ÕLIDE JA RASVADE ISESÜTTIMINE LINAÕLI NÄITE (0)

Sisekaitseakadeemia - Keemia - Põlemiskeemia

1 Hindamata

Sisekaitseakadeemia
Päästekolledž
Kalle Sild
ÕLIDE JA RASVADE ISESÜTTIMINE LINAÕLI NÄITE
Referaat
Juhendaja : Stella Polikarpus
Tallinn 2015

Sisukord

Sisukord 2
1.Sissejuhatus 3
3.Isekuumenemine 4
4.ÕLID JA RASVAD 5
5.LINAÕLI KATSE 6
5.1Katse Ontario Kohtuekspertiisi keskuses 7
6.LINAÕLI KÄITLEMINE OHTLIKUS ETTEVÕTTES 8
7.KOKKUVÕTE 9
8. VIIDATUD ALLIKATE LOETELU 10

Sissejuhatus

Linaõli on tavaelus laialdast kasutust leidev looduslik aine. Linaõlil on olenevalt keemilisest töötlemisest väga palju erinevaid otstarbeid. Näiteks kuumutamisel saadakse linaõli värnits, mis on õlivärvide peamiseks sideaineks .
Oma töös keskendun õlide isesüttimise tingimustele, võttes aluseks puidu kaitsevahendina tuntud loodusliku linaõli. Proovin välja selgitada, läbi teooria ja praktilise katse, millised on head ja ideaalsed tingimused linaõli isesüttimiseks. Läbi selle selgitan millised on üldse vajalikud tingimused õlide ja rasvade süttimiseks.
Referaadis proovin selgeks teha, miks võib linaõli ja selle kasutamine olla üks hoonetulekahjude tekkepõhjus. Kuidas käidelada linaõli ja sellega kokkupuutunud esemeid, vältimaks isesüttimist ja tulekahju.

Isekuumenemine

Kõik õhuga kokkupuutuvad põlevained teatud temperatuuril hakkavad oksüdeeruma. Oksüdeerumine on on soojust eraldav protsess ning soojuseeralduse kiiruse ülekaalus olek soojusäraande kiiruse suhtes põhjustab aine isekuumenemise. Isekuumenemine läheb üle põlemiseks siis, kui temperatuur on tõusnud isesüttimistemperatuurini. Sellisel temperatuuril toimub eksotermiliste protsesside kiiruse järsk tõus, mis lõpetab isekuumenemise süttimisega. (Talvar, 2009, lk. 88)
Temperatuuri, mille juures algab süsteemi isekuumenemise kiirenemine kuni süttimiseni, me vaatleme kui isesüttimistemperatuuri. Madala isesüttimistemperatuuriga võivad olla nii vedelikud kui ka gaasid. Madala isesüttimistemperatuuriga on näiteks taimne õli. Mitmetel gaasilistel ühenditel, näiteks silaanil (SiH4), broomvesinikul (HBr), broomatsetüleenil (C2Br2) on isesüttimistemperatuur alla 290‑320 K (170C... 470C). Õhuhapniku käes need gaasid tavatemperatuuril süttivad. Seega võib kõiki põlevaineid tinglikult jaotada kahte gruppi: ained, mille isesüttimistemperatuur on üle 320 K (470C) ja teine grupp, kus see on alla 320 K(470C). Esimese grupi ained on võimelised süttima ainult välissüüteallika toimel. Teise grupi ained on võimelised süttima ise, kui ümbritseva keskkonna temperatuur ühtib isesüttimistemperatuuriga. (Talvar, 2009, lk. 88)
Õhu käes isekuumenevaid ja isesüttimisvõimelisi aineid võib jaotada järgnevatesse gruppidesse: (Talvar, 2009, lk. 90)

Õlid ja rasvad
Rauasulfiidid
Taimsed saadused ja turvas
Kivisöed
Individuaalsed keemilised ühendid ja nende segud

ÕLID JA RASVAD

Õlide ja rasvade isekuumenemine võib põhjustada isesüttimise, seega ka tulekahju.
Õlid jaotuvad: (Talvar, 2009, lk. 90)

Mineraalsed
Taimsed
Loomsed

Taimsed õlid ( lina‑, kanepi‑, puuvilla jt. õlid) erinevad koostiselt mineraalõlidest. Nad kuuluvad rasvade klassi ja i ja kujutavad endast kõrgmolekulaarsete rasvhapete glütseriidide segu. Küllastamata karboksüülhapete ( oleiin ‑, linool‑, linoleen‑)glütseriidid on vedelad. Nad on peaaegu kõikide taimsete õlide koostises. Nendes olevad küllastamata sidemed põhjustavadki teatud tingimustel isekuumenemise ning isesüttimise. (Talvar, 2009, lk. 90)
Linaõli koostises on: (Talvar, 2009, lk. 91)

Palmitiin ja stearinn 8%
Oleiin 18%
Linool 30%
Teised 30 %

Taimsete õlide ja rasvade isekuumenemise‑ja isesüttimisvõime hindamisel kasutatakse nn joodarvu, so joodi kogus kg‑des, mis ühineb 100 kg õli või rasvaga . Joodarv on seda suurem, mida rohkem on küllastamata sidemeid. Linaõli joodarv on 175- 192. (Talvar, 2009, lk. 91)

LINAÕLI KATSE

Kõige levinumaks isesüttimisvõimeliseks õliks on linaõli. Linaõli kasutatakse peamiselt värvitööstuses värvide, õlide ja lakkide tootmises. ( Bang & Bonsomer Eesti AS, 2013)
Päästeameti menetluse praktikas on mitmeid näited, kus linaõli hooletul käitlemisel on tekkinud tulekahju. Linaõli on levinud toode kaitsmaks kodumajapidamises leiduvaid mööbliesemeid ja muid puitpindu. Tulekahju võib tekkida siis, kui linaõliga kokkupuutunud töövahendeid ( pintsel ,kaltsud,paber) ei käidelda õigesti. Visates linaõliga kokkupuutunud esemed prügikasti, võivad need headel tingimustel isesüttida.
Elulistest näidetest juhinduvalt viisin läbi primitiivse katse linaõli isesüttimisest.
Imiteerisin tavaelus remonttöödejärgset olukorda, kus kasutati linaõli ja peale tööd visati linaõlised kaltsud ja töövahendid prügikasti. Katses kasutasin külmpressitud linaõli.
Katset viisin läbi 18 kraadise toatemperatuuri juures ja temperatuuri jälgisin 6 tunni jooksul termokaameraga.
Asetasin plekist ämbrisse linaõliga immutatud kaltsud ja paberitükid. Asetasin ämbri ohutusse kohta- eemal küttekehadest, mis oleks kaasa aidanud temperatuuri tõusule. Ämbrit kinni ei katnud, tagades sellega eeldatava piisava õhuhapniku juurdepääsu.
Kontrollides kuue tunni jooksul ämbris olevat temperatuuri ei täheldanud ma selle muutusi.
Katsest järeldan, et linaõli isesüttimiseks on vaja täita teatud tingimused. Kõige olulistemaks tingimusteks pean piisava õhuhapniku juurdepääsu ja temperatuuri. Temperatuuri all pean silmas süsteemi soojusäraande kiirust, ehk linaõliga kokkupuutunud esemed hakkavad kuumenema andmatta seda kuumust ära. Vähetähtsaks ei saa ka pidada väistemperatuuri. Mida soojem oleks keskkond, seda kiirem oleks ka süsteemi isekuumenemine. Linaõliga kokkupuutunud kaltsude materjalil on ka reaktsioonis tähtis roll. Mida boorsem ja imavam on kangas , seda soodsamad tingimused on isekuumenemiseks ehk õhu juurdepääs on ka seega parem.

Katse Ontario Kohtuekspertiisi keskuses

Ontario Kohtuekspertiisi keskus ( Center of Forensic Sciences ) viis läbi sarnase katse, kus asetati linaõlised kaltsud suurde prügikonteinerisse. Väliskeskonna temperatuur oli 16-18 kraadi. Suits ja linaõli aurud hakkasid eralduma tunni möödudes katse algusest. Leegiga põlemine toimus 4-5 tunni möödudes. Täheldati ka muid nähtusi. Nagu käimasolevast keemilisest protsessist eralduvad aurud põhjustasid silmade vesisust ja silmade ärritust. (Rampling, 2000, p. 6)
Märkimisväärse erinevusena kasutati antud katses kuumutatud linaõli.

LINAÕLI KÄITLEMINE OHTLIKUS ETTEVÕTTES

Et saada teada kuidas käideldakse ja töödeldakse linaõli värvitööstuses külastasin Eskaro AS-i. Tehase direktor võttis mind hea meelega vastu ja tutvustas mulle ruume ja tingimusi kuidas nemad linaõli ja linaõlitooteid hoiustavad ja töötlevad. Hiljem tutvusin ka Eskaro AS-i hädaolukorra lahendamise plaaniga (Eskaro AS, 2017 )
Eskaro AS on Maardus paiknev ohtlik ettevõte, mis tegeleb värvitoodete valmistamisega. Nende tootevalikus on mitmeid tooteid mille puhul on võimalik isesüttimine. Kasutatakse palju linaõli, seda kas tootena või sideainena värvides. (Bang & Bonsomer Eesti AS, 2013)
Ettevõttesse saabub linaõli juba valmiskujul tootena. Ise selle tootmisega ei tegeleta ega ei töödelda linaõli keemiliselt. Toodet hoiustatakse normaaltingimustes suures roostevabas tsisternis. Toode ei ole mahutis rõhu all ega ei ole vajalik selle eritingimustel hoiustamist.
Ettevõte ei käsitle linaõli iseseisvalt süttivaks aineks ja ei ole kasutusele võtnud erimeetmeid selle süttimise vältimiseks peale seaduses ettenähtud tuleohutusnõuetele.
Küll aga on ettevõte arvestanud selle võimalusega, et linaõliga kokkupuutunud kaltsud võivad isesüttida. Villimise käigus tekib neil mõningal määral paberit ja riiet mis puutub kokku linaõliga. Kaltsud kogutakse õhukindlalt metallkonteinerisse, et vältida isesüttimist.
Eskaro As-i pikaaegse värvitootmise protsessi käigus on olnud juhtumeid kus linaõlivärnitsaga kokkupuutunud kaltsud on nende lohakal käitlemisel isesüttinud. Seega käideldakse neid vastavalt.

KOKKUVÕTE

Linaõli on kõige enamlevinud isesüttimisvõimeline aine tavakasutuses. Seda iseloomustab kõige enam linaõli kõrge joodarv. Aga iseseisvalt ei saa pidada linaõli ega muid linaõli sisaldavaid tooteid isesüttivateks. Isesüttimiseks peavad olema täidetud teatud tingimused. Näiteks kokkupuude riiete ja kangastega, soodne temperatuur ja õhuhapniku juurdepääs.

VIIDATUD ALLIKATE LOETELU

Bang & Bonsomer Eesti AS, 2013. Rafineeritud linaseemneõli.
Eskaro AS, 2017. Eskaro AS hädaolukorra lahendamise plaan. Maardu
Rampling, K., 2000. T.C. Forensic. [Võrgumaterjal]
Available at: http://www.tcforensic.com.au/docs/uts/essay6.pdf
[Kasutatud 9 mai 2018 ].
Talvar, A., 2009. Põlevainete omadused. Tallinn: Sisekaitseakadeemia.

.DOCX Laadi alla originaalfail 10 lk · .docx · 7 allalaadimist