Põlevkivi (0)

Elva Gümnaasium
9.b klass
Railika Tamm

PÕLEVKIVI

Referaat
Elva 2015

Sisukord

PÕLEVKIVI 1
Sisukord 2
Sissejuhatus 3
1 Tekkimine 4
2 Paiknemine 4
3 Omadused 4
4 Avastamine 5
5 Kaevandamine 5
5.1 Avakaevandamine 5
5.2 Allmaakaevandamine 6
5.3 Masinad 6
5.4 Ajalugu 7
6 Energia 7
6.1 Tootmine 7
6.2 Tarbijani 8
7 Aheraine 8
Kokkuvõte 9
Kasutatud kirjandus 10

Sissejuhatus

Põlevkivi on Eesti tähtsaim maavara . Selle referaadi käigus jagan infot põlevkivi tekkimise, paiknemise, omaduste jpm kohta.
Referaadi koostamiseks on kasutusele võetud nii internetis kui ka raamatutest leitud info.
Materjalide leidmiseks ja nende ühte faili kokku panemiseks oli mul aega ligikaudu kaks nädalat seega on võimalik, et ma ei ole väga põhjalikult kirjeldatud mõnede asjade kohta. Aga see lihtsalt näitab kui kokkuhoidlik ma olen- ei taha liigselt printimise jaoks tinti kasutada.
Eestis on kahte sorti põlevkivi: kukersiit ja diktüoneemaargilliit. Alrgiliit on väga madala kütteväärtusega ega sobi põletamiseks, seega kaevandatakse kukersiiti, mida tuntaksegi põlevkivi nime all. Põlevkivi kaevandatakse kõige rohkem Ida-Virumaal.
(http:// http://www.galerii.ee , 28.10.2015)

1 Tekkimine

Põlevkivi on veekogude põhjas olev orgaaniline settekivim , mis on sinna tekkinud ordoviitsiumi ajastul ligikaudu 400-450 miljonit aastat tagasi. Põlevkivi koosneb primitiivsete ainuraksete organismide, bakterite, järvede ja merede vetikate ning füto- ja zooplanktoni biomassist moodustunud orgaanilisest ainest.
( https://www.energia.ee , kuupäev)
Ordoviitsiumi ajastul kuhjus lühikese aja vältel suur hulk mikroskoopiliste vetikate jäänuseid. Aja jooksul sete tihenes, kaotas vee ja kivistus.
( https://www.geoeducation.info , kuupäev)

2 Paiknemine

Põlevkivi asub 10-60 m sügavusel ning koosnem viiest 10-60 cm paksusest põlevkivikihist ja nende vahel olevatest kuni 25 cm paksustest paekivi vahekihtidest.
(http:// http://www.galerii.ee , 28.10.2015)
Tegemist on kiltse kivimiga. Kivimikihid paigutuvad õhukeste plaatidena. Plaadid tekkisid rõhu all, mida enamikul juhul juhtudel põhjustad veekogu veesammas .
( Aarna 1989: 7)

3 Omadused

Põlevkivi on pruuni või musta värvi ning sisaldab kerogeeni (põlevkivi orgaaniline aine). Veel oluline tunnus on see, et nende orgaaniline aine lahustub orgaanilistes lahustites halvasti. Enamikel juhtudel ei lahustu enam kui 10% kerogeenist, mistõttu ei saa põlevkivist õli ega muid aineid olulisel hulgal lahustitega toota. Selle omaduse poolest erineb põlevkivi pruunsöest ja turbast.
(Aarna 1989: 7)

4 Avastamine

Tõenäoliselt tunti põlevkivisid juba kauges minevikus. Inimeste tähelepanu võis köita põlevkivi isesüttimine kohtades, kus need ulatusid maapinnale. Selliseid isesüttimise on märgatud Tallinna ja Paldiski ümbruses ning seda võis esineda ka mujalgi.
Rahvasuus liikus jutt, et Käva küla talumees tegi põllul tuld ja seejärel märkas, et kivid hakkasid põlema. Talumees korjas terve hunniku kivi, viis need vallakirjutaja kätte, kes olevat need saatnud Peterburi, kust tulnud geoloogid kohale, et uurida „tuldvõtvat maad“.
Praegused põlevkivirajooni vanemad inimesed mäletavad palju legende „tuldvõtvast maast“. Üks nendest legendidest räägib mehest, kes olevat endale sauna ümbruses leiduvatest kividest ehitanud ning siis kurvalt pealt vaadanud, kui pruunidest kividest ehitatud saun maha põles.
Vanimad andmed põlevkivi kohta pärinevad aastatest 1350 Austriast, Tiiroli maakonnast. Sealsed talupojad kaevandasid sajandite jooksul kohalikku põlevkivi ja kasutasid sellest saadud õli kõikvõimalike haiguste raviks.
16. sajandil on andmeid Saksamaalt sellest, kuidas Johannes Bauhin üritas põlevkivi destilleerida ning kuidas šaabi keemik Keller sai põlevkivist õli, mida kasutati valgustamiseks.
20. sajandi alguseks oli põlevkivi kohta üpris palju teada: teati, et põlevkivi leidub paljudes maades, osati põlevkivist õli ja valgusgaasi toota ning õli kasutada lambiõlina, määrdeainena ja paljude ravimite valmistamiseks, mõisteti, et põlevkivi on põletatav nii tööstuslikes kui ka kodustes seadmetes ning tekkiv tuhk on vääristatav mitmesuguste kemikaalide ja ehitusmaterialide tootmises.
(Aarna 1989: 17-20)

5 Kaevandamine

Põlevkivi kaevandatakse ava- ja allmaakaevandamismoodusel.
( http://maeopik.blogspot.com.ee , 31.10.2015)

5.1 Avakaevandamine

Avakaevandamine on moodus mille korral maad katvaid kivimeid eemaldatakse ja need paigutatakse karjääri sisepuistangusse või teenindusmaale. Peamiselt on kasutusel vaalkaevandamine, aukkaevandamine ja väljakkaevandamine.
( http://maeopik.blogspot.com.ee , 31.10.2015)
Vaalkaevandamine on peamine kihtmaardlate kaevandamisviis mille puhul katendikivimid paigutatakse sisepuistangusse vaaludena.
( http://maeopik.blogspot.com.ee , 31.10.2015)
Aukkaevandamine on termin, mis tähistab seda, et karjääris kaevandades jääb järgi auk. Aukkaevandamist kasutatakse kui katendikivimeid ei saa paigutada kaevandatus alasse, kuna need kataksid maavara või need ei ole piisavalt, et auku katta .
( http://maeopik.blogspot.com.ee , 31.10.2015)
Väljakkaevandamise puhul maavara väljatatakse õhukeste kihtidena suurel alal.
( http://maeopik.blogspot.com.ee , 31.10.2015)

5.2 Allmaakaevandamine

Allmaakaevandamine on moodus mille korral maavara katvaid kivimeid ei eemaldata, vaid hoitakse üleval kaevandamise aja või ka hiljem. Peamiselt on kasutusel kamberkaevandamine , laavakaevandamine ja nende kombinatsioonid.
( http://maeopik.blogspot.com.ee , 31.10.2015)
Kamberkaevandamine on viis, mille puhul jäetakse väljatavasse kihidisse tervikud, mis hoiavad maapinda üleval. Nende vahele moodustuvad kambrid, kus liiguvad masinad.
( http://maeopik.blogspot.com.ee , 31.10.2015)
Laavakaevandamine on kaevandamisviis, mille puhul töötab pikas kaevandamisees kombain või höövel .
( http://maeopik.blogspot.com.ee , 31.10.2015)

5.3 Masinad

Vaalkaevandamisviisi tehnoloogiatena on kasutuses paljandamine draglainidega, hüdrauliliste ekskavaatoritega, mehaaniliste ekskavaatoritega, pindesifreeskombiniga, traktorkobestiga ja buldooseriga. Põlevkivi väljamistehnoloogiana on kasutauses lausväljamine puur - ja lõhketöödega, valikväljamine puur- ja lõhketöödega, valikväljamine traktorkobestiga, freeskombainiga, ekskavaatorkobestiga ja mehaanilise ekskavaatoriga.
Allmaakaevandamise põlevkivi väljamistehnoloogiana on kasutuses tulptervikutega, puur- ja lõhketöödega kamberkaevandamine, nii konveierveoga kui raudteeveoga. 
( http://maeopik.blogspot.com.ee , 31.10.2015)

5.4 Ajalugu

Eestis alustati kaevandamist põlevkivi avamusaladelt ning kõik kaevandamine toimus käsitsi. Edasi alustati käsiväljamist mitmes avamuskarjääris, jätkates hiljem kaevandustes.
( http://maenduseajalugu.blogspot.com.ee , 30.10.2015)

6 Energia

6.1 Tootmine

Igal aastal viiakse keskmiselt 9-13 mln tonni põlevkivi Narva elektrijaamadesse.
( https://www.energia.ee , 29.10.2015)
Jaama jõudes läbib põlevkivi erinevad laadimissõlmed ning mööda konveiereid vasarpurustuteni. Põlevkivi purustatakse seni kuni saadakse kuni 25 mm läbimõõduga põlevkivi tükid.
( https://www.energia.ee , 29.10.2015)
Energiat toodetakse energiaplokkides, mis igaüks koosnevad kahest katlast ja turbiinist ning 7 km torudest.
Vasarpurustites saadud tükid jahvatatakse põlevkivi veskites tolmuks. Tolm puhutakse katla põletitesse, tekkinud kuumus toodab aurukatlas veeauru.
Sealt edasi suunatakse aur auruturbiini, kus auru kineetiline energia paneb pöörlema turbogeneraatori, mis toodab elektrienergiat.
( https://www.energia.ee , 29.10.2015)

6.2 Tarbijani

Tarbijani jõuab energia läbi elektrivõrgu. Kuid enne elektrivõrku andmist, tõstetakse transformaatorites pinge 330-360 kV, et vähendada energiakadu. Mida kõrgem on pinge, seda väiksem on kadu.
( https://www.energia.ee , 29.10.2015)

7 Aheraine

Kaevandamise käigus võetakse esmalt kasutusele parim osa ja alles jääb see, mida ei saa või ei ole otstarbekas kasutusele võtta. Nii on tekkinud põlevkivi aherainemäed .
Põlevkivi rikastamisel ja töötlemisel tekkivad jäägid ja jäätmed on aheraine ja põlevkivi tuhk. Põlevkivi aheraineks loetakse madalakvaliteedilist lubja- ja põlevkivi.
( http://www.ene.ttu.ee , 1.11.2015)

Kokkuvõte

Alustades ootasin ma väga lihtsat tööd; põlevkivi on ju nii tavaline asi, et kindlasti on selle kohta väga palju kirjutatud ja ei ole vaja üldse palju aega kulutada. Aga pean kurbusega teatama, et on raske leida head lehekülge internetis, mis räägiks põhjalikult põlevkivist või raamatut põlevkivist, mis oleks sellel sajandil kirjutatud - ma ei leidnudki sellist raamatut Elva Raamatukogust.
Praegusel hetkel tean ma rohkem põlevkivist kui ma oleks kunagi arvanud, et ma tean. Mul läks selle töö peale nii palju aega, et ma ei üllatu kui ma oma surivoodil mõtlen sõnale „kukersiit“. Veidike dramatiseeritud versioon tegelikusest, aga ma tean päris palju põlevkivi kohta.
Kuigi mulle valmistas natuke raskusi tundide viisi otsimine ja kirjutamine ja kustutamine ja kirjutamine, ma arvan, et ma tegin korraliku referaadi, aga see on siiski vaid minu arvamus.
Kokkuvõttes peaks referaadi sisule ka viitama : seal on kaevandamisest ja energiast ja kukersiidist, diktüoneemaargilliidist palju ei ole.
Ma järgmine kord lähen igaks juhuks ekskursioonile.

Kasutatud kirjandus

Aarna, A. 1989. Põlevkivi. Tallinn: Valgus
http://www.ene.ttu.ee/maeinstituut/kogumik/2012/artiklid/KAEVANDAMINE%20JA%20KESKKOND_7.pdf
https://www.energia.ee/polevkiv i
http://geoeducation.info/wp-content/uploads/2011/12/kollektsiooni_lisamaterjal.pdf
http://www.galerii.ee/panoraam/eesti/teemad/polevkivi/kaevandamine.html
http://maenduseajalugu.blogspot.com.ee/2012/09/polevkivi-ajalugu.html
http://maeopik.blogspot.com.ee/2012/08/kamberkaevandamine.html
http://maeopik.blogspot.com.ee/2008/12/allmaakaevandamine.html
http://maeopik.blogspot.com.ee/2012/08/valjakkaevandamine.html
http://maeopik.blogspot.com.ee/2008/12/aukkaevandamine.html
http://maeopik.blogspot.com.ee/2008/11/vaalkaevandamine.html
http://maeopik.blogspot.com.ee/2012/09/polevkivi-kaevandamise-tehnoloogia.html
http://maeopik.blogspot.com.ee/2012/08/avakaevandamine.html
https://www.energia.ee/et/polevkivist-elektri-tootmine#page2
https://www.energia.ee/et/polevkivist-elektri-tootmine#page3
https://www.energia.ee/et/polevkivist-elektri-tootmine#page4