hinnangu korral garanteeritakse selle uuringu põhjal kirjutatud artikli avaldamine olenemata sellest, kas tulemus on "positiivne" või mitte. "Reproducible research" (andmete, uuringuprotokollide, analüüsimeetodite avaldamine). Uuringutüübid: eksperiment, pseudoeksperiment, läbilõikeuuring (cross-sectional study), longituuduuring, "kultuuri- taseme" andmed (epidemioloogias kutsutakse seda "ökoloogiliseks" uuringuks), tekstianalüüs jne. Isiksuseomaduste mõõtmine: - Sotsiaalne taju (sh enese- ja teistekohased andmed) • - Käitumise vaatlused • Implitsiitsed hoiakud • - Eksperiment • Kognitiivsed ülesanded (sh tähelepanu kontroll või tähelepanu kõrvalejuhtimine, kättesaadavus, praiming, täidesaatev kontroll, vt M.Robinson, 2007). • - Kogemuse väljavõtte meetod jt sarnased meetodid: päevikud, päeva rekonstrueerimise
- Miyake jt klassikaline jaotus: - Ümberlülitumine - Info värskendamine töömälus - Pärssimine - Näiteid TF ülesannetest - Wisconsin car sorting task - N-tagasi ülesanne - Stoppsignaaliülesanne ja go-no-go ülesanne - Töömälu - Töömälu maht on seotud paljude teiste ülesannetega nt tähelepanu, teksti mõistmine ja intelligentsusülesannete lahendamisega - Intelligentsuse lokaliseerimine - - V loeng – isiksuseomaduste liigitamine; isiksuse väljundid - Psühholoogiateaduses – igal inimesel on isiksus ehk iga inimest on võimalik tema omaduste abil kirjeldada - Definitsioonid: isiksus – suhteliselt püsivad ja mingile konkreetsele inimesele iseloomulikud regulaarsede käitumises, tunnetes ja mõtlemises - Iseloomulik – eristab teda teistest > individuaalsed erinevused - Iseloomulik – on talle tähtis, teeb temast selle kes ta on > unikaalsus - Seletus vs kirjeldus
TAKSONOOMIATE 3 liiki: Empiiriline- enese/tuttavate kirjeldused (nt suur viisik) Kontseptuaalne- tavainimesed/eksperdidi klassifitseerivad omadusi oma teadmistest lähtudes Kausaalne- klassifikatsioon lähtud omaduste põhjustest, taandatakse bioloogiale või sotsiaalsete suhete vormidele Zuckermann- isiksuse baasomaduse kriteeriumid usalsuväärne tuvastamine erinevates valimites päritavus samalaadsete käitumisjoonte olemasolu loomadel Isiksuseomaduste hirearhia- üldiselt spetsiifilisema poole. Leksikaalne lähenemine- olulisi isiksuseomadusi hakatakse kirjeldama keeles sõnadega. Arvati et peaks olema igapäevakasutusest erinevad sõnad isiksuseomaduste kirjeldamiseks, et vältida segiajamist. Leksikaalne struktuur- 1. Hinnang 2 dünamism 3. Ekstravertsus, sotsiaalsus, meelekindlus Meil ei ole kindlat fakti, kui palju on isiksuse faktoreid H.J Eysenck PEN-mudel - psühhotism - ekstravertsus - neurootilisus Marvin Zuckermann
......................... ..................................................................................................................... 1.7.Nimeta positiivsed ja negatiivsed tegurid, mis mõjutasid töötulemust. ..................................................................................................................... ..................................................................................................................... 2. Tööks vajalike teadmiste, oskuste ja isiksuseomaduste rakendamine tööülesannete täitmisel. 2.1.Millised Sinu teadmised, oskused ja isiksuseomadused soodustasid (tugevused) ning milliste teadmiste, oskuste ja isiksuseomaduste vähene arendamine (nõrgad küljed) takistasid lõppeva perioodi eesmärkide saavutamist? Kuidas? Tugevused Kommentaarid Teadmised ja oskused 1...................................................................................................................
aspekte, mille poolest inimesed üksteisest erinevad. • Isiksus on terviklik süsteem, mis koosneb paljudest anatoomilistest, füsioloogilistest, eriti aga psühholoogilistest omadustest. Isiksuseomadused • Üldjuhul teatakse, et kõik inimesed on üksteisest erinevad: mõned on tormakad ja teised rahulikud, mõned on julged, teised arglikud jne. Kui isiku üks kindel käitumine esineb paljudes erinevates olukordades, võib seda pidada isiksuseomaduseks. • Isiksuseomaduste või iseloomu all mõistetakse individuaalselt omapäraste psüühiliste omaduste kogumit, mis avalduvad antud isiksuse tüüpilistes tegevusviisides. • Isiksus hõlmab kõik isiku püsivamad omadused, nagu vajadused, temperament, võimed, harjumused, hoiakud, väärtused, minapilt ja tüüpiline käitumisviia. Neid nimetatkse sageli isiksuseomadusteks. Pärilikkuse mõju isiksuseomaduste kujunemisele • On levinud seisukoht, et enamus isiksuseomadusi on 40-60% osas päritavad
Oleme suutelised konstanteerima, et on seos organisatsioonikultuuri ja mitteametliku konflikti lahendamise vahel. Isiksus ja grupisooritus: isiksuse omaduse kooslus ja tööülesannete olulisus Kramer, Bhave, Johnson Sissejuhatus Inimese mentaalne võimekus on üks olulisemaid punkte üldse selles, kuidas ta oma tööülesannetega hakkama saab. Samas kui ta kasutab oma isiksuse leidlikkust, siis see lisab tema sooritusele palju juurde. Töötaja valikul on nende heade isiksuseomaduste olemasolu seoses hea töösooritusega. Big Five: · Ekstravertsus · Sotsiaalsus · Meelekindlus · Neurootilisus · Avatus Üldiselt on erinevate isiksuseomaduste hulgas on need 5 laialdaselt tuntud ja ära uuritud. Barrick ja Mount uurimus näitab, et need 5 omadust mõjutavad pidevalt inimese inimese individuaalset käitumist. Näiteks keskmiselt saab kõrge ekstravertsusega töötaja hakkama väga erinevat liiki töödega.
2.1.1 keskharidus või keskeriharidus; 2.1.2 eesti keele oskus kõrgtasemel, inglise ja vene keele oskus kesktasemel sealhulgas ühe võõrkeele valdamine ametialase sõnavara valdamisega; 2.2 Toateenija peab tööülesannete täitmiseks vajalikus ulatuses: 2.2.1 tundma tööks vajalike vahendeid; 2.2.2 omama piisavalt teadmisi koristamisest; 2.2.3 omama piisavalt teadmisi klienditeenindusest; 2.2.4 omama piisavalt teadmisi etiketist; 2.3 Toateenijale esitatavad isiksuseomaduste põhinõuded: 2.3.1 otsustus- ja vastutusvõime, täpsus ja iseseisvus oma tööülesannete täitmisel; 2.3.2 algatus-, analüüsi- ja arenemisvõime. 2.3.3 sobivus meeskonnatööks, kohanemisvõime. 3. Teenistuskohustused 3.1 Toateenija teenistuskohustused on: 3.1.1 puhtuse tagamine hotelli numbritoas; 3.1.2 klientide professionaalne teenindamine; 3.1.3 hommikulaua katmine; 3.1.4 hügieeniruumide ja koridoride korrashoidmine; 3.1.5 lisateenuste tellimine ja pakkumine; 3.1
SISSEJUHATUS...........................................................................................................3 1 LIIDRI MÕISTE......................................................................................................... 4 1.1 Juhi ja liidri erinevus............................................................................................ 4 2 LIIDRI TEOORIAD....................................................................................................5 2.1 Isiksuseomaduste teooriad....................................................................................5 2.2 Käitumisteooriad.................................................................................................. 5 2.2.1 Rensis Likert .................................................................................................5 2.2.2 Juhtimise võrkmudel..................................................................................... 6 2.3 Situatsiooniteooriad................
Eestvedamise teooriad ja tehnikad Eestvedamine tähendab inimeste mõjutamist suhtlemisel toimuva veenmise kaudu. Selleks kasutatakse väga erinevaid meetodeid ja võtteid, mille edukus sõltub olukorrast, mõjutatavate isikute omadustest ning muudest asjaoludest. Eristatakse nelja tüüpi eestvedamise teooriaid (Yukl, 1989: 7-10, 74-122; Steers, Black, 1994: 406-420; Vadi, 1997: 117-118). Eestvedamise klassikalised teooriad (kolm esimest) 1. Isiksuseomaduste ja oskuste teooriad. 2. Juhtimisstiili ja käitumise teooriad. 3. Situatiivsed ehk olukorra teooriad. 4. Postmodernistlikud eestvedamise käsitlused. Eestvedamise esimesed teooriad töötati välja ajajärgul, mil ettevõtted olid suhteliselt stabiilsed ning tänu loogikale ja ratsionaalsusele etteaimatavad ja kontrollitavad. Sel perioodil loodud juhtimise ja eestvedamise teooriad pakuvad jätkuvalt huvi ka kaasajal. 1. Isiksuseomaduste ja oskuste teooriad
Eestvedamise teooriad ja tehnikad Eestvedamine tähendab inimeste mõjutamist suhtlemisel toimuva veenmise kaudu. Selleks kasutatakse väga erinevaid meetodeid ja võtteid, mille edukus sõltub olukorrast, mõjutatavate isikute omadustest ning muudest asjaoludest. Eristatakse nelja tüüpi eestvedamise teooriaid (Yukl, 1989: 7-10, 74-122; Steers, Black, 1994: 406-420; Vadi, 1997: 117-118). Eestvedamise klassikalised teooriad (kolm esimest) 1. Isiksuseomaduste ja oskuste teooriad. 2. Juhtimisstiili ja käitumise teooriad. 3. Situatiivsed ehk olukorra teooriad. 4. Postmodernistlikud eestvedamise käsitlused. Eestvedamise esimesed teooriad töötati välja ajajärgul, mil ettevõtted olid suhteliselt stabiilsed ning tänu loogikale ja ratsionaalsusele etteaimatavad ja kontrollitavad. Sel perioodil loodud juhtimise ja eestvedamise teooriad pakuvad jätkuvalt huvi ka kaasajal. 1. Isiksuseomaduste ja oskuste teooriad
Kui temperament on paljuski pärilik, kujuneb iseloom välja järk-järgult, elutingimuste ja muud tegurite mõjul. Iseloomujooned avalduvad selgesti korduvais, harjumuspärastes situatsioonides; temperamendiomadused aga eksteemolukordades. Nagu teame, ei määra tegevuse kvaliteet kaugeltki üksnes sellesse suhtumine, kaasa mängivad ka muud rollid, nagu näiteks tähelepanu, mõistus, tahe, tundmused ning võimed. ISIKSUSEOMADUSTE LIIGITAMINE 1. NEUROOTILISUS -kalduvus kogeda negatiivseid emotsioone (hirm, kurbus, süü, viha.) 2. EKSTRAVERTSUS -seltskondlikkus, aktiivsus, jutukus ning kalduvus kogeda positiivseid emotsioone. 3.INTROVERTSUS -vastand ekstravertsusele, eelistavad seltskonnale üksiolemist ega pruugi seetõttu õnnetud olla. 4. AVATUS KOGEMUSELE -huvi ümbritseva maailma ja oma siseelu vastu, ei ole kinni tavapärases, võtavad omaks uusi ideid ja mittetraditsioonilisi väärtusi. Suletud
usaldusväärsus suureneb Ajaline püsivus · Isiksusetesti küsimustele peaks inimene erinevatel ajahetkedel vastama sarnaselt · Seltsivuse skaala puhul kaheaastase vahega testimisel korrelatsioon 0,73 (N=102) Valiidsus · Skaala peab mõõtma seda omadust, mida me tahame mõõta · Joonlaua täpsuse hindamiseks saame seda võrrelda pikkusühiku etaloniga või teise joonlauaga, mille täpsuses oleme kindlad · Isiksuseomaduste puhul etalone ei ole Valiidsus · Võib vaadelda tegelikku käitumist Seltsivuse skaalal kõrgeid skoore saanud inimene peaks käima rohkem pidudel, suhtlema rohkem erinevate inimestega jne Kes laseks oma käitumist pidevalt järgida? Üksikus olukorras käitumise jälgimisest ei piisa · Enda ja teiste hinnangute kokkulangevus Korrelatsioon enda ja sõprade hinnangute vahel peaks hea skaala puhul olema üsna kõrge
Jüri Allik toob Isiksusepsühholoogia õpikus välja fakti, et viimase kolmekümne aasta uurimused on tõestanud isiksuse seadumuse pärilikkuse. Praktiliselt kõigi suure viisiku komponentide kujunemises on pärilikkusel märkimisväärne osa. Seega näiteks kõrge ekstravertsusega vanematel on suure tõenäosusega ka ekstravertsem laps. Inimese isiksus mõjutab omakorda ka keskkonda, mis ta enda ümber loob. Ebasoodsate isiksuseomaduste kombinatsiooni puhul võib oletada, et see võib põhjustada ka ebasoodsaid elutingimusi. Vanemate iseloom mõjutab ka nende kasvatusstiili ja emotsionaalset kontakti oma lastega. Kui kasvatuses domineerib hoolimatus või vastupidi, ollakse autoritaarsed ja ranged, siis kannatab selle all lapse emotsionaalne areng. Ka Mare Tuisk on oma uurimuses jõudnud järeldusteni, et käitumisraskustega laste peredes on just emotsionaalse kontakti vajadused jäänud
Motivatsiooni protsessiteooriad seletavad töötaja erinevaid motivatsioonitasemeid töötaja isiklike vajaduste rahuldatuse kaudu Vastus: Õige Vale - VALE Kuidas on Isiksuseomadused töömotivatsiooniga seotud? Milline järgmistest väidetest on õige? Vali üks vastus. a. Kõrge sotsiaalsus seostub suurema motiveeritusega töökontekstis b. Isiksuseomadusted mõjutavad töömotivatsiooni vahetult c. Isiksuseomaduste mõju töömotivatsioonile on vahendatud motivatsiooniliste isiksusejoonte poolt ÕIGE Motivatsioon on seda tugevam, mida madalam (lihtsamini kättesaadav) on eesmärk ning mida selgemad on vahe-eesmärgid. Vastus: Õige Vale . VALE TÖÖMOTIVATSIOON JA TÖÖGA RAHULOLU( Netitest) Kahe tunnuse ühiskäitumist kirjeldatakse sageli korrelatsioonikordaja r väärtuse abil. Korrelatsioon tööga rahulolu ja töömotivatsiooni vahel on suurusjärgus r= 0.4. Mida see tähendab?
Iga inimene on isiksus!? Isiksus on isikule omapärased tunde-, mõtte- ja käitumismustrid, isikut iseloomustavate ja eristavate psüühiliste omaduste summa, mis on käitumise stabiilsuse aluseks. Isiksus hõlmab kõik isiku püsivamad omadused, nagu vajadused, temperament, võimed, harjumused, hoiakud, väärtused, minapilt ja tüüpiline käitumisviis. Neid nimetatakse sageli isiksuseomadusteks; nõnda võib isiksuseks nimetada indiviidi kõigi isiksuseomaduste kogumit. Siiski mõistetakse isiksuse all enamasti nende omaduste struktuuri, kus näiteks ühtesid omadusi peetakse teistest kesksemateks. Aluseks, et lapse isiksus kujuneb välja peamiselt koduse mõjutamise tulemusena on oluline ka rollide omandamine ja suhtlus tähtsate teistega. Iga inimene on isiksus, olenemata ajahetkest või olukorrast. Igal ühel on oma tunnus, millega ta erineb teistest. Inimese isiksus kujuneb kasvatus- ning arenguprotsessis, mis allub
aktiveeruvad Motivatsioon on seda tugevam, mida madalam (lihtsamini kättesaadav) on eesmärk ning mida selgemad on vahe-eesmärgid. Vastus: Õige Vale Punktid: 1 Motivatsiooni protsessiteooriad seletavad töötaja erinevaid motivatsioonitasemeid töötaja isiklike vajaduste rahuldatuse kaudu Vastus: Õige Vale Kuidas on Isiksuseomadused töömotivatsiooniga seotud? Milline järgmistest väidetest on õige? Vali üks vastus. a. Isiksuseomaduste mõju töömotivatsioonile on vahendatud motivatsiooniliste isiksusejoonte poolt b. Isiksuseomadusted mõjutavad töömotivatsiooni vahetult c. Meelekindluse seos töömotivatisooniga on negatiivne d. Kõrge sotsiaalsus seostub suurema motiveeritusega töökontekstis Kahe tunnuse ühiskäitumist kirjeldatakse sageli korrelatsioonikordaja r väärtuse abil. Korrelatsioon tööga rahulolu ja töömotivatsiooni vahel on suurusjärgus r= 0.4. Mida see tähendab? Vali üks vastus
1976-1992 viis ta karjäärinõustamise uuele tasemele ehk elu planeerimisele. Keskendub inimese erinevatele elurollidele, isiksuse arengule ja sellega seotud karjääriküpsusele. Inimese ülesandeks liikuda sujuvalt ühelt astmelt teisele, lahendades ettetulevad arenguprobleemid. Donald E. Super on öelnud: Igal indiviidil on unikaalne komplekt huvidest, võimetest ja isiksuseomadustest. Samuti eeldab iga elukutse konkreetset huvide, võimete ja isiksuseomaduste komplekti. Mida väiksem on vahemaa nende kahe komplekti vahel, seda tõenäolisem on rahulolu valikuga. Eelistused, huvid ja võimed ei ole muutumatud aja ja kogemuse tulemusena võivad teiseneda. Superi teooria: kutse valik Donald E. Super on kirjeldanud seda teooriat oma raamatus ,,The Psychology of Careers". Ta on jaganud selle teooria järgmistesse vanusegruppidesse: kasv, uurimine, väljakujunemine, säilitamine ja eraldumine. Kasv
See on üks põhjustest, miks inimsed tihti teineteist ei mõista- ühes ja samas situatsioonis võib inimeste reaktsioon olla erinev. Näiteks kui inimesi kritiseeritakse, siis mõni neist võib solvuda ja ennast tükk aega halvasti tunda, mõni aga võtab asja rahulikult. Isiksuse iseloomustamiseks (mõõtmiseks) on võimalik kasutada tuhandeid mõisteid, analüüsimiseks on aga otstarbekas neid mõisteid grupeerida. Süstemaatilisi katseid leida hea meetod isiksuseomaduste mõõtmiseks alustati juba 1930- ndatel aastatel. Edasistel aastatel on tuntumad tegijad selles vallas R. Cattell, H. Eysenck, L. R. Goldberg, R. R. McCrae ja P. T. Costa. Kaks esimesena nimetatut domineerisid kaua aastaid isiksuseuuringute vallas. Järgmised kolm on aga tänapäeval väga aktiivselt kasutatava Suure Viisiku mudeli (The Five Factor Model või ka "Big Five") loojad, edasiarendajad (sulgudes inglisekeelsed terminid). Peamine erinevus eri teadlaste
[võõrkeel], suuliselt [nõutav tase]; [võõrkeel], kirjalikult [nõutav tase]; 4.4. Arvuti kasutamise oskus Töötaja omab [programmide nimetus] kasutamise oskust [nõutava taseme kirjeldus]. 4.5. Isiksuseomadused Töötaja on [nõutavate isiksuseomaduste loetelu] 4.6. Erinõuded Töö eeldab [nõutavate erioskuste loetelu]. 5. AMETIKOHA PÕHIEESMÄRK: [Ametinimetus] töö põhieesmärgiks on [töö põhieesmärkide loetelu]. 6. TÖÖÜLESANDED: 6.1. [tööülesande kirjeldus] 6.2. [tööülesande kirjeldus] 6.3. [tööülesande kirjeldus]
ii. Juhtimisulatuse ja organisatsioonitüübi seosed e. Tööjaotus f. Juhtimisulatus g. Ametikohtade loomine h. Organiseerimise käik i. Delegeerimine j. Allüksuste tegevuse koordineerimine, konfliktid allüksuste töös 11. Eestvedamise kontseptsioonid a. Eestvedamine vrs juhtimine b. Eestvedamise/juhtimise teooriad: isiksuseomaduste, käitumuslik ja postmodernistlik lähenemine c. Autokraatlik, demokraatlik ja passiivne juht d. Tannenbaum-Schmidti telg e. Võrkmudel f. Heresy-Blanchardi mudel 12. Organisatsiooni sotsiaalne vastutus 13. Motiveerimine a. Mõisted: motiveerimine, motiiv, motivatsioon, tööalane käitumine, töömotivatsioon b. Hüvitised, mida motiveerimise juures on võimalik kasutada c
[võõrkeel], suuliselt [nõutav tase]; [võõrkeel], kirjalikult [nõutav tase]; 4.4. Arvuti kasutamise oskus Töötaja omab [programmide nimetus] kasutamise oskust [nõutava taseme kirjeldus]. 4.5. Isiksuseomadused Töötaja on [nõutavate isiksuseomaduste loetelu] 4.6. Erinõuded Töö eeldab [nõutavate erioskuste loetelu]. 5. AMETIKOHA PÕHIEESMÄRK: [Ametinimetus] töö põhieesmärgiks on [töö põhieesmärkide loetelu]. 6. TÖÖÜLESANDED: 6.1. [tööülesande kirjeldus] 6.2. [tööülesande kirjeldus] 6.3. [tööülesande kirjeldus]
· Verbaalne käitumine 2) Albert Bandura · Käitumise ja keskkonna vastastikune determinism · Vaatlusõppimine · Sotsiaalne õppimine · Eneseregulatsioon = enese sarrustamine (self-reinforcement) · Enesetõhusus (self-efficacy) Dispositsionaalne lähenemine · Eysenck: PEN mudel · Cattell: 16 faktorit sh parmia ja premsia · Leksikaalne lähenemine ja "suur viisik" · Viiefaktoriline mudel Raymond Cattell · Faktoranalüüsi arendamine · Isiksuseomaduste klassifitseerimine · Dünaamilised omadused: ergid, sentimendid, hoiakud Gordon Allport · Motiivide funktsionaalne autonoomia · Idiograafiline vs nomoteetiline lähenemine · Leksikaalse lähenemise algataja · Proprium Isiksuse tavateooriad · Isiksusepsühholoogias on erinevaid teooriaid, kuid mitte ühtegi Täielikku Isiksuse Teooriat. · Igapäevaelus on sõna "isiksus" palju laiema tähendusega, kui üheski teaduslikus uurimuses.
Naiivteooriate teooria leiab, et ühelt poolt korrastavad need meie maailmapilti ja organiseerivad seda temaatiliselt, teiselt poolt aga võivad need teooriad ise olla fragmentaarsed, omavahel nii suhteliselt autonoomsed kui ka ristkasutuses ja läbipõimunud. Emotsioonide kohta saame oma teadmised subjektiivse kogemusena vahetult. Selles subjektiivsete kogemuste mitmekesisuses aitavad meil orienteeruda keeles leiduvad emotsiooninimetused, näiteks rõõm, viha, mure, kurbus jne. Isiksuseomaduste kohta saame oma teadmised hoopis teistviisi. See, mis on näiteks abivalmidus, ülbus, lahkus, siirus või kes on norija, jõhkard jne, ei ole vahetute aistingute ega tajudena kogetav. Öelda, milline on inimese iseloom, saab ainult siis, kui võrrelda teda kas teiste inimeste või vaikimisi aktsepteeritud normiga. (Vainik, Orav 2005: 259) 2.2. Eestlaste iseloomuomaduste sõnavara
tegelevad vaiksete tubaste tegevustega. Kõik teavad, et kehaline aktiivsus on hea, aga siiski ei liigutata end piisavalt. Mida saab selle vastu teha? Kehaline kasvatus peaks liikuma sellises suunas, kus kehalise kasvatuse tund tekitaks lastes ja noortes huvi tegeleda spordiga ka pärast kooli lõpetamist. Samuti peaks kehalisel kasvatusel olema eesmärk, millest ka noored spordihuvilised teavad: aktiivsus peaks olema inimese isiksuseomaduste arengule kaasa aitamine, koostööoskuste välja arendamine, tahe ja soov olla elu lõpuni spordis aktiivne (Kruusimägi, 2014). Ohumärkideks on täiskasvanute liikumisaktiivsuse langus, selle tõttu hakkab ka vähenema laste aktiivsus, kuna osadel lastevanematel on tihti mugavam, kui lapsed on toas, silma all ning vaikselt vaatavad midagi telekast või arvutist (kuid kindlasti siinkohal ei saa üldistada). Ohuks võib ka
millised on mõtekad uurimisküsimused ja vastuvõetavad uurimismeetodid, mille abil nähtut uurida. David Funder, isiksuse uurimise liider, eristab nelja klassikalist paradigmat. 1. Psühhoanalüütiline paradigma, mis sündinuna tugitoolispekulatsioonidest üritab jätkuvalt jõuda kindlamale empiirilisele pinnale. 2. Isiksusjoonte paradigma elas üle võrdlemisi pika kriisiperioodi, milles pandi tervikuna kahtluse alla püsivate ja ajas stabiilsete isiksuseomaduste olemasolu. 3. Käitumuslik ehk biheivioristlik paradigma üritas psühholoogiast välja ajada kõik, mis on subjektiivne ega ole vahetult jälgitav, kaasa arvatud isiksus. 4. Humanistlikul paradigmal on suurejooneline ajalooline taust, milles on tuntav nii eksistentsialismi kui zen-budaismi mõju. Funderi arvates on nende nelja klassikalise paradigma kõrvale või osaliselt ka asemele kerkinud kolm uut paradigmat. 5
– stereotüübid. Seotud sotsiaalse grupiga. Grupi alusel omistame teatud omadused inimesel ej akirjeldame ta käitumist ka selle tõttu vastavalt tolle grupi inimeste käitumisele. Karakteristik võib olla kirjeldab(ta on sihuke või toosugune) või normatiivne (kõik punapead on ..). nt meie ja nemad grupp. Stereotüübid on mõtlemise skeemid, mis sisaldavad otsusi teatud gruppi kuuluvate inimeste isiksuseomaduste, välimuse ja käitumisviisisde kohta. Stereotüübid kujunevad: vahetu kogemuse kaudu, mida üldistatakse (kogemus grupi liikmena, tähelepanu ekstreemsustele. Sots roll, tekivad gruppide vahelised emotsioonid) – õpitud, vahendatud kogemuste kaudu (…) Kui stereotüüp on jub aolemas, siis grupiliikmete puhul pannakse tähele neid käitumisi, mis on stereotüübiga kooskõlas. Sageli stereot olemas rahvuste, sugude,
hirmu/ärevust tekitavatest sündmustest mööda ning väldivad sündmuste tõlgendamist ohtlikuna. Repressori tuvastamine – madal skoor ärevuse testis, kõrge sotsiaalne soovitavuse skoor • Cattell: 16 faktorit sh parmia ja premsia – faktoranalüüsi arendamine, isiksuseomaduste klassifitseerimine, dünaamilised omadused: ergid, sentimendid, hoiakud – Isiksuse omadused (I kategooria sõnad + 100 sõna II kategooriast); Semantiline sorteerimine (sünonüümsuse alusel rühmadesse) Vastandid (kategooriatele, mis ei iseloomustanud dünaamilis
· Viis laadi eristamaks ülitundlikkust: a) psühhomotoorne b) meeleline c) kujutlusvõime d) intellektuaalne e) emotsionaalne · Ülitundlikkus toidab, rikastab, võimendab ja avardab annet. · Andekuse hindamine teatavate tunnuste järgi on kõige kindlam võimekate laste väljaselgitamise meetod. · Üsna oluliseks näitajaks andekate laste puhul loetakse huumorimeele olemasolu. · Sageli ei ole andekas laps eriline mitte ainult vaimsete võimete, vaid ka isiksuseomaduste poolest, mis on potentsiaalsete hingeliste ja suhtlusprobleemide allikaks. · Andekad lapsed arenevad sageli hüppeliselt, läbides nn sensitiivseid perioode, mille vältel on peale kognittivse tundlikkuse täheldatud ka laste erilist sotsiaalset tundlikkust, õrnust, haavatust ja empaatiavõimet. · Koolipõhiseid testimisi enne 9.-10. eluaastat ei pooladata. · Koolis edasijõudmatuteks tembeldatud õpilaste hulgas on kindlasti palju
· Kui soovitakse selgitada, kuidas inimesed tegutsevad ja käituvad avalikes kohtades, sobib kasutada otsest vaatlust · Kui soovitakse selgitada, mida inimesed teevad eraelus, sobib kasutada intervjuud, ankeetküsitlust või päevikumeetodit · Kui tahetakse selgitada, mida inimesed mõtlevad, tunnevad, kogevad või usuvad, võib kasutada intervjuud, ankeetküsitlust või hinnanguskaalasid · Inimeste võimete määramiseks, intelligentsuse või isiksuseomaduste mõõtmiseks saab kasutada standardiseeritud teste. Ainestiku kogumisel tuleb arvestada anonüümsuse tagamist, erilisi kompensatsiooniküsimusi, konfidentsiaalsust ja ainestiku otstarbekat salvestamist. VALMISANDMESTIKUD : I AMETLIK STATISTIKA II STATISTILISED ANDMEBAASID III ARHIIVIMATERJALID IV VARASEMATE UURIJATE POOLT KOGUTUD MATERJALID. V MUUD DOKUMENDIKOGUD Ankeedi üldine ülesehitus Hästi koostatud ankeedi juurde peaksid kuuluma ka järgnevad lisad: 1. ankeedi sissejuhatus; 2
6. Kontroll - ettekirjutuste hulk, mille abil kontrollitakse alluvate tööd 7. Identiteet - pühendumine organisatsioonile 8. Hüvituste süsteem - tasustamise süsteem, mis põhineb hinnangutele ja ametikohale 9. Konflikti tolerants - milline on konfliktide iseloom, kuidas suhtutakse kriitikasse 10. Kommunikatsioon - mitteametliku kommunikatsiooni osatähtsus 8. Selgitage mõistet ,,individuaalsus" Individuaalsus on inimeste psüühiliste ja isiksuseomaduste kogum. Individuaalsus on isikupära, see näitab, mille poolest me teistest erineme. Iga inimene on kordumatu. 9. Kirjeldage ühte organisatsioonikultuuri tüpoloogiat Üheks on näiteks Handy ja Aitkeni kultuuritüpoloogia: Organisatsioonid peavad alustades sageli olema rohkem jõulisemad ja kiired ning seetõttu on ,,noortes" organisatsioonides sageli õlekaalus Zeusi kultuur. Organisatsioonide kasvades tekib vajadus korra, ametikirjelduste ja protseduurireeglite järele
igas olukorras väga erinevaid strateegiaid versus väljakujunenud stiil, ehk püsivalt sarnaste strateegiate eelistamine. T.stiil ei väljendu väga paindlikel inimestel, eelkooliealistel, täiesti uudes olukorras olijatel. Meestel pigem võitle-ja-põgene, naistel pigem hoolitse-ja-sõbrune- käitumine. Kohanemisnäitajad: psühholoogiline heaolu (ja heaolutaseme muutus!), hakkamasaamine sotsiaalses elus, kehaline tervis. Termani pikaajaline uurimus: isiksuseomaduste mõju elueale ja tervisele. Väiksem risk: meelekindlatel ja vähem rõõmsameelsetel! (võimalik, et kasutasid teistsuguseid kohanemisviise kui madala meelekindlusega lapsed/uuritavad) Isiksus: süsteem, mis koosneb iseloomujoontest ja dünaamilistest protsessidest (infotöötlus, toimetulek, tahe, emots regul, identiteedi kujunemine jm), mille kaudu iseloomujooned mõjutavad indiviidi psühholoogilist funktsioneerimist.
eneseharidusele täiustamaks positiivseid ja kõrvaldamaks negatiivseid isiksuse omadusi Eneseharidus-inimese aktiivne teadlik eesmärgipärane tegevus, mis on seotud teda huvitavate teadmiste otsimise ja omandamisega Pedagoogiline protsess-spetsiaalselt organiseeritud kindla aja jooksul ja kindla kasvatussüsteemi raamestoimuv kasvataja ja kasvandiku ühistegevus, mis on suunatud püstitatud eesmärkide saavutamisele ja kasvatatavate soovitud isiksuseomaduste kujunemisele Õppesisu- teadmiste, oskuste, vilumuste kogum. Ühelt poolt vahendatakse teiselt poolt omandatakse. Kasvatusmeetod- plaanipärane toimimisviis. Isiksus on omapärased tunde-, mõtte- ja käitumismustrid, isikut iseloomustavate ja eristavate psüühiliste omaduste summa, mis on käitumise stabiilsuse aluseks. Indiviid- inimene kui üksik teiste seas; üksikolend Individuaalsus- isikupära, omapära. Kõik pakutav peab olema lastele eakohane ja loovust arendav.
Rühmatöö kontseptsiooni välja töötamine, mis on suunatud iga õpilase isiksuse arengule. Ta püüdis orienteerida õpetajat isiksuslikule lähenemisele. Töötas välja integraalse didaktika kontseptsiooni. Ainult intellektuaalsele arengule orienteeritud didaktikateooria ei peegelda tervikliku isiksuse kujunemise protsessi täielikult. Ainult õppetegevus loob tingimused ellu lülitumist võimaldavate integraalsete isiksuseomaduste kujunemiseks (A.Liimets 1998). Heino Liimetsa uurimisprogramm oli eelkõige suunatud teoreetilis-metodoloogilistele otsingutele didaktikas. Ta püüdles traditsioonilise ainekeskse didaktilise paradigma kummutamise poole ning tahtis luua metodoloogiliselt uue isiksuse arengu keskset kontseptsiooni. Tema peamiseks panuseks võibki lugeda õpetamise metoodika moderniseerimist, et õppimine väljuks ainekesksuse raamidest ning muutuks õpilase jaoks loogilisemaks ning lihtsamaks.
9. Kuidas tunneb ennast andekas õpilane koolis? K. Uusikylä on uurinud Soome õpilaste koolimeeldivust ja tõdenud, et oluline on valitsev õhkkond, turvalisus, õpetaja õpetamisoskused, poiste seas on kooliga rahulolematust rohkem kui tüdrukute hulgas. Nimetatud uurimusega analüüsiti andekate laste isiksuseomadusi ning harrastusi. Uurimuse eesmärgid: Andekate laste koolimeeldivus, hinnangud õpetajatele ja õpilaste asend kaaslaste seas. Õpilaste arvamused oma isiksuseomaduste kohta ning nende kõrvutamine õpetajate ja lapsevanemate hinnangutega. Andekate hobid. Uurimus viidi läbi ajavahemikus 1998-2000 ja selles osalesid mitmed TPÜ diplomandid. Uurimuses kasutatavad metoodikad: J. Sõerdi ja L. Tamme adapteeritud Tasola testi 7-11 aastaste laste vaimsete võimete diagnoosimiseks. J. Sõerdi (1994) testi 6.-9. klassi õpilaste intelligentsi mõõtmiseks. Ankeedid andekate laste koolimeeldivuse, isiksuseomaduste ja hobide uurimiseks.
kasvatavad nii ema kui isa. Kasvatmise all mõtlen seda, et lapse arendamisest ja temaga tegelemisest võtavad osa mõlemad, mitte seda, et ema ja isa elavad vaid koos. Ei ole hea, kui inimesed, kes lapsega tegelevad väga sageli vahetuvad. Mitmete erinevate hooldajatega laps kasvab ebakindlaks ja ümbritsevat keskkonda umbusaldavaks. Emale lapsehoidmisel sekundeeriv isa toetab lapse kiindumussuhte ja turvatunde tekkimist. Lapse erinevatel eluperioodidel on isa roll tema isiksuseomaduste ja oskuste kujunemisel erinev. Veetes aega imikuga õpib isa mõistma tema signaale ja nendele vastama (Tuuling 2007). Mees on füüsiline soomääratlus. Isa on auaste, suure tähega sõna. See nimi omistatakse ja selle saab ka väga kiiresti ära võtta, kui mees pole seda auastet väärt. Meheks sünnitakse – isaks aga kasvatakse. Isa on kellegi jaoks, teiste silmade jaoks. Seega on isa mentaalne mõiste
Ei tohi tekitada negatiivsust Kontroll peab sobima organisatsiooni iseloomuga (keskkond määrab meetodi) Õigeaegne infoga varustatus Aktsepteeritus Mõistlik omahind Suunatus olulisele Kontrollsüsteem peab olema vähe mõjutatav Loeng 5. Eestvedamine ja motiveerimine Eestvedamine Ideede müük, mõjutamine Panna tegevus meeldima Lähenemised eestvedamisele Koolkond Lähenemine Isiksuseomaduste teooria Edu on kinni liidri isiksuseomadustes Käitumisteooria Keskendub liidri käitumisele alluvate suhtes Situatsiooniline teooria Kõik on kinni konkreetses olukorras Eestvedamine- protsess, mille käigus juht mõjutab töötajaid töötama ühiste eesmärkide nimel Isiksuseomaduste teooria Teooria kese isikuomadustel Püsivad käitumis- ja reageerimisviisid
Tallinna Ülikool Haridusteaduste Instituut Alushariduse valdkond ERIVAJADUSTEGA LAPSE VAJADUSED JA VÕIMALUSED REHABILITATSIOONIKS Essee Juhendaja: Tallinn 2017 Kõik inimesed erinevad üksteisest vaimsete, psühhomotoorsete võimete, tausta ja isiksuseomaduste poolest. Erivajadusega lapse puhul on tema individuaalsus ja vajadused tema eakaaslastest oluliselt teistsugused ja vajaksid muudatusi tema kasvukeskkonnas või rühma tegevuskavas. Lasteaialaste puhul saame rääkida arengulistest erivajadustest (AEV), koolilaste puhul aga hariduslikest erivajadustest (HEV) (Kõrgesaar, 2002.) Kuidas teha kindlaks, kas laps on erivajadustega või mitte? Lapse erivajadusi saab määratleda
Sageli hakkab andekas laps rääkima juba siis kui teised temaealised kasutavad alles pudikeelt. Tal on teistest lastest erinev suhtumine ümbritsevasse, soov uurida kõike, ebatavaline emotsionaalsus, huumorimeele olemasolu (Sepp 2010). Matemaatiliselt andekatele lastele on omane pöörata tähelepanu esemete sarnasusele, rühmitada neid või anda asjadele varakult arvulisi väärtusi, innukus mõttemängudes jms. Sageli ei ole andekas laps eriline mitte ainult vaimsete võimete, vaid ka isiksuseomaduste poolest, mis on potensiaalsete hingeliste ja suhtlusprobleemide allikaks. Ka koolis käitumisraskustega laste hulgas on selliseid, kelle arenguks pole varasemalt soodsaid tingimusi loodud. Neile on iseloomulikud probleemid kohanemisel keskpärasusega ja autoriteetide tingimusteta tunnustamisega, tihti pole nende vaimsete võimete ja sotsiaalsete oskuste areng tasakaalus. Tihti võib andekuse segamini ajada ka tähelepanuhäire või Aspergeri sündroomi sümptomitega
eneseharidusele täiustamaks positiivseid ja kõrvaldamaks negatiivseid isiksuse omadusi Eneseharidus-inimese aktiivne teadlik eesmärgipärane tegevus, mis on seotud teda huvitavate teadmiste otsimise ja omandamisega Pedagoogiline protsess-spetsiaalselt organiseeritud kindla aja jooksul ja kindla kasvatussüsteemi raamestoimuv kasvataja ja kasvandiku ühistegevus, mis on suunatud püstitatud eesmärkide saavutamisele ja kasvatatavate soovitud isiksuseomaduste kujunemisele Kasvatussüsteem-kompleks, mis sisaldab endas: 1)eesmärke 2)subjekte, kes realiseerivad neid eesmärke 3)tegevust 4)süsteemis osalejate vahelisi ja neid ühendavaid suhteid 5)kasvatuskeskkona ja juhtimist, mis tagab kasvatuskomponentide ühtsuse ja selle süsteemi arengu. Ükskõik millise komponendi puudumine viib kogu süsteemi lagunemisele Printsiibid- lähtub ja peab kinni kindlatest põhimõtetest. Õppesisu- teadmiste, oskuste, vilumuste kogum
kombineeritud tulemused antakse neile tagasi *tehakse tulevikuennustused *tagasiside EESTVEDAMINE (otsene juhtimine) Eestvedamine on protsess, mille käigus juht mõjutab töötajaid töötama ühiste eesmärkide nimel. Lähenemised eestvedamise uurimisele: KOOLKOND LÄHENEMINE Isiksuseomaduste teooria Juhiks sünnitakse, neli eduka liidri omadust: intelligentsus, sotsiaalne küpsus, sisemine motiveeritus, inimsuhete tähtsustamine Käitumuslik teooria Liidri käitumine alluvate suhtes Situatsiooniline teooria Liidri käitumise ja olukorra vahelised
Sageli kasutatakse niisugusel puhul ka terminit kodanikuühiskond. Kodanikuühiskonnaks nimetatakse avaliku elu III sektorit, mis hõlmab mittepoliitilisi kodanikuorganisatsioone ja ühendusi. (Võru Loomade varjupaik, Eesti Noorteühenduste Liit, Tartu Varjupaik, PETS MTÜ) Iga inimese minakonseptsioon sisaldab personaalset e isiklikku identiteeti (enda füüsiliste, intellektuaalsete ja väärtuseliste isiksuseomaduste määratlus) ja sotsiaalset identiteeti (enda tajumine mingi sotsiaalse grupi liikmena: mees/naine, õpilane, eestlane, eurooplane, Maa elanik jne) RIIK 1)KOOSTISOSAD: Rahvas, territoorium, suveräänne võim Etniline vesi seadusandlik e parlament Poliitiline õhuruum täidesaatev e valitsus kohtuvõim
luua. Ta on harjunud saama seda, mida ta tahab ja ta on seetõttu võtnud omaks kamandamise. Märksõnad: · väljakutsuv · manipuleeriv · tähelepanu armastav · ebakindel · hell ja hooliv ALFRED ADLERI TEOORIA Austria psühholoog Alfred Adler (7. veebruar 1870 28. mai 1937 Sotimaa) oli üks esimesi, kes 20. sajandi algusaastatel pööras tähelepanu laste isiksuseomaduste ja nende sündimisejärjekorra seose vahel. Sünnijärjestus ei anna tema arvates küll inimesele automaatselt teatud kindlaid isiksusejooni ja määravaks saab hoopis see, millised ootused on vanematel oma lastele ja milliseid positsioone lapsed endale perekonnasiseselt võtavad. Tavaliselt noorema õe või venna sündides saab esimene laps endale rohkem kohustusi ja vanemad ootavad temalt juba midagi enamat kui see enne oli. Esiklaps peab nüüd õppima oma asju
..a ja b, mõlemad ei sobi 29. Erinevate gliiarakkude üheks arvestatavaks ülesandeks EI OLE ? a) ...närvirakkude varustamine toitainetega b) ...närvirakkude toestuse pakkumine c) ...närvirakkude kasvu modereerimine d) ...närvirakkude signaleerimise modereerimine neurotransmitterite abil e) ...mis jama on, tegelikult on kõik ju õiged (a-e) 30. Milleks tehakse kaksikute uuringuid? a) Keskkonna efekti määramiseks b) Pärilikkuse osa määramiseks c) Isiksuseomaduste määramiseks d) Keskkonna ja pärilikkuse osa määramiseks e) Vanemliku investeeringu osatähtsuse määramiseks Pikad küsimused. 1. Kuidas seletada sporti, kui nähtust/fenomeni evolutsioonipsühholoogilisest aspektist? 2. Millised kognitiivse psühholoogia uuringud seletavad visuaalse agnoosia erinevaid vorme? Kuidas?
öelda hetkel meeldetulevaid omadusi tähistavaid sõnu: 1) inimese iseloomu kohta üldiselt, 2) sümpaatse/ebasümpaatse tuttava iseloomu kohta, 3) eestlase iseloomu kohta ning 4) iseenda iseloomu kohta. Väljendeid saadi kokku 5461. Ühekordseid väljendeid oli 2215. Väljendeid sagedusega 4 + n korda oli 1672. Nimetamiskatses sagedamini nimetatud sõnad peaksid tähistama antud kultuuriruumis olulisi isikuomadusi. Kõikides katsetes kokku loetletud isiksuseomaduste hulgas oli kõige sagedasemaks iseloomujooneks töökus. Järgnesid sõbralik, tark, abivalmis, kade, laisk, kinnine, ilus, aus, lahke. Eestlast iseloomustati enim kui töökat. Seda, et töö ja töökus on olulised praeguses Eesti ühiskonnas, näitab seegi, et küsimusele, kes sa oled?, antakse tihti vastuseks oma ametikoht või elukutse. Lisaks töökusele peetakse eestlase prototüüpseks iseloomujooneks ka kadedust ja kinnisust. Järgnesid edasipüüdlikkus, sõbralikkus,
i. Erinevad variandid struktuuriks: toote järgi, asukoha järgi, tarbija järgi, maatriksstruktuur, divisjonistruktuur, funktsionaalne struktuur. ii. Juhtimisulatuse ja organisatsioonitüübi seosed e. Tööjaotus f. Juhtimisulatus g. Ametikohtade loomine h. Organiseerimise käik i. Delegeerimine j. Allüksuste tegevuse koordineerimine, konfliktid allüksuste töös 11. Eestvedamise kontseptsioonid a. Eestvedamine vrs juhtimine b. Eestvedamise/juhtimise teooriad: isiksuseomaduste, käitumuslik ja postmodernistlik lähenemine c. Autokraatlik, demokraatlik ja passiivne juht d. Tannenbaum-Schmidti telg e. Võrkmudel f. Heresy-Blanchardi mudel 12. Organisatsiooni sotsiaalne vastutus 13. Motiveerimine a. Mõisted: motiveerimine, motiiv, motivatsioon, tööalane käitumine, töömotivatsioon b. Hüvitised, mida motiveerimise juures on võimalik kasutada c. Motivatsiooniteooriad: Maslow, Herzberg, ootuste teooria 14. Eestvedamine kui juhtimise osa a
arusaam iseendast, võrreldes madalama enesehinnanguga inimestega. 4 Enesehinnang ja isiksus Isiksuse baasomadused mõjutavad nii inimeste käitumuslikke tendentse kui ka afektiivseid tundeid selle kohta, milliseks inimene ennast peab. Vaatamata enesehinnangu konstrukti populaarsusele ning sellele, et isiksusepsühholoogia raames on laialdaselt uuritud, kuhu paikneb enesehinnang isiksuseomaduste ruumis, mille koordinaatideks on suure viisiku (ekstravertsus, neurootilisus, avatus, sotsiaalsus ja meelekindlus) dimensioonid. Seda lünka on püüdnud täita Robins oma kolleegidega (2001). Analüüsides enesehinnangu ja suure viisiku baasomaduste suhteid, võib väita, et enesehinnang seostub mõõdukalt ekstravertsuse ja meelekindlusega ning nõrgalt sotsiaalsuse ja avatuse dimensiooniga. Kõige tugevam samapidine seos ilmnes emotsionaalse stabiilsusega (neurootilisuse vastand)
suhteid ja kena olemist, siis ta ei ilmuta kunagi rahulolematust. Seetõttu ta hoopis viivitab, unustab oma kohustused, tööta aeglaselt ja kehvasti ülesannetes, mida ta tegelikult teha ei taha. Ta ärritub, kui tal palutakse midagi teha, protesteerib, et temalt liiga palju nõutakse ja usub, et teised ei saa aru, kui palju ja head tööd ta teeb. Sageli kritiseerib alusetult ülemusi või autoriteete. ISIKSUS JA SEADMUSED Poolt ja vastu seisukohad püsivate isiksuseomaduste olemuse kohta. Inimesed on erinevad nii ka nende isiksuseomadused. Mõni on jutukam kui teine, mõni on seltskondlikum kui teine. Üks võimalik vaade on see, et kõik inimeste erinevused tulenevad keskkonnast ja kasvatusest, ehk siis keskkond määrab isiksuse, palju sõltub ka lapsevanema kasvatustest ja eelistusest. Darwini arvates ei ole omadused tekkinud koos ja ühekorraga, vaid kumuleerunud evolutsiooni käigus pisikeste muutuste kaudu. Samaajal oli Watson, kes arvas,
hea huumorimeel laialdased huvid õpib varakult lugema arenenud kujutlusvõime väga loominguline iseseisev protestimeelne Kooliteed alustavad tüdrukud saavutavad intelligentsustestides paremaid tulemusi verbaalset võimekust mõõtvates ülesannetes ja poisid ruumilist intelligentsust nõudvates ülesannetes. Üldises andekuses erinevust ei ilmne. Sageli ei ole andekas laps eriline mitte ainult vaimsetes võimetes, vaid ka isiksuseomaduste poolest, mis on potentsiaalsete hingeliste ja suhtlusprobleemide allikaks. Koolipõhiseid testimisi enne 9.-10. eluaastat ei pooldata. Koolis edasijõudmatuteks tembeldatud õpilaste hulgas on kindlasti niisuguseid, kelle annet ei ole kas õigel ajal märgatud või selle arenguks soodsaid tingimusi loodud. Tähelepanuhäiret-hüperaktiivsust või Aspergeri sündroomi diagnoosides tuleb suhtuda äärmise teadlikkusega ka andekusega seonduvatesse eripäradesse.
sellise elu kaastulem, kuid mitte eesmärk omaette. Mispärast siis ikkagi mõned inimesed on õnnelikud ja teised mitte? Kas on olemas universaalne õnne valem? Positiivsel psühholoogial on olemas erinevad testid õnne kohta. Nt: ,,Kas ma olen õnnelik või mitte?" Samas ei saa õnne arvutada või mõõta mõne valemi järgi. Veel on tehtud erinevaid uuringuid inimeste õnnelikuks olemise kohta. See, kuivõrd õnnelikuks inimene ennast peab, pole seega üksüheselt isiksuseomaduste poolt ära määratud. Seligmani, Dieneri ja teiste uurimused näitavad, et õnnelikumad inimesed on need, kellel on lähedased suhted oma pereliikmete ja/või sõpradega, kes mõõdavad ennast omaenda mõõdupuu järgi, mitte aga selle järgi, mida teised teevad või mis teistel on, ning kes teavad ja oskavad keskenduda oma iseloomu tugevatele ja parimatele omadustele. Seega on positiivse psühholoogia üheks lipukirjaks saanud vooruste ja tugevate iseloomujoonte rõhutamine, mille hulka
paremad või kardab, et alluvad ei saa hakkama. Alluv ei tohi vastutust karta! LOENG 5: EESTVEDAMINE JA MOTIVEERIMINE. Eestvedamise käigus mõjutab juht töötama töötajaid ühiste eesmärkide nimel. Peab olema SOOV juhile järgneda, mitte KÄSK alluda. McKinsey ja CO 7 S-i eristamaks juhti liidrist. JUHT: Strateegia, Struktuur, Süsteemid. LIIDER: Isikkoosseis (Staff), Stiil, Oskused (Skills), Väärtused (Shared values). JUHT JA LIIDER EI OLE SAMA! Isiksuseomaduste teooria: teooria kese isikuomadustel. Püsivad ja ennustatavad käitumis- ja reageerimisviisid. Yukl 2004 ütles, et edukas liider on nt: kohanemisvõimeline, sotsiaalselt tundlik, koostöövalmis, enesekehtestav, dominantne, enesekindel, energiline, kõrge stressitaluvusega, soovib vastutada jne. Davis 2007: intelligentne, sotsiaalselt küps, sisemiselt motiveeritud, inimsuhteid tähtsustav. Edukal juhil on mitmeid rolle. Baasteadmised ja -oskused, erioskused ja -omadused ja metaomadused.
annaabi.ee 
