videolinti. Inimesed, kes on kogenud ajanihet, mainivad sageli tunnet, nagu eksisteeriks korraga kaks ajatsooni, mis osaliselt kattuvad. Äkiline valgussähvatus või hulganisti elektrienergiat atmosfääris võivad olla ajanihke päästikusk, kuna need võivad sobivatel tingimustel inimajuga vastastikku toimida. Ajanihked pole kujuteldavad nähtused. Tihti selgub, et ajanihetest saadud info vastab ka tegelikkusele. Surm üleloomulikel põhjustel Inimkehade isesüttimine Üks kohutavamaid oht, mis inimesega juhtuda võib on inimkehade isesüttimine. Luu ja nahk lahvatavad äkitselt leekidesse ning mõne minutiga muudab kohutava jõuga lõõm need tuhaks. Mingit mõistetavat seletust sellele nähtusele leitud ei ole ning seda ära hoida ei suudeta. Psüühikajuhtumid Psühhodetektiivid Psühhodetektiivid ilmutavad varjatud andeid nagu meelteväline taju, selgeltnägemine või psühhomeetria erinevalt tõelistest detektiividest, kes kasutavad juhtumi
Immutamine vaakumis või rõhu all. Puidu kaitsmine süttimise vastu · Puit on põlev materjal. Puidu pinna temperatuuri tõusmisel üle 100C hakkavad temast eralduma gaasid. Puidu süttimine on võimalik temperatuuril üle 250C. See iseenesest tähendab, et leegi juuresolekul süttivad emiteeritud aasid. · Kui puidu pinna temperatuur tõuseb 500C-ni, siis sellele temperatuuril on võimalik juba nn. isesüttimine. · Konstruktiivsed võtted: puit isoleeritakse kuumuse allikatest mittesüttiva materjaliga. · Puidu immutamine antipüreenidega (tuld tõkestavate ainetega), mis muudab puidu raskeltsüttivaks (ammooniumiühendid). · Puidu värvimine tulekaitsevärvidega (vesiklaas, mineraalpulber, pigment). · Puidu võõpamine tulekaitsevõõbaga. Puidu kuivatamine · Õhkkuivatamine (15-20%) · Kamberkuivatamine (5-10 päeva 80-100C juures)
lõhkeained. Kergestisüttiv või põlev, võib süttida kuumusest, sädemetest või leekidest. Võib sisaldada isereageerivaid aineid, mis võivad kuumuse käes, kokkupuutes teiste ainetega (nt happed, raskmetalliühendid või amiinid), hõõrdumisel või rappumisel eksotermiliselt laguneda ning võivad tekkida kahjulikud ja kergestisüttivad gaasid või aurud või tekib isesüttimine. Sisu võib kuumutamisel plahvatada.Mitteplahvatavas olekus lõhkeainel tekib plahvatusoht lahjendi kao korral. Isesüttivad tahked ained. Võivad veega kokkupuutel jõuliselt reageerida. Ained, mis veega kokku puutudes eraldavad kergestisüttivaid gaase. Klass 5 3 Oksüdeerivad ained ja orgaanilised peroksiidid jaguneb seega kahte alaklassi.
Et saada teada kuidas käideldakse ja töödeldakse linaõli värvitööstuses külastasin Eskaro AS- i. Tehase direktor võttis mind hea meelega vastu ja tutvustas mulle ruume ja tingimusi kuidas nemad linaõli ja linaõlitooteid hoiustavad ja töötlevad. Hiljem tutvusin ka Eskaro AS-i hädaolukorra lahendamise plaaniga (Eskaro AS, 2017) Eskaro AS on Maardus paiknev ohtlik ettevõte, mis tegeleb värvitoodete valmistamisega. Nende tootevalikus on mitmeid tooteid mille puhul on võimalik isesüttimine. Kasutatakse palju linaõli, seda kas tootena või sideainena värvides. (Bang & Bonsomer Eesti AS, 2013) Ettevõttesse saabub linaõli juba valmiskujul tootena. Ise selle tootmisega ei tegeleta ega ei töödelda linaõli keemiliselt. Toodet hoiustatakse normaaltingimustes suures roostevabas tsisternis. Toode ei ole mahutis rõhu all ega ei ole vajalik selle eritingimustel hoiustamist. Ettevõte ei käsitle linaõli iseseisvalt süttivaks aineks ja ei ole kasutusele võtnud erimeetmeid
Lastindus ja laondus · Last meretranspordivahendiga ümberpaigutatav kaup. · Ületades laeva parda, muutub kaup lastiks. · 2006 a veeti mööda merd 7,4x109 tonni kaupa Lastide liigitamine · Lasti füüsiline seisund · Veomoodus · Veoreziim · Füüsikalised-keemilised omadused · Lastide kokkusobivus Lastide liigitamine Jaotus füüsikalise seisundi ja veomooduse järgi · Kuivlastid Tükklastid (nt metall-lastid, kottlastid, liikuvtehnika jms) Pakkimata ja pakitud kaubad, ühe kaubaühiku väärtus kõrge; Puistlastid (nt maagid, süsi, teravili, boksiit/al oksiid, fosfaat) Homogeense füüsikalis-keemilis omadustega suhteliselt väikese ühesuguste mõõtmete ja kaaluga pakkimata kaup, ühe ühiku väärtus suht väike · Vedellastid (nt nafta, maagaas, toiduained) Veetakse laste, mis on vedelal või gaasilisel kujul. Lastide liigitamine Jaotus veoreziimi järgi · Mit...
Lastindus ja laondus · Last meretranspordivahendiga ümberpaigutatav kaup. · Ületades laeva parda, muutub kaup lastiks. · 2006 a veeti mööda merd 7,4x109 tonni kaupa Lastide liigitamine · Lasti füüsiline seisund · Veomoodus · Veoreziim · Füüsikalised-keemilised omadused · Lastide kokkusobivus Lastide liigitamine Jaotus füüsikalise seisundi ja veomooduse järgi · Kuivlastid Tükklastid (nt metall-lastid, kottlastid, liikuvtehnika jms) Pakkimata ja pakitud kaubad, ühe kaubaühiku väärtus kõrge; Puistlastid (nt maagid, süsi, teravili, boksiit/al oksiid, fosfaat) Homogeense füüsikalis-keemilis omadustega suhteliselt väikese ühesuguste mõõtmete ja kaaluga pakkimata kaup, ühe ühiku väärtus suht väike · Vedellastid (nt nafta, maagaas, toiduained) Veetakse laste, mis on vedelal või gaasilisel kujul. Lastide liigitamine Jaotus veoreziimi järgi · Mit...
kergelt sulavate metallide keevitamisel ja jootmisel. Hapnikuga põledes annavad bensiini aurud leegi temperatuuriga 2400 2500 oC. Hapnik. Gaasikeevitusel ja lõikamisel toimub metalli kuumutamise gaasileegiga mis saadakse põlevgaasi hapnikus põlemisel. Läbipaistev ilma lõhnata mittepõlev gaas, kuid soodustab aktiivselt põlemist. Kui rõhu all olev gaasiline hapnik puutub kokku orgaaniliste ainetega: õlide, rasvade või söe tolmuga, siis võib toimuda isesüttimine. Keevitamiseks ja metallide termolõikamiseks toodetakse kolme sorti tehnilist hapnikku: I sort- hapniku mitte vähem kui 99,7%. II sort- hapniku mitte vähem kui 99,5%. III sort- hapniku mitte vähem kui 99,2%. Mida vähem on hapnikus muid lisandeid, seda kiirem on lõikamise kiirus, puhtam lõike serv ja väiksem hapniku kulu. Gaaside tihedus (kg/m3) temperatuuril 15 oC ja rõhul 1 baar. Vesnik 0,08. Looduslik gaas 0,72. Atsetüleen 1,10. Õhk 1,21. Hapnik 1,34. Propaan 1,89
4. Mis vahe on maltspuidul ja lülipuidul? 5. Kuidas jaguneb niiskus puidus? 6. Puidu standardne niiskus? 7. Milliste tingimuste juures omandab puit tasakaaluniiskuse? 8. Millises suunas on mahumuutused puidus kõige suuremad? 9. Kuidas jagunevad puidu praod? 10. Puidu kasvuvead … 11. Kuidas jagunevad mädaniku põhjustavad seened? 12. Nimeta kaks põhimõttelist meetodit puidukaitseks mädaniku vastu? 13. Antiseptimise viisid … 14. Millise temp. – i juures toimub puidu isesüttimine? 15. Puidukaitse meetodid süttimise vastu. 16. Puidu kuivatamise meetodid? (3) 17. Nim. saematerjale? (5) 18. Kuidas valmistatakse puitlaastplaate? 19. Kuidas valmistatakse puitkiudplaate? 20. Kuidas valmistatakse vineere?
119. On kaks ühesuguse kujuga metallkannu, üks tumeda pinnaga, teine heleda läikiva pinnaga. Mõlemas kannus on kuum vesi. Kuidas teha kindlaks, kumma kannu kiirgusvõimsus on suurem (kumb kiirgab ajaühikus rohkem energiat)? Kumb kiiremini jahtub, sel on suurem. Tumeda pinna kiirgusvõime on suurem 120. Tuletikk süttib, kui tõmmata tiku peaga piki tikutoosi karedat pinda. Seletada nähtust. Mehaaniline töö tõttu pinnad soojenevad nii palju, et tekib isesüttimine 121. Miks autorehvid sõidu ajal soojenevad? Mehaaniline töö tõttu pinnad soojenevad 122. Mööda köit kiirelt laskudes, seda läbi pihkude libistades, võivad kätele tekkida isegi põletushaavad. Miks? Mehaaniline töö tõttu pinnad soojenevad 123. Miks süttivad Maa tehiskaaslased ja meteoriidid atmosfääri jõudes põlema? Mehaaniline töö tõttu pinnad soojenevad nii palju, et tekib isesüttimine 124. Ühes õpikus on kirjutatud: "Vesi soojeneb aeglaselt ja jahtub aeglaselt". Kuidas
Need (nn vaigud) kleepuvad toitesüsteemi detailidele. Autobensiinid Stabiilsus : - Induktsiooniperioodiks nimetatakse aega minutites, mis näitab kütuse vastupidavust okspdeerumisele temp 100 C Diiselkütus : - Diislikütuse isesüttivust iseloomustab TSETAANIARV - Suvise diiselkütuse tsetaaniarv peaks olema 40..45 ja talvisel 45..50 - Kui kasutatav kütuse tsetaaniarv on alla 40, siis toimub mootori kütuse hiline isesüttimine ja kiire põlemine. - Kui kütuse tsetaaniarv on üle 55 siis halveneb mootori kasutegur ning suureneb suitsusisaldus , sest kütus süttibja põleb pihusti otsa................ - Kütuse madalatemperatuurilisi omadusi iseloomustatakse : hägustumistemperatuuriga , mille juures tekivad kütuses parafiinikristallid - Hangumistemperatuuriga mille juures kütus kaotab voolavuse. Biodiisel : - Biodisel (monoalküülestrid) on puhtamalt põlev diiselkütus
Lämmastik, mida on ¾ õhu koostisest, ainult kuumutatakse. Küttesegu silindris süüdatakse küünlast tekkiva sädemega. Surveastmest sõltub kütuse põlemise täielikkus. Surveastmest sõltub ka mootori kasutegur. Kõrgema surveastme korral on küttesegu algtemperatuur survetakti lõpu poole kõrgem. Seetõttu on põlemine täielikum. Karburaatormootorites ei ole võimalik tõsta surveastet üle 8-9. Seda takistab küttesegu isesüttimine enne kolvi jõudmist. Isesüttimine on mootorile kahjulik ning vähendab selle kasutegurit ja võimsust. Kõrge surveastme saavutamiseks on suurendatud kolvi liikumiskiirust (5000-6000 p/min) ning hakati kasutama vastavaid bensiinilisandeid. Karburaatormootoreid kasutatakse enamasti autotranspordis, tänapäeval on ta igapäevaelus väga vajalik. Gaasiturbiin Üha laialdasemalt hakatakse tänapäeva transpordis kasutama gaasiturbiine. See seade koosneb õhukompressorist, põlemiskarbist ja gaasiturbiinist
ning maapinnal lasuva turba- või kõdukihi põlemise teel. Metsatulekahjude tekkepõhjused on jaotatud kahte suurde rühma: otseselt või kaudselt inimtegevusest põhjustatud metsatulekahjud ja inimtegevusest sõltumatud metsatulekahjud (äike, isasüttimine). Peamised tekkepõhjused: hooletus lahtise tulega ümberkäimisel; suitsetamine; lõkete tegemine; kuritahtlikkus; veduri sädemed; kulu põletamine; äike; isesüttimine. Metsatulekahjude kustutamine on erinev sõltuvalt põlengu liigist ja selle leviku kiirusest. Sotsiaalsed probleemid: Metsa kui ökosüsteemi mõjutab tugevasti ümbritsev keskkond (kliima, muld, vesi, inimtegevus). Samal ajal mõjutab ise ümbritsevat keskkonda. 2. Põllumajanduse mõju keskkonnale arenenud riikides ja arengumaades Põllumajanduse mõju keskkonnale varieerub, sõltudes erinevatest põllumajanduslikest
7 4. DIESELI RINGPROTSESS Dieseli ringprotsessile on iseloomulik püsirõhuline soojuse sisestamine sisepõlemismootori tööprotsessi. Dieseli ringprotsessi järgi töötavad vähelevinud aeglasekäigulised diiselmootorid. Kui ottomootoris piirab surveastme tõstmist kõrge temperatuur keha komprimeerimiseprotsessi lõpul ja sellega kaasnev kütuse isesüttimine, siis diiselmootori surveaste valitakse just selline, et õhu temperatuur komprimeerimistakti lõpul tõuseks üle kütuse isesüttimistemperatuuri. Säärasesse kuuma keskkonda pritsitakse kütust, järgneb selle isesüttimine ja põlemisoojuse vabanemine. Diiselmootoris põletatakse aeglasemalt põlevaid kütuseid kui ottomootoris, mistõttu võib põlemise mootori silindris lugeda teoreetiliselt isobaarseks protsessiks ja see eeldab põlemise kulgemist üheaegselt kolvi liikumisega alumise
Lendpraht Tolm ja pori • Lendprahi vastu aitab tara. Kuidas mõjub põleng prügila Prügipõlengud konstruktsioonielementidele? • Põlengu põhjused: − Jäätmete isesüttimine orgaaniliste jäätmete bioloogilise lagunemise käigus tekkinud soojuse arvel. − Jäätmete isesüttimine keemiliste reaktsioonide tõttu. − Jäätmete süttimine kuuma või hõõguva tuha ladestamisel. − Kuritahtlik süütamine. • Põlengu tulemus: − Tuli levib peamiselt vaid horisontaalsuunas neis prügilates, kus prügi on ladestatud kihtidena − Tuli levib igas suunas neis prügilates, kus prügi ei tihendata tõhusalt
produktide temperatuuri tõstmiseks; esinevad aga kaod väliskeskkonda ja seetõttu põlemisproduktid saavutavad ainult tegeliku põlemistemperatuuri (puidul 1000 °C). Süttimistemperatuur on madalaim temperatuur, millest alates aine süttib impulsi toimel ja põleb edasi pärast süüteallika eemaldamist. Isesüttimistemperatuur on temperatuur, mille juures aine süttib ilma süüteallikata. Isesüttimine tekib aines toimuvate eksotermiliste (soojuse eraldumisega seotud) protsesside tagajärjel. Kui tingimused sisemistel eksotermilistel protsessidel on soodsad, võib aine temperatuur tõusta kuni isesüttimistemperatuurini, millele järgneb põlemine. Tuleohtlikud on madala isesüttimistemperatuuriga ained. Isesüttimisele eelneb isesoojenemine.
põlemisproduktid, kui kogu soojus, mis põlemise juures eralduks, läheks produktide temperatuuri tõstmiseks; esinevad aga kaod väliskeskkonda ja seetõttu põlemisproduktid saavutavad ainult tegeliku põlemistemperatuuri (puidul 1000 °C). Süttimistemperatuur on madalaim temperatuur, millest alates aine süttib impulsi toimel ja põleb edasi pärast süüteallika eemaldamist. Isesüttimistemperatuur on temperatuur, mille juures aine süttib ilma süüteallikata. Isesüttimine tekib aines toimuvate eksotermiliste (soojuse eraldumisega seotud) protsesside tagajärjel. Kui tingimused sisemistel eksotermilistel protsessidel on soodsad, võib aine temperatuur tõusta kuni ise süttimistemperatuurini, millele järgneb põlemine. Tuleohtlikud on madala isesüttimistemperatuuriga ained. Isesüttimisele eelneb isesoojenemine. Leekpunkt ehk plahvatustemperatuur iseloomustab kergsüttivaid ja põlevaid vedelikke või ka tahkeid aineid
Kanada (3%) · Import Jaapan (18%), Euroopa (18%), Hiina (13%), India (13%), Lõuna-Korea (13%), Taivan (6%) · Süsi jaotatakse tükkide suurusest lähtuvalt klassidesse: jäme süsi, pähkelsüsi, peensüsi, seeme, terad, tolm. · S.F 0,8...1,5 m3/t · Söe erivorm antratsiit suurem söesisaldus, talub paremini säilitamist ja vedu Süsi · Gaaside eraldumine (metaan), peenestumine, kokkukülmumine, isekuumenemine, isesüttimine. · Gaasi ja õhu segu võib plahvatada (5...16% metaani) · Enne söega täidetud ruumi sisenemist või uste/luukide avanemist kontrollida metaani olemasolu. Vajalik ventileerimine. Metaan võib imbuda läbi mittetihedate seinte. · Süsi pole mehaaniliselt tugev. Mitmekordne ümberlaadimine kahjustab. Ei tohi kõrgelt kukutada. Peenike süsi halvem kvaliteet. · Laev peab olema varustatud mõõturitega (metaan, hapnik, vingugaas kontsentratsioon, pilsivee pH-mõõtur,
maardla. Hiljem on selliseid fosforiite, kus purdmaterjalis olevat fosfaatset ainet esindavad väljasurnud käsijalgsete jäänused, leitud mujaltki (Siber, Kaljumäed). (www.ut.ee) Joonis 3. Fosforiidileiukohtade paiknemine, piiritletud alal Kesk- ja Lõuna-Eestis fosforiidikihid puuduvad. (www.ut.ee) 4. TULEVIKUPERSPEKTIIVID Uute fosforiidimaardlate evitamist on takistanud põhiliselt kaks probleemi: 1. raskused maardlate komplekssel kasutamisel, eriti diktüoneemakilda isesüttimine puistangutes; 2. hüdroloogilised muutused kaevanduste (karjääride) piirkonnas, mis võivad viia mitme põhjaveelademe märgatava kuivenemiseni, seega paljude kaevude kõlbmatuks muutumiseni. (Raudsep jt, 1993) Kui Eestis peaks siiski tekkima vajadus fosforiidi kasutamiseks, siis tundub kõige reaalsem olevat Toolse maardla evitamine, kusjuures tuleks ära kasutada ka katendis olevad maarded (diktüoneemakilt, aleuriitne kivi, glaukoniitliivakivi ja lubjakivi)
halvasti. Enamikel juhtudel ei lahustu enam kui 10% kerogeenist, mistõttu ei saa põlevkivist õli ega muid aineid olulisel hulgal lahustitega toota. Selle omaduse poolest erineb põlevkivi pruunsöest ja turbast. (Aarna 1989: 7) 4 4 Avastamine Tõenäoliselt tunti põlevkivisid juba kauges minevikus. Inimeste tähelepanu võis köita põlevkivi isesüttimine kohtades, kus need ulatusid maapinnale. Selliseid isesüttimise on märgatud Tallinna ja Paldiski ümbruses ning seda võis esineda ka mujalgi. Rahvasuus liikus jutt, et Käva küla talumees tegi põllul tuld ja seejärel märkas, et kivid hakkasid põlema. Talumees korjas terve hunniku kivi, viis need vallakirjutaja kätte, kes olevat need saatnud Peterburi, kust tulnud geoloogid kohale, et uurida „tuldvõtvat maad“.
süsihappegaasi ja veeauru molekule. Lämmastik, mida on ¾ õhu koostisest, ainult kuumutatakse. Küttesegu silindris süüdatakse küünlast tekkiva sädemega. Surveastmest sõltub kütuse põlemise täielikkus. Surveastmest sõltub ka mootori kasutegur. Kõrgema surveastme korral on küttesegu algtemperatuur survetakti lõpu poole kõrgem. Seetõttu on põlemine täielikum. Karburaatormootorites ei ole võimalik tõsta surveastet üle 8-9.Seda takistab küttesegu isesüttimine enne kolvi jõudmist. Isesüttimine on mootorile kahjulik ning vähendab selle kasutegurit ja võimsust. Kõrge surveastme saavutamiseks on suurendatud kolvi liikumiskiirust(5000-6000 p/min) ning hakati kasutama vastavaid bensiinilisandeid. Karburaatormootoreid kasutatakse enamasti autotranspordis, tänapäeval on ta igapäevaelus väga vajalik.[1] 1.4. Gaasiturbiin Üha laialdasemalt hakatakse tänapäeva transpordis kasutama gaasiturbiine. See
• Prügilas peab olema võimalik jäätmematerjali ja ohtlikke jäätmeid välja sortida ja töödelda. • Prügilas tuleb teha ka muid toiminguid: – kompostida orgaanilisi jäätmeid; – tervendada saastunud pinnast; – ümber töötada ehitus- ja lammutusprahti (kattematerjal, teed); – ajutisele ladustada jäätmeid ja jäätmekütust; – jagada või müüa jäätmematerjali; – toota ja müüa energiat (prügilagaasi). Prügipõlengud • Põlengu põhjused: – Jäätmete isesüttimine orgaaniliste jäätmete bioloogilise lagunemise käigus tekkinud soojuse arvel. – Jäätmete isesüttimine keemiliste reaktsioonide tõttu. – Jäätmete süttimine kuuma või hõõguva tuha ladestamisel. – Kuritahtlik süütamine. • Põlengu tulemus: – Tuli levib peamiselt vaid horisontaalsuunas neis prügilates, kus prügi on ladestatud kihtidena – Tuli levib igas suunas neis prügilates, kus prügi ei tihendata tõhusalt
Kõrgema surveastme korral on küttesegu algtemperatuur survetakti lõpu poole kõrgem. Seetõttu on põlemine täielikum. Karburaatormootorites ei ole võimalik tõsta surveastet üle 8-9. Seda takistab küttesegu isesüttimine enne kolvi jõudmist. Isesüttimine on mootorile kahjulik ning vähendab selle kasutegurit ja võimsust. Kõrge surveastme saavutamiseks on suurendatud kolvi liikumiskiirust (5000-6000 p/min) ning hakati kasutama vastavaid bensiinilisandeid.
Auto hooldamine Metallik värvide puhul omab tähtsust ka pihustamis viis. Kuival udukihina pihustatud värv muutub toonilt heledamaks ja metallik effekt tuleb rohkem esile. Märgade kihtidena pihustades muutub värvi toon täidetumaks ja tumedamaks. Optimaalne pihustamine jääb nende 2 äärmuse vahepeale. Enne kattevärvi pinnale kandmist tuleb pinnad hoolikalt puhastada lihvimis jääkidest ja seejärel pesta silikooni eemaldajaga. Seejärel katta kinni värvimisele mitte kuuluvad detailid. Ühekihilise pinnavärvi pihustamiseks lisatakse talle kõvendit ja vedeldit, saadud töö segu kantakse pinnale 2 katva kihina, mille kogupaksus on 50-70mikronit. Peale teise kihi haihtumis aega kantakse pinnale veel ka 3mas nn. poolik kiht metallik efekti ühtlustamiseks. Selleks pihustatse kiht veidi kaugemalt, liigutades värvi püstolit kiiremini. Kihi paksus 15-20mikronit. Läbipaistev lakk kantakse baas värvile peale haihtumis aeg...
muud võimalused – elekter, hõõrdumisel tekkivad sädemed, klaasikillud päikese käes jne. Tulekahjude peamised tekkepõhjused on: hooletus lahtise tulega ümberkäimisel, laste mängimine tulega, lõkke tegemine valesse kohta või selle järelevalveta jätmine, lõkkest lendavad sädemed, kulu põletamine, katkised elektriseadmed või nende vale kasutamine, katkised kütteseadmed või nende vale kasutamine, tahtlik süütamine, isesüttimine (näiteks suurtes silo- või turbakuhjades hakkab toimuma käärimine, millega tekib kõrge temperatuur ja võib toimuda süttimine), klaasikillud/pudelipõhjad (võivad koondada päikesekiirgust ja põhjustada süttimise), äike, suitsetamine. Põlemine saab toimuda vaid kindlatel tingimustel, milleks on põlev materjal (näiteks puit, paber, bensiin jne), hapnik (see on õhus olemas) ja süüteallikas (tikk, säde jne). Nende kolme piisav olemasolu annab tulemuseks põlemise
kui sulgeda kõik avad, siis lõppeb mingil ajal otsa põlemiseks vajalik hapnik ja tuli kustub 4) Millised on tulekahju tekke võimalikud põhjused: hooletus lahtise tulega ümberkäimisel; laste mängimine tulega; lõkke tegemine valesse kohta või selle järelevalveta jätmine; lõkkest lendavad sädemed; kulu põletamine; katkised elektriseadmed või nende vale kasutamine; katkised kütteseadmed või nende vale kasutamine; tahtlik süütamine; isesüttimine (näiteks suurtes silo- või turbakuhjades hakkab sees toimuma käärimine, millega tekib kõrge temperatuur ja võib toimuda süttimine); klaasikillud, sest need võivad koondada päikesekiirgust ja põhjustada süttimise; äike; suitsetamine. 5) Selleks, et vältida tulekahju teket, on kõige tähtsam teada ja järgida tuleohutusnõudeid. Kuidas siiski on võimalik jälgida kõiki ohutusnõudeid? Kõige tähtsamaks nõudeks on tähelepanelikkus
Hermeetilistes tingimustes säilib õli kolm aastat, kuid karter pole hermeetiline, õli puutub kokku õhuga ning põhjustab oksudeerumisprotsessi. Erinevaid õlisid ei soovitata omavahel segada v.a sünt. Õlid. Bensiini süttimise kiirust iseloomustab oktaanarv. seda määratakse kas mootori või uurimismeetodil. Lühendid: RON / MON Oktaanarvuga hinnatakse bensiini detonatsioonikindlust. Detonatsioon on küttesegu ülikiire plahvatuslik isesüttimine. Mida kõrgem on oktaanarv, seda väiksem on detonatsioonioht. Detonatsiooni puhul tõuseb rõhk silindris ülemäära kõrgeks. Kuulda on heledat metalset kloppimist.(klõbinat) Mootoridetailid võivad puruneda. Hõõgsüüde vüib kaasneda detonatsiooniga, kuid reeglina siiski eraldi. Mootor kuumeneb üle, kui süüde on hilisem, põlemiskamber on tahmunud ja küttesegu ei sütti süüteküünla sädemest vaid põlemiskambri hõõguvatest pindadest.
KEEMIA PÕHIMÕISTED AATOM- üliväike aineosake, koosneb tuumast ja elektronidest. AATOMI MASS- aatomi mass massiühikutes (grammides). AATOMMASS- ehk suhteline aatommass; aatomi mass aatommassiühikutes, tähis Ar . AATOMMASSIÜHIK(amü)- suhteline ühik, mille abil väljendatakse aatomite jt. aineosakeste massi. 1/12 süsiniku (massiarvuga 12) aatomi massist, 1 amü = 1,66054 10 -27 kg. AATOMNUMBER- prootonite arv aatomi tuumas, võrdub tuumalaenguga. Tähis Z. AATOMI ELEKTRONKATE- aatomituuma übritsev elektronide kogum, mis koosneb elektronkihtidest ja määrab aatomi mõõtmed. AATOMITUUM- aatomi keskmes olev osake, millesse on koondunud põhiosa aatomi massist. Koosneb prootonitest ja neutronitest. AATOMORBITAAL- aatomi osa, milles elektroni leidmise tõenäosus on kõige suurem. ADSORBENT- tahke keha, mille pinnale kogunevad gaasi või lahuses oleva aine osakesed. AGREGAATOLEK- aine füüsikaline olekuvorm (tahke, vede...
lk = pind120b1 -q2 = pind1bc 41 p3 T3 = = p2 T2 Isoboorne rõhutõusu aste. V v = 1 = 1 On surve aste V2 v2 . Surve astme suurendamisel suureneb TD keha temp. komp. protsessi 1-2 lõppus (punktis 2). Komp. astme epsiloni ja K -1 T2 v1 = = K -1 T1 v2 T2 = T1 K -1 Kui temp. T2 ületab mingi teatud etteantud piirilise temp, siis toimub küttuse isesüttimine ja see viib järsult alla mootori kasuteguri. On määratud kasutama kütuse omadusega ja see kompresatsiooni aste piiriline väärtus mille juures veel isesütimist veel ei toimu on samal ajal ka määratud detonatsiooni. Isobaarse põlemisega sisepõlemisega mootori ringprotsess e. diiseli ringprotsess Selle ringprotsessi alusel nim. aglase käiguga diisliteks või siis kompressor diisel mootor. Kasutatakse raskevedelkütuseid ehk diiselkütuseid kusjuures diiselmootoritel surveaste
ehitistel Tuleohutus PVC on klassifitseeritud TÜE sertifikaadiga kui raskestisüttiv materjal, mis praktiliselt sulab 200 kraadi juures, kuid ei sütti, samuti ei tilgu, vaid tõmbub kokku ning jääb karkassi külge. Soomes on tehtud simuleeritud tulekahjusid näit. puidulao, spordihallina ning aktsepteeritud kui väga ohutu ehitis, kuna metallkonstruktsioonid hakkavad deformeeruma alles 500 kraadi juures, puidu isesüttimine toimub 300 kraadi juures. Vandalism-kindlustus Vandalismi vältimiseks saab halli seinad väljastpoolt katta profiilplekiga (tavaliselt tehakse kõrguseni 2200 mm), mis välistab pahatahtliku lõhkumise, samas kindlustus aktsepteerib kui plekkkattega ehitist. 7 Siselaotõstukid Manuaalsed tõstukid
niivõrd, et iga mootor võib detoneerida. 5. PÕLEMINE DIISELMOOTORIS sisepritsimine kiire põlemine aeglane põlemine süüteviivis järelpõlemine Diiselmootoris algab põlemine kütuse sissepritsimisega survetakti lõpu punktis A (joon.), Kütuse isesüttimine toimub aga veidi hiljem. Kütuse pritsemomendist (sissepritsimise algmomendist) isesüttimiseni kuluvat aega nimetatakse viivitusperioodiks ehk süüteviiviseks. Viivitusperioodil aurustub suurem osa sissepritsitud kütusest ja seguneb õhuga ning leiavad aset põlemiseelaed keemilised muudatused. Rõhk muutub nii nagu põlemist ei toimuks. Sõltuvalt põlemistingimusest kestab viivitusperiood 0,0005...0,002 sekundit.
Ohuplaani koostamisel - Analüüsitakse riske määratletakse võimalikud ohud ja prognoositakse nende mõju hoonele, personalidele. Riskiallikad jagatakse nelja gruppi: -Ohud väljastpoolt hoonet (riskiallikate lähedus: tööstushooned, militaarobjektid, lennuvälja õhukoridorid) -Hoonesisesed ohud (kommunikatsioonide, seadmete seisund, tuleohutuse eiramine) -Arhivaalide koostismaterjalide ebastabiilsisest tingitud ohud (nitraatfilmide isesüttimine ebasobivates keskkonnatingimustes) -Ohud inimgruppidelt (vandalism, pommiähvardus, vargus), millega kaasneb paanika. -Planeeritakse ennetusmeetmed, st võimalikud ohud likvideeritakse või viiakse nende toimumise tõenäosus minimaalsele tasemele. Meetmed võivad olla 2 -Ehituslikud, ruum on projekteeritud ja ehitatud vastavalt normidele ja eeskirjadele -Tehnilised, on olemas automaatne tulekahjusignalisatsioon, esmaste tulekustutusvahendite
Mootoribensiini normaalne põlemisprotsess peaks kulgema selliselt, et põlemise lõppsaadusteks on neutraalsed süsinikoksiidid ja veeaur. Tegelikkuses on mootoribensiini põlemisprotsess hoopis keerukam ja kulgeb üle rea vaheastmete. Normaalsel põlemisel saavutab põlemissegu põlemiskiiruse 10...40m/s, kuid üleminekul ebareeglipäraseks põlemiseks, mida tuntakse detonatsioonina, on põlemiskiirus 1500...2500m/s. Seega detonatsioon on põlemissegu ülikiire, s.o plahvatuslik isesüttimine, mis võib olla esile kutsutud erinevatest põhjustest nagu kõrge rõhu ja temperatuuri toimel tekkinud ebapüsivad ühendid jt. Seega mootoribensiinide põlemisprotsess on äärmiselt komplitseeritud ja teda mõjutavad mitmed näivalt väliselt tegurid. Detoneerivale põlemisele on iseloomulik järsk rõhu tõus, mis põhjustab järsu löögi kolvile, kepsule ja väntvõllile. Detoneerivast mootorist kostab metalset kloppimist, võimsus langeb ja summutist väljub musta suitsu
Küttesegu silindris süüdatakse küünlast tekkiva sädemega. Surveastmest sõltub kütuse põlemise täielikkus. 2 Surveastmest sõltub ka mootori kasutegur. Kõrgema surveastme korral on küttesegu algtemperatuur survetakti lõpu poole kõrgem. Seetõttu on põlemine täielikum. Karburaatormootorites ei ole võimalik tõsta surveastet üle 8-9.Seda takistab küttesegu isesüttimine enne kolvi jõudmist. Isesüttimine on mootorile kahjulik ning vähendab selle kasutegurit ja võimsust. Kõrge surveastme saavutamiseks on suurendatud kolvi liikumiskiirust(5000-6000 p/min) ning hakati kasutama vastavaid bensiinilisandeid. Karburaatormootoreid kasutatakse enamasti autotranspordis, tänapäeval on ta igapäevaelus väga vajalik. 3 Mootorite liigitus Mootor kui mehaanilise energia allikas on tarvilik auto liikumapanekuks.
Sukeldudes puidu immutusvedelikku on võimalik immutada puidukaitsevahenditega kuni 5mm sügavuseni. Immutamine vaakumis või rõhu all. > Puit on põlev materjal. Puidu pinna temperatuuri tõusmisel üle 100 kraadi hakkavad temast eralduma gaasid. Puidu süttimine on võimalik temperatuuril üle 250 kraadi. See iseenesest tähendab, et leegi juureolekul süttivad emiteeritud gaasid. > Kui puidu pinna temperatuur tõuseb 500 kraadini, siis sellel temperatuuril on võimalik juba nn. isesüttimine. > Konstruktiivsed võtted: puit isoleeritakse kuumise allikatest mittesüttiva materjaliga. > Puidu immutamine antipüreenidega (tuld tõkestva ainega), mis muudab puidu raskeltsüttivaks ( ammooniumiühendid). > Puidu värvimine tulekaitsevärvidega (vesiklaas, mineraalpulber, pigment). > Puidu võõpamine tulekaitsevõõbaga. > Õhkkuivatamine (1520%) > Kamberkuivatamine (510 päeva 80100 kraadi juures)
mootori ehitamiseks. Lõpuks, peale paljusid vintsutusi õnnestus Dieselil Augsburgi linna masinaehituse direktsiooni katse teostamises veenda. Juba esimest mootorit projekteerides loobus Diesel paljudest oma ettepanekutest. kõigepealt veendus ta, et mootor peab töötama hariliku neljataktilise tsükli järgi, ainult erinevalt gaasimootorist tuleb peale õhu kokkusurumist kütus aeglaselt silindrisse anda. Elektrisädemega süütamise asemel aga peab toimuma isesüttimine kuumas õhus. Selgus, et söetolmu kasutada ei saa, sest tolmu põlemise ajal jõuti silindrisse juhtida ainult 1/6 sellest pulbrikogusest, mis oli ette nähtud vajaliku töö saavutamiseks. Samuti osutus keeruliseks pulbri valmistamine ja silindrisse viimine, masin võis kiiresti läbi kuluda. Esimene mootor polnud veel küllalt tugev, kuid katsetused lubasid teha juba mõningaid järeldusi. Selgus, et põlemine isesüttimisega on tegelikult võimalik. Ent kindlustada põlemist põsival
2. Puit ei ole ühesugune materjal,omadused sõltuvad materjali erinevad suunad- otselõige,tangensiaallõige,radiaallõige. 3. Puit on hugroskopne materjal.see tähendab imeb õhust niiskust või annab selle ära (0- 30%)ulatuses 4. Niiskusemuttumisega kaasneb ka puittetailile mõõtmete ja kuju,muutumine ning lõhenemine. 5. Mädanemise ohtlikkus:seenhaigused ja bakterid 6. Tuleohtlikus puidul võib isesüttimine alates 280 C . puiduehitus kasvava puuosa: kasvav puu koosneb kroonist ehk võrast: · Lehed · Okkad · Oksad Lehtedes toimub puu elutegevus,see keeruline protsess kannab nime fotosüntees.Selle protsessi käigus toodab leheroheline ehk klorifüll valguse abil toormahladest ja süsinikust toitaineid,süsinik saadakse õhust,võetava süsihappegaasi lagundamisel süsinikuks ja hapnikuks,enamus hapniku antakse tagasi
Pehmemädanik muudab kahjustatud puidu pehmeks ja see praguneb puitkonstruktsioonides üsna tiundlikud. Puiduga ühenduses olevad metalsed kuivamisel ruudukujuliselt.Bakterikahjustused-kahjustavad puitu kas materjalid tuleb isoleerida , et tulekahju korral aeglustada t tõusu nendes anaeroobses või hapnikuvaeses keskkonnas.Putukkahjustused-Munadest osades. Sageli võib juhtuda saepurukuhja isesüttimine, sest vajaliku kooruvad 4-5 nädala jooksul vastsed,kes närivad end puidu sisse,tõuk teeb jahutusõhu juurdepääs pole küllaldane. Puidu elektrilised omadused Kuivas käike,enne lõppstaadiumi nukkub.Muna nuku ja valmiku staadium kestab olekus (niiskus 0..5%) on puit hea isolaator . Niiskuse suurenedes tõuseb harilikult igas faasis mõni nädal.Kahjustuse järgi jaot 3 gruppi: putukad ja puidu elektrijuhtivus. Õhukuiv puit (ca15%) on pooljuht
puitaines. Põlemisel antud energia vabaneb keemiliste sidemete ümberkombineerumise tõttu. Ahju või kamina kütmisel eelistatakse kaske, leppa ja haaba. 28. Millisel temperatuuril alates leiab aset puidu süttimine leegi juuresolekul ja millal toimub iseeneslik süttimine? Puidu süttimine on võimalik temperatuuril ≥250 °C. Leegi juuresolekul süttivad emiteeritud gaasid. Kui puidu pinna temperatuur tõuseb 500 °C, siis sellel temperatuuril on võimalik juba nn. isesüttimine. 29. Millistest füüsikalistest parameetritest sõltuvad puidu elektrilised omadused nagu elektrijuhtivus ja –takistus? Puidu elektrijuhtivus sõltub rakendatud pingest (V) ja see kahekordistub temperatuuri tõustes 10 °C võrra. Puidu elektrijuhtivus ja elektritakistus sõltuvad suurel määral puidu niiskusest. 30. Milliste omadustega puit on hea elektriisolaator ja milline elektrijuht? Kuiv puit (W = 0…5%) on hea isolaator, õhkkuiv puit ( W~15%) on elektriliselt
TOIDUVALMISTAMISE ALUSED Toiduainte külmtöötlemine Sulatamine-külmutatud liha sulatatakse külmkapis. Kala panna külma vee sisse. Mittesöödavate osade eraldamine · Mulla eraldamine,pesemine · puhastmine-koorimine Madala toiteväärte osade eraldamine Kuju andmine · Tükeldamine · Vormine Kuumtöötlemist ja maitset muutvad võtted · Leotame tangaineid · Marineerimine(kurgid) · Vasardamine Toiduainete kvaliteeti muutvad võtted · Vahustamine · Hakkmassi valmistamine · Paneerimine(nt riivsai ja munaga) KUUMTTTÖÖTLEMINE · Keetmine-vedeliku abil(soolses vees 101 kraadi ja rõhuall keetmine on 119 kraadi )/tasel keetmsel on 95/97 kraadil(virvendab vesi)kanne all.tuleb arvetsada keeduaegu · Keetmisviisid:rohkes vedelikus keetmine(pastad) Väheses vedelikus:toiduained on vaevu kaetud ...
10 1,59 · Puidu süttimine on võimalik temperatuuril 250 o 30 1,88 C - leegi juuresolekul süttivad emiteeritud gaasid. 80 2,51 o · Kui puidu pinna temperatuur tõuseb 500 C-ni, siis sellel temperatuuril on võimalik juba nn 100 2,76 isesüttimine 4.5 Mehaaanilised omadused · Puidu mehaanilised omadused ei ole eri suundades ühesugused. Tema tugevust mõjutavad kasvuvead, niiskussisaldus, temperatuur, koormamise kiirus jt tegurid. · Puidu niiskuse mõju elimineerimiseks redutseeritakse puidu katsetamisel saadud tugevused · Puidu mehaanilised omadused ei ole eri suundades ühesugused. Tema tugevust mõjutavad kasvuvead, niiskussisaldus, temperatuur, koormamise kiirus jt tegurid.
Eksam merepraktikas Pilet 1 1. Tuletõrjesüsteem. Tuletõrjuja varustus ja tulekahjude vältminine laevas Tulekaitse Suitsuavastussüsteemi Tulekaitse signalisatsiooni Ja Elektriline temperatuurijälgimise s. süsteemid Tuletõrje Mahulise kustutuse käitamise heli- signaali s. Süsteemid Vesikustutussüsteem Sprinklersüsteem Veepiserdussüsteem Vesikustutussüsteemid Udutekitussüsteem Välise jahutamise (ülekastmise) süst. ...
tulekahju kandekonstruktsioonide kandevõimet Kergbetoonide tulekindlus ületab raskebetooni vastava näitaja. Puit on põlev materjal. Puidu pinna temperatuuri tõusmisel üle 100 °C hakkavad temast eralduma gaasid. Puidu süttimine on võimalik temperatuuril 250 °C. See iseenesest tähendab, et leegi juuresolekul süttivad emiteeritud gaasid. Kui puidu pinna temperatuur tõuseb 500 °C, siis sellel temperatuuril on võimalik juba nn. isesüttimine. Klaasvill-tooted -sulamistemperatuur 600 oC, sõltub sideainest Kivivilltooted Partek kivivill-tooted kasutamine kuni sulamiseni 1100 oC Põlemine (Allikas: Ehitiste tuleohutus osa 1. EPN 10.1 Üldeeskiri Abimaterjal (ET-2 0109- 0306) Märkus: EPN 10.1 on küll asendatud (VV 27.10. 2004. a määrus nr 315; vt. ptk.11.3), kuid abimaterjal on kasutusel. Põlemine on kiire oksüdatsioonireaktsioon, millega kaasnevad intensiivne soojuse eraldumine,
9,0 315 275 260 11,0 308 262 257 20,0 272 230 207 30,0 260 216 200 Nägu tabelist näeme: diiselkütuse iseeneslik süttimine toimub juba 200°C juures Seega toimu diiselkütse isesuttimine võrreldes bensiini ja petrooliumiga varem, ning see on märgiks, et diiselkütuse isesüttimine on parem. Kütuse isesüttimistemperatuuri iseloomustatakse tsentaanarvuga. TSETAANARV. See on tinglik arv, mis iseloomustab vedelkütuse isesüttimis temperatuuri. Praktikas saadakse see arv järgmiselt: Süsivesiniku tsetaanarv C16H34 - see on väga madala isesüttimis temperatuuriga ja tema näitaja võetakse võrtseks 100 – ga. Alfametüünnaftaliin C 10H7CH3 – tema isesüttimis temperatuur on väga kõrge ja tema isesüttimis temperaruuri näitajaks on võetud 0
tulekahju kandekonstruktsioonide kandevõimet Kergbetoonide tulekindlus ületab raskebetooni vastava näitaja. Puit on põlev materjal. Puidu pinna temperatuuri tõusmisel üle 100 °C hakkavad temast eralduma gaasid. Puidu süttimine on võimalik temperatuuril 250 °C. See iseenesest tähendab, et leegi juuresolekul süttivad emiteeritud gaasid. Kui puidu pinna temperatuur tõuseb 500 °C, siis sellel temperatuuril on võimalik juba nn. isesüttimine. Klaasvill-tooted -sulamistemperatuur 600 oC, sõltub sideainest Kivivilltooted Partek kivivill-tooted kasutamine kuni sulamiseni 1100 oC Põlemine (Allikas: Ehitiste tuleohutus osa 1. EPN 10.1 Üldeeskiri Abimaterjal (ET-2 0109- 0306) Märkus: EPN 10.1 on küll asendatud (VV 27.10. 2004. a määrus nr 315; vt. ptk.11.3), kuid abimaterjal on kasutusel. Põlemine on kiire oksüdatsioonireaktsioon, millega kaasnevad intensiivne soojuse eraldumine,
5. Kuidas jaguneb niiskus puidus? 6. Puidu standardne niiskus? 7. Milliste tingimuste juures omandab puit tasakaaluniiskuse? 8. Millises suunas on mahumuutused puidus kõige suuremad? 9. Kuidas jagunevad puidu praod? 10. Puidu kasvuvead … 11. Kuidas jagunevad mädaniku põhjustavad seened? 12. Nimeta kaks põhimõttelist meetodit puidukaitseks mädaniku vastu? 13. Antiseptimise viisid … 14. Millise temp. – i juures toimub puidu isesüttimine? 15. Puidukaitse meetodid süttimise vastu. 16. Puidu kuivatamise meetodid? (3) 17. Nim. saematerjale? (5) 18. Kuidas valmistatakse puitlaastplaate? 19. Kuidas valmistatakse puitkiudplaate? 20. Kuidas valmistatakse vineere? KIVIMATERJALID Kivimaterjalid 1. looduskivimaterjalid 2. tehiskivimaterjalid 2,1. keraamika e põletatud tehiskivid 2,1. põletamata tehiskivid
veesensorite olemasolu; tulekustutite olemasolu; tähistatud evakuatsiooniteed; kas häiresüsteemid on ühendatud häirekeskusega; ohuplaani olemasolu; õppused hädaolukorras käitumiseks; arvutiandmetest tagatiskoopiate valmistamine; kas elektronkataloogidest jms tähtsatest asjadest on väljaspool hoonet asuvad koopiad. 3. Säilikute koostismaterjalide ebastabiilsusest tingitud ohud. Nt nitraatfilmide isesüttimine valedes keskkonnatingimustes. 4. Ohud inimgruppidelt- vandalism, vargus, pommiähvardus. - Sõltuvalt objektidest on tekkivad kahjustused erineva iseloomu ja ulatusega. Nt tulekahju korral kahjustuvad objektid tulest, veest, suitsust, saasteainetest, mehaanilistest jõududest. Ohud jagunevad väiksemateks elementideks, mis põhjustavad tegelikke kahjustusi konkreetsetele objektidele. 18) ohuplaan
reverseerimis-, automaatika-, kaugjuhtimis-, kaitse- ja signalisatsioonisüsteemid 36. Laeva tuletõrjesüsteemid, signalisatsiooni- ning hoiatussüsteemid Tuletõrjesüsteemid Tuletõrjesüsteem koosneb: · signalisatsiooni- ja teavitamissüsteem; · kustutussüsteem Tulekahju võib tekkida: ettevaatamatu ümberkäimine lahtise tulega (suitsetamine, keevitamine), lühised el.juhtmetes, sädemed korstnast, kauba isesüttimine (puuvill, kivisüsi) Laeva tuleohutus tagatakse ennetavalt konstruktiivsete abinõudega ja väljaõppega ning tekkinud tulekahju võimalikult kiire avastamise, sellest teavitamise ja tule leviku piiramisega ning tule kustutamisega. NB: Tulekahju kustutamise efektiivsus sõltub paljus tulekolde avastamise ja sellest teavitamise kiirusest. Tuletõrjesüsteemid on tulekahju kiireks avastamiseks ja kustutamiseks (laevade eluvõime tagamiseks tulekahju korral) Signalisatsioonisüsteem
ning süttimistemperatuuri ületamine Tulekahju (ka põleng) on kontrolli alt väljunud põlemine, mis kahjustab inimesi, nende vara või keskkonda. Tulekahju võib olla tekkinud juhuslikult või on keegi selle tahtlikult süüdanud. Tavalisemad tulekahju tekkimise põhjused on ettevaatamatu tulega ümberkäimine, potentsiaalselt tuleohtlike seadmete, ainete ja materjalide oskamatu käsitsemine, staatiline elekter, äike, tahtlik süütamine, isesüttimine jm. Tulekahjude kustutamisega tegeleb tuletõrje. Tulekahju on väljaspool spetsiaalset kollet toimuv kontrollimatu põlemine, mis kahjustab inimesi, nende vara või keskkonda. Tulekahju jaoks on vajalik: · Õhk (hapnik) · Põlevmaterjal (kütus) · Süüteallikas (temperatuur/leek) Tulekahju kustutamine tähendab kasvõi ühe neist teguritest kõrvaldamist. Tulekahju võib alguse saada looduslikel põhjustel ja inimeste tegevuste tagajärjel. Flogiston ehk Tuli
mugavus, suur tootlikkus. Kuid vaiade rammimisel pehmesse pinnasesse on neid raske käivitada nõrga tagasilöögi tõttu. Hästi ei käivitu nad ka madalatel temperatuuridel. Diiselvasara käivitamiseks ühendataks haakeseadis löögiosaga ning vinnatakse nad koos üles äärmisesse asendisse. Päästehoovaga lahutatakse löögiosa ja ta langeb alla. Õhk silindris surutakse kokku ning samaaegselt lülitab käivitustihvt sisse pihusti. Toimub pihustatud diislikütuse isesüttimine ja plahvatus paiskab löögisilindri üles. Vai süvistub pinnasesse töötava vasara löökide mõjul. Juhtvarrastega diiselvasarate väikese kasuteguri ja lühikese kasutusea tõttu on nende tootmist vähendatud ning neid vahetavad välja täiuslikumad torujuhikutega diiselvasarad (toruvasarad) Toruvasaraid valmistatakse õhk- ja vesijahutusega. Erinevalt juhtvarrastega vasaratest töötavad nad väikese surveastmega [13 . . .15), suurema tõstekõrgusega (kuni 3 m) ning
Viivitusperiood . ringprotsessi jooksul soojusvahetus. Põlemisel antakse protsessi ka silindri külgpinnale . Kanali säärase asetusega antakse Diiselmootoris algab põlemisprotsess kütuse sissepritsimisega soojust juurde , mille arvel suurendatakse gaaside siseenergiat ja pöörisliikumine ümber silindri telje ka pööriskambrist silindrisse survetakti lõpul (punktis A ). Kütuse isesüttimine toimub aga veidi millede paisumisel tehakse kasulikku tööd. Paisumisel väljub osa voolavale põlevale küttesegule, mis tagab selle hea segunemise hiljem. Kütuse pritsemomendist (sissepritsimise algusmomendist ) soojust plokikaane, silindriseina ja kolvi kaudu jahutusvedelikule ja silindris oleva õhuga suhteliselt madala liigõhuteguriga (1,3...1,4)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
