Olin suhteliselt tagasihoidlik, kõike otsustasid minu eest minu vanemad, kuid elu mind harinud, teinud omad korrektuurid ja pannud paika mängureeglid. Nüüd olen mina see kes otsustab ja ma püüan seda teha alati nii inimlikult kui vähegi võimalik. Püüan alati mõista inimest ja tema teguviisi, püüan kõike seletada. Olen arvamusel, et kõigel meie elus on teatud roll kanda. Kui osata järgida intuitsiooni, on võimalik elus ära hoida valed otsused ja teguviisid. Samas toetudes oma intuitsioonile ja tunnetele, võime jõuda oma eesmärkideni ja elada soovitud elu. Eetika loengutes õpitud teooriatest sobib minule Aristotelese vooruseeetika. Teooria väidab, et õnnelikuks saab ainult oma isiklike omadusi arendades, läbi mõtlemise, järelduste ja loogika. Aristoteles kutsus neid omadusi voorusteks ja seletas neid kui kompromisse ehk "kuldse kesktee" leidmist kahe halva äärmuse vahel. Tegu on hea, kui see on mõistlik. Pean ütlema, et olen suhteliselt sama meelt
enese pilt "jalad ülespidi". Sellest järeldas ta, et ka puhtalt värvidemänguga on võimalik vaatajale mõju avaldada. Tema arvates pidi kunst olema võrdne muusikaga, mille helid ju ka midagi ei kujuta. Tema kõrvale koondus rühmitus ,,Sinine ratsanik, mille liikmed viljelesid Kandinsky eeskujul hoogsat, värviküllast ja maalilist kunsti. Nende teostes ei ole mõistusepärast konstruktsiooni, kunstnikud rõhusid intuitsioonile ja tunnete väljendamist. Sedalaadi kunsti võib nimetada ekspressiivseks (väljenduslikuks) abstraktsionismiks . Rühmituse liikmetest on olulise jälje kunstilukku jätnud Paul Klee (1879 1940), kelle töödest sageli õhkub muinasjutuslist salapära ja põnevust, ebaabstraktsionistlikku jutustamisvajadust, samuti vaikset huumorit. Hoopis teist laadi on aga abstraktse kunsti teine haru, geomeetriline abstraktsionism
enese pilt "jalad ülespidi". Sellest järeldas ta, et ka puhtalt värvidemänguga on võimalik vaatajale mõju avaldada. Tema arvates pidi kunst olema võrdne muusikaga, mille helid ju ka midagi ei kujuta. Kandinsky (kes sel ajal elas Saksamaal) ümber koondus rühmitus nimega "Sinine ratsanik" (Der Blaue Reiter), mille liikmed viljelesid Kandinsky eeskujul hoogsat, värviküllast ja maalilist kunsti. Nende teostes ei ole mõistusepärast konstruktsiooni, kunstnikud rõhusid intuitsioonile ja tunnete väljendamist. Sedalaadi kunsti võib nimetada ekspressiivseks (väljenduslikuks) abstraktsionismiks. Abstraktsionism tuleneb ladinakeelsest sõnast abstractio mis tähendab eraldamist. Abstraktne on pilt või kuju siis, kui sellel pole võimalik ära tunda ühtegi objekti ümbritsevast keskkonnast. Kandinsky´t peetakse abstraktsionismi rajajaks. Ta arvas, et maalikunstis on motiiv ainult segav. Maalikunstis tuleks luua värvidega, tegema punkte, jooni, pindu jms
laadi ülesandeid. Hindab kõrgelt ilu ja esteetilisi väärtusi. Ootab heakskiitu ja tunnustust. Sobivad ametid: modelleerija, näituse kujundaja, muusik, kunstnik, humorist, reporter, tantsija, orkestreerija, moekunstnik, kunstiõpetaja, laulja, näitekirjanik 4. Sotsiaalne isiksustüüp Sõbralik, abivalmis, kannatlik, taktitundeline, mõistev, koostöövalmis, vastutustundlik. On lahke ja sõbralik. Valib tegevusi, kus saab suhelda inimestega. Suhtlemisel toetub pigem tundele ja intuitsioonile kui loogilisele mõtlemisele. Loomupärast andekust inimestega suhtlemisel kasutab teiste abistamiseks, teenindamiseks, õpetamiseks, ravimiseks, nõustamiseks, kasvatamiseks. Eelistab tegevusi, kus sotsiaalsed rollid on selgelt määratletud, nagu õpetaja-õpilane, nõustaja-abivajaja. Väldib tegevusi, mis nõuavad omaette töötamist. Hindab kõrgelt sotsiaalseid, kõlbelisi, eetilisi või religioosseid väärtusi.
Kunstivooluna pidas orfism vastu üksnes esimese maailmasõjani, samas avaldas suurt mõju kaasaegse kunsti arengule. 3. slaid Abstraktsionismist arenes välja kaks põhilist suunda, ekspressiivne abstraktsionism ja konstruktiivne ehk geomeetriline abstraktsionism. 1. Kandinsky ümber koondus rühmitus nimega "Sinine ratsanik", mille liikmed viljelesid Kandinsky eeskujul hoogsat, värviküllast ja maalilist kunsti. Nende teostes ei ole mõistusepärast konstruktsiooni, kunstnikud rõhusid intuitsioonile ja tunnete väljendamist. Sedalaadi kunsti võib nimetada ekspressiivseks (väljenduslikuks) abstraktsionismiks. 2. Rühmituse liikmetest on olulise jälje kunstilukku jätnud Paul Klee, kelle töödest sageli õhkub muinasjutuslist salapära ja põnevust, ebaabstraktsionistlikku jutustamisvajadust, samuti vaikset huumorit. 3. Sootuks teist laadi on aga abstraktse kunsti teine haru, geomeetriline abstraktsionism. Selle kõige äärmuslikum ja järjekindlam arendaja oli Piet Mondrian
Sellest järeldas ta, et ka puhtalt värvidemänguga on võimalik vaatajale mõju avaldada. Tema arvates pidi kunst olema võrdne muusikaga, mille helid ju ka midagi ei kujuta. Kandinsky (kes sel ajal elas Saksamaal) ümber koondus rühmitus nimega "Sinine ratsanik" (Der Blaue Reiter), mille liikmed viljelesid Kandinsky eeskujul hoogsat, värviküllast ja maalilist kunsti. Nende teostes ei ole mõistusepärast konstruktsiooni, kunstnikud rõhusid intuitsioonile ja tunnete väljendamist. Sedalaadi kunsti võib nimetada ekspressiivseks (väljenduslikuks) abstraktsionismiks. LÜHIKE KOKKUVÕTTE iga lõuend on "värviteater" leida üles elu, muuta tajutavaks selle tuksed, panna paika seadused, mis seda valitsevad Sinine taevas Sügis Baieris KAZIMIR MALEVITCH 1878 - 1935 Geomeetrilise abstraktsionismi teine suurkuju Piet Mondriani kõrval oli Kazimir Malevits (1878-1935). Läbinud
valmis maksma tasu. Nõudluse objektideks võivad olla tarbekaubad, tootmisvahendid, teenused, info vmt. valmis maksma tasu. Nõudluse objektideks võivad olla tarbekaubad, tootmisvahendid, teenused, info vmt. Koef elast E=delt q % / - delt p % Koef elast E=delt q % / - delt p % Prognoosi tehnikad: 1) Juhtkonna hinnang: (Tugineb juhtkonna intuitsioonile ja kogemustele, Ebateaduslik, Prognoosi tehnikad: 1) Juhtkonna hinnang: (Tugineb juhtkonna intuitsioonile ja kogemustele, Ebateaduslik, Lihtne kasutada, kuid nõuab eelnevaid kogemusi); 2) Ostukavatsuste uuring: (Rajaneb potentsiaalsete Lihtne kasutada, kuid nõuab eelnevaid kogemusi); 2) Ostukavatsuste uuring: (Rajaneb potentsiaalsete
1797. a. Viini eeslinnas Liechtentalis, kus tema isa töötas kihelkonna koolmeistrina. Perekonnas harrastati palju kodust musitseerimist ja juba 5-aastaselt hakkab Schubert süstemaatiliselt isa juures õppima (klaverit ja viiulit). Kaks aastat hiljem kiriku kooriregent (kapellmeister-organist) Michael Holzer õpetab talle kompositsiooni ja orelimängu. Kuid Schubert lapsepõlve kasvatuses puudub professionaalne element ja peaaegu kõik oma teadmised võlgneb ta oma erakordsele muusikalisele intuitsioonile ja agarale isetegevusele. Kogu tema hilisemale loomingule annavadki suuna just see asjaarmastajalik suhtumine muusikasse ja väikekodanlik kodune miljöö. Talle jäi alati vööraks kontsertlik hiilgav virtuooslikkus ja akadeemiline teoretiseerimine. Ta loomingu allikaks jääb just Viini mitmekülgne "tänavamuusika", seltskondlikud ja rahvatantsud, linna- ja rahvalaul ning intiimsete muusikaõhtute isetegevus. Schubert ilmutas juba varakult hämmastavat andekust
Hakati mõtlema, et mis on alge- c) mõistuslik tunnetamine e ratsionaalne (ratsionalism Descartes-mõtlen, järelikult monism-1alge näit Thales-vesi, dualism-2alget, näit keha ja hing, sisu ja vorm, aineline ja olen olemas) d) mittemõistuslik e irratsionaalne (Schopenhauer)-tunnetus rajaneb vaimne, pluralism-mitu alget(vähemalt 3) näit aatomiõpetus. alateadvusele e intuitsioonile e) religioosne tunnetamine e ilmutuslik tunnetamine b) Epistemoloogiline – tunnetusõpetus f) teaduslik tunnetamine e positiivne (positivism Comte) c) Aksiomaatiline – väärtustamine, näit elu väärtstamine-camus leidis, et elu on mõttetu 2) millisel tegelasel milline teos 2) Mõisted
Siin on võtmemõisted kodu, suhted vanematega ja üleüldine hoolimine. Ema või emakuju loetakse selle maja eriti tugevaks jooneks. Kodul ja kaitsval ümbrusel on sarnasust analoogiaga üsast ja hauast- seega tähtsustatakse siin nii sündi kui ka surma. Päikesemärgid Vähk (21.Juuni- 21. Juuli) Tüüpilised jooned Vähkide põhiomaduseks on kaitsev loomus, mida aeg-ajalt varjutab kangekaelsus ja tujukus. nad kipuvad kõige pärast muretsema, aga tänu tähelepanuväärsest heale intuitsioonile võivad nad oma instinktiivsetele reageeringutele ja otsustele kindlad olla. Vähke iseloomustab ka teatud muutlikkus, mis avaldub vägagi mitmel kujul. Nad suudavad kiiresti omandada kuuldud informatsiooni ja teistelt harjumusi üle võtta. Samuti on tüüpilist Vähki kerge solvata, ta meenutab oma looduslikku nimekaime-näilise kõva koore all peitub õrnatundeline ja haavatav sisu. Vähi sodiaagimärgi sümbol on krabi, olend, kelle harjumused annavad pildi selle
Sellest järeldas ta, et ka puhtalt värvidemänguga on võimalik vaatajale mõju avaldada. Tema arvates pidi kunst olema võrdne muusikaga, mille helid ju ka midagi ei kujuta. Kandinsky (kes sel ajal elas Saksamaal) ümber koondus rühmitus nimega "Sinine ratsanik" (Der Blaue Reiter), mille liikmed viljelesid Kandinsky eeskujul hoogsat, värviküllast ja maalilist kunsti. Nende teostes ei ole mõistusepärast konstruktsiooni, kunstnikud rõhusid intuitsioonile ja tunnete väljendamist. Sedalaadi kunsti võib nimetada ekspressiivseks (väljenduslikuks) abstraktsionismiks. KAZIMIR MALEVITS (1878 1935) ELULUGU Geomeetrilise abstraktsionismi teine suurkuju Piet Mondriani kõrval oli Kazimir Malevits (1878-1935). Läbinud oma loomingus mitmeid väga erinevaid etappe, jõudis ta 1915. aastaks maalideni, millel on kujutatud ainult ruute ja ristkülikuid.
tegelikult oli see tema enese pilt "jalad ülespidi". Sellest järeldas ta, et ka puhtalt värvidemänguga on võimalik vaatajale mõju avaldada. Tema arvates pidi kunst olema võrdne muusikaga, mille helid ju ka midagi ei kujuta. ,,Sinine ratsanik" Kandinsky Saksamaal elamise ajal koondus tema ümber rühmitus ,,Sinine ratsanik". mille liikmed viljelesid tema eeskujul hoogsat, värviküllast ja maalilist kunsti. Nende teostes ei ole mõistusepärast konstruktsiooni, kunstnikud rõhusid intuitsioonile ja tunnete väljendamist. Sedalaadi kunsti võib nimetada ekspressiivseks (väljenduslikuks) abstraktsionismiks. Kuulsamad kunstnikud, kes sinna kuulusid olid Paul Klee, August Macke, Franz Marc. Geomeetrline abstraktsionism Selle kõige äärmuslikum ja järjekindlam arendaja oli Piet Mondrian. Teinud läbi kubismi, jõudis ta väga range süsteemini, mis tunnistas ainult sirgeid horisontaal- või vertikaaljooni ja viit värvi - musta, valget, sinist, punast ja kollast
keskkonnast. Kubistid ei püüdnudki abstrakseid teoseid luua. Seda tegi aga vene kunstnik Vassili Kandinsky, keda peetakse seetõttu abstraktsionismi rajajaks. Tema meelest pidi kunst olema võrdne muusikaga, millel heli ju ka midagi ei kujuta. Tema ümber koondus Saksamaal eladed rühmitus ,,Der Blaue Reiter"- ,,Sinine ratsanik", mille liikmed viljelesid Kandinsky eeskujul hoogsat, värviküllast ja maalilist kunsti. Nende teostes ei ole mõistupärast konstruktsiooni, kunstnikud rõhusid intuitsioonile ja tunnete väljendamist. Sedalaadi kunsti võib nimetada ekspressiivseks (väljenduslikuks) abstrakstsionismiks. Rühmituse liikmetest on olulise jälje kunstiajalikku jätnud Paul Klee, kelle töödest sageli õhkub muinasjutulist salapära ja põnevust, ebaabstraktsionistlikku jutustamisvajadust, samuti vaikset huumorit. Sootuks teist laadi on teine haru- geomeetriline abstraktsionism, selle äärmuslikum ja järjekindlam arendaja oli Piet Mondrian
Kandinsky. Sügis Kandinsky. Klee. Ad Parnassum Baieris Kompositsioon nr. 7 Kandinsky (kes sel ajal elas Saksamaal) ümber koondus rühmitus nimega "Sinine ratsanik" (Der Blaue Reiter), mille liikmed viljelesid Kandinsky eeskujul hoogsat, värviküllast ja maalilist kunsti. Nende teostes ei ole mõistusepärast konstruktsiooni, kunstnikud rõhusid intuitsioonile ja tunnete väljendamist. Sedalaadi kunsti võib nimetada ekspressiivseks (väljenduslikuks) abstraktsionismiks. Rühmituse liikmetest on olulise jälje kunstilukku jätnud Paul Klee (1879-1940), kelle töödest sageli õhkub muinasjutuslist salapära ja põnevust, ebaabstraktsionistlikku jutustamisvajadust, samuti vaikset huumorit. Nii Kandinsky kui Klee etendasid olulist osa kunstikoolis "Bauhaus". Mondrian Mondrian Mondrian
Huvitaval kombel jõudsid nii kubism kui futurism sinna üheaegselt, sulades kokku nn. kubofuturismiks. Abstraktsionism tuleneb ladinakeelsest sõnast abstractio mis tähendab eraldamist. Abstraktne on pilt või kuju siis, kui sellel pole võimalik ära tunda ühtegi objekti ümbritsevast keskkonnast. 1. Vassili Kandinsky. Rühmitus ,,sinine ratsanik" Kunst sarnaneb muusikaga, ei pea midagi kujutama. Sisemise vajaduse väline väljendus. Kompositsioon ainult värvidest. kunstnikud rõhusid intuitsioonile ja tunnete väljendamist - ekspressiivne (väljenduslik) abstraktsionism. geomeetriline abstraktsionism. Piet Mondrian. Läbis kubismi -> väga range süsteem, mis tunnistas ainult sirgeid horisontaal- või vertikaaljooni ja viit värvi - musta, valget, sinist, punast ja kollast. Lähtus Platoni ideedest, mille järgi nähtav maailm on tegeliku, seaduspärasuste maailma juhuslik ja kaootiline pinnavirvendus. Sürrealism sündis sündis Esimese maailmasõja järgses Pariisis
Huvitaval kombel jõudsid nii kubism kui futurism sinna üheaegselt, sulades kokku nn. kubofuturismiks. Abstraktsionism tuleneb ladinakeelsest sõnast abstractio mis tähendab eraldamist. Abstraktne on pilt või kuju siis, kui sellel pole võimalik ära tunda ühtegi objekti ümbritsevast keskkonnast. 1. Vassili Kandinsky. Rühmitus ,,sinine ratsanik" Kunst sarnaneb muusikaga, ei pea midagi kujutama. Sisemise vajaduse väline väljendus. Kompositsioon ainult värvidest. kunstnikud rõhusid intuitsioonile ja tunnete väljendamist - ekspressiivne (väljenduslik) abstraktsionism. geomeetriline abstraktsionism. Piet Mondrian. Läbis kubismi -> väga range süsteem, mis tunnistas ainult sirgeid horisontaal- või vertikaaljooni ja viit värvi - musta, valget, sinist, punast ja kollast. Lähtus Platoni ideedest, mille järgi nähtav maailm on tegeliku, seaduspärasuste maailma juhuslik ja kaootiline pinnavirvendus. Sürrealism sündis sündis Esimese maailmasõja järgses Pariisis
kindlus), firma poliitikad, juhtimise kvaliteet, suhted juhtide, kaaslaste ja alluvatega; staatus. Hooldavad tegurid on põhiliselt seotud töö kontekstiga. Need tegurid on välised, ei lähtu inimesest. Herzbergi mudeli puudused: ei ole universaalselt kehtiv; selle põhjal väheneb töötasu, staatuse ja sotsiaalsete suhete motiveeriv mõju, mis ei vasta paljude juhtide intuitsioonile; kahe tegurigrupi vahel pole selget erinevust, mudel näitab üldisi tendentse; hooldavad tegurid võivad mõnda inimest motiveerida ja motiveerivad tegurid mõjuda teisele hoolena; mudel näib piirmeetodina, kuna Herzberg uuris ainult äärmuslikke arvamusi. TEEMA: Personalistrateegia ja töö analüüs 8. Mis on töö analüüs? Töö analüüs (job analysis) on personalijuhtimise funktsioon, mille käigus uuritakse töö
sisemiseks tunnustuseks. Juht ei või aga arvestamata jätta ka hooldavaid tegureid, mis loovad normaalse töökeskkonna. Herzbergi mudel kehtib kõige paremini juhtide, professionaalide ja kõrgema taseme “valgekraede” puhul. Herzbergi mudeli puudused: ei ole universaalselt kehtiv; selle põhjal väheneb töötasu, staatuse ja sotsiaalsete suhete motiveeriv mõju, mis ei vasta paljude juhtide intuitsioonile; kahe tegurigrupi vahel pole selget erinevust, mudel näitab üldisi tendentse; hooldavad tegurid võivad mõnda inimest motiveerida ja motiveerivad tegurid mõjuda teisele hoolena; mudel näib piirmeetodina, kuna Herzberg uuris ainult äärmuslikke arvamusi. Vasta küsimustele 1. Meenuta juhust, kui kellelgi õnnestus sind suurepäraselt motiveerida. Missuguseid vajadusi ta mõjutas? Kuidas mõjutati sinu käitumist
2) Analüütiline kubism lõhuti pilt ja pandi uuesti teistmoodi kokku, alati pidi jääma side maalitava asjaga. 3) Sünteetiline kubism pani kõigepealt vormid ja värvid ning siis alles motiivi, suured pinnad kaetud. 67. Futurismi kohaselt peaks kunst väljendama dünaamikat. 68. Abstraktsionismi suunad : 1) Ekspressiivne abstraktsionism nedes teostes ei loe mõistuseoärast konstruktsiooni, kunstnikud rõhusid intuitsioonile ja tunnete väljendamisele. Paul Klee esindajaks. 2) geomeetriline abstraktsionism range süsteemi kohaselt, tunnistas ainult sirgeid vertikaal ja horisontaal jooni ja viit värvi musta, valget, sinist, punast ja kollast. 69. neoplastitsism Piet Mondrian loomemeetod 70. Sürrealismi periodiseering: 1) Veristlik sürrealism tõetruu jäljendamine, kõik esemed moonutatud. 2) Abstraktne sürrealism plaanita joonistamine, mõistuse kontrolli alt vabastamisel loodud maalid.
Saab öelda, et kui klassitsist peab olemasolevat maailma parimaks (õigeimaks), siis romantikule on see aeg ja koht, kus ta viibib, halvim võimalus. Romantis väljendas nii kahtlust kui ka pettumust valgustusajastu ideaalides. Vastupidiselt valgustajate ja klassitsistide mõistusekultusele rõhutasid romantikud tunnete ja instinktide tähtsust. Universum tundub nende jaoks irratsionaalne, maailm on müsteerium, mida mõistus haarata ei suuda. Ainult kunstniku (loovnatuuri) intuitsioonile võib midagi olulist avaneda. Romantiste ühendas eelkõige ellusuhtumine, mitte sarnane vormikäsitlus. Õigem ongi romantismi nimetada mitte stiiliks, vaid vooluks, mis sarnase sisu väljendamiseks võib kasutada erinevaid stiile. Inglismaal levisid mitmed romantilised ideed ja meeleolud varem kui mandril. Tööstuslik pööre ja turumajanduse edu olid siin juba jõudnud näidata oma varjukülgi traditsioonilise elukeskkonna lagunemist ja paljude inimeste viletsust ja üksildust
Teadlased väidavad, et klassikalise muusika kuulamine beebieas soodustab igati nende intellektuaalsete ja kehaliste võimete arengut. Eriline võlujõud on aga Mozarti muusikal. On tehtud tuhandeid uurimusi ja kirjutatud sadu raamatuid teemal ,,kas ja kuidas Mozarti kuulamine varajasest lapsepõlvest alates muudab inimest targemaks" ning tõestatud, et tema muusikal on sügav mõju ajule. Mozarti muusika aktiveerib ajutegevust, mõjub positiivselt verbaalsetele võimetele, loomingulisusele, intuitsioonile ja mälule ning aitab kaasa mõttetegevusele ka täiskasvanutel. Arvukad katsed näitavad, et pärast Mozarti kuulamist saavutatakse IQ testis tunduvalt paremaid tulemusi. Kuid mida varasemas eas selle muusikageeniuse loomingut kuulata seda suurem on efekt. Sama kehtib ka lapse musikaalsuse arendamisel. Kui aastakümneid arvati, et andekaks sünnitakse, siis tänapäeval nähakse lapse andekuse taga üha enam kasvukeskkonna osa. Kõige rohkem saab andeid arendada varases lapsepõlves
3) Alternatiivlahendustevariantide analüüs ja hinnang - iga variandi tugevad ja nõrgad küljed välja tuua ning nende tagajärgi püüda ette näha. Tuleb osata vahet teha olulisel ja ebaolulisel. 4) Otsustamine kõige otstarbekama lahendusviisi valimine, otsuse langetamisel tuleb tugineda faktidele (kunagi pole otsustajatel kõiki vajalikke fakte, neid võib ka mitmeti tõlgendada). Tuleb tugineda ka kogemustele ja intuitsioonile, kuid tihti pole see piisav. 5) Otsuse elluviimine täitjate määramine ja tööülesannete andmine, lisaks ka kontrollimisvõimaluste ettenägemine. 6) Tulemuse hindamine ja tagasiside. 27. Millised on otsusele esitatavad põhinõuded? Reaalne ja igati põhjendatud Tehtud selleks volitatud isiku poolt (ametikohaga delegeeritud õigus otsustada) Kooskõlastatud kõigi lülidega, kes võtavad osa otsuse täideviimisest
3) Alternatiivlahendustevariantide analüüs ja hinnang - iga variandi tugevad ja nõrgad küljed välja tuua ning nende tagajärgi püüda ette näha. Tuleb osata vahet teha olulisel ja ebaolulisel. 4) Otsustamine kõige otstarbekama lahendusviisi valimine, otsuse langetamisel tuleb tugineda faktidele (kunagi pole otsustajatel kõiki vajalikke fakte, neid võib ka mitmeti tõlgendada). Tuleb tugineda ka kogemustele ja intuitsioonile, kuid tihti pole see piisav. 5) Otsuse elluviimine täitjate määramine ja tööülesannete andmine, lisaks ka kontrollimisvõimaluste ettenägemine. 6) Tulemuse hindamine ja tagasiside. 27. Millised on otsusele esitatavad põhinõuded? Reaalne ja igati põhjendatud Tehtud selleks volitatud isiku poolt (ametikohaga delegeeritud õigus otsustada) Kooskõlastatud kõigi lülidega, kes võtavad osa otsuse täideviimisest
1797. a. Viini eeslinnas Liechtentalis, kus tema isa töötas kihelkonna koolmeistrina. Perekonnas harrastati palju kodust musitseerimist ja juba 5- aastaselt hakkab Schubert süstemaatiliselt isa juures õppima (klaverit ja viiulit). Kaks aastat hiljem kiriku kooriregent (kapellmeister-organist) Michael Holzer õpetab talle kompositsiooni ja orelimängu. Kuid Schubert lapsepõlve kasvatuses puudub professionaalne element ja peaaegu kõik oma teadmised võlgneb ta oma erakordsele muusikalisele intuitsioonile ja agarale isetegevusele. Kogu tema hilisemale loomingule annavadki suuna just see asjaarmastajalik suhtumine muusikasse ja väikekodanlik kodune miljöö. Talle jäi alati vööraks kontsertlik hiilgav virtuooslikkus ja akadeemiline teoretiseerimine. Ta loomingu allikaks jääb just Viini mitmekülgne "tänavamuusika", seltskondlikud ja rahvatantsud, linna- ja rahvalaul ning intiimsete muusikaõhtute isetegevus. Schubert ilmutas juba varakult hämmastavat andekust
Juhid toetuvad reeglitele ja protseduuridele, liidrid toetuvad inimestele. Juhid on fokuseeritud lühiajaliste ülesannete täitmisele, liidrid pikaajalistele. 26. Mis tagab juhi kui liidri edu eestvedamisel? Juht kui juhataja teeb asju õigesti aga juht kui liider teeb õigeid asju! Visionäär, energilisus, asjatundlikkus, strateegiline suunatus, näitab valikuliselt oma nõrkusi, tugineb intuitsioonile ,juhib alluvaid läbi empaatiavõime, näitab enda erilisust. 27. Suhtlemisega seotud rollid + näide. Tseremoniaalne (esindaja) roll Juhtija-eestvedaja roll Sidepidaja 28. Infoga seotud rollid + näide. Info vastuvõtja roll Info jagaja roll Kõneleja roll 29. Otsustamisega seotud rollid + näide. Ettevõtja rolla Ressursside jagaja roll Arusaamatuste lahendaja roll
23. Juhtimisteaduslik koolkond. Sai alguse II Maailmasõja ajal ja selle järel,kui juhtimises püüti hakata kasutama matemaatilisi võtteid.Püüab otsuste efektiivsust tõsta matemaatiliste mudelite ja statistiliste meetoditega.Keskendub rohkem tehnilistele kui inimeste käitumise probleemidele.Operatsioonide juhtimine tegeleb tootmisega ning kaupade ja teenuste jaotamisega.Kritiseeritakse selle pärast,et läheneb juhtimisele puhttehniliselt,jättes vähe ruumi juhi intuitsioonile. 24. Eestvedamise definitsioon. Eestvedamine on inimeste käitumise mõjutamine nii,et tagatakse organisatsiooni eesmärkide saavutamine.Sisaldab teiste inimestega suhtlemist,nende abistamist tehtavast tööst ettekujutamise saamisel,suunamist ja ergutamist,et nad teeksid vajalikke jõupingutusi. 25. Max Weber. N.n. ,, Bürokratia isa" .Weberi järgi teeb just bürokraatia võimalikuks tulemuste mõõtmise nii juhtide kui täitjate tasandil
1797. a. Viini eeslinnas Liechtentalis, kus tema isa töötas kihelkonna koolmeistrina. Perekonnas harrastati palju kodust musitseerimist ja juba 5- aastaselt hakkab Schubert süstemaatiliselt isa juures õppima (klaverit ja viiulit). Kaks aastat hiljem kiriku kooriregent (kapellmeister-organist) Michael Holzer õpetab talle kompositsiooni ja orelimängu. Kuid Schubert lapsepõlve kasvatuses puudub professionaalne element ja peaaegu kõik oma teadmised võlgneb ta oma erakordsele muusikalisele intuitsioonile ja agarale isetegevusele. Kogu tema hilisemale loomingule annavadki suuna just see asjaarmastajalik suhtumine muusikasse ja väikekodanlik kodune miljöö. Talle jäi alati vööraks kontsertlik hiilgav virtuooslikkus ja akadeemiline teoretiseerimine. Ta loomingu allikaks jääb just Viini mitmekülgne "tänavamuusika", seltskondlikud ja rahvatantsud, linna- ja rahvalaul ning intiimsete muusikaõhtute isetegevus. Õpinguaastad (1797-1813) Schumanni looming
suurimaks rõõmuks. Kodus lauldi ja mängiti mitmesuguseid pille. Ei möödunud nädalat, mil kodus poleks korraldatud kontserte. Juba 5-aastaselt hakkab Schubert süstemaatiliselt isa juures õppima (klaverit ja viiulit). Kaks aastat hiljem kiriku kooridirigent (kapellmeister-organist) Michael Holzer õpetab talle kompositsiooni ja orelimängu. Kuid Schuberti lapsepõlve kasvatuses puudub professionaalne element ja peaaegu kõik oma teadmised võlgneb ta oma erakordsele muusikalisele intuitsioonile ja agarale isetegevusele. Kogu tema hilisemale loomingule annavadki suuna just see asjaarmastajalik suhtumine muusikasse ja väikekodanlik kodune miljöö. Talle jäi alati vööraks kontsertlik hiilgav virtuooslikkus ja akadeemiline teoretiseerimine. Ta loomingu allikaks jääb just Viini mitmekülgne "tänavamuusika", seltskondlikud ja rahvatantsud, linna- ja rahvalaul ning intiimsete muusikaõhtute isetegevus. Schubert ilmutas juba varakult hämmastavat andekust
• Alternatiivlahendusvariantide analüüs ja hinnang. Tuleb välja tuua iga variandi tugevad ja nõrgad küljed ning püüda ette näha nende võimalikke tagajärgi. Tuleb osata vahet teha olulisel ja ebaolulisel. • Otsustamine, st. antud olukorras kõige otstarbekama lahendusviisi valimine. Otsuse langetamisel tuleb tugineda faktidele. Kuid: mitte kunagi pole otsustajatel kõiki vajalikke fakte, fakte võib mitmeti tõlgendada. Otsustamisel võib tugineda ka kogemustele ja intuitsioonile, kuid tihti pole see piisav. • Otsuse elluviimine, st. täitjate määramine ja tööülesannete andmine, samuti kontrollimisvõimaluste ettenägemine. • Tulemuste hindamine ja tagasiside 27. Millised on otsusele esitatavad põhinõuded? Otsus peab olema: • Reaalne ja igati põhjendatud. • Tehtud selleks volitatud isiku poolt (ametikohaga delegeeritud õigus otsustada). • Kooskõlastatud kõikide lülidega, kes võtavad osa otsuse täideviimisest. • Tehtud õigeaegselt.
Modernismi on kritiseeritud palju selle vahendava mõistuspärasuse keskse rolli tõttu. Võitlus mõistmaks ja kontrollimaks loodust läbi mõistuspärasuse vahendamise viib vältimatult vaba tahte kontrollini, individuaalse vastutuse ja algatuse vähenemiseni. Marksistide arvates oli see inimkonnale suurem oht kui klasside mahasurumine. Modernismi põhiprobleem seisneb siiski selle praktikas. Teadusliku mõistuspärasuse domineerimine surus välja teisi, avatusele ja intuitsioonile põhinevaid mõtlemisviise. Mõistuspärasuse puhul on probleemiks eraldada fakte ja väärtusi. Modernismi peetakse purustavaks sõjamasinaks, mis hävitab kõik enda ees oleva. Modernistidel ja postmodernistidel on mitmeid lahkarvamusi. Jurgen Habermas argumenteerib, et ei tohiks loobuda modernismi kesksetest ideedest, vaid peaks hoopis üritama lõpetada poolikuid projekte läbi teiste mõtlemisviiside vormide. Postmodernismi pooldajad aga väidavad, et modernismi ei saa enam
Tallinn: Koolibri, 1998 lk 63 17 Meos, I. Filosoofia põhirpobleemid. Tallinn: Koolibri, 1998 lk 63 18 Meos, I. Filosoofia põhirpobleemid. Tallinn: Koolibri, 1998 lk 65 8 niivõrd raskesti arusaadavad, et isegi antud ala spetsialisti jaoks pole nad ilmselged. Teiseks on teada, et mitmed huvitavad tulemused matemaatikas- eriti sellistes valdkondades nagu hulgateooria ning topoloogia- räägivad vastu sügavasti juurdunud intuitsioonile ning tavapärasele ilmselgustundele. Kolmandaks, matemaatikas on oletusi, mis on sisu poolest küllaltki elementaarsed, kuid mida siiamaani pole suudetud tõestada; see näitab, et mitte kõik matemaatilised tõed ei saa olla ilmselged. Matemaatilise tõsikindluse aluseks.19 Objektiivne tõde Inimteadmiste selline sisu, mis ei sõltu subjekti tahtest ega soovidest. Tõde ei kujune inimeste tahte ja soovide kohaselt. Tõe jaoks on määrav peegeldatava objekti sisu, millest ongi tingitud
Tõestus lk. 91 Teoreem 2.(mittevasturääkivuse teoreem) Sekventsiaalne lausearvutus on mittevasturääkiv. Tõestus lk. 93 Lausearvutuse täielikkuse teoreemi põhilemma ja täilekkuse teoreem (tõestustega) Teoreem 4. Kui sekventsi 1 , 2 , ... , G valemkuju on samaselt tõene, siis sekvents on tuletatav. Tõestus lk. 96 II. Turingi masinad Turingi masin. Arvuliste funktsioonide arvutamine Turingi masinal. Kõike, mida saab arvutada protsessiga, mis vastab meie intuitsioonile algoritmilisest protsessist, saab arvutada ka Turingi masina abil. Teesi analooge saab kirja panna ka algoritmi teiste formalisatsioonide kohta. Churchi teesi ei saa tõestada, sest ta seob intuitiivse mitteformaalse mõiste täpse formaalse mõistega. Kuid teda saab ümber lükata. 5 Turingi masina töötamine: · Aeg on jagatud diskreetseteks ühikuteks, taktideks.
Valik baseerub analüütilisel kalkulatsioonil. Strateegiad väljuvad sellest protsessist valmis kujul, seejärel kirjeldatakse neid üksikasjalikult enne ellu viimist. Strateegia valik sõltub turu struktuurist ja tegevusharu olukorrast, vastavalt tuleb kohandada organisatsiooni. Ettevõtluse koolkond strateegia eksisteerib juhi mõistuses kui visioon organisatsiooni tulevikust. Strateegia formeerimise protsess on peaaegu poolteadlik, see tugineb liidri intuitsioonile ja kogemustele, sõltumata sellest, kas juht on selle ise välja töötanud või kelleltki üle võtnud, seda kohendades ning seejärel oma tegevustes kasutades. Juht propageerib visiooni järjekindlalt, samas säilitades kontrolli visiooni elluviimise üle, olles valmis selle spetsiifilisi aspekte vajadusel ümber kujundama. Ettevõtlik strateegia kaldub otsima turunisse, mis oleksid kaitstud otsese konkurentsi eest.
produktid. Irratsionaalne mõtlemine- ebakindel, reeglipäratu või järgib väljendamatuid või vaieldavaid reegleid. Ei kuulu otseselt loogika uurimisvaldkonda, kuid selle olemasoluga tuleb arvestada. Võib tugineda mõtleja sisemistele ajenditele, nt soovidele või hirmudele, sageli neid ajendeid ei teadvustata. Mõnikord on mõtlemise aluseks irratsionaalne soov või usk, aga arutluskäigud võivad olla vägagi ratsionaalsed. Intuitsioonile tuginev irratsionaalne mõtlemine ehk intuitiivne mõtlemine võib olla mõnes olukorras isegi efektiivsem kui loogiline mõtlemine, nt puuduliku ja väärinfo tingimustes või n-ö kiirkorras otsuste langetamisel. Loogika algkursuses puututakse irratsionaalse mõtlemisega kokku siis, kui käsitletakse sellest põhjustatud loogikavigu. Loogikavigu saab teha ka ratsionaalsetel kaalutlustel. MÕISTELINE MÕTLEMINE on väljendatav peamiselt KÕNE(sõnade)abil.
3. Alternatiivlahendusvariantide analüüs ja hinnang. Tuleb välja tuua iga variandi tugevad ja nõrgad küljed ning püüda ette näha nende võimalikke tagajärgi. Tuleb osata vahet teha olulisel ja ebaolulisel. 4. Otsustamine, st. antud olukorras kõige otstarbekama lahendusviisi valimine. Otsuse langetamisel tuleb tugineda faktidele. Kuid: mitte kunagi pole otsustajatel kõiki vajalikke fakte, fakte võib mitmeti tõlgendada. Otsustamisel võib tugineda ka kogemustele ja intuitsioonile, kuid tihti pole see piisav. 5. Otsuse elluviimine, st. täitjate määramine ja tööülesannete andmine, samuti kontrollimisvõimaluste ettenägemine. 6. Tulemuste hindamine ja tagasiside 40. Millised on otsusele esitatavad põhinõuded? Otsus peab olema: • Reaalne ja igati põhjendatud. • Tehtud selleks volitatud isiku poolt (ametikohaga delegeeritud õigus otsustada). • Kooskõlastatud kõikide osapooltega, kes võtavad osa otsuse täideviimisest. • Tehtud õigeaegselt.
iga variandi tugevad ja nõrgad küljed ning püüda ette näha nende võimalikke tagajärgi. Tuleb osata vahet teha olulisel ja ebaolulisel. Otsustamine, st. antud olukorras kõige otstarbekama lahendusviisi valimine. Otsuse langetamisel tuleb tugineda faktidele. Kuid: mitte kunagi pole otsustajatel kõiki vajalikke fakte, fakte võib mitmeti tõlgendada. Otsustamisel võib tugineda ka kogemustele ja intuitsioonile, kuid tihti pole see piisav. Otsuse elluviimine, st. täitjate määramine ja tööülesannete andmine, samuti kontrollimisvõimaluste ettenägemine. Tulemuste hindamine ja tagasiside 5. Mida nimetatakse mõjuvõimuks? Mõjuvõim on inimese võime mõjutada mingeid nähtusi ja protsesse ning panna teisi midagi tegema. Vastutus tähendab töötaja nõusolekut ja kohustust täita endale võetud tööülesandeid nii hästi
3. Alternatiivlahendusvariantide analüüs ja hinnang. Tuleb välja tuua iga variandi tugevad ja nõrgad küljed ning püüda ette näha nende võimalikke tagajärgi. Tuleb osata vahet teha olulisel ja ebaolulisel. 4. Otsustamine, st. antud olukorras kõige otstarbekama lahendusviisi valimine. Otsuse langetamisel tuleb tugineda faktidele. Kuid: mitte kunagi pole otsustajatel kõiki vajalikke fakte, fakte võib mitmeti tõlgendada. Otsustamisel võib tugineda ka kogemustele ja intuitsioonile, kuid tihti pole see piisav. 5. Otsuse elluviimine, st. täitjate määramine ja tööülesannete andmine, samuti kontrollimisvõimaluste ettenägemine. 6. Tulemuste hindamine ja tagasiside 40. Millised on otsusele esitatavad põhinõuded? Otsus peab olema: • Reaalne ja igati põhjendatud. • Tehtud selleks volitatud isiku poolt (ametikohaga delegeeritud õigus otsustada). • Kooskõlastatud kõikide osapooltega, kes võtavad osa otsuse täideviimisest. • Tehtud õigeaegselt.
3. Alternatiivlahendusvariantide analüüs ja hinnang. Tuleb välja tuua iga variandi tugevad ja nõrgad küljed ning püüda ette näha nende võimalikke tagajärgi. Tuleb osata vahet teha olulisel ja ebaolulisel. 4. Otsustamine, st. antud olukorras kõige otstarbekama lahendusviisi valimine. Otsuse langetamisel tuleb tugineda faktidele. Kuid: mitte kunagi pole otsustajatel kõiki vajalikke fakte, fakte võib mitmeti tõlgendada. Otsustamisel võib tugineda ka kogemustele ja intuitsioonile, kuid tihti pole see piisav. 5. Otsuse elluviimine, st. täitjate määramine ja tööülesannete andmine, samuti kontrollimisvõimaluste ettenägemine. 6. Tulemuste hindamine ja tagasiside 40. Millised on otsusele esitatavad põhinõuded? Otsus peab olema: • Reaalne ja igati põhjendatud. • Tehtud selleks volitatud isiku poolt (ametikohaga delegeeritud õigus otsustada). • Kooskõlastatud kõikide osapooltega, kes võtavad osa otsuse täideviimisest. • Tehtud õigeaegselt.
a. Viini eeslinnas Liechtentalis, kus tema isa töötas kihelkonna koolmeistrina. Perekonnas harrastati palju kodust musitseerimist ja juba 5aastaselt hakkab Schubert süstemaatiliselt isa juures õppima (klaverit ja viiulit). Kaks aastat hiljem kiriku kooriregent (kapellmeister organist) Michael Holzer õpetab talle kompositsiooni ja orelimängu. Kuid Schubert lapsepõlve kasvatuses puudub professionaalne element ja peaaegu kõik oma teadmised võlgneb ta oma erakordsele muusikalisele intuitsioonile ja agarale isetegevusele. Kogu tema hilisemale loomingule annavadki suuna just see asjaarmastajalik suhtumine muusikasse ja väikekodanlik kodune miljöö. Talle jäi alati vööraks kontsertlik hiilgav virtuooslikkus ja akadeemiline teoretiseerimine. Ta loomingu allikaks jääb just Viini mitmekülgne "tänavamuusika", seltskondlikud ja rahvatantsud, linna ja rahvalaul ning intiimsete muusikaõhtute isetegevus. Schubert ilmutas juba varakult hämmastavat andekust
olukorda malelaual terviklikumalt ja näha ette võimalikke kombinatsioone, algajad aga ei oma nii head ülevaadet malelaual toimuvast). Praktiline ja teoreetiline teadmine. Benner näeb nende vahel erisust. Praktiliste teadmiste jaoks pole ilmtingimata vaja teoreetilisi teadmisi ja viimased pole ka piisavad andmaks praktilisi teadmisi. Samas pole teoreetilised teadmised ebavajalikud. 6 Kriitikud on Bennerile ette heitnud toetumist intuitsioonile: oluliste otsuste jaoks peab olema ratsionaalne (või põhjendatud) põhjendus ning intuitiivne kaemus ei ole selleks piisavalt legitiimne. Hooldamine õenduses Kavatsuslik/sihipärane (intentional) hooldamine Õenduses on hooldamine keskse tähendusega. Kuigi abistamine võib olla refleksiivne, on see sageli siiski kavatsuslik ja sihipärane. Kolm kriteeriumi hoolduse identifitseerimisel: 1) see on kavatsuslik/sihipärane; 2) see on teistega suhtestuv;
Kui inimene teeb midagi hästi, tunneb ta sellest heameelt, mis on talle sisemiseks tunnustuseks. Motivatsiooni faktorite abil saab tõsta rahulolu, hügieeni faktorite abil saab leevendada rahulolematust. Juht ei või aga arvestamata jätta ka hooldavaid tegureid, mis loovad normaalse keskkonna. Herzbergi mudeli puudused: Ei ole universaalselt kehtiv; Selle põhjal väheneb töötasu, staatuse ja sotsiaalsete suhete motiveeriv mõju, mis ei vasta paljude juhtide intuitsioonile; Kahe tegurigrupi vahel pole selget erinevust, mudel näitab üldisi tendentse; Hooldavad tegurid võivad mõnda inimest motiveerida ja motiveerivad tegurid mõjuda teisele hoolena; Mudel näib piirmeetodina, kuna Herzberg uuris ainult äärmuslikke arvamusi. Kuigi tänapäeval peetakse seda teooriat liiga lihtsustatuks, on sellel olnud suur mõju tänasele töö kavandamisele. ALDERFERI E- R – G MUDEL (LK 51)
tarbekaupade tootmisele. Malenkovi majandusprogramm oli seni ainuke riigi huve arvestanud majanduspoliitika taustal suhteliselt inimkeskne, nähes ette lähema 2 3 aasta jooksul parandada elanikkonna majanduslikku ja kultuurilist olukorda. Need abinõud andsid algtõuke järgnevate aastate majanduslikuks arenguks. Pärast Malenkovi tagandamist hakkas majanduselu juhtimisel domineerima Hrustsov, tuginedes seejuures eelkõige oma intuitsioonile, Tegelikkuses tähendas see tervikliku majanduspoliitika puudumist. Kurss kergetööstuse eelisarendamisele kuulutati lausa kuritegelikuks ja 1950. aastate 2. poolel taastati rasketööstuse prioriteetne areng. Hrustsovi eestvedamisel algasid majanduses pidevad ümberkorraldused ja kampaaniad, seda eriti põllumajanduses. Sellest hoolimata arenes majandus 1950. aastatel dünaamiliselt. Hrustsov leidis et selline
Objektiivne naturalism Moraaliväidete tõesus on individuaalsest või sotsiaalsest otsusest sõltumatu (looduslik paratamatus). Moraaliteoorias (eetikas) tehtavaid järeldusi ei ole õige ega võimalik tuletada empiirilisel alusel väidetest. Eetika mõistetega me osutame mittenaturaalseid (st. iseenesest mitte- esinevaid) väiteid. See on innaturalism, mitte-naturalism, mis on samuti kognitivistlik, ning mis saab toetuda kas intuitsioonile või jumalikule ilmutusele. Mittekognitivistlik meta-eetika Emotivistlik mitte-kognitivism Eetika väited ei ole tõesed ega väärad! Need on emotsionaalsed väited, mis kajastavad inimeste hingeseisundeid. Neid ei saa õigustada faktidega, ega omanda nad ratsionaalse arutelu läbi suuremat tõesust. Samuti pole inimlikku ega jumalikku intuitsiooni, mille toel neid võib tõeks võtta. Preskriptiiv-mittekognitivism Eetikaväited on üldised (universaalsed) eeskirjad (preskriptsioonid)
väitsid, et tegevjuhid, kes teevad kõrgematasemelisi otsuseid suudavad vältida eetilisi vigu. Parandades otsustamise kvaliteeti tähendab see automaatselt ka seda, et arvestatud on ka kõigi tegevuste tagajärgedega. See aga viitab täpsele riskihindamisele koos võimalike strateegiatega. Kui vähegi võimalik peaksid juhid oma otsused rajama informatsioonile mitte eelaimdustele. Kui olukord on esmakordne, siis parim teejuht on pöörata tähelepanu reaalsusele, mitte aga mälule ja intuitsioonile. Äris on samuti nagu teaduses- ebausaldusväärne informatsioon on sama hea, kui pettuslik ja andestamatu. On juhtumeid, kus juhil ei ole muud võimalust, kui teha otsus subjektiivse intuitsiooni baasil. Kuid neil on võimalus vältida mõningaid moonutatud otsuseid. Võitlemaks liigse enesekindlusega on efektiivne viis mõelda läbi viisid, mis võib valesti minna; millised on olulised aspektid, mida veel ei teata
Usutakse (st on inimesi, kes usuvad= on kindlad), et uurimise teel saab teha kindlaks, mida eetika mõisted tähistavad ja kas nad tähistavad oma designaati (=tähistatavat) õigesti või ei! MITTENATURALISM See on teooria, mis väidab, et moraalifaktid on olemad, kuid nad pole naturaalsed. Eetika mõistetega me osutame mittenaturaalseid (st. looduslikult =iseenesest mitte-esinevaid) väiteid. See on innaturalism, mitte-naturalism, mis on samuti kognitivistlik!, ning mis saab toetuda kas intuitsioonile või jumalikule ilmutusele. Intuitsionism ja ilmutuse teooria kui kognitivismid! EMOTIVISM Kognitivistlikust meta-eetikast erineb mittekognitivistlik meta-eetika: eetika väited ei ole ei tõesed ega väärad! Eetika-väited on emotsionaalsed väited, mis kajastavad inimeste hingeseisundeid! Eetika-väiteid ei saa õigustada faktidega ega omandada ratsionaalse arutelu läbi suuremat tõesust. Samuti ei ole olemas inimlikku ega jumalikku intuitsiooni, mille toel neid võib tõeks võtta.
Sissejuhatus materiaalse kultuuri uurimisse Teadustöö on süstemaatiline ja mõistuspärane uue informatsiooni hankimine. Teaduslikud väited ei või toetuda subjektiivsele arvamusele, vaistule, intuitsioonile, autoriteedile, propagandale või jumalikule ilmutusele. Uurimistöö tulemused koondatakse süstemaatilisteks teooriateks, üldisteks teooriateks, mis seletavad teatud asja või ala. Mõistuspärasus pürgib eristama teadust muudest inimesele iseloomulikest omadustest, jättes kõrvale üleloomuliku. Teadustöö peab vastama teatud teaduses kehtivatele reeglitele. Teadusel on võime oma vigu parandada: võimalus kontrollida, avalikkus.
3) Alternatiivlahendusvariantide analüüs ja hinnang. Tuleb välja tuua iga variandi tugevad ja nõrgad küljed ning püüda ette näha nende võimalikke tagajärgi. Tuleb osata vahet teha olulisel ja ebaolulisel. 4) Otsustamine, st. antud olukorras kõige otsstarbekama lahendusviisi valimine. Otsuse langetamisel tuleb tugineda faktidele. Kuid: mitte kunagi pole otsustajatel kõiki vajalikke fakte, fakte võib mitmeti tõlgendada. Otsustamisel võib tugineda ka kogemustele ja intuitsioonile, kuid tihti pole see piisav. 5) Otsuse elluviimine, st. täitjate määramine ja tööülesannete andmine, samuti kontrollimisvõimaluste ettenägemine. 6) Tulemuste hindamine ja tagasiside 5. Mida nimetatakse mõjuvõimuks? Mõjuvõim on inimese võime mõjutada mingeid nähtusi ja protsesse ning panna teisi midagi tegema. Mõjuvõim jaguneb: 1. Ametlik mõjuvõim – kaasneb ametliku positsiooniga, mille määrab kõrgemal seisev isik või mingi sotsiaalne süsteem 2
• Alternatiivlahendusvariantide analüüs ja hinnang. Tuleb välja tuua iga variandi tugevad ja nõrgad küljed ning püüda ette näha nende võimalikke tagajärgi. Tuleb osata vahet teha olulisel ja ebaolulisel. • Otsustamine, st. antud olukorras kõige otstarbekama lahendusviisi valimine. Otsuse langetamisel tuleb tugineda faktidele. Kuid: mitte kunagi pole otsustajatel kõiki vajalikke fakte, fakte võib mitmeti tõlgendada. Otsustamisel võib tugineda ka kogemustele ja intuitsioonile, kuid tihti pole see piisav. • Otsuse elluviimine, st. täitjate määramine ja tööülesannete andmine, samuti kontrollimisvõimaluste ettenägemine. • Tulemuste hindamine ja tagasiside 1 52. Delegeerimise mõiste, delegeerimise vajadus • Delegeerimine – otsustusõiguse ja vastutuse suunamine madalamale juhtimistasandile.
usaldusväärsetele teabekanalitele tuginedes, oma ala asjatundjaid toetajatena kaasates, argumentide hulka ja teate esituskordi suurendades, siis sageli ka madala osalusmäära korral omab mõjustus efekti) 4.4 Reklaamipsühholoogia elluviimisest - praktikud-intuitivistid, teadlased-teoreetikud, teadlased-uurijad - hea reklaami tagab teooria ja praktika ühendus, olgu siis kollektiivi näol või ühe inimese isikus (nii loomise kui hindamise puhul) - lisaks intuitsioonile peab reklaami hindamisel kasutama objektiivsemaid meetodeid, millega mõõta ja hinnata reklaami vastuvõtu ja mõjuga seotud reaalseid nähtusi ja reaktsioone - reklaami loomisel põimuvad originaalne idee ning mälus säilivad näidised (mudelid) varem nähtud või kuuldud reklaamidest - probleem: reklaamiteadete ning -kampaaniate edukuse ja kvaliteedi hindamine; eksperthinnangud, zhüriid, konkursid, fookusgrupid, mõõtmine; subjektiivne < objektiivne
Hallutsinatsioonid haigusliku seisundi korral võib tekkida vastava välisärrituseta taju. Tõelisel hallutsinatsioonil on haigele tegeliku taju väärtus. Pseudohallutsinatsioon on nõrgem ja haige ei väida, et tema tajuelamuses esinduv reaalselt eksisteerib. Kausaalne atributsioon on teise inimese käitumise põhjuse ja motiivide subjektiivne interpreteerimine tajumisel, sageli toimub see poolteadlikult, automaatselt; on lähedane intuitsioonile, mis ei pruugi õige olla, kuid teisalt võib anda üllatavalt täpseid tulemusi. KA efektide lähtekohtadeks on: (1) inimesed ei piirdu üksteist tajudes välisel vaatlusel saadud andmetega ning püüdlevad põhjuste väljatoomisele ja järeldustele tajuva isiksuse omaduste kohta; (2) kuna välise vaatlusega saadud andmestik on tavaliselt sisukateks ja veenvateks ostusteks ebapiisav, omistab vaatleja jälgitavale tõenäolised käitumise põhjused ja
annaabi.ee 
