FRANZ SCHUBERT 2007 Franz Schubert (31. jaanuar 1797 19. november 1828) Franz Schubert oli austria helilooja. Oma lühikese elu jooksul jõudis ta kirjutada üle 1500 erineva teose. Sellega pani ta aluse romantismile muusikas. Schubert oli sõbralik, heatahtlik ja tagasihoidlik. Tema muusika on siiras ja südamlik. Ta tõi muusikasse palju uut: soololaulud muutusid kontsertteosteks, instrumentaalloomingus oli esikohal programmiline muusika; väga tähtsal kohal olid lühipalad, mis väljendasid hetkemeeleolu. Elulugu Schubert sündis 31. jaan. 1797. a. Viini eeslinnas Liechtentalis, kus tema isa töötas kihelkonna koolmeistrina. Schubert oli lühinägelik (magas prillid peas), väikest
Franz Schubert (31. jaanuar 1797 Viin 19. november 1828 Viin) oli austria helilooja. Oma lühikese elu jooksul jõudis ta kirjutada üle 1500 erineva teose. Sellega pani ta aluse romantismile muusikas. Schubert oli sõbralik, heatahtlik ja tagasihoidlik. Tema muusika on siiras ja südamlik. Ta tõi muusikasse palju uut: soololaulud muutusid kontsertteosteks, instrumentaalloomingus oli esikohal programmiline muusika; väga tähtsal kohal olid lühipalad, mis väljendasid hetkemeeleolu. 1. Õpinguaastad (1797-1813) Schubert sündis 31. jaan. 1797. a. Viini eeslinnas Liechtentalis, kus tema isa töötas kihelkonna koolmeistrina.
SCHUBERTI LALULUTSÜKLID 1827. AASTA MUUSIKAELUS SUREB TITAAN BEETHOVEN JA LAULUTEKSTIDE AUTOR NOOR LUULETAJA MÜLLER. SCHUBERT NÄEB ENNAST JÄRGMISE MINEJANA... · Mõned laulud tsüklist: · 1. " Head ööd"- võõrana olen siia tulnud ja võõrana lahkun siit. Minnes vastu tundmatule tulevikule soovib ta oma armastatule head ööd. Laulu muusika on leinamarsilik, sammuv ja melanhoolne. · 11. laul "Kevadunelm" laul koosneb kahest muusikalisest salmist, salm koosneb omakorda kolmest erinevast meeleolulõigust. Esimene lõik on lootustandev ja mazoorne rändurile meenub kevad, lilled ja linnulaul. Kui
Ta on esimene suur helilooja, kes tegutseb algusest lõpuni täiesti sõltumatult feodaalse õukonna või kiriku teenistusest. Loomingulise iseseisvuse eest pidi ta aga kallilt maksma ja ei saanud oma eluajal peaaegu mingisugust ametlikku tunnustust. Schuberti elu 1. Õpinguaastad (1797-1813) Schubert sündis 31. jaan. 1797. a. Viini eeslinnas Liechtentalis, kus tema isa töötas kihelkonna koolmeistrina. Perekonnas harrastati palju kodust musitseerimist ja juba 5aastaselt hakkab Schubert süstemaatiliselt isa juures õppima (klaverit ja viiulit). Kaks aastat hiljem kiriku kooriregent (kapellmeister organist) Michael Holzer õpetab talle kompositsiooni ja orelimängu. Kuid Schubert lapsepõlve kasvatuses puudub professionaalne element ja peaaegu kõik oma teadmised võlgneb ta oma erakordsele muusikalisele intuitsioonile ja agarale isetegevusele. Kogu tema hilisemale loomingule annavadki suuna just see asjaarmastajalik suhtumine muusikasse ja väikekodanlik kodune miljöö
...................7-8 4. Laululooming.............................................................................9-12 5. Kokkuvõte...................................................................................13 6. Kasutatud kirjandus........................................................................14 7. Lisad..........................................................................................15 2 Sissejuhatus Franz Schubert oli lühinägelik, väikest kasvu, tagasihoidlik ja häbelik, armastas väga ema, isa, vendi ja õdesid. Juba lapsepõlves oli isa teda viinud suure muusika maailma- Haydni, Mozarti ja Beethoveni muusika oli Franzile suurimaks rõõmuks. Tema perekonnas harrastati palju kodust musitseerimist. Kodus lauldi ja mängiti mitmesuguseid pille. Schubertil oli vanust ainult 11 aastat ja juba ta esines kirikukooris soolosoprani osas. Ei möödunud nädalat, mil kodus poleks korraldatud kontserte
vastumeelne ning ta loobub sellest ning lahkub kodust. Isaga ei leia ta peale seda enam kunagi ühist keelt. Kuid vähem kui aasta päras tuleb tal naasta koju, sest ta ema suri. Ning siis pakub isa talle viimast korda võimalust töötada koolis. Aasta oli siis 1822. Ning samal aastal lahkub ta lõplikult kodust ning ühineb sõprade ringiga. Heliloojal ei olnud rikkaid soosijaid ainuke, kes oli, oli Viini õukonna helilooja A. Salieri. Kuid ühist koostööd ei sündinud, sest Schubert ei jaganud Salieri vaateid muusikale. Ta oli liialt uhke. Sõbrad hakkasid teda reklaamima, korraldade kontserte. Kuna tal puudusid rikkad soosijad (abi sai ka oma vennalt Karlilt), tuli tal ennast elatada oma loomingu müügist. Kuid kirjastajaid kasutasid ära muusiku ebaprofessionaalsust ning ostsid tema loomingut pool muidu ning said teoste müügist suurt kasu. Korteriüüri ja toidu eest tasub oma venna abiga. Tihti tundis ka nälga. Tihti polnud tal ka klaverit
sümf. orkestrid; uuelaadsed muusikaühingud (kodanlus ühineb kooridesse- meeslauluühingud; koduseks pilliks klaver- väikevormide viljelemine)Romantismile omaseid jooni leidus Haydni, Mozarti kui Beethoveni loomingus. Romantiline ooper- teemaks inimene üleloomulike jõudude mõjusfääris, süüa ja lunastada idee; teisalt kodanlik suund-salmilaulude ja hubase miljööga laulumäng, rahvalikud elemendid. F.Schubert oli esimene romantik muusikas.(tema iidoliks oli Beethoven) 2. Franz Schubert (1797- 1828) Sündinud Viini lähistel, isa õpetaja, elav kodumuusika harrastus. Laulupoiss, pedagoogiline stuudium, abiõpetaja, hiljem sõprade toetusel vabakutseline. Varaküps helilooja ilma põhjaliku teooriakoolituseta, (18 aastaselt 150 laulu sh. "Metshaldjas")Kõrgete vaimsete huvidega sõpradering luuletajatest ja kunstnikest. Suri 31 aastaselt närvipalavikku, veidi enne surma Viini õueorganist ja teoreetiku Sechteri teooriaõpilane.
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium Referaat FRANZ SCHUBERT Agnes Ott 12e Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3 Elulugu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4-6 Looming . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 7-8 Laulutsüklid . . . . . .
Kõik kommentaarid