Eraldiste moodustamine 1210 1518 Äritegevusega seotud nõuete muutus -139658 172103 Varude muutus 573900 -504725 Äritegevusega seotud kohustuste muutus 136450 -126738 Saadud intressid 1109 4035 Makstud ettevõtte tulumaks -26404 -15677 Kokku rahavood äritegevusest 868280 -216954 RAHAVOOD INVESTEERIMISTEGEVUSEST Põhivara soetus -124751 -155653 Põhivara müük 620 1082 Kokku rahavood investeerimistegevusest -124131 -154571 RAHAVOOD FINATSEERIMISTEGEVUSEST Saadud laenud 54763 794470 Saadud laenude tagasimaksed -689470 -374429 Makstud intressid -5236 -7547 Kapitalirendi põhiosa maksed -848 -1619
ka töökohtade arvu suurenemise, kuid töötajate arv jääb prognoosi kohaselt alla buumiaegsele tasemele. Eesti Konjunktuuriinstituudi uuringu kohaselt jõudis tootmisvõimsuste rakendatuse tase metallitööstuses taas üsna kõrgele tasemele, üsna oluliseks probleemiks kujunes tööjõu puudus. Aasta lõpus ning 2012. Aasta alguses tuli aga negatiivsemaid signaale, oluliselt kasvas ebapiisavat nõudlust maininud ettevõtete osatähtsus. Kuna metallitööstus sõltub tugevasti investeerimistegevusest (näiteks ehitussektoris), siis avaldab üldine majandusaktiivsuse langus sektorile olulist mõju. Marta Pappel 10A.klass
11 Aruande aasta kasum 130,236.57 RAHAVOOGUDE ARUANNE Otsemeetodil Rahavood äritegevusest Laekumised kaupade müügist 617,158.00 Väljamaksed tarnijatele - 76,922.45 Laekunud intressid 35.00 Muud rahavood äritegevusest - 14,093.10 Kokku rahavood äritegevusest 526,177.45 Rahavood investeerimistegevusest Laekunud materiaalse põhivara müügist 500.00 Kokku rahavood investeerimistegevusest 500.00 Rahavood finantseerimistegevusest Saadud pangalaen 70,000.00 Saadud pangalaenu tagasimaksed - 57,000.30 Makstud dividendid - 914.00 Makstud intressid - 1,025.30 Kokku rahavood finantseerimistegevusest 11,060.40
rahavoogudeks. Äritegevuse rahavoogude kajastamisel võib kasutada otsemeetodit, mille puhul esitatakse brutosummadena kõik põhilised laekumiste ja väljamaksete liigid, või kaudmeetodit, mille puhul aruandeperioodi kasumit korrigeeritakse mitterahaliste majandustehingute mõjuga, äritegevusega seotud varade ja kohustuste saldode muutusega ning investeerimis- või finantseerimistegevusest tulenevate rahavoogudega seotud tulude ja kuludega. Investeerimistegevusest ja finantseerimistegevusest tulenevaid rahavoogusid kajastatakse otsemeetodil. © 2014. Janek Keskküla 20 Rahavoogude aruanne (kaudne meetod) (tuhandetes kroonides) Lisa nr 2012 2011 Rahavood äritegevusest Ärikasum (-kahjum) Korrigeerimised
Aruandeaasta kasum (kahjum) -111,480 RAHAVOOGUDE ARUANNE Periood: 01.01.20xx kuni 31.12.20xx Rahavood äritegevusest Laekumine kaupade müügist ja teenuste osutamisest Väljamaksed tarnijatele kaupade ja teenuste eest Väljamaksed töötajatele (tööjõukulude sh. maksude väljamaks) Väljamaksed, mis on seotud kauplemise eesmärgil hoitavate lepingutega Makstud või tagastatud tulumaks Kokku rahavood äritegevusest Rahavood investeerimistegevusest Materiaalse ja immateriaalse põhivara soetus Materiaalse ja immateriaalse põhivara müük Kokku rahavood investeerimistegevusest Rahavood finantseerimistegevusest Saadud laenud Laenude tagasimaksed Makstud dividendid Kokku rahavood finantseerimistegevusest Rahavood kokku Raha ja raha ekvivalendid perioodi algul Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus Raha ja raha ekvivalentide muutus. 150,000 0 -48,000 -240 0 101,760 0 0 0 0 0
lõikes 10 toodud näitajate summa on positiivne. Riigikogu otsustab käesoleva paragrahvi lõike 10 kohaselt arvutatud riigi majandusaasta korrigeeritud konsolideerimata rahavoolise ülejäägi osalise või täieliku suunamise stabiliseerimisreservi või jätmise riigi likviidsetesse finantsvaradesse. Riigi majandusaasta korrigeeritud konsolideerimata rahavoog leitakse järgmiste näitajate summana: 1) rahavood põhitegevusest kokku; 2) Rahavood investeerimistegevusest kokku, välja arvatud riigieelarve seaduse § 65 lõikes 2 nimetatud riigi likviidsete finantsvarade ja § 72 lõikes 1 nimetatud stabiliseerimisreservi vahendite paigutamisega seotud tehingute rahavood; 3) Pikaajaliste võlakohustuste tagasimaksed, makstud intressid ja muud finantskulud. 2 ERASEKTORI RAAMATUPIDAMISE MAJANDUSAASTA ARUANNE Majandusaasta aruande koostamine ja esitamine hõlmab viit etappi: raamatupidamise aastaaruande koostamine
Makstud intressid Уплаченные интрессы Makstud ettevõte tulumaks Уплаченный подоходный налог с предприятия Kokku rahavood äritegesest 0 Всего денежные потоки от коммерческой деятельности. Rahavood investeerimistegevusest Денежные потоки от инвестиционной деятельности. Materiaalse ja immaterialse põhivara soetus Приобретение материального и нематериального имущества. Materiaalse ja immaterialse põhivara müük Продажа материального и нематериального имущества.
Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus -111 592 -418 086 Varude muutus -2 808 928 -460 365 Äritegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete muutus 2 099 872 -265 161 Makstud intressid -133 587 -49 074 Rahavood äritegevusest kokku 2 967 534 1 986 336 Rahavood investeerimistegevusest Põhivara soetamisel tasutud 5 -866 780 -4 986 002 Materiaalse põhivara müügist laekunud 5 0 8 475 Saadud intressid 4 617 31 298 Rahavoog investeerimistegevusest kokku -862 163 -4 946 229 Rahavood finantseerimistegevusest Ettemakstud tulevaste perioodide tulude muutus -989 439 2 084 742
Rahavoogude aruanne aitab prognoosida ettevõtte rahalisi sissetulekuid ja väljaminekuid, aitab hinnata ettevõtte võimet maksta dividende aktsionäridele ja intresse laenuandjatele, aitab siduda kasumiaruande ja bilansi raha liikumisega Rahavoogude aruanne Rahavoogude aruande ülesandeks on anda ülevaade sellest, kust pärinevad ettevõtte rahalised vahendid ning millele ta neid kulutab. Rahavood jagatakse kolme põhikategooriasse: 1) rahavood äritegevusest, 2) rahavood investeerimistegevusest, 3) rahavood finantseerimistegevusest. Rahavoogude aruanne Rahavoogude aruanne kirjeldab detailselt ühe bilansikirje raha muutusi aasta jooksul. Ta seob ettevõtte majandusarvestuses aruandeaasta alguse ja lõpu bilansid, näidates raha laekumist ja väljaminekut eri tegevusliikide kaupa. Rahavoogude aruanne Rahavoogude aruande analüüsi eesmärgiks on määratleda firma likviidsete varade piisavust katmaks vajalikke kulutusi ja kohustusi ning tagamaks kapitali kasvu.
c. müügihind tavapärase maksetähtaja puhul pluss intressid d. ostuhind tavapärase maksetähtaja puhul Question 11 Tulud on: a. aruandeperioodi sissetulekud b. varade suurenemine c. kohustuste vähenemine d. aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanike tehtud sissemaksed omakapitali Question 12 Rahavood investeerimistegevusest on näiteks a. kapitalirendi maksed b. aktsiate emiteerimisest laekunud summad c. saadud laenude tagasimaksed d. antud laenude tagasimaksed e. saadud laenud f. laenude andmine teistele osapooltele g. dividendide väljamaksed h. tasutud maamaks i. põhivara müük j. kaupade müügist laekunud raha k. põhivara ost Question 13 Bilansikirjel Kohustuslik reservkapital kajastataks a. aktsiate müügikasum b. teenuste müügi kasum c
Maksed hankijatele -160 805 -105 501 -174 434 Makstud käibemaks -2 384 -3 910 -4 494 Maksed töötajatele ja töötajate eest -13 476 -14 953 -27 296 Makstud tulumaks 41 -88 -694 Netorahavoog äritegevusest 8 523 -3 733 6 385 Rahavood investeerimistegevusest Materiaalse põhivara soetamine -58 -195 -152(-486) Põhivara müük 340 850 404 Kinnisvarainvesteeringute müük 0 709 708 Tütarettevõtete soetamine, neto 0 1 rahavoog Tütarettevõtete müük, neto rahavoog 0 -615 10
kohustiste hulka (vähemalt 3)? 3.Milliseid rahakäibeid (3) kajastatakse teehoiuettevõtte rahakäibe –Võlakohustused aruandes? –Võlad tarnijatele rahakäibed äritegevusest –Viitvõlad rahakäibed investeerimistegevusest –Maksevõlad rahakäibed finantseerimistegevusest 3.Mida iseloomustavad efektiivsussuhtarvud (kas kvalitatiivses või 4.Mida iseloomustavad rentaablussuhtarvud (kas kvalitatiivses või kvantitatiivses tähenduses)? kvantitatiivses tähenduses)?
Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus -3 296 -35 100 Varude muutus 766 206 +8 695 Äritegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete muutus -472 557 -731 990 Kokku rahavood äritegevusest 666 237 -12 819 Rahavood investeerimistegevusest Dividendide väljakuulutamine -100 000 Kokku rahavood investeerimistegevusest -100 000 0 Rahavood finantseerimistegevusest Saadud laenud 0 10 000 Laenude tagasimaksed 549 254 0
finantseerimistegevuse rahavoogudeks. Äritegevuse rahavoogude kajastamisel võib kasutada otsemeetodit, mille puhul esitatakse brutosummadena kõik põhilised laekumiste ja väljamaksete liigid, või kaudmeetodit, mille puhul aruandeperioodi kasumit korrigeeritakse mitterahaliste majandustehingute mõjuga, äritegevusega seotud varade ja kohustuste saldode muutusega ning investeerimis- või finantseerimistegevusest tulenevate rahavoogudega seotud tulude ja kuludega. Investeerimistegevusest ja finantseerimistegevusest tulenevaid rahavoogusid kajastatakse otsemeetodil. 4 Omakapitali muutuste aruanne Omakapitali muutuste aruanne on raamatupidamisaruanne, mis kajastab aruandeperioodil toimunud muutusi raamatupidamiskohustuslase omakapitalis. Omakapitali muutuste aruandes kajastatakse aruandeperioodil toimunud muutusi raamatupidamiskohustuslase omakapitali kirjetes, tuues eraldi
Spetsiifilised kasumiaruande skeemid 26-27 Tulude ja kulude saldeerimine (kajastamine netosummas) 28-29 Koondkasumiaruanne 30-33 RAHAVOOGUDE ARUANNE 34-44 Üldreeglid 34-36 Rahavood äritegevusest 37-39 Rahavood investeerimistegevusest 40 Rahavood finantseerimistegevusest 41 Välisvaluutatehingute kajastamine rahavoogude aruandes 42-44 OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE 45-47 LISAD 48-50 SEOTUD OSAPOOLTE MÕISTE 51-55 JÕUSTUMINE 56-57
Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus -277 591 Varude muutus -270 1907 Äritegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete muutus 291 3854 Makstud ettevõtte tulumaks -8506 -6911 Kokku rahavood äritegevusest 46096 44835 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamisel 4292 -5827 Laekunud materiaalse ja immateriaalse põhivara müügist 126 543 Tasutud kinnisvarainvesteeringute soetamisel 156 Laekunud intressid 272 1029 Kokku rahavood investeerimistegevusest -4049 -4255 Rahavood finantseerimistegevusest
Finantsraamatupidamine Eesmärk: Varustada välistarbijaid organisatsiooni finantsseisundit ja (majandus)tegevuse tulemusi iseloomustava infoga. Info kasutajad: Välistarbijad, vähemalt määral sisetarbijad. Ajaline suunitlus: minevik Põhinõue infole: Rangelt määratletav ja kontrollitav Täpsus: andmed täpsed, info põhiliselt monetaarne Objektid: Organisatsioon kui tervik Arvestussüsteem: kahekordne kirjendamine Mõõtühikud: rahalised Reglementeeritus: Reguleeritud riiklike ja rahvusvaheliste normatiivaktidega(raamatupidamise seadus, kohalikud ja rahvusvahelised standardid) MÕISTED: · Kohustus- Raamatupidamiskohuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg(1. Mis on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel. 2. Millest vabanemine nõuab eeldatavasti tulevikus ressurssidest loobumist) · Kohustis- Eraõiguslik suhe, milles üks pooltest(võlgnik, deebitor) on kohustatud teisele poolele(võla...
äri-, investeerimis- või finantseerimistegevusega · · Äritegevuse rahavood · Äritegevus on ettevõtte põhitegevus. · Näiteid rahavoogudest äritegevusest: · tarnijatele tasumine kauba eest; · töötasu maksmine töötajatele; · ostjatelt raha laekumine jne. · · · Investeerimistegevuse rahavood · Investeerimine on põhivarade ning muude investeeringute soetamine ja müük. · Näiteid investeerimistegevusest: · tarnijatele tasumine põhivara eest; · aktsiate soetamine; · laekumine ostjalt, kellele müüdi kinnisvarainvesteering jne. · · Finantseerimistegevuse rahavood · Finantseerimine on tegevus, mille tulemusena muutuvad ettevõtte omakapitali või laenude koosseis või suurus. · Näiteid rahavoogudest finantseerimistegevusest: · aktsiakapitali (või mistahes muusse põhikapitali) sissemakse rahas; · pangalaenu tasumine;
Ebaolulised kulud on need, kus kõik alternatiivid on ühesugused. Ebaolulised juhtimisotsuste seisukohast on need kulud, mis on juba tehtud. Ebaolulised on need kulud, mille summa on konkreetse ettevõtte jaoks ebaoluline. Rahavoogude aruanne Raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase teatud perioodi rahavoogusid ehk raha ja rahalähendite laekumisi ning väljamakseid. Rahavoogude aruanne on kassapõhine. Rühmitatakse rahavood äritegevusest, investeerimistegevusest ja finantseerimistegevusest. Rahavood äritegevusest Otsemeetodi rakendamisel esitatakse brutosummadena kõik põhilised äritegevusega seotud laekumiste ja väljamaksete kategooriad: (a) kaupade või teenuste müügist laekunud raha, (b) kaupade, materjalide ja teenuste eest makstud raha, (c) makstud palgad, (d) makstud tulumaks, (e) makstud intressid. Kaudmeetodi rakendamisel korrigeeritakse aruandeperioodi kasumit: (a) mitterahaliste majandustehingute mõjuga (nt amortisatsioon),
bilansiridade muutustega. Äritegevus on ettevõtte põhitegevus ja muu tegevus, mis ei ole investeerimine ja finantseerimine. Põhitegevus on see, millest tekib põhiosa tuludest ja kuludest, seega ka suurem osa rahakäibest. Põhitegevuse rahavood tulenevad peamiselt ettevõtte põhilistest tulutoovatest toimingutest. Äritegevuse all näidatakse ka muud raha laekumised ja tasumised, mis ei ole raha liikumine investeerimistegevusest või finantseerimistegevusest ning viimati nimetatud kahe osa alla ei sobi. Näiteid rahavoogudest äritegevusest: Tarnijatele tasumine kauba eest. Töötasu maksmine töötajatele. Ostjatelt raha laekumine. Jne Äritegevuse rahavoogude kajastamisel võib kasutada otse- või kaudmeetodit. Investeerimine on põhivarade ning muude investeeringute soetamine ja müük. Põhivarad on: pikaajalised finantsinvesteeringud;
ülejäänud bilansiridade muutustega. Äritegevus on ettevõtte põhitegevus ja muu tegevus, mis ei ole investeerimine ja finantseerimine. Põhitegevus on see, millest tekib põhiosa tuludest ja kuludest, seega ka suurem osa rahakäibest. Põhitegevuse rahavood tulenevad peamiselt ettevõtte põhilistest tulutoovatest toimingutest. Äritegevuse all näidatakse ka muud raha laekumised ja tasumised, mis ei ole raha liikumine investeerimistegevusest või finantseerimistegevusest ning viimati nimetatud kahe osa alla ei sobi. Näiteid rahavoogudest äritegevusest: Tarnijatele tasumine kauba eest. Töötasu maksmine töötajatele. Ostjatelt raha laekumine. Jne Äritegevuse rahavoogude kajastamisel võib kasutada otse- või kaudmeetodit. Investeerimine on põhivarade ning muude investeeringute soetamine ja müük. Põhivarad on: pikaajalised finantsinvesteeringud; kinnisvarainvesteeringud;
Ärikasum (kahjum) 3 243 1 460 Korrigeerimised Põhivara kulum ja väärtuse langus 17 704 13 434 Kokku korrigeerimised 17 704 13 434 Varude muutus 7 693 -124 932 Äritegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete muutus -98 503 266 680 Kokku rahavood äritegevusest -69 863 156 642 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamisel -10 791 -84 342 Kokku rahavood invetseerimistegevusest -10 791 -84 342 Kokku rahavood -80 654 72 300 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 112 634 40 334 Raha ja raha ekvivalentide muutus -80 654 72 300 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 31 980 112 634
Riiklikud toetused 40,000 Kapitali sissemaksed Pikajalised laenud 112,000 Lühiajalised laenud 28,000 Laekumised kokku 40,000 0 0 140,000 0 0 0 0 0 40,125 40,125 Raha väljaminek (eurot) Investeerimistegevusest Põhivarade soetus kokku Maa 10,000 Hooned 4,000 Hoonete renoveerimine Masinad ja seadmed 25,500 Bürootehnika Mööbel ja muu inventar Muud väikevahendid 0 Immateriaalne põhivara Majandustegevusest
alajaotusest "Rahavood äritegevusest". Kuna kulum on raamatupidamislik kulu, mis otseselt raha väljaminekut ei tähenda, tuleb kulumiks arvestatud summa vaba rahavoo leidmiseks puhaskasumile juurde liita. · Investeeringud leiame samuti rahavoogude aruandest, alajaotuse "Rahavood investeerimistegevusest" realt "Põhivara soetamine". Investeeringud on vajalikud ettevõtte tegevuse jätkamiseks ning kasvatamiseks. · Puhta käibekapitali muutuse leidmiseks tuleb teha natuke arvutusi. Puhas käibekapital = (nõuded ostjate vastu + varud) - võlad hankijatele Kõik puhta käibekapitali arvutamiseks vajalikud näitajad võib leida ettevõtte bilansist. Nõuded ostjate vastu ning varud on toodud bilansi varade poolel
Kokku korrigeerimised 3 854 2 675 1 720 1 544 Äritegevusega seotud nõuete ja -12 775 -3 248 1 243 -2 179 ettemaksete muutus Varude muutus 749 1 478 -1 046 769 Äritegevusega seotud kohustuste ja 14 813 -3 100 -5 319 6 015 ettemaksete muutus Kokku rahavood äritegevusest 43 555 4 579 10 028 16 742 RAHAVOOD INVESTEERIMISTEGEVUSEST Tasutud materiaalse ja immateriaalse -20 584 0 -5 294 -917 põhivara soetamisel Laekunud materiaalse ja 825 0 0 0 immateriaalse põhivara müügist Antud laenud -600 0 0 0 Antud laenude tagasimaksed 600 0 0 0 Laekunud intressid 29 11 0 174
Raha jääk perioodi algul 0 4 342 4 599 4 831 5 063 5 295 5 552 Raha sissetulek Laekumine müügist 1 950 1 950 1 950 1 950 1 950 1 950 Kapitali sissemaksed 3 000 Pikaajalised laenud 5 000 Laekumine kokku 9 950 6 292 6 549 6 781 7 013 7 245 Raha väljaminek Investeerimistegevusest Põhivarade soetus Masinad ja seadmed 2 000 0 0 0 0 0 Muu põhivara 3 000 0 0 0 0 0 Majandustegevuse käigus tekkivad kulud Otseselt põhitegevuse eesmärgil soetused Tooted müügiks 0 0 0 0 0 0 Turustuskulud
Seega tõenäoliselt Eesti keemiatoodangu kahekordistamisel reaalne saastekoormus hoopis langeks. Keemiatööstuses on kasvanud investeeringute kogumaht, sealhulgas parimasse võimalikku tehnikasse, saaste vähendamiseks igaaastaselt üle 200 miljoni krooni. Viru Keemia Grupp AS-i tütarettevõte VKG Oil AS, kes on Eesti suurim põlevkiviõli tootja, on viimasel kümnel aastal investeerinud õlitootmise laiendamisse miljardeid kroone. Heaks näiteks investeerimistegevusest on valminud uus õlitehas Petroter. Käesoleval 2010. aastal peavad keemiliste ainete tootjad vastavalt REACH määrusele registreerima esimesed ained, mis sõltuvalt ettevõttest ja ainetest viib raha välja kümnetes miljonites kroonides. Eesti puuduliku kemikaaliohutuspoliitika tõttu oleme teadmistelt ja oskustelt halvasti ette valmistatud ning seepärast voolab see raha enamuses väga kulukate välisekspertide kaukasse. REACH eesmärk on üllas ja selge - kaitsta inimtervist ja keskkonda
Tulem osalustelt -45 -11 Tulu hoiustelt 1 1 Muud finantstulud- ja 4 4 kulud Aruandperioodi -6071 -4311 1760 40,80% tulem 4.4 Rahavoogude aruande horisontaalanalüüs Tuhandetes Kokku eurodes rahavood 1 380 2 155 -775 -36% põhitegevusest Rahavood -5 809 -2 864 2945 102,80% investeerimistegevusest Materiaalse ja -1 775 -1 096 679 61,90% immateriaalse põhivara soetus Laekunud põhivara 30 16 14 87,5% müügist Laekunud 137 1 109 -972 -87,60% sihtfinantseerimine põhivara soetuseks Makstud -4 206 -2 898 1308 45,20% sihtfinantseerimine põhivara soetuseks Laekunud intressid 5 5 Rahavood 4 215 1 211 3004 248,1% finantseerimistegevuses t
Kokku korrigeerimised 137 067 143 538 Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 83 313 -122 894 2, 4 Varude muutus -19 707 -13 298 5 Äritegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete muutus -129 484 215 968 10 Kokku rahavood äritegevusest -306 147 -56 002 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamisel -28 747 -150 589 6 Laekunud materiaalse ja immateriaalse põhivara müügist 3 308 0 Tasutud tütarettevõtjate soetamisel -242 0 4 Tasutud muude finantsinvesteeringute soetamisel 0 -2 035 807 18 Antud laenud -20 000 -92 019 2, 4
olevate ruumide renoveerimiseks Muud laekunud toetused muu põhivara ostuks Muud laekunud toetused kulude katteks Stardi- või kasvutoetus materiaalse põhivara soetamiseks Stardi- või kasvutoetus immateriaalse põhivara soetuseks Muud finantstulud Laekumine kokku 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Raha väljaminek Investeerimistegevusest Materiaalse põhivara soetus Omandis olevate hoonete renoveerimine (kapitaliseeritud kulud), soetatud hooned, hoonete ehitamine Muu toetuse abil ehitatud hoone, omandis olevate ruumdie renoveerimise toetuse summa 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Muud toetuse abil soetatud muu põhivara toetuse summa 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00
Laekumine kokku 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0 0 0 0 Raha väljaminek Investeerimistegevusest Materiaalse põhivara soetus Omandis olevate hoonete renoveerimine (kapitaliseeritud kulud), soetatud hooned, hoonete ehitamine 0 Muu toetuse abil ehitatud hoone, omandis olevate ruumdie
Laekumine kokku 5,180.00 1,748.00 1,493.00 1,748.00 1,493.00 1,748.00 1,493.00 1,748.00 1,493.00 1,748.00 1,493.00 1,748.00 23133 28948 35176 44744 Raha väljaminek Investeerimistegevusest Materiaalse põhivara Omandis soetus olevate hoonete renoveerimine (kapitaliseeritud kulud), Muu soetatud toetuse abil hooned, ehitatud hoonete ehitamine
puudub oluline turuväärtuse muutuse risk Rahakäibe aruande struktuur Rahakäibe aruanne koosneb kolmest osast: põhi(äri)tegevuse rahakäive, investeerimistegevuse rahakäive ja finantseerimistegevuse rahakäive. Põhitegevuse rahakäive Põhitegevus on see, millest tekib põhiosa tuludest ja kuludest, seega ka rahakäibest. Põhitegevuse rahakäibena esitatakse ka muust tegevusest tekkivat rahakäivet, mis ei ole tekkinud investeerimistegevusest ega ka finantseerimistegevusest. Näiteid põhitegevuse rahakäibest: Raha sissetulek Raha väljaminek Ostjatelt kauba eest Tarnijatele kauba, teenuste jne eest Ostjatelt teenuste eest Töötajatele töötasude maksmisel Maksude maksmisel Investeerimistegevuse rahakäive (1) Investeerimistegevus on pikaajalise kasutuseaga vara soetamine ja müük ning lühiajaliste investeeringute soetamine ja müük.
Finantseerimistegevuse VÕRDUB Rahajäägi muutus rahakäive põhitegevusest PLUSS/MIINUS Rahajäägi muutus investeerimistegevusest PLUSS/MIINUS Rahajäägi muutus finantseerimistegevusest VÕRDUB Rahajäägi kogumuutus 2/9/2015 Mai Takkis 56
olevate ruumide renoveerimiseks Muud laekunud toetused muu põhivara ostuks Muud laekunud toetused kulude katteks Stardi- või kasvutoetus materiaalse põhivara soetamiseks Stardi- või kasvutoetus immateriaalse põhivara soetuseks Muud finantstulud Laekumine kokku 2,642.80 #VALUE! 5,634.45 7,801.30 4,414.70 12,820.95 3,775.85 3,832.75 Raha väljaminek Investeerimistegevusest Materiaalse põhivara Omandis soetus olevate hoonete renoveerimine (kapitaliseeritud kulud), Muu toetuse abil hooned, soetatud ehitatud hoonete ehitamine hoone, omandis olevate ruumdie renoveerimise toetuse summa 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 Muud Stardi-toetuse abil soetatudabil
Stardi- või kasvutoetus materiaalse põhivara soetamiseks 50 000 Stardi- või kasvutoetus immateriaalse põhivara soetuseks Muud finantstulud Laekumine kokku 117 894 113 642 115 974 167 828 122 060 127 512 151 140 167 318 Raha väljaminek Investeerimistegevusest Materiaalse põhivara soetus Omandis olevate hoonete renoveerimine (kapitaliseeritud kulud), soetatud hooned, hoonete ehitamine Muu toetuse abil ehitatud hoone, omandis olevate ruumdie renoveerimise toetuse summa 0 0 0 0 0 0 0 0
ettevõtte võimet genereerida raha tulevastel perioodidel. Raha on ettevõttes pidevas liikumises. Raha laekumiste ja valjamaksete vahet nimetatakse netorahavooks, mis on sisuliselt rahavoo aruande vastus ja naitab aruandeperioodil rahakonto muutust. Kui sissemaksed on suuremad kui valjamaksed, siis on netorahavoog positiivne, vastasel juhul negatiivne ehk rahakonto saldo vahenes. Rahavoogude eelarves tuleb valja tuua raha muutus aritegevusest (cash-flow operations CFO), investeerimistegevusest (cash-flow investments CFI) ja finantseerimistegevusest (cash-flow financing CFF). Äritegevuse rahavoo saab esitada nii otsesel kui kaudsel meetodil, investeerimistegevuse ja finantseerimistegevuse rahavoog esitatakse ainult otsemeetodil. Rahavoogude seisukohalt on kaibevarade (v.a. raha) suurenemine negatiivne rahavoog, sest ettevõte peab raha valja andma nende finantseerimiseks. 9. Horisontaalanalüüs
finantseerimistegevuse rahavoogudeks. Äritegevuse rahavoogude kajastamisel võib kasutada otsemeetodit, mille puhul esitatakse brutosummadena kõik põhilised laekumiste ja väljamaksete liigid, või kaudmeetodit, mille puhul aruandeperioodi kasumit korrigeeritakse mitterahaliste majandustehingute mõjuga, äritegevusega seotud varade ja kohustuste saldode muutusega ning investeerimis- või finantseerimistegevusest tulenevate rahavoogudega seotud tulude ja kuludega. Investeerimistegevusest ja finantseerimistegevusest tulenevaid rahavoogusid kajastatakse otsemeetodil. 6 Omakapitali muutuste aruanne Omakapitali muutuste aruanne on raamatupidamisaruanne, mis kajastab aruandeperioodil toimunud muutusi raamatupidamiskohustuslase omakapitalis. Omakapitali muutuste aruandes kajastatakse aruandeperioodil toimunud muutusi raamatupidamiskohustuslase omakapitali kirjetes, tuues eraldi välja omanike poolt
Võlad tarnijatele 15 072 0 Muud lühiajalised võlad 2 644 0 Maksuvõlad -4 913 0 Võlad töövõtjatele 2 654 0 Kokku rahavood äritegevusest -88 726 -79 471 Rahavood investeerimistegevusest Materiaalse ja immateriaalse põhivara soetus 6 0 -28 650 Bioloogilise vara soetus -97 000 -27 675 Saadud intressid 11 27 0 Kokku rahavood investeerimistegevusest -96 973 -56 325 Rahavood finantseerimistegevusest
Varude muutus 877 895 -1 187 253 Äritegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete muutus -272 653 -311 739 Makstud intressid -217 806 -236 885 Makstud ettevõtte tulumaks -66 457 -178 101 Kokku rahavood äritegevusest 2 170 452 -2 637 125 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud muude finantsinvesteeringute soetamisel -619 802 -2 971 009 Laekunud muude finantsinvesteeringute müügist 843 800 2 873 280 Laekunud intressid 17 686 85 120 Laekunud dividendid 46 305 52 741 Kokku rahavood investeerimistegevusest 287 989 40 132 Rahavood finantseerimistegevusest
mõlemat korraga). Kajastatakse äritegevuse all: 1. kaupade ja teenuste müügist laekunud raha 2. kaupade, materjalide ja teenuste eest makstud raha 3. makstud palgad 4. makstud tulumaks 5. makstud intressid B. Rahavood investeerimistegevuses mittelikviidsete varade ja teiste raha ekvivalentide alla kuuluvate investeeringute omandamine ja müük. Investeerimistegevusest tulenevaid rahavoogusid kajastatakse otsemeetodil bruto summadena ja esitatakse kõik põhilised investeerimistegevusega seotud laekumised ja väljaminekute kategooriad 1. põhivara ost-müük 2. kinnisvara invest. ost-müük 3. tütar- ja sidusettevõtete ost-müük 4. muud finantseerimise-investeerimisega ost-müük 5. teistele antud ja tagasi saadud laenud C
· ümmardusvahed; · varade ümberhindlusest tekkinud tulud jne [1 : 177-178]. 5.1.3 Finantstulud Finantstulud jagunevad järgnevalt: · finantstulud tütarettevõtja aktsiatelt või osadelt; · finantstulud sidusettevõtja aktsiatelt või osadelt; · muud finantstulud pikaajalistest finantsinvesteeringutest; · intressitulud; · dividenditulud; · kasum lühiajalistest finantsinvesteeringutest; · netokasum finantseerimis- või investeerimistegevusest tekkinud valuutakursimuutusest, sealjuures valuuta konventeerimisest tekkinud netokasum [1 : 178]. 5.2 Kulud Kulud on aruandeperioodi väljaminekud (majandusliku kasu vähenemine), millega kaasenb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendab raamatupidamiskohustulase omakapitali, välja arvatud omanikele teostavaid väljamakseid osakapitalist [8 : 55]. Kulude kajastamine raamatupidamises toimub tulude ja kulude vastavuse printsiiil.
Materiaalse põhivara müük 965 485 128 000 Sidusettevõtete soetus 5 -50 000 - Lühiajaliste finantsinvesteeringute soetus 1 -1 250 000 - Saadud intressid 2 300 2 100 Saadud dividendid 60 000 - Kokku rahavood investeerimistegevusest -4 352 860 -3 690 900 Laekunud aktsiakapitali sissemakse - 3 350 000 Saadud laenud 2 000 000 - Kapitalirendi põhiosa tagasimaksed -564 000 -240 000 Makstud dividendid -1 400 000 - Saadud sihtfinantseerimine 13 2 100 000 -
eeliseks on parema ülevaate saamine tehtud kulude eesmärkidest; puuduseks on skeemi keerukam rakendamine ja subjektiivne kulude jagamine erinevate kasumiaruande ridade vahel Rahavoogude aruande ülesandeks on anda ülevaade sellest, kust pärinevad ettevõtte rahalised vahendid ning millele ta neid kulutab. o Rahavood jagatakse kolme põhilisse kategooriasse: rahavood äritegevusest rahavood investeerimistegevusest rahavood finantsseerimistegevusest o Rahavoogude aruanne kirjeldab detailselt ühe bilansikirje - raha - muutusi aasta jooksul. o Rahavoogude aruande eesmärk on: anda infot rahalise seisundi muutumise (põhjuste) kohta; aitab hinnata raha laekumise ja väljamineku planeerimist ja kontrollimist möödunud aruandeperioodil;
mis on omakorda aluseks ettevõtte väärtuse hindamisel. Raha ekvivalentideks loetakse lühiajalisi (üldjuhul kuni 3 kuud) kõrge likviidsusega investeeringuid, mida on võimalik konverteerida teadaoleva summa raha vastu ning millel puudub oluline turuväärtuse muutuse risk (näiteks lühiajalised deposiidid ja osalused rahaturufondides). Rahavood e rahakäibearuanne koosneb: rahavood põhitegevusest (äritegevusest); rahavood investeerimistegevusest; rahavood finantseerimistegevusest. Põhitegevus (äritegevus) ettevõtte põhilisest tegevusest saadud tulu, mis ei kuulu investeerimistegevuse ja finantseerimistegevuse alla. Investeerimistegevus mittelikviidsete varade ja teiste raha ekvivalentide alla mittekuuluvate investeeringute omandamine ja müük. Finantseerimistegevus muutused ettevõtte omakapitali ja laenukapitali suurustes ja koostises.
eeliseks on parema ülevaate saamine tehtud kulude eesmärkidest; puuduseks on skeemi keerukam rakendamine ja subjektiivne kulude jagamine erinevate kasumiaruande ridade vahel · Rahavoogude aruande ülesandeks on anda ülevaade sellest, kust pärinevad ettevõtte rahalised vahendid ning millele ta neid kulutab. o Rahavood jagatakse kolme põhilisse kategooriasse: rahavood äritegevusest rahavood investeerimistegevusest rahavood finantsseerimistegevusest o Rahavoogude aruanne kirjeldab detailselt ühe bilansikirje - raha - muutusi aasta jooksul. o Rahavoogude aruande eesmärk on: anda infot rahalise seisundi muutumise (põhjuste) kohta; aitab hinnata raha laekumise ja väljamineku planeerimist ja kontrollimist möödunud aruandeperioodil; aitab prognoosida ettevõtte rahalisi sissetulekuid ja väljaminekuid;
huvirühmade rikkuse maksimeerimine 55. Äriseadustikus sätestatud äriühingute hulka ei kuulu: aktsiaseltsid. usaldusühingud. mittetulundusühingud. osaühingud 56. Ettevõtte rahanduse liikide hulka ei hulka: väikeettevõtte rahandus. riigirahandus korporatsioonide rahandus. uurimis- ja arendustegevusega tegeleva ettevõtte rahandus 15 57. Rahavoogude aruande osaks ei ole: rahavood finantseerimistegevusest. rahavood investeerimistegevusest. rahavood äritegevusest. rahavood ettevõtlusega mitteseotud tegevusest 58. Mis on ettevõtte finantsjuhtimise peamine eesmärk? kasumi maksimeerimine. viia maksimumini ettevõtte turuväärtus ehk selle kaudu suurendada omanike jõukust, rikkust. olemasoleva omakapitali turuväärtuse viimine maksimumini 59. Milline neist finantsaruannetest selgitab, miks ettevõtte rahaline seis on muutunud aruandeperioodi jooksul? bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne. omakapitali
puuduseks on skeemi keerukam rakendamine ja subjektiivne kulude jagamine erinevate kasumiaruande ridade vahel · Rahavoogude aruande ülesandeks on anda ülevaade sellest, kust pärinevad ettevõtte rahalised vahendid ning millele ta neid kulutab. o Rahavood jagatakse kolme põhilisse kategooriasse: rahavood äritegevusest rahavood investeerimistegevusest rahavood finantsseerimistegevusest o Rahavoogude aruanne kirjeldab detailselt ühe bilansikirje - raha - muutusi aasta jooksul. o Rahavoogude aruande eesmärk on: anda infot rahalise seisundi muutumise (põhjuste) kohta; aitab hinnata raha laekumise ja väljamineku planeerimist ja kontrollimist möödunud aruandeperioodil;
puuduseks on skeemi keerukam rakendamine ja subjektiivne kulude jagamine erinevate kasumiaruande ridade vahel Rahavoogude aruande ülesandeks on anda ülevaade sellest, kust pärinevad ettevõtte rahalised vahendid ning millele ta neid kulutab. o Rahavood jagatakse kolme põhilisse kategooriasse: rahavood äritegevusest rahavood investeerimistegevusest rahavood finantsseerimistegevusest o Rahavoogude aruanne kirjeldab detailselt ühe bilansikirje - raha - muutusi aasta jooksul. o Rahavoogude aruande eesmärk on: anda infot rahalise seisundi muutumise (põhjuste) kohta; aitab hinnata raha laekumise ja väljamineku planeerimist ja kontrollimist möödunud aruandeperioodil;
mida on võimalik : · välja maksta omanikele dividendidena; · säilitada ja investeerida. 2.4. RAHAVOOGUDE ARUANNE. PÕHIKATEGOORIAD JA OLEMUS Rahavoogude aruande ülesandeks on anda ülevaade sellest, kust pärinevad ettevõtte rahalised vahendid ning millele ta neid kulutab.Rahavood jagatakse kolme põhilisse kategooriasse: · rahavood äritegevusest · rahavood investeerimistegevusest · rahavood finantsseerimistegevusest. Rahavood äritegevusest sisaldavad kõiki ettevõtte normaalse äritegevusega seotud rahade liikumist,nagu: · kaupade või teenuste müügist laekunud raha; 16 Tallinna Tehnikagümnaasium · kaupade,materjalide ja teenuste eest makstud raha; · makstud palgad;
annaabi.ee 
