Eesti iseseisvusaeg ja Teine Maailmasõda (1918-1944) Referaat õppeaines ,,Kultuuriloo alused" SISUKORD SISSEJUHATUS Tähtsamaks sündmuseks kodumaa ajaloos oli Eesti iseseisvuse väljakuulutamine 24. veebruaril 1918. aastal. "Eesti rahvas ei ole aastasadade jooksul kaotanud tungi iseseisvuse järele. Põlvest põlve on temas kestnud lootus, et hoolimata pimedast orjaööst ja võõraste rahvaste vägivallatsemistest veel kord Eesti aeg tuleb, mil "kõik pirrud kahel otsal lausa löövad lõkendama" ja et kord "Kalev koju jõuab oma lastel' õnne looma". Nüüd on see aeg käes!" - oli iseseisvusmanifestis kirjas. Kuigi Eesti on väike riik, on ta suutnud lõppude-lõpuks on iseseisvuse säilitada. Võideldes küll Nõukogude Liiduga, Saksamaaga ning mõne muu väiksema riigiga, pole me eestlased, mitte kunagi alla andnud. 1. EESTI ISESEISVUMINE 1.1 1917. aasta Eestis Eesti iseseisvumine on otseselt seotud I maailmasõjaga, mille käigus lagunesid Euroo...
EESTI LOODUSKAITSE AJALUGU SISSEJUHATUSEKS Eesti looduskaitse ajaloos eristatakse peamiselt nelja perioodi: 1. Kuni I maailmasõja lõpuni (-1918) 2. Eesti I iseseisvusaeg (1918-1940) 3. Okupatsiooniperiood (1940-1991) 4. Eesti praegune keskkonnapoliitika (1991-) KUNI I MAAILMASÕJA LÕPUNI (-1918) Esimesed sugemed looduse kaitsmisega seoses Eestis ilmnesid 13. sajandi lõpul (1297), kui Taani kuningas Erik Menved keelas Tallinna lähistel asuval kolmel saarel metsaraie. 1644. aastal avaldas Urvaste pastor ,,Pikse palve", kus seisab Pühajõe reostamise vastu, 20 aastat
Nõukogude Liit Eesti okupeeris. Teadup ärast sisenesid Nõukogude väed massiliselt Eestisse 17. juuni hommikul 1940, 16. juunisse j ääb Nõukogude Liidu vastav ultimaatum. Toomas Kiho arvutab nii, et sõjaeelne iseseisvus jõudis kesta 21 aastat (see sai t äis 11. novembril 1939), seitse kuud (sai täis 11. juunil 1940) ning kuus p äeva. Saamaks täpset pilti päevades, tuleb arvesse v õtta ka liigaastad, mis olid 1920, 1924, 1928, 1932 ja 1936. Kogu sõjaeelne iseseisvusaeg jõudis selle ar vutuse järgi kesta 7890 päeva, mis sisaldab ka ühte päeva veebruaris 1918. Sõjajärgset iseseisvusaega saab hakata arvutama 20. augustist 1991, sellest ajast saadik on meil olnud kuus liigaastat 1992, 1996, 2000, 2004, 2008 ja 2012. Sel kombel jõuab lihtsa arvutusega järelduseni, et päev, mil meie sõjajärgne iseseisvus saab pikemaks kui oli eelmine iseseisvusaeg 19181940, saabub t änavu 27. mär tsil
Poliitiliste olude mõju Marge Veskemaa 11.klass Eesti kultuurile 2020 ja eluolule Mõjutegurid 1917. aastal koges Eesti lühikese aja jooksul demokraatiat, enamlaste diktatuuri, Saksa okupatsiooni ja sõda omaenda territooriumil. 1920. aasta allkirjastati Tartu rahuleping Lühike iseseisvusaeg jagunes 1920. ja 1930. aastateks. II maailmasõjaga järgnesid kiirelt vaheldunud kommunistlik ja natslik režiim. -1941- 1944 Saksa Okupatsioon -1944. aastal naasnud Vene okupatsioon Rahvusvaheline kultuurielu Eesti kultuuri ja olmet kujundasid ka rahvusvahelise kultuurielu tuuled. Läänes levisid uued filosoofiad, muusika, kunsti- ja moevoolud jõudsid kiiresti Eestisse ja veel mõnele poole NSV Liitu.
Kuid 1227-dal aasta jaanuaris kogusid sakslased suure väe kokku, ning ründasid Muhu linnust. Muhulased võitlesid vapralt kuid jäid ikkagi sakslastele alla nii liikus saksavägi edasi Valjala alla, mis oli Saaremaa suurim linnus. Kuna sakslasi oli tunduvalt rohkem, ning ka nende sõja tehnika oli saarlastest kõvasti üle, otsustasid saarlased rahu sõlmida. Nii lõppeski eestlaste Muistne vabadusvõitlus sakslaste ristimisega ning ühes sellega lõppes ka muistne iseseisvusaeg. Minu arvates on just Muistne vabadusvõitulus läinud ajalukku kui rohkete lahingute ja eestlaste püüdlustega oma riiki vabana hoida. Siit on hästi näha, et olgugi eestlasi oli vähe ja nende sõjatehnika polnud paremate küllast otsustati edasi võidelda. Nagu näha on eestlaste muinasaeg väga kirev olnud. On olnud palju lahinguid oma vabaduse eest, kuhu on paljud rahvad olnud segatud, ning kust ei ole ka puudunud rohked verevalamised
Väär – baltisakslased kaotasid b Eestlaste üks edukamaid lahinguid Vabadussõjas oli Paju lahing. Tõene c Tartu rahuga paika pandud Eesti piir kehtib ka tänapäeval. Väär – ei kehti (petseri) d Pärast I maailmasõja lõppu sai Eesti olla paar aastat iseseisev enne kui algas Vabadussõda. Väär – Eesti sai alles siis iseseisvaks kui vabadussõda oli läbi. e Alles pärast Tartu rahu sõlmimist algas Eesti tõeline iseseisvusaeg. Tõene f Landeswehri sõda toimus samal ajal Vabadussõjaga. Tõene g Eestlaste üks edukamaid lahinguid Vabadussõjas oli Võnnu lahing. Tõene – tähistatakse kui võidupühana. h Tartu rahu sõlmiti eestlastele soodsatel tingimustel. Tõene i Vabadussõda toimus Vene valgete vastu. Väär - punaste j Kohe pärast I maailmasõja lõppu algas Eesti tõeline iseseisvusaeg. Väär- pärast vabadussõda (tartu rahu lepingut) 4
Ajalugu KT 11 1. Eesti taasiseseisvumise põhjused: 1) taheti iseseisvuda; 2) NSVL lagunes laiali Eeldused: 1) NLis polnud enam vägivallareziimi, lasti neil mõtetel kasvada (uuenduspol); 2) eestlaste mälust polnud iseseisvusaeg veel kadunud. 2. fosforiidikampaania – Moskva kava rajada Eestisse uued fosforiidikaevandused. (1987)Rahavas protestis. MRP-AEG – (MRP Avalikustamise Eesti Grupp) poliitiline ühendus, eesm avalikustada 1939a MRP tõeline sisu ja tagaj Baltimaadele; 23.aug Hirvepargi miiting e pol meeleavaldus, osales 2000+ in; esimene omataoline poliitiline massimeeleavaldus. Püüti maha vaikida. Eesti Muinsuskaitse Selts – 87nda lõpul. Esimene demokraatlikele põhim tuginev
Postimeest. J.V.Jannseni tütar Lydia Jannsen oli luuletaja , kirjanikunimena L. Koidula.Ta oli Eesti tuntuim isamaaline luuletaja.Kirikuõpetaja Jakob Hurda eestvedamisel koguti raha ja loodi Aleksandrikool. See oli esimene kõrgem eesti õppekeelega kool.Jannseni algatusel toimus 1869. aastal I üldlaulupidu.1914.aastal algas I Maailmasõda ning selle käigus varises kokku Venemaa.Eestalsed kasutsid selle ära ja kuulutasid välja iseseisva riigi. Eestis algas iseseisvusaeg. Kokkuvõte Rüütlite aeg ehk Saksa ajal oli võim Eestis sakslaste käes. See aeg ei olnud eestlastele meelt mööda kuna Saksa ajal jaotati maa rikastele saksa soost ülikutele. Kes said endale palju maad. Positiivne oli see, et ta tõi kaasa Eesti suurte mõisade tekke. Jaanika Märdimäe Negatiivne oli aga see ,et talupojad pidid seal töö orjama ning
Siinkohal unistasin ma põhikoolis tõesti paremast minevikust, millest leiaksin tuleviku suhtes rohkem kindlustunnet. Eesti mineviku ja tuleviku üle juurdlemine ei andnud mulle tükil ajal rahu. Elu peaks ometi olema ilus, miks siis eesti rahval pole üldse õnne olnud või kui ka on, siis seda ainult lühikest aega. Mõeldes tulevikule, unistasin ma mõnes mõttes paremast minevikust. Uurides minevikku, näib mulle nii mõnigi kord paratamatusena, et ka meie praegune iseseisvusaeg ei kesta igavesti. Siiski olen ma positiivne ning võtan asju teistmoodi. Meie rahvas on vaatama raskele ajaloole suutnud jääda püsima. Paljud rikkaliku kultuuripärandiga rahvad on ajaloost kadunud. Me oleme läbielanud kõikvõimalikud katsumused ning niimoodi asja vaadates ei tohiks miski olla meile võimatu. Liivlasi oli kunagi samapalju kui meid, nüüd neid peaaegu enam pole. Meie oleme olemas. Enam ma ei unista paremast minevikust, nüüd leian ma sellest innustust.
Miks kaotas Eesti 1940. aastal iseseisvuse? 24. veebruaril 1918. aastal loodi iseseisev Eesti Vabariik. Iseseisvusaeg jäi Eesti jaoks lühikeseks, kestes vaid paarkümmend aastat, kuid möödunud aeg oli eestlaste jaoks pigem edukas. 1940. aastal tulid 80 000 Punaarmeelast üle piiri ning Eesti ala okupeeriti. Sellega oli alanud Nõukogude okupatsiooniperiood, mis kestis enam kui pool sajandit. Mis tegurid mängisid rolli iseseisvuse kaotamisel ning miks kaotas Eesti iseseisvuse? Otsustavat osa okupatsioonis mängis Eesti asend maailmakaardil. Eesti on oma
aasta 16. juunil edastas NSV Liit Eestile ultimaatumi, nõudes valitsuse kohest väljavahetamist ja Punaarmee lubamist Eesti territooriumile. Samal päeval algas ka agressioon Eesti vastu. Nõukogude Liit ei pidanud kinni enda lubadusest ja otsis ebanormaalseid põhjuseid, miks süüdistada Eestit pakti mittetäitmises. Tagajärjeks kõigele sellele pidi kirjutama 17. juunil Narva raudteejaamas alla ,,Narva diktaadile" , millega Eesti Vabriigi üürike iseseisvusaeg oli asendunud Nõukogude okupatsiooniga. Punkte, miks Eesti kaotas iseseisvuse 1940. aastal, on palju. Fakt on aga see, et noore riigina tehes nii palju valesid otsuseid, olles ilma toetajateta suurriigi kõrval täiesti üksinda ja teades, et maailmas on totaalne kaos, ei suudaks ükski riik säilitada iseseisvust. Kindlasti oleks olnud palju võimalusi, kuidas iseseisvust mitte käest lasta, aga Eestil polnud selleks valikuid liitlaste puudumise tõttu
Kolmandal korral õnnestus sakslastel linnus tormijooksuga vallutada. Tapeti ligikaudu 1000 eestast ja lisaks venelasi, ka Vjatsko. Nüüd püsis vabana vaid Saaremaa. 1227 läks Saaremaale suur sakslaste vägi. Vallutati ja põletati Muhu linnus.Edasi liiguti Saaremaa suurima ja tugevaima linnuse, Valjala alla. Hinnates kainelt kujunenud olukorda, otsustasid saarlased rahu sõlmida. Ristiti Saare rahvas. Sellega lõppes eestlaste muistne vabaduvõitlus ja ka muinasaeg ehk muistne iseseisvusaeg. ALLAJÄÄMISE PÕHJUSED Sõjaline ülekaal oli vastase poolel. Ordurüütlid olid elukutselised sõjamehed, hea väljaõppe ja kogemustega, neil oli kasutada täiuslikum relvastus, samuti said nad väge pidevalt uuendada meestega; Lisaks sakslastele tuli sõdida ka Taani ja Rootsiga; Vallutajate taga seisi Lääne-Euroopa tähtsaim ja mõjukaim jõud roomakatoliku kirik. Üha uusi ristisõdijaid meelitas siis patukustutuse lubadus ja lootus kiirsti rikastuda;
nõme, veena-, naase-, reeta-, mööna-, evi-, emba-, tauni-, väisa-, nördi- jpt • Hiljem: raal, selve, sudu, tarni-, eira-, etle-, lüümik, meede, rula, türp, ülmastu- Laentüved eesti keeles • Muinasaeg (...–13. saj): balti, germaani, slaavi • Saksa aeg (13.–17. saj): alamsaksa, saksa, rootsi, vene • Rootsi aeg (17.–18. saj): saksa, rootsi, vene • Vene aeg (18. saj – 20. saj algus): saksa, vene, baltisaksa, soome • Esimene iseseisvusaeg (1918–1940): soome, saksa • Nõukogude aeg (1940 (1944) – 1991): vene, soome, inglise • Teine iseseisvusaeg (1991–...): soome, inglise Otse- ja kaudlaenamine • Otselaenud: teisest keelest vahetult, ilma kolmanda keele abita • Kaudlaenud: teiste keelte vahendusel (admiral < sks Admiral < pr a(d)miral < ar emir-al-bahr) Laentüved eesti keeles (Rätsep 1983: KK 10) • 40–49% kõigist tüvedest (v.a võõrtüved)
staatust jaotav funktsioon Kasutatud allikad: • ESTONICA Esseistlik teabekogu Eestist http://www.estonica.org/ • Beck, U. 2005. Riskiühiskond. Teel uue modernsuse poole. Tartu Ülikooli Kirjastus • Annus, E. Postmodernism kui hilissotsialismi kultuuriloogika. - Keel ja Kirjandus 2000/11). • Andresen, L. 2007. eesti Rahvakooli ja pedagoogika ajalugu. IV Iseseisvusaeg 1918 – 1940. Avita • Habermas, J. Modernsus — lõpetamata projekt. Akadeemia 1996, nr. 1. • Judt, T. 2007 Pärast sõda. Euroopa ajalugu 1945. aastast. Kirjastus Varrak, Tallinn • Juske, A. Postmodernism, Vikerkaar, nr 8-9/1993 • Zsilka, T. Modernism ja postmodernism. Keel ja Kirjandus, 1992, nr. 10
Edasi liikus vaenuvägi Valjala alla, kus olnud Saaremaa suurim ja tugevaim linnus. Hinnates kainelt kujunenud olukorda, eriti asjaolu, et linnus oli piisavalt rahvast täis ning polnud kaitset kivide ja ammuküttide noolte eest, otsustasid saarlased sõlmida rahu. Sakslased arvestasid, et piiramine tooks nende poolele kaasa enam ohvreid kui Muhu vallutamine ja nad soostusid läbirääkimistega. Eestlaste muistne vabadusvõitlus oli lõpule jõudnud ja sellega said otsa ka muinasaeg ehk muistne iseseisvusaeg. Allajäämise põhjused. Vaenlased vallutasid maa süstemaatiliste rüüsteretkedega. Sõjaline ülekaal oli vastase poolel. Ordurüütlid olid elukutselised sõjamehed, hea väljaõppe ja kogemustega. Nad said kasutada tolle aja kõige paremat ja täiuslikumat relvastust. Lisaks sakslastele tuli võidelda veel sõjaliselt tugevate Taani ja Rootsiga. Vallutajate taga seisis Lääne-Euroopa tähtsaim ja mõjukaim jõud rooma-katoliku kirik.
35. Eesti keele laensõnavara algupära. Laensõnade kihistused eesti keeles: Soome-ugri algkeelde (…–3000BC): algindoeuroopa, indoiraani, ?kirdeindoeuroopa Muinasaeg (...–13. saj): balti, germaani, slaavi Keskaeg (13.–17. saj): alamsaksa, rootsi, vene Rootsi aeg (17.–18. saj): saksa, rootsi 12 Tsaariaeg (18. saj – 20. saj algus): saksa, vene, baltisaksa, soome Esimene iseseisvusaeg (1918–1940): soome Nõukogude aeg (1940 (1944) – 1991): vene, soome, inglise Teine iseseisvusaeg (1991–...): soome, inglise Otselaenud: teisest keelest vahetult, ilma kolmanda keele abita Kaudlaenud: teiste keelte vahendusel (admiral < sks Admiral < pr a(d)miral < ar emir-al-bahr) 45–49% kõigist tüvedest on laentüved v.a võõrtüved. Indoeuroopa ja indoiraani laenud (3000–1000 eKr; 18–46 tüve) sm-u,
Nad austasid kreeka kultuuri ja võtsid selle eneste jaoks üle. Philippos II (valitses 359-336 eKr). Tema ajal sai Makedoonia omale väga tugeva sõjaväe. Võttis kasutusele uue lahingurivi makedoonia faalanksi. Ta oskas Kreeka poliste omavahelistest tülidest kasu lõigata. Nii alistas ta Chaironeia lahingus 338. a eKr mitmete Kreeka poliste ühisväe. Lüüasaamise lõpptulemusena lõppes Kreeka poliste iseseisvusaeg. Aleksander Suur (Sass The Great) (valitses 336-323 eKr) surus maha Kreeka poliste vastuhaku. Alustas oma sõjakäiku idamaadesse aastal 334 eKr (kestis kuni 325. a eKr). Võimsaim vastane on Pärsia. Aleksander vallutab Väike-Aasia, Foiniikia linnad ja Egiptuse (rajab viimasesse ka Aleksandria linna). Seejärel läheb tagasi läbi vallutatud alade ja suundub Pärsia vastu. Gaugamela lahingus (331 eKr) purustatakse Pärsia väed. Pärsia kuningas Dareios III põgeneb, kuid
karjatänavate ääres; suurtalude elumajad rehest ja laudast eraldi (Lõuna-Eesti); maaparandus, kuivendus; enamik mõisakeskusi, karjamõisad; kirikukülad (kihelkonnakeskused); vene õigeusu kirikud, koolid; vallamajad; raudteed ja raudteeasulad; tööstused ja tööstusasulad (Kärdla); muud alevikud; piirivalvekordonid, sõjaväerajatised); - Iseseisvusaeg (1918-1940) (asunduskülad ja talud endistel mõisamaadel; sooasundused; osalt uuendatud teedevõrk; kuivenduskraavid, õgvendatud jõed, allalastud järved; uued koolimajad, kooliaiad); - Nõukogude periood (1940-1991) (majandikeskused ja majandite tootmishooned; hävinud talukohad; uudismaad, kraavid jm maaparanduse jäljed; kalatiigid, veehoidlad, paisjärved; sõjaväe- ja piirivalverajatised;
Nõukogude Liitu. Selle esimeseks avalikuks märgiks oli 17. juulil toimunud "töörahva" meeleavaldus Vabaduse väljakul, kus esimest korda nõuti avalikult Eesti liitmist Nõukogude Liiduga. Vaid kaks päeva hiljem küüditati Venemaale kindral Johan Laidoner. 21. juulil võttis uus Riigivolikogu koosseis vastu otsuse nimetada Eesti Nõukogude vabariigiks ja paluda selle vastuvõtmist NL-u koosseisu. Samal päeval sunniti ametist tagasi astuma aga Konstantin Päts. Sellega oli Eesti esimene iseseisvusaeg lõppenud. Asuti natsionaliseerima panku ja suurettevõtteid. 25. juulil lõpetati kõigi maa-, linna- ja vallavolikogude tegevus, päev hiljem avaldati aga esimene natsionaliseerimisnimekiri, kuhu kuulus 103 panka ja 487 tööstusettevõtet. Peagi võeti riigi omandusse ka kaubandus-, kindlustus-, majutus-, ravi-, toitlustus- ja transpordiettevõtted ning lõbustus-, haridus ja kultuuriasutused, samuti ka eramajad, mille põrandapind ületas 170 ruutmeetrit. 30
Ta oli väga mitmekülgne. Kui Peterburist ära tuli, ostis talu Kurgjale, sellest pidi saama näidistalu, millest kõigil oleks võimalik eeskuju võtta. Kuna põlluharimise vastu huvi tundis, osales väga innukalt põllumeheseltsides (Pärnu, Viljandi). Ka tema andis omalaadse Eesti ajaloo käsitluse- see tuli välja Kolmes isamaa kõnes 1868-70, mille ta pidas Vanemuise seltsis. Nendest esimene rääkis Eesti rahva ajaloost kui valguse, pimeduse ja koidu ajast, kus valgusaeg- muistne iseseisvusaeg, pimedusaeg- eestlased sakslaste võimu all, koidu aeg- eestlased saavad sakslaste võimu alt vabaks ja see pidi toimuma vene keisrikotka kaitsva tiiva all. Ta nägi venelastest liitlast võitlemaks baltisaksa ülemvõimu vastu. Oma isamaakõnega on ta andud vale käsitluse Eesti ajaloost (pärisorjuse pikkus). Ta andis välja ka erinevaid kooliõpikuid, need olid populaarsed. Kuna kaotas avaldamisvõimaluse Eesti Postimehes, siis hakkas taotlema oma ajalehe tegemist. 1878
suurepäraseid luuletusi avaldama Betti Alver, kes lisaks andis eesti lugejale ,,Jevgeni Onegini" hiilgava tõlke. 1963 ilmus päris noore Mati Undi koolinoorte elu käsitlev ,,Hüvasti, kollane kass", millega autor astus selle valdkonna kirjeldamisel varasematega võrreldes suure sammu tõele lähemale ja ühtlasi manifesteeris kuldsete kuuekümnendate põlvkonna trotslikku eluhoiakut, kusjuures trotsi objektideks olid läbisegi nii nõukogulik koolisüsteem, Jumal kui iseseisvusaeg. Sõjajärgse Kodu-Eesti luule suurkujudest mainisime eespool 1960. aastate lõpul ja 1970. aastate algul esilekerkinud autoreid. Igaüks neist on kirjutanud omas laadis, kuid kõiki ühendab tugev seotus Eestiga ja Eesti hädadega; poliitilised ja rahvuslikud probleemid saavad võtmeks üldinimlike lahenduste ning mõtestuste leidmisel. See kehtib ka Üdi-Viidingu luule kohta , mille üksikuid näiteid ei pruugi väljendada seost loomise aja ja kohaga, loomingu tervik aga küll.
Erkil ei olnud töö tegemise vastu mitte midagi ja see näitas et temast võib saada asja. 15. Aastasena oli Erki üsna nõrguke ja pikkust 160cm ringis. õpingute aastatel tallinnas oli tema treener Rein Sokk, kellele imponeeris Erki tohutu kirg ,tahe teha kõike andunult, mitte jääda suurematest ja tugevamatest maha. Erki Noole trumbid olid olid väga hea tervis,suur töötahe,kannatamisvõime ja võitleja hing. (Erki Nool,autogramm) 1.2 Iseseisvusaeg Tagantjärele mõistab Erki et spordiinternaatkool oli parim koht, kuhu tema sugune sattuda võis. Koolis valitses valitses vaba,innustav õhkkond,ning seltsimehelikkus vaim. Tsikist jäid Erkile parmimad mälestused.1989.aastal peale kooli sai Erki elama Piritale hotelli Sport,kuhuoli paigutatud mitmeid sportlasi. Erki jagas tuba takistus jooksia Richard Jürgensooga. Omal käel elades oli toiduga kord nii ja kord naa. Mõnda aega sai Erki kalevist talonge
Teekaaslane. Varrak, Tallinn, lk 7-24. ) 1254.a jagati saar Liivi ordu ja Saare-Lääne piiskopi vahel. 1563.a läks Hiiumaa Rootsi riigi alla ja 1710.a (Põhjasõjaga) Vene riigi alla. Hiiurootsi asustuse jäljed on saarel ilmsed veel 21.sajandi alguseski. 18. sajandil küüditati saare rootslased Katariina II (joonis 7.) käsul Lõuna-Ukrainasse ja aastal 1810 sundisid Ungern-Sternbergid neid lahkuma Vormsile ning Noarootsi poolsaarele. 1917.a okupeerisid saare Saksa väed, 1918 1940 oli iseseisvusaeg Eesti Vabariigis, siis NSVL okupatsioon ja taasiseseisvumine 1991.aastal. (Hiiumaa kodulehekülg, kättesaadav www.hiiumaa.ee, viimati külastatud 10.04.2009) Joonis 6. Hülgekütid 11 Joonis 7. Katariina II 9. Suuremõisa häärber Pühalepa vallas Vanimateks arhitektuurimälestisteks Hiiumaal on kirikud. Oletatavalt valmis Pühalepa
pani kirja esimese sellelaadse teose "Historia". HELLENISMIPERIOOD 4. saj keskel eKr tugevneb Balkani poolsaare põhja osas kreeklaste sugulasrahva makedoonlaste riik. Philippos II (valitses 359-336 eKr). Tema ajal sai Makedoonia omale väga tugeva sõjaväe. Võttis kasutusele uue lahingurivi makedoonia faalanksi. Nii alistas ta Chaironeia lahingus 338. a eKr mitmete Kreeka poliste ühisväe. Lüüasaamise lõpptulemusena lõppes Kreeka poliste iseseisvusaeg. Aleksander Suur (valitses 336-323 eKr) surus maha Kreeka poliste vastuhaku. Alustas oma sõjakäiku idamaadesse aastal 334 eKr (kestis kuni 325. a eKr). Võimsaim vastane on Pärsia. Aleksander vallutab Väike-Aasia, Foiniikia linnad ja Egiptuse (rajab viimasesse ka Aleksandria linna). Gaugamela lahingus (331 eKr) purustatakse Pärsia väed. Pärsia kuningas Dareios III põgeneb, kuid tapetakse omade poolt. Edasi suundutakse Kesk-Aasiasse
makedoonlaste riik. Nad austasid kreeka kultuuri ja võtsid selle eneste jaoks üle. Philippos II (valitses 359-336 eKr). Tema ajal sai Makedoonia omale väga tugeva sõjaväe. Võttis kasutusele uue lahingurivi makedoonia faalanksi. Ta oskas Kreeka poliste omavahelistest tülidest kasu lõigata. Nii alistas ta Chaironeia lahingus 338. a eKr mitmete Kreeka poliste ühisväe. Lüüasaamise lõpptulemusena lõppes Kreeka poliste iseseisvusaeg. Aleksander Suur) (valitses 336-323 eKr) surus maha Kreeka poliste vastuhaku. Alustas oma sõjakäiku idamaadesse aastal 334 eKr (kestis kuni 325. a eKr). Võimsaim vastane on Pärsia. Aleksander vallutab Väike-Aasia, Foiniikia linnad ja Egiptuse (rajab viimasesse ka Aleksandria linna). Seejärel läheb tagasi läbi vallutatud alade ja suundub Pärsia vastu. Gaugamela lahingus (331 eKr) purustatakse Pärsia väed. Pärsia kuningas Dareios III põgeneb, kuid tapetakse omade poolt
· Edasi liiguti Valjala alla o Seal oli saaremaa suurim ja tugevaim linnus. · Saarlased sõlmisid rahu. o Sakslased soovisid vanemate poegi pantvangideks, kes kohe ka ristiti. · Peagi saabusid ristimispalvega saadikud teistest saaremaa linnustest ja kihelkondadest. · Eestlaste muistne vabadusvõitlus oli lõpule jõudnud ja sellega sai otsa ka muinasaeg e. Muistne iseseisvusaeg. ALLAJÄÄMISE PÕHJUSED · Sõjaline ülekaal oli vastaste poolel. o Ordurüütlid olid elukutselised sõjamehed, hea väljaõppe ja kogemustega. o Said kasutada ka kõige paremat ja täiuslikumat relvastust. o Võisid täiendada väge pidevalt uute meestega · Mitu vastast ründamas korraga. · Vallutajaid toetas rooma katoliku kirik. · Vallutajad olid head diplomaadid.
17. juuni varahommikul ületas Punaarmee Eesti riigipiiri. 80 000 punaväelastvalgus laiali üle kogu maa, suurematesse asulatesse paigutati NSV Liidu garnisonid. Baasiväed võtsid enda kontrolli alla Tallinna. 17. juunil Narva raudteejaamas kirjutas J Laidoner alla ,,Narva diktaadile". Kontroll anti kõigi ühendusteede ja sidekanalite üle Punaarmee kätte. Eesti VB üürike iseseisvusaeg oli asendunud Nõukogude okupatsiooniga. Juunipööre Tallinnasse saabus NSVL eriesindaja Andrei Zdanov. Olles kontaktis siinsete Nõukogude Liidu meelsetega, tegi ta neile ülesandeks korraldada 21. Juunil meeleavaldus NSVL ultimaatumis väljendatud nõudmiste toetuseks. Kogu sündmust julgestasid punaväelaste patrullautod ja soomusautod Eesti Vabariigist Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks
sajandi teisel poolel, kui baltisaksa avalikkuse kõrval tekkis eesti avalikkus. Sealtmaalt on Eesti perioodika ja trükisõna Eesti ajaloo tähtis allikas. Esimene eestikeelne poliitiline ajaleht oli Carl Robert Jakobsoni Sakala (1878-1882), kus sõnastati eesti rahvusliku liikumise majanduslik ja poliitiline programm.17 14 ,,Oleviku minevikud" (2010) lk 105-107 15 ,,Oleviku minevikud" (2010) lk 107-109 16 ,,Oleviku minevikud" (2010) lk 96 17 ,,Oleviku minevikud" (2010) lk 112 Esimene iseseisvusaeg oli vaba ajakirjanduse õitseaeg. Tooni andsid suured parteilehed, emakeelsed väljaanded olid kõigil suurematel rahvusrühmadel. Vaba ajakirjandus likvideeriti Nõukogude okupatsiooni esimesel aastal.18 Eesti NSV ajal olid kõik suuremad üldpoliitilised ajalehed kommunistliku partei või komsomoli tsenseeritud väljaanded ning need ei peegelda adekvaatselt ühiskonna seisundit, pigem annab sellele moonutatud pildi.
hiljaks. Pärast kaheksat päeva piiramist vallutasid sakslased Tartu ning sellega kuulus kogu Eesti sakslastele. 1220.jaanuaris tungisid sakslased Muhu linnuse alla. Muhulased pakkusid rahu, aga sakslased keeldusid nad tahtsid ise vallutada ja see neil õnnestuski kuuendal päeval. Edasi mindi Valjala (Valjala linnus oli Saaremaa suurim ja tugevaim linnus) alla, seal võtsid rahu vastu. Sellega lõppeski muistne vabadusvõitlus ning sellega ka muistne iseseisvusaeg. Allajäämise põhjused: sõjaline ülekaal oli vastaste poolel; vastased olid elukutselised sõjamehed, hea väljaõppe ja kogemustega; vastastel oli tolle aja kõige parem relvastus; samuti võisid nad kogu aeg oma väge uute ja puhanud meestega täiendada; eestlased pidi võitlema mitme vastasega üheaegselt; vallutajad olid head diplomaadid; eestlaste ühistegevus, sõjaväe korraldus ja relvastus olid orienteeritud üksikute
Neist otsiti hingekosutust ja tuge edasiminekuks. Vastupidi sündmuste tõttamisele ja tegevuskesksusele on tegemist ideaalseisundis peatunud ajaga. Nostalgiaromaanide tuumtekstid Ristikivi "Kõik, mis kunagi oli" ja "Ei juhtunud midagi". Mälestus kui vaatekoht, poeetilises valguses esitatud pilt ja teadmine lummava hetke peatsest katkemisest. Aeg hoidmas hinge kinni enne purunemist kildudeks. Nostalgiaromaanid August Mälk "Tee kaevule" I-II. I osas iseseisvusaeg, II ajalooline paratamatus. Peegeldub ka identiteedikriis, mida tavaliselt kujut pagulasteekonna poolt põhjustatuna. 25. Romaan ,,Hingede öö" kui pöördepunkt sõjajärgses eesti proosas. Modernistlik pagulasängistus. "Hingede öö" eirab realistliku kirjutuse reegleid. Roomaan kujutab ilma suuremate jutustamistrikkideta minategelase liikumist irreaalses, tabamatu loogikaga aegruumis salapärases, sisemise korrapärata majas, mille intensiivsess,
12. Juhtnööride ja eeskirjade kava politseiasutiste ruumide 69 kohta 13. Politsei Peavalitsuse poolt väljatöötatud seaduste ja 72 määruste nimestik 1920 ja 1921 aastal 14. Siseministeeriumi maja plaan 75 SISSEJUHATUS 4 Inimkooslused on alati tundnud vajadust oma liikmete kaitse järele. Eesti muistne iseseisvusaeg ei tunne aga sõnu politsei või miilits ega ka vastavaid asutusi. Politseivõimu ja asutusi esindas kogukonna- või külavanem, kes hoolitses oma territooriumi korra ja julgeoleku eest ning kellele allused ja kellelt lootsid kaitset kõik tema alluvad. Politsei võimu ja esindajate puudumine on seletatav ka sellega, et raskemate kuritegude ärahoidmisele avaldasid tuntavat mõju usk ning valjud kõlblusnormid ja tavad.
lasta. Saksalsed sellega ei nõustunud. Alles kuuendal päeval õnnestus ülekaalukatel jõududel tungida linnusesse, kus korraldati metsikud tapatalgud, linnus põletati. Edasi liikus vaenuvägi Valjala alla. Ümbruskonna külad rööviti paljaks, saak toodi linnuse juurde. Saalased otsustasid sõlmida rahu ja sakslased olid sellega nõus. Nõuti vanemate poegi pantvangideks, kes ristiti. Muistne vabadusvõitlus oli lõpule jõudnud ja sellega sai otsa ka muinasaeg ehk muistne iseseisvusaeg. 11. Muistse vabadusvõitluse lõpp. Eestlaste allajäämise põhjused Lk.49-50 *Muistse vabadussõja lõpp- 1224.aasta suveks oli mandriosa peamiseks vastupanupunktis jäänud sakslastel vaid Tartu vallutada, mida kahel piiramisel polnud õnnestunud vallutada. Venelased olid lubanud eestlastele appi tulla, kuid nad jäid hiljaks. Pärast kaheksat päeva piiramist vallutasid sakslased Tartu ning sellega kuulus kogu Eesti sakslastele. 1220
20 000 meest, liiguti Muhu linnuse poole. Muhulased pakkusid juba väge nähes rahu ja ristimist, aga sakslased ei nõustunud, vaid asusid linnust maha lõhkuma. Varsti tungiti linnusesse sisse ja rööviti vara ja loomad. Linnus ise põletati. Edasi mindi Valjala alla, kus samuti külad rööviti paljaks. Saarlastega peeti läbirääkimisi, nõuti vanemate poegi pantvangideks, kes ka kohe ristiti. Eestlaste muistne vabadusvõitlus lõppes ja sellega ka muinasaeg ehk muistne iseseisvusaeg. Vene vürstid kui liitlased Pihkva ja Novgorod kartsid sakslasi ja otsustasid eestlastega kampa lüüa. Vene vürstid kui vaenlased 1210. a. piirasid Otepää linnust sundides neid rahu sõlmima ja 1212. a. Harjumaal piirati Varbola linnust Eestimaa jagamise põhimõtted alad jagati kõigi vallutajate vahel; Mõõgavendade ordu sai Sakala, Rooma paavsti esindaja piiskop Herman sai Ugandi; Viru-, Järva- ja Läänemaa läksid Rooma paavstile, Harjumaa ja Rävala läksid
1220. aastal omamoodi võiduristimine sakslaste ja taanlaste poolt. 1220. roostlaste vägi Läänemaal. Nende vägi lüüakse puruks. III periood 1222-1227. Hakati ahvima kiviheitemasinaid. Taanlased. Ambide kasutamine. Tartu all pikk lahing, sakslased lõpetasid selle tormijooksuga kindluse peale, palju tapmisi. Tartu langemisega oli peaaegu kogu Eesti sakslaste võimu all. Viimasena vallutati, ristiti Saaremaa. Sellega, muistse vabadusvõitluse lõpuga, sai otsa ka muinasaeg ehk muistne iseseisvusaeg. Vastastel oli sõjaline ülekaal(paremad vahendid,elukutselised sõjamehed, eestlastel vaja võielda ka teistega); vallutajad olid hea diplomaadid ja oskasid pingeid tekitada eestlaste, liivlaste ja latgalite vahel; eestlastel ei olnud välja kujunenud veel oma riiki. Jüriöö ülestõus Põhjused: Maa kuulus ikka Taani kuningle, kes ei suutnud ohjeldada siinseid isepäiseid vasalle. Eestimaad taheti maha müüa. Vasallid ja need kartsid aga uue võimu saabudes om võimu kaotamist
1. primitiivne küttimine, toidu kogumine 2. põlluharijaist koosnevad territoriaalsed inimkooslused 3. moodne territoriaalriik (seda iseloomustab võimu kontsentratsioon valitsejate käes) Eestis kujunes halduskorraldus Vanal Liivimaal XIII saj. Põimunud olid muinasaeg ja kristlik areng. Nõupidamistel otsustasid olulisemad küsimused maakondade vanemad. Nad korraldasid piirkonna elu, mõistsid õigust, pidasid sõdu ja juhtisid sõjakäike. See periood oli muistne iseseisvusaeg. XII saj tungisid siia sakslased, alistasid meid vägivaldselt, sattusime võõrvõimu alla. Seadusriik on ühiskonnas toimuvate industraliseerimisprotsesside tulemus. Tööstuse areng Euroopas võimaldas indiviidil saada iseseisvamaks. Toimus ka ühiskonna liikmete varanduslik polariseerumist. Tööstuse areng toob kaasa tööstus- ja rahvusriikide tekkimise. Mindi üle demokraatiale, mis tähendas seadusandliku tegevuse kasvu. XIX saj kujunesid rahvuslikud õiguskorrad. Seadustega ei juhitud
1. muistne vabadusvõitlus 1208-1227 Osalesid Saksa, Rootsi ja Taani feodaalid vs. eestlased ja lätlased. Rooma paavs organiseeris ristisõdu- lubati vaba maad. Tagajärjed: territoriaalsed muutused- Taanile läks Põhja-Eesti (Eestimaa Hertsogkond) ja ülejäänud osa Eestist jagati ära piiskoppide ja ordu vahel: Tartu piiskop, Saare-Lääne piiskop, mõõgavendade ordu. Lätis valitses Kuramaa piiskop, Riia piiskop ja mõõgavendade ordu. Periood: MUISTNE ISESEISVUSAEG, järgnes "pime orjaaeg." 2. Jüriöö ülestõus 1343-1345 Tagajärg: Kolmikvõim jäi kestma kuni 1561, mil Ivan IV purustas Liivi ordu, Põhja-Eesti läks Rootsi võimu alla. 1346 müüs oma alad Taani. Muistsest vabadusvõitlusest annab aru Läti Henriku Kroonika, Jüriöö ülestõusust Bartholomäus Hoeneke Liivimaa Nooremast Riimkroonikast. 3. Liivi sõda 1558-1583 Osalesid venelased, rootslased, poolakad. Tagajärjed: Eesti läks Rootsi, Poola ja Taani võimu alla, s.t
Eesti sakslastele. 1227.jaanuaris tungisid (mööda jääd) sakslased Muhu linnuse alla. Muhulased pakkusid rahu, aga sakslased keeldusid nad tahtsid ise vallutada ja see neil õnnestuski 6. päeval. Edasi mindi Valjala (Valjala linnus oli Saaremaa suurim ja tugevaim linnus) alla, seal võtsid rahu vastu. Ümbruskonna külad rööviti paljaks, vanemate pojad toodi ristimisele. Sellega lõppeski muistne vabadusvõitlus ning ka muistne iseseisvusaeg. Allajäämise põhjused: SUBJEKTIIVSED: 1) Ei tehtud piisavalt omavahelist koostööd 2) Puudusid sõjaalased kogemused 3) Pidid võitlema mitme erineva vaenlasega 4) Jõud orienteeritud üksikutele sõjakäikudele. OBJEKTIIVSED: 1) Vastaste suur ülekaal 2) Vastasi toetas suur osa Euroopast 3) Vastastel parem sõjavarustus 4) Ordumehed elukutselised sõdurid. 12. Eesti ala jagamine võõrvallutajate vahel 13.saj. Kaart raamatust lk. 54. Eesti alade
eristab neid omavahel elukoht ja kodakondsus. Venesõbralikumad jõud on tugevamal positsioonil Latgale regioonis ja suuremates linnades. Kodakondsuse alusel jagunetakse Läti kodanikeks, muu riigi (Venemaa) kodanikeks ja kodakondsuseta isikuteks. (Muizinieks 2004) Pingetes on süüdi ka Läti karm kodakondsuspoliitika, mis hoiab suure hulga elanikke otsustusprotsessidest eemal. Siinkohal on näitajaks sama, suhteliselt pikk iseseisvusaeg. On selge, et muulased Lätist enam kuskile ei lahku (kui, siis hoopis Euroopa Liidu rikastesse riikidesse), mistõttu on totter neid otsustusprotsessidest ja 28 kodakondsusest eemal hoida. Nii vaid lõhestatakse ühiskonda ja ei lasta neil identifitseeruda Läti riigiga. Samuti annab see Venemaale trumbi Läti siseasjadesse sekkumisel jne. Läti suur majanduskasv on positiivselt mõjunud sealsele tööjõu situatsioonile.
- Austria ertshertsogi Franz Ferdinandi mõrvamine Sarajevos 28.juunil 1914 vallandas sündmuse ahela, mis päädis Esimese maailmasõja puhkemisega. Võitlus idarindel Venemaa sõjaväe tungimisega üle Saksamaa piiri Königsbergi suunas. Leedu sakslaste okupeeritud, Eesti püsis sõjategevusest enam-vähem vaba, lätlased kannatasid kõige enam. -Alfred Rosenberg, tulevane Kolmanda Reichi peaideoloog. - Leedu Sõjaohvrite Abistamise Komitee- Ycas V PEATÜKK: Lühike iseseisvusaeg (1917-1939) - Venemaa sattumine kodusõja küüsi enamlaste võimuhaarde järel ja Saksamaa lüüasaamist Eseimese maailmasõjas kasutasid Leedu Eesti ja Läti rahvuslikud juhid ära - Smetona, Päts ja Ulmanis Vene revolutsioon ja Saksa okupatsioon - 1917 2.märts astus Nikolai II tagasi. Eestlased, lätlased ja leedukad esitasid nõudmised taaselustamisele ning esitasid need Petrogradis loodud uuele Ajutisele Valitsusele.
Näidata ENSV ajalugu Nõukogude Liidu osana. Eesti Ajalugu Noorsoole säiltada väliseestlaste sidemeid kodumaa ja kultuuriga, et saaks ka lastele Eesti ajalugu õpetada. Eesti koolides välismaal kasutusel. Eesti ajalugu kui vastupidamisajalugu. Eesti aalooperiodiseering õpikutes? Millised erinevused? ENSV marksistlik, lähtub omandiõigusest, ajalooperioodid materiaalse õiguse alluseks. Nõukogude käsitluse järgi, periodiseering laiendatud Eestile. Iseseisvusaeg kodanil-natsionalistlik diktatuur. Ühiskondlik-majanduslik e formatsioonide järgi: ürgkogukondlik-feodalism jne. Etapid, mis lasevad üksikasju seletada varafeodaalne, kapitalistlike suhete tärkamine jne. Leninism. Marksism ja Engels täiustus marksitlik õpetus ehk marksism-leninism. Kapitalismi kõrgeim aste imperialism, eriti röövellik, panga ja tööstuskapital võistlevad eriti tugevalt turgude pärast, peab tulemusena toimuma revolutsioon, mille võidu korral
Kogu maa, välja arvatud Tallinn, saadakse oma valdusse. #8000 sakslast jõuavad Viljandi alla (1223). Linnust otseselt vallutada ei suudeta, kuid eestlased on sunnitud alistuma ja uuesti ristiusu vastu võtma. #Koostöö venelastega. 1223 aasta lõpul saabub Tartusse vürst Vjatko 200 mehega. Sakslased vallutavad Tartu. #Lõppvaatus Saaremaal (Jaanuar, 1227). Muhu ja Valjala linnuse vallutamine. Eestlaste muistne iseseisvusaeg oli lõpule jõudnud. Pärast vabadusvõitlust : 1917 toimus revolutsioon, kubermanguks sai Jaan Poska. Põhja-Eesti oli vallutatud Taanlaste poolt, nimetati Eestimaaks või Harju Viruks. -2- MAARAHVAS XIV-XVI SAJANDIL Talurahvaolukord, sotsiaalne ja rahvuslik koosseis. Peale ülestõusu arvestasid feodaalid talupoegade õigustega märksa vähem, kui enne ülestõusu. 15
EKSi eesmärgiks oli haritlaste koondamine, olulised ettevõtmised seotud eestikeelse kirjavara väljaandmisega. Anti välja eestikeelseid raamatuid, arvukalt kooliõpikuid. EKSi väljananded olid avaldatud uues kirjaviisis. 1872 ilmus Eesti Postimees uues kirjaviisis. Uued eesti ajalookäsitlused, iga rahvusliku liikumise jaoks on võtmetähtsusega teemaks ajalookäsitlus. Jakobson oma esimeses isamaakõnes visandas Eesti ajaloo põhiperioodid – kolm osa, valgusaeg (muistne iseseisvusaeg), pimeduse aeg (saksa-taani vallutusega) ja koiduaeg (alates 19.sajandist). Väga kontrastne käsitlus, must-valge. Jakob Hurt kirjutas esimese ajalookäsitluse, tasakaalukam, aga Hurdal ja Jakobsonil on ka palju ühist. Mõlemad hakkasid ajalugu käsitlema eestlaste perspektiivist vaadatuna, eestlased tõusid ajaloo subjektide hulka, ajaloo tegijate hulka. Eestlaste tegevus hakkas häirima baltisaksa ühiskonda,
muhulased rahu ja lubasid end ristida, aga suurem osa sakslasi sellega ei nõustunud ja asuti linnust piirama, toimus suur lahing ja alles kuuendal päeval õnnestus ülekaalukatel jõududel tungida linnusesse, kus korraldati metsikud tapatalgud viimane linnus, mis Saaremaal langes ja mis võttis ristiusu vastu ilma lahinguta, oli Valjala eestlaste muistne vabadusvõitlus oli lõpule jõudnud ja sellega sai otsa ka muinasaeg e muistne iseseisvusaeg Eestlaste lüüasaamise põhjused: eestlastel polnud riiki ega kordineeritud juhtimist, organisatsiooni, sidemed üksikute maakondade vahel olid nõrgad, see halvas ühist vastupanu nõrgaks küljeks oli ka koostöö puudumine lähemate naaberrahvaste latgalite, liivlaste ja leedulastega; tõsiseks vastaseks vabadusvõitluse algperioodil olid ka venelased eestlaste ühistegevus, sõjaväe korraldus ja relvastus oli orienteeritud üksikute sõjakäikude jaoks, see
Peterburis, sai suurvürsti tütre Olga Konstantinovna koduõpetajaks ¤ Peterburis tõi Jakobsoni rahvusliku liikumise juurde J. Köler ¤ Jakobson esines kriitiliste artiklitega „Eesti Postimehe“ veergudel, rõhutades 1) kooliolude parandamist, 2) sõdis ülemäärase usuõpetuse koormuse vastu, 3) propageeris karsklust ¤ aastatel 1868-1870 pidas ta „Vanemuise“ seltsis oma kuulsad kolm isamaakõnet, milles ta periodiseeris eestlaste ajaloo: 1) valguse- (kadunud kuldne muistne iseseisvusaeg) 2) pimeduse- (mitmesaja-aastane orjapõlv) 3) ja koiduajaks (uus tõusu- ja õnneaeg, mis saabuvat baltisakslaste võimu murdmisega), kujundades nii rahva teadvusse ajalooteaduse poolt kinnitamata müüdi ¤ 1870. a-te algul asus Jakobson taas Eestisse, rajades Uus-Vändrasse Kurgja talu (omaaegne tipptasemel näidismajapidamine) ¤ avaldas üle paarikümne põllumajandusbrošüüri ¤ oli Pärnu ja Viljandi põllumeeste seltside president ¤ 1878. a
mis puudutab Vene leetopisse. Lõpp on seotud tolle keskaegsete riikidesüsteemi lõpuga - 1558, kui Liivi sõja algus või 1562?. Seda vahepealset perioodi hakati nimetame Liivimaa iseseisvusajaks - Liivimaa Saksa asi oli olemas omaette iseseisvalt ja Liivimaa kui Saksa maa ei kuulunud mittesaksa riikide võimu alla. See ajaloo periood on sisemiselt ühtne, need samad poliitilised institutsioonid, mis tärkasid 13. sajandil. Eesti ja Läti ajaloos on see kõike muud kui iseseisvusaeg, tegemist oli orjusega. Kõige suurem töö keskaegse Liivimaa uurimisel tehti ära 19. saj ja 20. saj alguses baltisakslaste poolt, kes esindasid ühelt poolt baltisaksa maailmavaadet, teisest küljest nende hulgas oli ka koduuurijaid, kes kogusid materjale, asjaarmastajaid, aga kõige suurema jälje jätsid ajaloolased, kes omal ajal kuulusid tippmediavistide hulka kogu Euroopas. 19. saj pandi alus allikakriitilisele postisvistlikule ajaloouurimisele.
annaabi.ee 
