Värvid (3)

Poksi Gümnaasium
Astala Vista
10 h klass

Värvide Psühholoogiast
Referaat


Kolga 2009
Värvid übritsevad meid sünnihetkest alates. Värvus moodustab osa nii sellest, mida me sööme, joome või puutume, kui ka kõigest, mis meid übritseb. Värvusi kasutame kirjeldamaks oma meeleolu, tundeid ja isegi oma vaimseid või hingelisi kogemusi.Värvus on meie olemuse lahutamatu osa , kuigi tavaliselt me sellele ei mõtlegi. Aga värvide suhtes pole me suutelised jääma ka ükskõikseks. Nad mõjutavad me kodust keskonda , nagu ka haigla , kontor ja kooli miljööd. Isegi inimese riiete värv peegeldab tema isiksust ja mõjutab tema psüühikat, värvid avaldavad otsest mõju kõigile inimsuhetele. Valgus on elu aluseks. Kõik värvid saavad alguse valgusest ning, igaühel neist on oma kindel mõju meie organismile. Nii mõnedki meie tervisehädad võivad leida kergendust värvidest, mis taastavad vaimse ning kehalise harmoonia ja tasakaalu.
Värviteraapia ajalugu
Iidsed kultuurid on kummardanud päikest kui valguse ja kõikide värvide allikat, ning tundub tema tervendavat jõudu. Värvidega ravitsemine antiikmaailmas pärineb algselt õpetusele, mida omistatakse Egiptuse jumalale Thothile. Neid õpetusi järgides kasutasid arstid ravimitena värvilisi võideid ja salve ning sooritasid protseduure tervendavat tooni värvitud seintega ruumides. Esimesel sajandil kirjutas Rooma arst Aulus Cornelius Celsus värvide ravivast toimest , kuid kristluse levides hakati neid ürgsid tarkusi seostama paganlike uskumustega ning kirik keelustas need.
9. sajandil süstematiseeris lääne meditsiini isa Hippokrates õpetused araablasest arst Avicenna . Ta kirjeldas värve nii haiguse sümptomina kui ka ravivahendina.
18. sajandil huvitusid teadlased ja filosoofid eelkoige meteriaalsest maailmast ning nõudsid teaduslikelt teooriatelt nähtavaid tõestusi. Arstiteadus keskendus kehaliste vaevuste ravile , millega kaasnes kirurgia ja arstirohtude arendamine, selle tulemusena kadusid käibelt vaimsele tervisele ja hingele suunatud varjatumad ravimeetodid.
Värviteraapia tõusis taas esile 19. sajandi lõpul. Edwin Babbit avaldas teose „The Principles of Light and Colour ”, kus ta esitas talle maailmakuulsuse toonud ühtse teooria, mis seostas suure hulga diagnoose kindlate värvustega.
Vaatamata ametliku meditsiini jätkuvale skeptitsismile, on meedikud 19. sajandi jooksul siiski edendanud värvide kasutamist psühholoogilisel testimisel ja diagnostikas. Lüscheri värvitest põhineb teoorial, mille kohaselt värvid stimuliseerivad autonoomse närvisüsteemi eri osi, mõjutades ainevahetust ja näärmete talitust. 1950nendatel aastatel sooritatud uuringud osutasid, et kollane ja punane valgus mõjuvad vererõhku tõstvalt, aga sinine valgus alandab seda. Käesoleval ajal on sinise valgus kasutamine vastsündinud kollatõve raviks tavaline, see on osutunud efektiivseks ka reumaatilise liigesepõletiku puhul.
Värvide psühholoogia
Inimkeha on oma arengu käigus olemuslikult värvidest mõjutatud ning seega osutub värviteraapia oluliseks ravimeetodiks . Värvid mõjutavad meie isiksust. Kui inimene on siniseid riideid kandes elanud läbi meeldiva kogemuse, võib sinine talle vastavat elamust meenutada.
Meid mõjutab kindla värviga kaasnev tuntav vibratsioon . Spektri igal värvil on oma tuntav vibratsioonisagedus, mis suhestub keha sisemise võnkumisega. Eri kehaosad resoneerivad eri värvidega. Vaevuse või haiguse korral võime me kasutada seda värvi, mis harmoneerub meie võngetega, nii et tasakaal taastuks.
Iga värviga seostub kindel psühholoogiline assotsiatsioon , seega võib värve siduda ka meeleoluga. Punased, oranžid ja kollased on soojad ja ekspensiivsed toonid ning tekitavad energia, positiivse erutuse ja rõõmutunde. Sinised, indigosinised ja lillad toonid on rahustavad ja jahedamad. Värvide psühholoogia on nagu keel, mida võib õppimise teel omandada, nii nagu lugemiseks ja kirjutamiseks õpitakse selgeks tähed.
End tervena tundes võivad kõik värvid meeldivad tunduda, kuid vaimsete ja kehaliste probleemidega kipuvad kaasneme kindlate värvide eelistused . Pakutav värvuste kirjeldus aitab konkreetselt oma organismis toimuvat kontrollida ja valida tekkinud seisundi korrigeerimiseks sobiv värv.
Punane
Punane kihastab eluvaimu,mis on täis väge, tuld ja algjõudu. Punast iseloomustab põletav tung kuhugi jõuda, kuid tal on kalduvus mõtlematult tegutseda. Punased inimesed on uuendajad ja võitlejad ning oma parimal kujul osutavad nad suurepäraseks juhiks.
Oma parimal kujul tagab punane rahuldust toova ja kirgliku armuelu. Oma halvimal kujul on punane hoopis türann või julm mõrtsukas.
Punane soodustab adrenaliini paiskumist verre, mistõttu seda seostatakse agresiivsuseja hirmutundega. Punasele reageerivate probleemidena võib nimetada vereringe häired või ebaühtlast verevarustust, viljatust, kurnatust, aneemiat ja arterite jäigastumist.
Oranž
Oranž tähendab enesekindlust ja praktilisi oskusi. Oranži ühtlustav või sulandav osa avaldub soolestiku funktsioneerimises laboratooriumina, kõigepealt kontrollitakse toimet ja alles siis võetakse omaks või lüüakse kõrvale. Tal on mõju ja ta on aarmiselt järjekindel. Oranž on leebe, optimistlik, tolerantne, heatahtlik , südamlik.
Astma , bronhiit, epilepsia , psüühikahäired, reuma, kõõluste venitused ning luuvalu ja luumurrud reageerivad kõik oranžiga ravitsemisele.
Kollane
Kollane tähistab vaimu, olles täpne ja optimistlik, selge ja mõistuse abil kõike kontrolliv. See on teadlase värv. Kollane kiirendab reflekse. Kollane tähistab rahalisi ambitsioone, kuigi nende elluviimine polegi nii lihtne. Kollases õhkub alati heaolutunnet. Kollane on seotud enesekindluse ja enesehinnangu asupaigaga meie kehas.
Roheline
Roheline on harmoonia. Roheline on punase ja violetse vahelises keskpunktis, ta on spektri sillaks ja väravaks, nii nagu on seda süda inimese organismis. Roheline on idealistlik, sotsiaalselt tundlik, abivalmis ja isetu. Roheline kehastab head elu ja asjade omamise kirge.
Sinine
Sinine kehastab tõde ja kõrgemat liiki mõistust. Sinine on lausa pea ja südame hääletoru. Sinine toob puhkust, ta tasandab kiirust ning pidurdab isegi kasvu. Sinine on rahuliku meele ja mõistlikkuse värv. Kuigi ausus on sinine võtmesõna, on selle negatiivsel poolusel manipuleerimise meister, kes on nii osav, et ei oska enda ärakasutamist kahtlustadagi. Luule, filosoofia ja kirjutamine on kõik sinise kutsumused.
Lilla
Lilla on kuninglik kiirgus, valitseja, vaimne juht. Ta on ka kaitsja ja halaja vaim. Lillat värvi rakendavad oma töös nii kirikutegelased, muusikud kui ka kunstnikud .
Must
Must on inimese värv, kes säilitab kontrolli olukorra üle, hoides informatsiooni enda teada. Must viitab sellele, et miski on soikunud või varjatud oleksu. Kui inimene on lakkamatult musta riietunud, võib ta soovida sellega signaliseerida, et tema elus miski puudub. Müstikaharrastus on seotud mustaga.
Valge
Valge asub kõrvuti universumi mõistusliku vaimu hiilgusega, kontsentreeritud hiilgusega. Valgele on omane ülim usk, mida ta ammutab mõistuslikkusest. Valge on vilka liikuvusega, seetõttu tõmbab teda ratsionaalsete ja täpsete ametite poole. Talle sobivad hästi riigiteenistus , pangandus ja ergonoomika .
Hall
Hall on musta ja valge vaheliseks sillaks, kus kohtuvad süütus ja teadmatus . Oma parimal kujul on hall optimistlik ja teadlik sellest, et kõik hea ootab veel ees. Oma nõrgimas oleksu on ta veendunud, et täna ta seda ei saavuta. Hall ulatab abistava käe. Ta aitab aheldatul murda oma kütked. Hall võtab tavaliselt teha töö, mida keegi teine ei soovi.
Kasutatud materjal:
Verner -Bonds, Lilian . 2003. Värvide teraapia. Egmont Estonia