Mootori kütused keemia (0)

Mootori kütused (keemia)

Omadused:

• Nafta on õlitaoline põlev vedelik, värvusega helepruunist kuni mustani.
  
• Vees ei lahustu ja veest kergem, seega tuleb pinnale
  
• Vette sattudes katab pinna väga õhukese kihina- oht veeloomadele !
  

Koostis :

• Koostiselt keerukas süsivesinike segu
  
• Alkaanid
  
• Erinevaid ühendeid on ca 1000
  
• Erinevate leiukohtade nafta on erineva koostsega
  

Koostis. Töötlemine :

• Puudub kindel keemistemperatuur, miks?
  
• Keemistemperatuuride asemel räägime keemispiiridest
  
• Kuumutamisel eralduvad koostisained kt0 suurenemise järjekorras
  
• Eralduvad koostisained jaotatakse fraktsioonidesse.
  
• Bensiinis (5-9 süsiniku aatomit)
  
• Ligroiin – (150-240 C) (c8-C14) Reaktivlennuki, raketikütus
  

• Diiselkütus – (240-360 C ) , (c12 – c16 )
  

• Solaarõli – (300-410C) (c14-c20) raske diiselkütus, kütteõli
  

• Masuut – fraktsioneerimisjääk , määrdeõlid , parafiin
  

• Gudroon (kuni c50) – asfaldi tootmine
  

Fraktsioonid :

• Iga fraktsiooni töödeldakse veel eraldi :
  
• Bensiini fraktsioon :
  
• Petrooleeter (40-70C ) lahustid
  
• Aviobensiin (70-100C)
  
• Autobensiin (100-140c)
  

Krakkimine :

• Krakkimine – pikad süsivesinike ahelad lõhutakse lühemateks
  
• Bensiini osakaal suureneb 50-60&%-ni
  
• Termokrakkimine
  
• Katalüütiliseks krakkimiseks.
  

Bensiinid, nõuded :

• Bensiinide tähtsaim omadus on detonatsioonikindlus
  
• Küttesegu normaalsel põlemisel levib leek silindris kiirusega 25…35M/s
  
• Teatud tingimustel võib leegi levimiskiirus tõusta 1500-2000 M/s sellist plahvatuslikku põlemist nimetatakse detonatsiooniks.
  
• Bensiini detonatsioonikindlut hinnatakse oktaaniarvuga
  
• Oktaaniarv on kokkuleppelne mõiste ja määratakse bensiini võrdlemisel etalonkütusega
  
• Etalonkütus on kindlas vahekorras võetud isooktaanni ja heptaani segu.
  
• Antidetonaatorina kasutatakse tetraetüülpliid PB ( c2h5 )4 keelatud
  
• MTBE – metüülbutüleeter.
  

Aurustuvus :

• Aurustumise algtemperatuur ei tohi suvistel bensiindel olla alla +35 C . See on tähtis aurukorkide vältimiseks toitesüsteemis ja kadude vältimiseks hoiustamisel
  
• 10 % bensiini aurustumistemperatuur iseloomustab bensiini käivitusomadusi. Mida madalam on see temperatuur , seda paremini mootor käivitud
  
• 50% bensiini aurustumistemperatuur iseloomustab bensiini omadust tagada mootori kiire soojenemine ja üleminek ühelt tööresiimilt teisele.
  
• 90% bensiini aurustumistemperatuur iseloomustab raskete fraktsioonde olemasolu bensiinis (max 180c)
  
• Aurustumise lõpptemperatuuriks loetakse 98% bensiinikoguste aurustumist.
  
• Järele jäävad mitteaurustuvad rasked fraktsioonid. Need (nn vaigud ) kleepuvad toitesüsteemi detailidele.
  

Autobensiinid – Stabiilsus :

• Induktsiooniperioodiks nimetatakse aega minutites, mis näitab kütuse vastupidavust okspdeerumisele temp 100 C
  

Diiselkütus :

• Diislikütuse isesüttivust iseloomustab TSETAANIARV
  
• Suvise diiselkütuse tsetaaniarv peaks olema 40..45 ja talvisel 45..50
  
• Kui kasutatav kütuse tsetaaniarv on alla 40, siis toimub mootori kütuse hiline isesüttimine ja kiire põlemine.
  
• Kui kütuse tsetaaniarv on üle 55 siis halveneb mootori kasutegur ning suureneb suitsusisaldus , sest kütus süttibja põleb pihusti otsa…………….
  
• Kütuse madalatemperatuurilisi omadusi iseloomustatakse : hägustumistemperatuuriga , mille juures tekivad kütuses parafiinikristallid
  
• Hangumistemperatuuriga mille juures kütus kaotab voolavuse.
  

Biodiisel :

• Biodisel (monoalküülestrid) on puhtamalt põlev diiselkütus. Tehakse looduslikest taastuvatest allikatest nagu taimeõlid.
  

Biodiisli eelised :

• Biodiislit toodetakse taastuvatest allikatest
  
• Biodiisel on väävlivaba (alla 0,001% )
  
• Tahmaemissioonid vähenevad kuni 50%
  
• Biodiisel paiskab atmosfääri ligikaudu samapalju C02 kui taim oma eluea jooksul on endasse sidunud (suletud co2 ringe )
  
• Biodiisel on kergesti bioloodiliselt lagundatav ja ei ohusta õnnetuse korral pinnast ning põhjavett .
  
• Biodiislil on head määrimisomadused ta hoiab mootorit?= ??
  

Gaaskütused :

• Gaaskütuseks nimetatakse selliseid kütuseid mis juhitakse mootori toitesüsteemi gaasilises olekus. Võrreldes vedekütusega on neil mitmed eelised :
  
• Suured varud looduses : MADALAM HIND : Kahjulike lisandite (vaikained, korrodeerivad ühendid, mehaanilised lisandid) puudumine. Määrdeõli tööea suurenemine 2…3 korda.
  
• Mürgiste ühendite sisaldus heitgaasides väiksem.
  
• Suuur detonatsioonikndlus mis võimaldab tõsta mootori surveastet.
  

Gaasikütused peamised puudused :

• Transpordivahendites kasutamiseks on : TANKIMISE KEERUKUS JA EBAMUGAVUS
  

Metanool :

• Eelised :
  
• Kõge oktaaniarv ,
  
• Laiad süttimispiirid võimaldavad töötada lahja seguga ,
  
• Leegi madala temperatuuri tõttu on NOX sisaldus väike ei põleta mootori klappe ning tekitab vähe ladestusi ,
  
• Kuni 20 %-ne veesisaldus ei vähenda mootori võimsust .
  

METANOOOLI PUUDUSED !

• Väike kütteväärtus (umbes 40% vähem kui bensinil ja diiselkütusel)
  
• Külmkäivitamiseks vaja eelsoojendust võ mootor tuleb käivitada ja soojendada bensiiniga .