Puidu vead ja kahjustused (0)

Puidu vead ja kahjustused

• Putukakahjustused nõrgestavad puitu ja rikuvad selle välimuse.
  
• Levinumad puidu kahjurid on kooreürask (elab toores puus vahetult koore all), toonesepp (kuivas puidus), laevaoherid (vees).
  
• Putukad kannavad edasi ka seene eoseid.
  
• Puidu kaitsmisel kasutatakse ehituslike (konstruktiivseid meetodeid ) keemilisi vahendeid.
  
• Ehituslik puidu kaitse seisneb puiduliigi hoolikas, keskkonnatingimustele vastavas valikus ja ka ehitada tuleb nii, et puidust konstruktsiooni niiskus ekspluatatsioonis ei ületaks 12-15%.
  
• Tuleb vältida rõhtsaid puitpindu, millele võib koguneda vesi ja puit imbuda. Kui see pole võimalik, tuleb kasutusele võtta keemilised abinõud.
  

Puidukaitse

• Keemiliste võtete korral töödeldakse puitu seente suhtes mürgiste ainetega (antiseptikutega), mis peab rahuldama järgmisi nõudeid
  
• Seente ja putukate suhtes mürgine.
  
• Ei kahjusta puitu ega metall osi.
  
• Imbub hästi puitu.
  
• Vesi ei uhu teda välja.
  
• Ei ole halva lõhnaga ega määri puitu.
  
• Säilib kaua.
  

Antiseptikud jagunevad:

• Veeslahustuvad antiseptikud.
  
• Õliantiseptikud.
  
• Antiseptilised pastad.
  
• Antiseptilised värvid.
  

Antiseptimise viisid:

• Võõpamine ja ülepiserdamine
  
• Immutamise ehk impregneerimise meetod: Sukeldades puidu immutusvedelikku on võimalik immutada puidukaitsevahendiga kuni 5mm sügavuseni. Immutamine vaakumis või rõhu all.
  

Puidu kaitsmine süttimise vastu

• Puit on põlev materjal. Puidu pinna temperatuuri tõusmisel üle 100C hakkavad temast eralduma gaasid. Puidu süttimine on võimalik temperatuuril üle 250C. See iseenesest tähendab, et leegi juuresolekul süttivad emiteeritud aasid .
  
• Kui puidu pinna temperatuur tõuseb 500C-ni, siis sellele temperatuuril on võimalik juba nn. isesüttimine.
  
• Konstruktiivsed võtted: puit isoleeritakse kuumuse allikatest mittesüttiva materjaliga .
  
• Puidu immutamine antipüreenidega ( tuld tõkestavate ainetega), mis muudab puidu raskeltsüttivaks (ammooniumiühendid).
  
• Puidu värvimine tulekaitsevärvidega ( vesiklaas , mineraalpulber, pigment ).
  
• Puidu võõpamine tulekaitsevõõbaga.
  

Puidu kuivatamine

• Õhkkuivatamine (15-20%)
  
• Kamberkuivatamine (5-10 päeva 80-100C juures)
  
• Elektriline kuivatamine (puit kahe elektroodi vahel, millesse juhitakse kõrgsageduslik vahelduvvool , takistuse tõttu puit kuumeneb ja vesi aurub)
  

Puidust ehitusmaterjalid
Ümarmaterjalid

• Palgid üle 140 mm, pikkus 4-7 m
  
• Peenpalgid diam. 80-140 mm, pikkus 3-7 m
  
• Ümarlatid diam. 30-80, pikkus 3-7 m
  

Saematerjalid saadakse palkide pikisaagimisel

• Poolpalgid (ümarpalk lõhki saetud )
  
• Servatud palgid (kahest küljest saetud)
  
• Servamata lauad, paksus 13-100 mm
  
• Servatud lauad (neljast küljest saetud), paksus 13-100 mm, laiuse ja paksuse suhe üle 2
  
• Prussid, neljast küljest saetud, laiuse ja paksuse suhe alla 2, paksus alla 100 mm
  
• Latid, erinevad prussist sellega, et paksus üle 100 mm
  
• Liiprid
  

• Saematerjalid valmistatakse enamasti okaspuidust, lauda tehakse ka lehtpuidust.
  
• Saematerjali mõõtühikuks on ruutmeeter (tihumeeter)
  
• Kvaliteedi järgi jagunevad nad kvaliteediklassidesse (A, B, C, D)
  

Pooltoodete valmistamisel on neidpeale saagimise veel töödeldud (hööveldatud, freesitud jne.)

• Hööveldatud lauad
  
• Põranda lauad, paksus 22-37 mm
  
• Voodrilauad, paksus 12-22 mm
  
• Piirlauad ja liistud
  
• Sindlid 0,5 – 0,7 m
  
• Katuselaastud 0,5 m
  
• Katevineer ( spoon )
  
• Ristvineer saadakse mitme spooni risti liimimisel
  
• Parketiliistud
  

Puitlaastplaat

• Puitlaastumassi hulka viiakse sünteetilisi vaikusid ja pressitakse toode kuumalt kokku. Võib katta melamiinvaiguga, immutatud paberi või spooniga , lamineerida, samuti värvida.
  
• Puiduga võrreldes omab puitlaastplaat homogeenset struktuuri, tal on suurem pinnakõvadus, väiksem süttivus. Samas on ta suurema massiga ja pundub märjaks saamisel.
  

Puitkiudplaadid

• Valmistatakse peenestatud puitvillast, mis pressitakse kokku ja kuivatatakse kuumalt. Sideaineks on puidus endas olevad looduslikud vaigud-ligniinid.
  
• Jagunevad: isoleerplaadid, katteplaadid ja jäigad plaadid .
  

• Vineeride saamiseks liimitakse õhukesed puitlehed, nn spoonid , kokku paketiks. Paketis on kindel arv spoone 3…11 lehte, paksusega 1,4-3,2 mm. Iga järgmine kiud on eelmisega risti.
  
• Spoonid valmistatakse ringkoorimisega puupakkudest, mida on eelnevalt leotatud ja aurutatud .
  

• Ehituses kasutatakse liimitud , lamineeritud ja dekoratiivvineeri. Spoonid ühendatakse fenoolformaldehüüd - vaikudega kuumalt pressimisel. Vineeri paksus on 4-30mm.
  
• Valmistatakse mitmesuguseid tala -, raam-, kaar- ja sõrestik – konstruktsioone.
  
• Vineeril on väiksem põlevus kui saematerjalil või lamell-liimpuidul. Püsib hästi mõõdus.
  

• Liimpuiduks nimetatakse vähemalt 4 lamellist pakettristlõikeks liimitud elementi. Lamellide kiudude suunad on paralleelsed. Valmistatakse põhiliselt kuusest ja männist.
  
• Liimpuidust võib teha nii sirgeid kui kõveraid detaile, millel n kas muutuv või ka konstantne ristlõige.
  
• Liimpuidust kandekonstruktsioone kasutatakse nii suurte avadega hoonete katusekonstruktsioonides, kui ka seinakarkasside ehitamiseks.
  

Liimpuidu valmistamise etapid on:

• Puidu kuivatamine
  
• Tugevussortimine
  
• Lamellide jätkamine hammastapiga
  
• Lamellide hööveldamine
  
• Liimimine, pressimine
  
• Talade hööveldamine
  
• Pinnatöötlus
  
• Pakkimine
  

• Spoonliimpuit ehk vineerkihtpuit (kertopuu) on kihiline materjal, mida valmistatakse spoonide kokku liimimise teel. Spoonide kiudude orientatsiooni võib olla erinev.
  
• Väikesem põhjus kui saematerjalil või lamellliimpuit. Püsib hästi mõõdus. Valmistatakse mitmesuguseid tala-, raam-, kaar-, ja sõrestikkonstruktsioone.
  

Termotöödeldud puit

• Termopuitu tuntakse ka nn suitsutatud või kuumatöödeldud puiduna. Termotöötlemine toimub auruga temperatuuril 195 kuni 230C.
  
• Tavalise puiduga võrreldes on termopuit tumedam .
  
• Kasutatakse ukse-ja aknamaterjalina, põranda- ja seinapaneelidena, mööbli valmistamisel jne.
  

• Termotöötluse tulemused:
  
• Paraneb ilmastiku ja mädanikukindlus
  
• Suureneb vastupidavus seenkahjustuste suhtes
  
• Paranevad soojaisolatsioon omadused
  
• Vähenevad niiskusdeformatsioonid, seega mõõtmete stabiilsus suureneb.
  
• Vähenevad deformatsioonid , keerduvus, kaardus
  
• Langeb tasakaaluniiskus
  

• Puidust ehitusdetailid kujutavad endast valmis hooneosi.
  

• Tähtsamad puitdetailid on uksed, aknad, aknalauad, piidad, parketikilbid, liimkonstruktsioonid, puitpaneelid jne.
  

Töö küsimused

• 1.Nimeta puidu pos. Omadusi? (5)
  
• 1. taastuv loodusvara , tugev ja kaalult kerge, sitke , soojapidav, dekoratiivne
  
• 2.Nimeta puidu neg. Omadusi? (5)
  

2. kergesti süttiv, hügroskoopne, materjali omadusi mõjutavad kasvuvead, puitu kahjustavad mitmesuguseid röövikud ja mädanikud, suured töötlemiskaod.

• 3.Mida näitavad puidu aastaringi osad?
  
• 3. kui vana on puit
  
• 4.Mis vahe on maltspuidul ja lülipuidul?
  

4. lülipuidul on lüli ja maltspuit selgesti eristatavad ja maltspuidul lülipuit puudub.

• 5.Kuidas jagunevad niiskus puidus?
  

5. puidus olev niiskus jaguneb vabaniiskuseks ja hügroskoopseks niiskuseks.

• 6.Puidu standardne niiskus?
  

6. 15%

• 7.Milliste tingimuste juures omandab puit tasakaaluniiskuse?
  

7. Kaua aega püsivas keskkonnas seisnud puit.

• 8.Millises suunas on mahumuutused puidus kõige suuremad?
  
• 8. tangensiaalsuunas
  
• 9.Kuidas jagunevad puidu praod ?
  

9. sisemisteks ja välimisteks

• 10.Puidu kasvuvead…
  
• 10. puidu keerdkasv, küverkasv, koonuskasv
  
• 11.Kuidas jagunevad mädanikud põhjustavad seened?
  
• 11. laoseened ja majaseened
  
• 12.Nimeta kaks põhimõttelist meetodit puidukaitseks mädaniku vastu?
  
• 12. ehituslikud ja keemilised vahendid
  
• 13.Antiseptimise viisid…
  
• 13.võõpamine ja ülepiserdamine
  
• 14.Millise temp.-i juures toimub puidu isesüttimine?
  
• 14. 500C
  
• 15.Puidukaitse meetodid süttimise vastu.
  

15. puit isoleeritakse kuumuse allikatest mittesüttiva materjaliga.

• 16.Puidu kuivatamise meetodid: (3)
  

16. Õhkkuivatamine, Kamberkuivatamine, Elektriline kuivatamine.

• 17.Nim. saematerjale: (5)
  
• 17. Poolpalgid, Servatud palgid, Servamata lauad, Servatud lauad, Prussid
  
• 18.Kuidas valmistatakse puitlaastplaate?
  

18. Puitlaastumassi hulka viiakse sünteetilisi vaikusid ja pressitakse toode kuumalt kokku.

• 19.Kuidas valmistatakse puitkiudplaate?
  

19. Valmistatakse peenestatud puitvillast, mis pressitakse kokku ja kuivatatakse kuumalt.

• 20.Kuidas valmistatakse vineere?
  

20. liimitakse õhukesed puitlehed, nn spoonid, kokku paketiks.