole ise võimelised oma õiguste eest seisma. Ühiskonna suhtumist lapse väärkohtlemisse on kujundanud dogma, et lapsed on oma vanemate omand ja neid võib mistahes viisil kasutada, saavutamaks oma eesmärki- heaolu. Viimastel aastatel on laste väärkohtlemisele kui sotsiaalsele probleemile hakatud enam tähelepanu pöörama, seda on teinud nii erialaspetsialistid kui ajakirjandus. Laste väärkohtlemine on meie ühiskonnas suhteliselt karistamatu nähtus. Kriminaalasi algatatakse alles siis, kui lapsele on tekitatud raske või üliraske
..........................................................................................11 2.1. Jagamatu tähelepanu..................................................................................................11 2.2. Lapsele pühendatud aeg............................................................................................ 12 2.3. Lugemine koos lapsega.............................................................................................13 2.4. Raamatute tähtsus lapse mängumaailmas................................................................. 13 2.5. Peretraditsioonid........................................................................................................15 KOKKUVÕTE.....................................................................................................................16 SISSEJUHATUS Suure osa oma aktiivsest ajast veedab laps väljaspool kodu ja perekonda. Sellest hoolimata
tekkinud keegi teine. Sellega tegelevad psühholoogid ja perenõustajad. 7. Kas abielusuhte ametlikkus mõjutab loetletud perioodide läbimise edukust? Põhjendage. 7. Jah, kui on rasked ajad, siis vabaabielus olevad inimestel on võimalus iga kell suhe lõpetada. Kui on inimesed omavahel abielus, siis on see keerukam protsess ja tavaliselt jäädakse ikkagi kokku peale neid raskeid aegasid. Lapseootus ja sünd (8) lk 125 küsimused: 1. Millised on teie arvates peamised lapse saamise otsust mõjutavad tegurid noorte jaoks? 1. Isiklikud ja usulised tõekspidamised. Mälestused enda lapsepõlvekodust. Majanduslik olukord. Haridus ja karjäär. Maailma avastamine. 2. Millal algab isaks kasvamine? 2. Enne oodatava lapse sündi. 3. Kas kunstlik viljastamine võib muuta vanemarolli omaksvõtmist? 3. Ei, sest last kantakse ikkagi kõhus ja laps on alates enda sünnist vanematega. 4. Mil määral on sünnitusvalu seotud emarolli omaksvõtmisega? 4
Konspekt ,,Downi sündroom müüdid ja tegelikkus" Enne konspektiga alustamist tahaksin kirjutada paarist asjast, mis mind häirisid ning hämmastasid. Mind isiklikult väga häiris, kuidas inimesed mind pidevalt vaatasid, kui märkasid raamatu pealkirja, mida ma parajasti bussis või muus avalikus kohas lugesin. Täiesti uskumatu, kuidas inimesed teevad raamatu põhjal sinust järeldusi. Olen ise hetkel lapseootel ning sellepärast tundsin, et see teema puudutab mind isiklikult. Ma tõesti imestasin, et mõni inimene
millised on meie ühiskonnas valdavad kasvatusmeetodid ning abinõud. Kui aastaid tagasi kasutasid perekonnad prääniku asemel piitsa, siis nüüd on tegelikult asjad muutunud üha leebemaks. Loomulikes oludes algab kasvatus perekonnas, kus kasvatajaina esinevad vanemad, varemail eluaastail peamiselt ema. Kuna mõjud, mis saadud lapsena, jäävad püsima kõige tugevamaina, siis on tähtis, et kasvatus oleks seatud õigele alusele juba perekonnas lapse kõige varasemas eas. Seega esitab kasvatus oma esimesed ning suuremad nõuded emale. Kodus ema hoole all algab lapse kõlbeline arenemine, ta õpib tundma õiglust, ausust, armastust ning kohusetunnet. Õdede, vendade keskel kasvades, juurdub temas see solidariteedi tunne, mida peab ta hiljem tundma oma kaaskodanike vastu. Perekonnas kasvades, omandab laps ühiskondliku elu algmõisted, siin õpib ta painduma korra alla, õpib mõistma seaduste vajadust
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid