Eesti ajaloo pöördepunktid (2)

Jaanika Märdimäe
Eesti ajaloo pöördepunktid
Eesti rahavas on pidanud arvestama ikka jälle uute vallutajatega. Eesti üle on valitsenud taanlased , sakslased , rootslased ja venelased . Järgnevalt tulebgi jutu alates Saksa võimul olekust kuni Eesti iseseisvuseni.
Rüütlite aeg ehk Saksa ajal oli võim Eestis sakslaste käes. Maa jagati rikastele saksa soost ülikutele. Nad said endale palju maad ja tekkisid Eestisse suured mõisad. Igal mõisal olid talupojad, kes tegid ära mõisa tööd. Talupoegadel oli oma väike maja, kus nad ei võinud ära minna . Talupojad allusid mõisale ja mõisaomanikule. Mõnikord õnnestus neil linnadesse ära põgeneda. Kui nad suutsid ennast varjata ühe aasta ja ühe päeva, siis said nad vabaks kodanikuks. Mõisnikud otsisid põgenenud talupoegi, aga linnakodanikud aitasid neil ennast peita . Põgenenud talupoegadest said linnad endale uusi töötegijaid. 1558 tungis Venemaa Eestile kallale ja vallutas suurema osa Eestist. Eestlased pöördusid rootslaste poole ja palusid neid appi. Algas sõda, millest võtsid osa Taani, Poola, Rootsi ja Venemaa. Sõjad kestsid 70 aastat ja lõpuks läks Eestimaa Roosi alla. Eestis oli vähe inimesi ja sakslaste võimu lõppedes oli Eestis umbes 250 000 elanikku.
Rootslaste valitsemise aja kohta öeldakse Hea rootsi aeg. Eesti ei ole kunagi olnud Rootsi riigi osa. Rootsi ajal hakkasid tööle esimesed eestlastele mõeldud koolid. Koolitati eestlastest kooliõpetajaid. Sellel ajal hakati kirikutes jutlusi pidama eesti keeles. 1700. aastal tungis Venemaa uuesti Eestile kallale. Venemaa tsaar Peeter I vallutas Eesti. Sõjas tapeti palju inimesi.
Vene aeg Eestis 1721- 1918 oli eestlastele väga sünge periood. Nälg, katkud, ja sõjad vähendasid elanikkonda tunduvalt. Mõisnikest said talupoegade omanikud . Tekkis pärisorjus. Lihtsad eestlased olid 18. sajandil orjadele palju lähemal kui kunagi varem. Talupoegade maja võidi ükskõik millal võtta mõisniku poolt endale. Mõisnik määras teopäevade arvu ja maksud. Võeti vastu seadus, mis kaitsesid nüüd talupoegi mitut moodi. Lõppuks said nad vabaduse vahetada elukohta, sõlmida lepinguid ja võtta osa valdade valitsemises. Pärisorjus kaotati 1819. aastal.
Pärast pärisorjuse kaotamist tekkis võimalus osta talusid päriseks. Hakkasid tööle ka eestlastest vallaametnikud. Just kooliõpetajad ja vallasekretärid olid rahavstiku liikumise algatajad. Eestlased hakkasid endale nõudma võrdseid õigusi sakslastega. Osa eestalstest lootis oma võitluses sakslaste vastu saada abi vene tsaarilt. Tegelikult tahtsid venelased eestlasi hoopis venelasteks muuta ja riigiasutustes oli vene keel. Kui rääkis eesti keeles, sai selle eest karistada . Eestlastel tungis suurem huvi keele vastu ning eestikeelseid raamatuid hakkati rohkem kirjutama ja lugema. Soomes ilmus eelmise sajandi keskel Kalevala. Suur tähtsus eestlaste isamaaliste ja rahvustunde äratamisel oli uutel ajalehtedel. J.V. Jannsen tegi ära suure töö Eesti ajalehtede loomisel.Ta toimetas algul Pärnus Perno Postimees ja hiljem Tartus Eesti Postimeest. J.V.Jannseni tütar Lydia Jannsen oli luuletaja , kirjanikunimena L. Koidula.Ta oli Eesti tuntuim isamaaline luuletaja.Kirikuõpetaja Jakob Hurda eestvedamisel koguti raha ja loodi Aleksandrikool . See oli esimene kõrgem eesti õppekeelega kool.Jannseni algatusel toimus 1869. aastal I üldlaulupidu.1914.aastal algas I Maailmasõda ning selle käigus varises kokku Venemaa.Eestalsed kasutsid selle ära ja kuulutasid välja iseseisva riigi. Eestis algas iseseisvusaeg.
Kokkuvõte
Rüütlite aeg ehk Saksa ajal oli võim Eestis sakslaste käes. See aeg ei olnud eestlastele meelt mööda kuna Saksa ajal jaotati maa rikastele saksa soost ülikutele. Kes said endale palju maad. Positiivne oli see, et ta tõi kaasa Eesti suurte mõisade tekke. Negatiivne oli aga see ,et talupojad pidid seal töö orjama ning liigse töö tõttu põgenesid talupojad mõisatest ja läksid linna ning sellega kaasnes jälle linnade suur tööjõud. 1558 tungis Venemaa Eestile kallale ja vallutas suurema osa Eestist. Eestlase palusid rootslasi appi. Üks Eesti ajaloo pöördepunkte oli Rootsi vallutamine , mille tagajärjel oli Eesti 1346-1561 aastat Rootsi võimu all. Nimi Hea Rootsi aeg on sellepärast ,et siis hakkasid tööle esimesed eestlastele mõeldud koolid. Koolitati eestlastest kooliõpetajaid ja hakkati kirikutes jutlusi pidama ning sellega ei kaasnenud eesti keele kadumine.
Vene aeg oli eestlastele suur nälja puudus, katkud , sõjad ning suur rahavaarvu kahanemine. Vene aeg oli head ka kuna võeti vastu seadus, mis kaitsesid nüüd talupoegi mitut moodi. Nad said vabaduse vahetada elukohta, sõlmida lepinguid ja võtta osa valdade valitsemises ning pärisorjuse kaotamine. Rahvastiku ärkamise ajal on Eesti üks põhilisemaid pöördepunkte kuna oli võimalus osta talusid päriseks, kooliõpetajad ja vallasekretärid olid rahavstiku liikumise algatajad, eestlased tahtsid olla sakslastega võrdsed ning huvi hakati tundma eesi keele vastu. Hakkasid ilmuma ajalehed ja luuletused ning loodi Aleksandrikool. Tänu I Maalimasõjale sai Eesti iseseisavaks riigiks.