) ja normatiivsust (kas uus tähendab ka majanduslikku edu?). Enne innovatsioonide erinevate liikide käsitlemist tuleb selgeks teha erinevused leiutise ja innovatsiooni vahel. Mõlemad on seotud uue ideega (nt. uus toode, protsess jne), kuid innovatsioon sisaldab lisaks uuele ideele ka selle rakendust/kommertsialiseerimist. Leiutada võib meist igaüks. Hea mõte leiutise näol võib tulla pähe inimesele kasvõi tänaval kõndides. Samas on innovatsioonid siiski seotud ettevõtetega. Et muuta leiutis innovatsiooniks, peab ettevõte rakendama mitmeid teisigi ressursse oskused, teadmus, võimekus, tootmis- ja finantsressursid, teadmised turgudest (k.a. toote välimus) jne. Kui neid toetavaid tegevusi ja ressursse napib, võib edukas ja hea leiutis jäädagi vaid leiutiseks. 2. Millised on innovatsiooni peamised liigid? (näiteks võiks teada J.Schumpeteri liigitust viiest erinevast liigist).
korraga innovaatiline mitmes valdkonnas ehk siis tuleb keskenduda kindlale suunale ja teha seda hästi. Hea märksõna oleks siinkohal projektijuhtimise põhimõte, mis suunab tegelema sellega, milles oled parim do what you do best and outsource rest. Innovatsiooni eesmärgiks on positiivne muutus, muutmaks kedagi või midagi paremaks. Tootlikkuse kasvu kaasa toov innovatsioon on peamine majandusliku rikkuse kasvu allikas. Eristatakse kahte tüüpi innovatsioone: tehnoloogilised innovatsioonid on oluliselt täiustatud tooted või protsessid, mittetehnoloogilised innovatsioonid on uuendused turunduses ja erinevates organisatsioonides. Organisatsiooni kontekstis võib innovatsioon läbi efektiivsuse, tootlikkuse, kvaliteedi, konkurentsivõimelisuse, turuosa jne. parendamise olla seotud tulemuste ning kasvuga. Kõik organisatsioonid saavad uuendusi kasutusele võtta, sealhulgas näiteks haiglad, ülikoolid ja kohalikud omavalitsused
koguprodukti (RKP) näitajat. Makroökonoomikas ei vaadelda üksikute majandussubjektide käitumise detaile või hindade kujunemist erinevatel turgudel vaid kauba- ja teenuse turgu kui ühtset tervikut, tegemata vahet näiteks põllumajandussaaduste või meditsiiniteenuste turgudel. (Saar, 2010) KOKKUVÕTE Lihtsal kujul võib innovatsiooni jagada kaheks. Esimene tüüp loob täiesti uusi ideid, mille tulemusena võivad muutuda nii ettevõte kui turg tervikuna. Sellised radikaalsed innovatsioonid vajavad uute ja esilekerkivate trendide jälgimist turul ning paljude seniste arusaamade ümberhindamist. Lisamaks väärtust ettevõttele, ei pea innovatsioonid aga olema alati radikaalsed muudatused. Piisab ka sellest, kui midagi juba tuntut kohandatakse või uuendatakse, kasutatakse ideid uuel moel, et luua uut väärtust. Sellised innovatsioonid on ka väiksema riskiga. Äris võib innovatsiooniks pidada kõike uut või oluliselt parandatut, mis
Positiivne globaliseerumise juures on ka see, et sidevahendite ja veotranspordi hind alaneb, mis tähendab seda, et suureneb võimalus ja otstarbekus naaberriikidega koostööd teha. Ka kapitali ja tehnoloogia liikuvus lubab tootmise sinna paigutada, kus see kõige odavam on. Sellega võib kaasneda ka kapitali väljavool, kuid püsiva arengu kindlustab riigi või piirkonna kohanemisvõime, mille tagavad töötajate kõrge haridustase ja pidevad koolitused ning innovatsioonid. Hoolimata sellest, et toimub pidev globaliseerumine ning üha enam riike kaasatakse maailmamajandusse, toodetakse ja tarbitakse põhiosa väärtusi endiselt maailma majanduskeskustes- Põhja-Ameerikas, Lääne- Euroopas ja Ida-Aasias. Valdav osa raha- ja kaubavoost liigub endiselt Euroopa Liidu ja Põhja-Ameerika vahel ja siseselt. Suurel globaliseerumisel, mis näib esmapilgul vaadatuna väga positiivne, on siiski ka pahupool
President. Esimestel aastatel oli tegu Soomesisese auhinnaga, 2010. aastal liitus Eesti. 2015. Aastaks on auhinnaga liitunud 10 riiki – lisaks Soomele ja Eestile veel Rootsi (2011), Läti (2012), Ungari (2013), Tšehhi (2013), Kasahstan (2014), Iisrael (2014), uute liitujatena sel aastal Leedu ja Baskimaa. Kvaiteediauhind on muutunud iga aastaga populaarsust ning muutub järjest rahvusvahelisemaks. Konkursile esitatakse riikide parimad innovatsioonid kategooriate kaupa ning lisaks on võimalik kandideerida potentsiaalse innovatsiooni kategoorias. 2007. aastal alustati konkursile 34 esitatud innovatsiooniga, 2014. aastaks esitati juba 151 konkursitööd. Kvaliteediinnovatsiooni konkurss on heaks võimalusesks oma ettevõtte rahvusvahelisel tasemel tutvustamiseks. Võitjate kogemuste tutvustamiseks koos tipptasemel esinejatega kvaliteedi ja 4 innovatsiooni teemal mõtete genereerimiseks toimub igal kevadel innovatsiooni-
välismõjud*RRD jaoks ebapiisavad summad*unifitseeritud toodang on tarbija seisukohalt puudus 9. Monopoolse turu tunnused 4*turul on üks ettevõte*kapitali sissepääs harusse on takistatud*tootel puuduvad lähedased asenduskaubad*kontroll hinna üle on täielik 10. Monopoli negatiivsed jooned 4*kõrgem hind ja madalam tootmismaht*suurem kulu*ebavõrdne tulude jaotus*hinna diskrimineerimine 11. Monopoli positiivsed jooned 3*mastaabi säästu efekt*kulude kokkuhoid*innovatsioonid ja uued tooted 12. Monopolistliku konkurentsi tunnused 4*turul on palju ettevõtteid*kapitali sissepääs harusse on vaba*toode on diferentseeritud*kontroll hinna üle on väike 13. Oligopoolse konkurentsi tunnused 4*turul on vähe ettevõtteid*kapitali sissepääs harusse on osaliselt takistatud*toode on diferentseeritud või homogeene*kontroll hinna üle on arvestatav 14. Mis on kartell?*Kartell- moodustavad grupp ettevõtteid,, kes lepivad kokku tootmismahtudes või hindades
luua selline ruum, kus virtuaalseslt mõõdetakse inimese keha suurused ja iseärasused. Seejärel saaks inimene ise virtuualselt disainida omale koheselt meeldivad teksad, pluusid, kleidid jne. Edasi peaks juba tänapäeval lihtne olema ja peatselt oleks inimesel mugav rõivas käepärast olemas. See läheb küll juba meie järgmise aine teemasse, kuid alguse saab see asi just nimelt innovatsioonist. Täpsemalt siis innovatsiooni ideest. Samamoodi on kõik tänapäevased innovatsioonid ja uuendused saanud alguse ideedest ning need ideed tekivad minu arust just nimelt sellest, et millegist on kuskil vajaka ning millegist on puudus meie igapäevases elus või midagi on vaja veel täiendada. Olgu selleks siis uuendus tootes, teenuses, tootmisprotsessis, toote turunduses, mõnes organisatsioonis või kus iganes. Just nimelt Mis on innovatsioon?
Ajalooline etnograafia. Etno täiendab uue vaatepunktiga ajalugu. Ajalooline materialism fookus esemekultuurile. Antropoligiseerumine ajaloo ja etno vaatepunktid hakkavad lähenema, pildil nähakse ka nt teise kujutamise strateegiad teatud ajaloolises kontekstis. Euroopa etnos on olnud ajaloolise eseme uurimine pikaajaline traditsioon. Münsteri koolkond varaloenduste uurimise keskus Euroopas. Innovatsiooniuuringud küsimus on hierarhias, kust innovatsioonid tulevad. Trad rahvakultuuris on ülevalt alla, eeskujud tulevad kõrgemalt allapoole. 20.saj on innovatsioonid rohkem alt üles. Tegeletakse rohkem ruumilise innovatsiooniga ruumilisega (linnast-maale); ajaloolise innovatsiooniga (millised on need perioodid, eestis sajandivahetus 19.-20.saj). Antropologiseerumine. ,,Kohtumispunktid" (ajaloo ja atnro) 60ndatest alates. Euroopa etnos on kaks protsessi korraga: antros (sotsantopoloogia ja kultuuriantropoloogia), etnos (rahvaliketnos)
Diffosionims Diffusioon- asjade ja ideede levik ühest piirkonnast teise Ühiskonna ajalugu koosneb Innovatsioon Innovatsiooni diffusioon Ei ole olemas mingit üldist arengutrendi Imiteerimine e jäljendamine Gabriel Tarde Imiteerimine on olulisim sotsiaalne protsess, sotsiaalse elu ja muutuste alus Imiteerimise teel levivad ka näiteks enesetapud (vaidles Durkheimiga) Innovatsioonid sünnivad erinevate sotsiaalsete mõjude kombineerumisest ühes indiviidis Innovatsioon levib ringina algpunktist imiteerimise teel laiali Kaoseteooria Kaos-süsteemi ettearvamatu käitumine Tasakaal- mingi aja jooksul püsiv olukord Tasakaal on ebastabiilne, väikene mõjutus võib süsteemi tasakaalust välja lüüa Liblika efekt- põhimõtteliselt on võimalik, et liblika tiivaläägid ühel pool Vaikset Ookeani võivad
Turul on üks ettevõte Kapitali sissepääs harusse on takistatud Tootel puuduvad lähedased asenduskaubad Kontroll hinna üle on täielik 10. Monopoli negatiivsed jooned (4 punkti) Kõrgem hind ja madalam tootmismaht Suurem kulu Ebavõrdne tulude jaotus Hinnadiskrimineerimine (täiuslik-, 2. astme-, 3. astme hinnadiskrimineerimine) 11. Monopoli positiivsed jooned (3 punkti) Mastaabisäästu efekt Kulude kokkuhoid Innovatsioonid ja uued tooted 12. Monopolistliku konkurentsi tunnused (4 punkti) Turul palju ettevõtteid Kapitali sissepääs harusse vaba Toode on diferentseeritud (eristatav) Kontroll hinna üle on väike 13. Oligopoolse konkurentsi tunnused (4 punkti) Turul on vähe ettevõtteid Kapitali sissepääs harusse onn osaliselt takistatud Toode on diferentseeritud või homogeenne Kontroll hinna üle on arvestatav 14. Mis on kartell?
Turul on üks ettevõte Kapitali sissepääs harusse on takistatud Tootel puuduvad lähedased asenduskaubad Kontroll hinna üle on täielik 10. Monopoli negatiivsed jooned (4 punkti) Kõrgem hind ja madalam tootmismaht Suurem kulu Ebavõrdne tulude jaotus Hinnadiskrimineerimine (täiuslik-, 2. astme-, 3. astme hinnadiskrimineerimine) 11. Monopoli positiivsed jooned (3 punkti) Mastaabisäästu efekt Kulude kokkuhoid Innovatsioonid ja uued tooted 12. Monopolistliku konkurentsi tunnused (4 punkti) Turul palju ettevõtteid Kapitali sissepääs harusse vaba Toode on diferentseeritud (eristatav) Kontroll hinna üle on väike 13. Oligopoolse konkurentsi tunnused (4 punkti) Turul on vähe ettevõtteid Kapitali sissepääs harusse onn osaliselt takistatud Toode on diferentseeritud või homogeenne Kontroll hinna üle on arvestatav 14. Mis on kartell?
Levik on protsess, mille abil aja jooksul innovatsiooni sotsiaalse süsteemi liikmete seas teatud kanaleid pidi teadvustatakse. Innovatsioon levib niiöelda doominoefektina, kus innovaatorid tekitavad huvi varastes kasutajates need varases enamuses ja nii edasi. Varane kasutaja ehk juhttarbija on tüüpjuhul kogenud ja detailidesse süüviv, pakkudes innovaatoritele olulist tagasisidet uue lahendi või selle jaotuse ja klienditoe jätkuvaks täiustamiseks. 6. Miks innovatsioonid vahel ebaõnnestuvad? Väärarusaamad innovatsioonist (Tidd õpik 2.3) Enamik innovatsioone paraku ebaõnnestub Ebaõnnestumine kahjustab töömoraali, kuid on samas õpetlik ja arendav Ebaedu võib tuleneda raha vähesusest, oskuste ja kogemuste puudusest või seniste eesmärkidega sobimatusest Detailsemalt on ebaedul ettevõttevälised (kontrollimatud) ja ettevõttesisesed (kontrollitavad ja suunatavad) põhjused 7
See ei ole otseselt turu nõudel. Oluline on siin igasugu kasutus efektiivsus. Näiteks relvatööstus. Kaitsetööstus, kosmose vallutus. Hiljem kui asi kommertsialiseerub, tuleb uusi turgi looma hakata. Tekkivad ka uued tooted, mis ei pruugi olla seotud eratarbimisega vaid on ettevõtetele. Innovatsioonimudelid. Ehk kuidas need kokkupandult töötavad. Lineaarne innovatsioon on puhtal kujul tegu otsese, üks asi järgneb teisele. Innovatsioonid suletud keskkonnas võivad teineteisest sõltumatult ka toimuda. Näiteks raadio või aurumasina leiutamine. Lineaarsed innovatsioonid teatud hetkel kohtuvad. Tehakse kahest poolpidusest aurumasinast korralik aurumasin. Innovatsioonide allikad: Ettevõttesisesed: Omad IT vennad hakkavad ettevõtte sees lahendusi looma Sisene annab seda, et kontrollid ise kogu protsessi ja saate seda ilusti hiljem ka müüa. Ettevõttevälised: Keegi väljastpoolt panka hakkab välja töötama internetipanka
Teisel juhul on ettevõtjaks juriidiline isik e. äriühing. Äriühing on õiguslik vorm ettevõtlusega tegelemiseks. Äriühingu liigid: täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. F. Websteri ettevõtjate liigitus 1. nn Cantilloni ettevõtja (Cantillon entrepreneur), kes viib kokku inimesed, raha ja materiaalsed ressursid, luues täiesti uue organisatsiooni. 2. haru rajaja (industry maker), kelle innovatsioonid on nii ulatuslikud, et neile baseerudes kujuneb terve uus tegevusala. 3. administratiivne ettevõtja (administrative entrepreneur, tänapäeval kasutatakse ka terminit intrapreneur) – juht, kes tegutseb juba rajatud ettevõtte raames, kuid teeb seda ettevõtjalikul viisil. 4. väikettevõtte omanik (small business owner) – ettevõtja, kes võtab endale kuuluva väikeettevõtte omamise ja juhtimise vastutuse. Liigitus vastavalt ettevõtluskogemusele
loova organisaatorina ja luua innovatsioonide kaudu uusi tegevusalasid. Ettevõtja rolliks majanduses on innovatsioonide elluviimine. Innovatsioonide põhiliigid: Uue või täiustatud toote juurutamine Uut tüüpi tootmismeetodite juurutamine harus Uue turu avamine Uute toorainete või pooltoodete kasutuselevõtt Uut tüüpi organisatsioonide loomine Innovatsioonid kutsuvad majanduses esile olulisi muudatusi, mis toovad kaasa nähtuse, mida Schumpeter nimetas „loovaks hävituseks“. St et heaolu luuakse läbi keerukamate tehnoloogiate kasutuselevõtu ja kõrgema tootlikkuse saavutamise. „Vana“ tuleb hävitada enne kui „uus“ saab koha sisse võtta. Protsessi käigus paljud võidavad, kuid lühiajaliselt on ka palju kaotajaid. Mark I süsteem: Majandus oli vähe kontsentreeritud, konkurentsiturg. Madalad sisenemisbarjäärid.
Selleks ajaks näis olevat kahanenud ka Eesti ala pidev keeleline kontat teiste murderühmadega, algul arvatavasti idarühma murretega, seejärel ka põhjarüma murretega. Selleks, et et üks keel saaks iseseisvuda, ongi vaja, et ta teistest murretest eralduks. Uue keele sündimisel on eriti tähtsad niisugused muutused, mis hõlmavad enamiku alusmurrete alast ja puuduvad samal ajal teistes sugulasmurretes. Kesksed on need innovatsioonid, mis muudavad ulatuslikult senist süsteemi või põhjustavad rohkesti uusi muutusi. Ent tähtsaks võib ostutuda ka vastupidine: vana süsteemi, ehituse põhikoe säilitamine, kui samal ajal naabermurded laialdaselt uuenevad. (Rätsep 2002: 14- 15) Eesti keele kujunemist iseloomustab uuendite rohkus. Seetõttu on see ka nii iseäralik ning seepärast tuleb keele iseseisvuse algusaja määramiseks leida selline ajajärk keele eluloos, kus ilmneb palju laia levikuga uuendeid
VHS Üldiselt VHS on videomagnetofonide salvestus- ja taasesitusstandard, mis pärineb aastast 1976. VHS on tarbia taseme analoogse salvestamise videokassett, mis on standardselt aretatud Jaapanis poolt. 1970. aastad oli periood, kui videosalvestamine muutus suureks toetajaks televisiooni tööstuses. Nagu paljud teised tehnoloogilised innovatsioonid, iga mõnest ettevõttest üritas luua televisiooni salvestus standardi, mida suurem osa maailmast kasutaks. Selle kõige tipus oli koduvideote tööstus kaasahaaratud videoklipi formaadi sõdades. Kaks nendest formaatides, VHS ja Betamax, said kõige rohkem paljastust. Lõppudelõpuks VHS võitis selle sõja ja sellega domineeris koduvideote formaadi kuni videoteibi formaadi perioodi lõpuni. 1980. ja 1990. aastatel oli VHS üldine standard mis on nüüdseks asendumas DVD- formaadiga.
Kirjaoskuse tase suhteliselt madal ·Efektiivsusest, investeeringutest/ tehnoloogiatest juhitud majandus Modernse ühisk faas. Industriaalühisk. Tänapäeval ,,uus"industrialmaad. Tööjõud haritud. Efektiivne turg. Tehnoloogiline valmidus. Edu saadab neid, kes arendavad omamaist tootmist, kaubamärke ja hak.tegelema RD-ga · Innovatsioonist juhitud teadmistepõhine majandus Omamaised kaubamärgid, ettevõtted rahvusvahelistuvad (keerukad ärimudelid). Innovatsioonid ja tootearendus (RD) kõigis valdkondades. Unikaalsed tooted. Kõrged palgad ja elustandard. 9.Kondratieffi lained ja uuenduste levik ning paigutuspõhimõtete muutumine ajas. 1925 Kondratieffi hüpotees, et maailmamajandus on läbinud alates tööstusrevolutsiooni algusest üksteisele järgnevaid kasvu- ja kahanemise faase, perioodiga ~50-55 aastat. Paigutuspõhimõtted ajas: eellaine (eelindustriaalne)jõgedeäärsed tootmised 1
Huvitus majanduse ajaloolisest arengust ja jõudis veendumusele, et ettevõtja on kogu majandusliku aktiivsuse keskne looja. See tuleneb ettevõtja võimest tegutseda loova organisaatorina ja luua innovatsioonide kaudu uusi tegevusalasid. Innovatsioonide põhiliigid: - uue või täiustatud toote juurutamine - uut tüüpi tootmismeetodite juurutamine harus - uue turu avamine - uute tooraineallikate või pooltoodete kasutuselevõtt - uut tüüpi organisatsioonide loomine „Loov hävitus“ - Innovatsioonid kutsuvad majanduses esile olulisi muudatusi - Heaolu luuakse läbi keerukamate tehnoloogiate kasutuselevõtu ja kõrgema tootlikkuse saavutamise - „Vana“ tuleb hävitada, enne kui „uus“ saab koha sisse võtta - Protsessi käigus paljud võidavad, kuid vähemalt lühiajaliselt on ka palju kaotajaid. Mark I süsteem (põhineb 1912. ja 1934. a. avaldatud raamatutel) - Majandus vähe kontsentreeritud, konkurentsiturg - Madalad sisenemisbarjäärid
murderühmadega, algul arvatavasti idarühma murretega, seejärel ka põhjarüma murretega. Et murded saaksid keeleks iseseisvuda, oli vaja eraldumist teistest sugulasmurretest ja samaaegset sisemist integreerumist. Seejuures oli oluline osa uuenditel. Uue keele sündimisel on eriti tähtsad niisugused muutused, mis hõlmavad enamiku alusmurrete alast ja puuduvad samal ajal teistes sugulasmurretes. Kesksed on need innovatsioonid, mis muudavad ulatuslikult senist süsteemi või põhjustavad rohkesti uusi muutusi. Ent tähtsaks võib ostutuda ka vastupidine: vana süsteemi, ehituse põhikoe säilitamine, kui samal ajal naabermurded laialdaselt uuenevad. Eesti keelt iseloomutab uuendite rohkus. Seepärast nendib Rätsep, et oluline on leida keele iseseisvuse algusaja määramiseks ajajärk keele eluloos, kus ilmneb palju laia levikuga uuendeid.
innovatsioonide abil tasakaalu rikkuda. · Innovatsioon ei pea tingimata sisaldama leiutist, piisab sellest kui asju teha uutmoodi. Schumpeter kirjeldas viit tüüpi innovatsioone, mille loojana on ettevõtjal suur tähtsus: 1. Uue või täiustatud toote juurutamine. 2. Uut tüüpi tootmismeetodite juurutamine harus. 3. Uue turu avamine. 4. Uute tooraineallikate või pooltoodete kasutuselevõtt. 5. Uut tüüpi organisatsioonide loomine. Ettevõtja roll Keegi peab innovatsioonid ellu viima. Ettevõtjale on iseloomulik oskus murda väljakujunenud tegevuspraktikat. Ettevõtlus eeldab teatud isikutüüpi, kes erineb tavalisest ratsionaalsest majanduslikult mõtlevast inimeset. Ettevõtjad igatsevad oma kuningriiki, vallutusi ja loomise lusti või tänapäevasemalt väljendatuna on neil püüdlus võimu, sõltumatuse ja edu poole ning nad saavad rahuldust asjade lõpuni viimisest. Loov hävitus
NEUSCHWANSTEINI LOSSI INTERJÖÖR Kui Neuschwansteini loss oleks täiesti valmis saanud, oleks paleel olnud üle 200 ruumi, kaasa arvatud ruumid külalistele. Kahjuks, mitte rohkem kui 15 ruumi ja saal said valmis. Palee alumine korrus mahutab teenistujate ja haldusruume. Ülemistel korrustel asuvad kuninga ametiruumid. Kolmanda korruse kohal asub Lauljate saal. Neuschwanstein majutab mitmeid tähtsaid Saksa historitsismi ruume. Paleele on iseloomulikud 19. sajandi tehnoloogia innovatsioonid. Neuschwansteini lossi kõige suurem ruum on Lauljate saal, inspireeritud Wartburgis leiduvast originaalist, mis omakorda oli inspireeritud Wagneri „Tannhäuserist“. Lauljate saal asetseb idapool, palee hoovipoolses tiivas, neljandal korrusel kuningas Ludwig II elamistubade kohal. Lauljate saal oli üks kuninga lemmikutest projektidest tema palees. Ristkülikukujuline ruum kaunistati Lohengrini ja Parzivali teemaliste maalidega.
Ettevõtja on innovaator, kes kombineerib resursse uutmoodi. Ettevõtjad tagavad innovatsioonide rakendamise abil majandusarengu. Ettevõtja on majandusliku aktiivsuse keskne looja. Innovatsioonide põhiliigid · uue või täiustatud toote juurutamine · eet tüüpi tootmismeetodite juurutamine harus · uue turu avamine · uute tooraineallikate või pooltoodete kasutuselevõtt · uut tüüpi organisatsioonide loomine Loov hävitus · Innovatsioonid kutsuvad majanduses esile olulisi muudatusi · Heaolu luuakse läbi keerukamate tehnoloogiate kasutuselevõtu ja kõrgema tootlikkuse saavutamise. · "Vana" tuleb hävitada, enne kui "uus" saab koha sisse võtta. · Protsessi käigus on paljud võidavad, kuid vähemalt lühiajaliselt on ka palju kaotajaid. Mark I süsteem · Majandus vähe kontsentreeritud, konkurentsiturg · Madalad sisenemisbarjäärid
tegevusalasid. Põhiseisukohad: Majanduskasv ei tulene mitte niivõrd kapitali akumulatsioonist, vaid pigem innovatsioonidest või „uutest kombinatsioonidest“. Majandussüsteemides esinevad vahel radikaalsed muutused, kuna ettevõtjatel on kalduvus innovatsioonide abil tasakaalu rikkuda. Innovatsioon ei pea tingimata sisaldama leiutist, piisab sellest kui asju teha uutmoodi. Ettevõtja roll majanduses: Keegi peab innovatsioonid ellu viima. Ettevõtjale on iseloomulik oskus murda väljakujunenud tegevuspraktikat. Ettevõtlus eeldab teatud isikutüüpi, kes erineb tavalisest ratsionaalsest majanduslikult mõtlevast inimesest. Ettevõtjad igatsevad oma kuningriiki, vallutusi ja loomise lusti või tänapäevasemalt väljendatuna on neil püüdlus võimu, sõltumatuse ja edu poole ning nad saavad rahuldust asjade lõpuni viimisest.
Suurem kulu; 3. Ebavõrdne tulude jaotus; 4. Hinnadiskrimineerimine: a) täiuslik h-diskr. (iga tükk müüakse kõrgeima võimaliku hinnaga); b) 2. astme h-diskr: (eri portsjonid erihinnaga); c) 3. astme h-diskr: (eri hind erinevatel turgudel või erinevale tarbijale). Monopoli positiivsed jooned: 1. Mastaabi säästu efekt (monopol toodab madalama hinnaga rohkem); 2. Kulude kokkuhoid (suuremad võimalused uuringuteks ja investeeringuteks); 3. Innovatsioonid ja uued tooted. Konkurentsipoliitika Erinevaid turustruktuure hinnates selgub, et majanduslikult kõige efektiivsem on täieliku konkurentsiga turg. Selline turumehhanism suudab kõige paremini vastata majanduse kolmele põhiküsimusele: mida toota? kuidas toota? kellele jagada? Tegelikkuses see nii ei ole. Turgudel valitseb mittetäielik konkurents. Sellises olukorras sekkub turule valitsus. Turgu reguleeritakse enamuses maades konkurentsiseadustega
Ettevõtja on innovaator, kes kombineerib resursse uutmoodi. Ettevõtjad tagavad innovatsioonide rakendamise abil majandusarengu. Ettevõtja on majandusliku aktiivsuse keskne looja. Innovatsioonide põhiliigid · uue või täiustatud toote juurutamine · uut tüüpi tootmismeetodite juurutamine harus · uue turu avamine · uute tooraineallikate või pooltoodete kasutuselevõtt · uut tüüpi organisatsioonide loomine Loov hävitus · Innovatsioonid kutsuvad majanduses esile olulisi muudatusi · Heaolu luuakse läbi keerukamate tehnoloogiate kasutuselevõtu ja kõrgema tootlikkuse saavutamise. · "Vana" tuleb hävitada, enne kui "uus" saab koha sisse võtta. · Protsessi käigus on paljud võidavad, kuid vähemalt lühiajaliselt on ka palju kaotajaid. Mark I süsteem · Majandus vähe kontsentreeritud, konkurentsiturg · Madalad sisenemisbarjäärid
Ettevõtjad tagavad innovatsioonide rakendamise abil majandusarengu. Ettevõtja on majandusliku aktiivsuse keskne looja. Innovatsioonide põhiliigid uue või täiustatud toote juurutamine uut tüüpi tootmismeetodite juurutamine harus uue turu avamine uute tooraineallikate või pooltoodete kasutuselevõtt uut tüüpi organisatsioonide loomine Loov hävitus Innovatsioonid kutsuvad majanduses esile olulisi muudatusi Heaolu luuakse läbi keerukamate tehnoloogiate kasutuselevõtu ja kõrgema tootlikkuse saavutamise. “Vana” tuleb hävitada, enne kui “uus” saab koha sisse võtta. Protsessi käigus on paljud võidavad, kuid vähemalt lühiajaliselt on ka palju kaotajaid. Mark I süsteem Majandus vähe kontsentreeritud, konkurentsiturg Madalad sisenemisbarjäärid
· Innovatsioon ei pea tingimata sisaldama leiutist, piisab sellest kui asju teha uutmoodi. Schumpeter kirjeldas viit tüüpi innovatsioone, mille loojana on ettevõtjal suur tähtsus: 1. Uue või täiustatud toote juurutamine. 2. Uut tüüpi tootmismeetodite juurutamine harus. 3. Uue turu avamine. 4. Uute tooraineallikate või pooltoodete kasutuselevõtt. 5. Uut tüüpi organisatsioonide loomine. Ettevõtja roll Keegi peab innovatsioonid ellu viima. Ettevõtjale on iseloomulik oskus murda väljakujunenud tegevuspraktikat. Ettevõtlus eeldab teatud isikutüüpi, kes erineb tavalisest ratsionaalsest majanduslikult mõtlevast inimeset. Ettevõtjad igatsevad oma kuningriiki, vallutusi ja loomise lusti või tänapäevasemalt väljendatuna on neil püüdlus võimu, sõltumatuse ja edu poole ning nad saavad rahuldust asjade lõpuni viimisest. Loov hävitus
производства uue turu avamine/Открытие нового рынка uute tooraineallikate või pooltoodete kasutuselevõtt/Использование нового сырья/полуфабрикатов uut tüüpi organisatsioonide loomine/Создание нового типа организаций Loov hävitus. Творческое уничтожение Innovatsioonid kutsuvad majanduses esile olulisi muudatusi/Инновации несут важнейшие изменения в экономике Heaolu luuakse läbi keerukamate tehnoloogiate kasutuselevõtu ja kõrgema tootlikkuse saavutamise. /Благополучие создают при помощи сложных технологий и достижения высокой производительности
strateegiat: (1) tehingutest sõltuv koostöö (suhted kestavad niikaua, kui leping, see tähendab enamasti lühiajalisi suhteid tarnijatega) (2) kooperatiivsetel suhetel põhinev koostöö. (püütakse edendada pikaajalist koostööd) 41.Tootevõrgustiku/tooteahela arengustaadiumid I etapp. Ekspordiks tootmise tsoonid II etapp. Oma originaalsete toodete ja seadmete tootmine III etapp. Oma originaalse brändi nime loomine ja tootmine IV etapp. Läbimurdvad innovatsioonid (nagu uued tooted, disain, turundus, arendus jne.) Kagu-Aasia näide: Jaapan, Lõuna-Korea Põllumajandusgeograafia 42.Põllumajanduse horisontaalne ja vertikaalne tsonaalsus. 43.Roheline revolutsioon ja rahvusvaheliste ettevõtete sisenemine arengumaade agrobisnisesse. 44.Põllumajanduslik maaomand ja selle muutused arengumaades. Linnad kui majanduse ja teeninduskeskused. 45.Keskuskohtade teooria. 46.Gentrifikatsioon linnasektorites.
Tööstuse võimalused toetuvad loodusressursside kättesaadavusele ja kasutusvõimalustele. Kaevandavad ja töötlevad tööstusharud, näiteks õlitööstus, metalli-ja puidutöötlemine, vajavad selleks tegevuseks olulise varustuse tootmist. Enamus ressurssidele baseeruvast ja arenenud tööstusest vajab ka laialdaselt tuntud ja arenenud tehnoloogiat. Nende vajadused ei ole otseselt innovatsioonidega seotud, pigem on nad huvitatud kapitalimahutustest ja resursside kvaliteedist. Innovatsioonid tulevad firmadest, mis ei ole otseselt tegevad ressursside sektoris. Need kui varustajad on sageli paljude innovatsioonide autoriks. Selle sektori tööstusettevõtted omavad usaldust pigem ressursilistesse võimalustesse, kui innovaatilistesse, ning jätavad viimatimainitu nende maade tegevusalaks, kus loodusressursse nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt napib. Kanada tööstus võtab ssejärel endale tarviliku sealt üle.
pikaajalises perspektiivis. Suurte aktsiaseltside korral on omanike tulu allikaid kaks: 1) dividendid; 2) aktsia kursi tõus, s.o. ettevõtte väärtuse kasv. Väiksemate ettevõtete korral tuleb täiendavalt arvestada ettevõttest saadava palgaga, rahuldustpakkuva tööga, eneserealisatsiooniga, prestiižiga. Nende roll on tasakaalustada lühi- ja pikaajalisi kaalutlusi. Täiendavateks eesmärkideks võivad olla: 1. Turuosa suurendamine. 2. Innovatsioonid. 3. Tootlikkuse tõstmine. 4. Füüsiliste ja finantsressursside omandamine. 5. Juhtide tegevus ja areng. 6. Tööliste tegevus ja areng. 7. Sotsiaalse vastutuse arvestamine. Nõuded eesmärkidele: Et tegevus oleks efektiivne, peavad kõik eesmärgid olema: keskendatud tulemusele, mitte tegevusele; omavahel kooskõlas; mõõdetavad; saavutatavad; seotud kindla ajakavaga. 5.3
süsteemid. J. A. Schumpeter – ettevõtja on kogu majandusliku aktiivsuse keskne looja. See tuleneb ettevõtja võimest tegutseda loova organisaatorina ja luua innovatsioonide kaudu uusi tegevusalasid. Innovatsioonide põhiliigid: - Uue või täiustatud toote juurutamine - Uut tüüpi tootmismeetodite juurutamine harus - Uue turu avamine - Uute tooraineallikate või pooltoodete kasutuselevõtt - Uut tüüpi organisatsioonide loomine „Loov hävitus“ Innovatsioonid kutsuvad majanduses esile olulisi muudatusi, mis toovad kaasa „loova hävituse“ nähtuse. – heaolu luuakse läbi keerukamate tehnoloogiate kasutuselevõtu ja kõrgema tootlikkuse saavutamise. ’’Vana’’ tuleb hävitada enne kui ’’uus’’ saab koha sisse võtta. Mark I süsteem: Majandus oli vähe kontsentreeritud, konkurentsiturg. Madalad sisenemisbarjäärid. Innovatsioonid majandusarengus kesksel kohal. Põhitähelepanu indiviidil – ettevõtjal. Mark II süsteem:
2)Uute turgude või võimaluste identifitseerimine ja hindamine(segmentimine) 3)Uudsete toodete ning teenuste ostu ja kasutamise edendamine. 25. Mis on põhifaktorid innovatsiooni levikuprotsessides, too näiteid. 1)suhteline eelis. Nt: maksumus, finantstootlus 2)ühilduvus. Nt: olemasolevad oskused ja toimimisviisid; väärtused ja normid. 3)keerukus-millises ulatuses peetakse innovatsiooni raskesti mõistetavaks või kasutatavaks. Nt: võetakse kiiremini kasutusel innovatsioonid, millest on kasutajatel kergem aru saada. 4)katsetavus-tähendab seda, millises ulatuses saab innovatsiooniga piiratud ulatuses katsetada. Nt: Esindab väiksemat ebakindlust ja võimaldab katsetamise kaudu õppida. 5) jälgitavus. Nt: kuivõrd on innovatsiooni tulemused teistele nähtavad. 26. Anna ülevaade koostöö erinevatest vormidest ning selgita iga koostöövormi valiku põhjendust, too näiteid.
Neoliitikum/eneoliitikum arengud Innovatsioonid, mis eelnesid pronksiajale, iseloomustades Euroopa neoliitikumi ja eneoliitikumi. *Põllumajandus -hobused (ratsutamine jne) -lambad(vill,piim) -adrad -alkoholi joomine *metallide kasutuselevõtt, metallurgia Hilisneoliitikum on seisuste tekkimise aeg, mis viis pronksiajani "wave of advance" - neoliitiliste põlluharijate edasiliikumine üle Euroopa 8000 eKr Küprose põlluharijad (sarnasus edela-Aasiast) 6800 eKr Ida-Balkanil (Franchthi koobas Penoponnesuse saarel, Sesklo, Argissa mandril) -Franchthi koopas jätkub ka varasem eluviis (kivi töötlemine) -mandril ongi otsitud spetskoht, kus põllumajandusega tegeleda, varasem asustus puudub Natuke hiljem ka muu Balkan (Serbia) -sarnasused varasemate põlluharijatega 5500 eKr suur põlluharimise laienemine Euroopas lössialadel -Lössiala- kevadeti üleujutav ala, mis on igiviljakas -kõrrelised, oataimed -koduloomaluud (veised) Miks levisid Euroopas...
Uut tüüpi organisatsioonide loomine. püüdes võimalusi, hoolimata ressurssidest, mis neil sel hetkel kasutuseks on. Loov hävitus 4. Äriseadustiku poolne "ettevõtja" ja "ettevõtte" definitsioon. Ettevõtja füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid · Innovatsioonid kutsuvad majanduses esile olulisi muudatusi ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses · Heaolu luuakse läbi keerukamate tehnoloogiate kasutuselevõtu ja kõrgema sätestatud äriühing. tootlikkuse saavutamise.
Ettevõtja roll majanduses. Innovatsioonide põhiliigid. "Loov hävitus." Mark I ja Mark II süsteemid. Schumpeter ettevõtja on novaator, kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid Ettevõtjate innovatsioonide rakendamise abil tagatakse majandusareng. Innovatsioonide liigid: uue või täiustatud toote juurutamine, uut tüüpi tootmismeetodite juurutamine harus, uue turu avamine, uute toorainete või pooltoodete kasutuselevõtt, uut tüüpi organisatsioonide loomine. Loov hävitus Innovatsioonid kutsuvad majanduses esile olulisi muudatusi, Heaolu luuakse läbi keerukamate tehnoloogiate kasutuselevõtu ja kõrgema tootlikkuse saavutamise, "Vana" tuleb hävitada, enne kui "uus" saab koha sisse võtta, Protsessi käigus on paljud võidavad, kuid vähemalt lühiajaliselt on ka palju kaotajaid. Mark I `'loov hävitus'' , kus peamist rolli mängivad ettevõtjad ja innovaatilised ettevõtted. Sisenemisbarjäärid on madalad. Ettevõtja on indiviid
suunale. Rail Baltic loob uued ümberlaadimise ja logistika arendamise võimalused Euroopa ja Aasia tarneahelates. Uus Rail Balticu kava looks Eesti jaoks uusi võimalusi väärtuste loomisel, pakkudes teisejärgulisi majanduslikke hüvesid, näiteks majanduslike varade arendamine, hooletusse jäetud linnapiirkondade taaselustamine, täiendavad erainvesteeringud, uute äriettevõtete loomine, tehnoloogilised innovatsioonid ja areng, turismitööstuse areng ja hüppelised arengud teistes valdkondades. Rail Balticu sooviks on tuvastada need kaubandusmõjud koheselt projekti algfaasis ning võtta eeskujuks maailma samalaadsed edulood, mis on aidanud riikidel majanduses edasiminekuid teha. (Railway- Technology, kuupäev puudub). 3.2 UUED TÖÖHÕIVE- JA HARIDUSVÕIMALUSED Rail Balticu ehitamine ning selle valmis saamine annaksid väga paljudele inimestele uusi
3) tertsiaarsektor: teenused (kaubandus, transport, haridus, tervishoid jne) + 4) kvaternaalsektor - intellektuaalteenused, teadus ja haridus, teabekorraldus, konsultatsioonid, sümbolanalüüs, loov töö, kus standardid on raamiks, mitte otseseks käitumisjuhiseks Nõudluse dünaamika vastab inimeste sissetulekule. Pakkumise dünaamika: tooteinnovatsioon, protsessiinnovatsioon, asukoha innovatsioonid. Toodete või tootmisprotsessi arendamine nõuab vastavat taristut - kommunikatsioonisüsteemid, inimkapital, transpordirajatised. Rahvusvaheline tööjaotus ja multifunktsionaalsed ettevõtted on edukamad. Majanduskasvu peamised allikad peituvad investeeringutes ja positiivsetes struktuurimuudatustes. Struktuuripoliitika peamiseks ülesandeks on kohanemis kulude vähendamine. Struktuuripoliitika toetub konkurentsipoliitikale. Avatud majandus.
Sotsiaalne innovatsioon - inimeste ja sotsiaalse süsteemi vahelise koostoimimise parendamiseks uute ideede genereerimine ja ellukutsumine (Mumford (2002). Näiteks - uudsete sotsiaalsete institutsioonide loomine, uued ideed juhtimise valdkonnas või uute sotsiaalsete liikumiste teke. -Ajaloos võiks kogu ühiskonda haaravate sotsiaalsete innovatsioonide ellukutsujateks pidada näiteks Martin Lutherit, Henry Fordi, Karl Marxi. -Tänapäeval sotsiaalsed innovatsioonid spetsiifilisemad , sageli seotud kodanikuühskonnast väljakasvanud initsiatiividega. Näit Greenpeace, Amnesty International, Noored Kooli liikumine. -Innovatsioon = kiire positiivne muutus, reeglina haarab ühte, kindlalt määratletud eluvaldkonda. Tulemus määratlemata (erinevalt progressist!) -Innovaatilisus – väärtustatud omadus inimese ja ühiskonna puhul. Saanud tänapäeva ühiskonna oluliseks mõõdupuuks – vt European Innovation Scoreborad
integreeritud tootmist. Teadmistetehnoloogia hõlmab ka paindlikke töötajaid ja paindlikke meeskondi Arvutitega integreeritud infosüsteemid võimaldavad organisatsioonidel edendada oma informatsiooni protsessimise käsitsemist ja integreerimist kõikides funktsioonides. Sellised süsteemid suurendavad organisatsiooni paindlikkus ja funktsioonide koordineerimist Tehnoloogilised innovatsioonid on protsess, mille käigus organisatsioon kasutab oma ressursse loomaks uusi tooteid, protsesse või teenuseid rahuldamaks tarbijat. Radikaalsed uuendused on totaalselt uue toote või protsessi loomine A.2.4.2 Süsteemiarenduse, tehniliste- rahanduslike- ja inimkomponentide kirjeldus . Describe the human, technical and financial components of systems development
pikaajalises perspektiivis. Suurte aktsiaseltside korral on omanike tulu allikaid kaks: * dividendid; * aktsia kursi tõus, s.o. ettevõtte väärtuse kasv. Väiksemate ettevõtete korral tuleb täiendavalt arvestada ettevõttest saadava palgaga, rahuldustpakkuva tööga, eneserealisatsiooniga, prestiiziga. Nende roll on tasakaalustada lühi- ja pikaajalisi kaalutlusi. Täiendavateks eesmärkideks võivad olla: 1. Turuosa suurendamine. 2. Innovatsioonid. 3. Tootlikkuse tõstmine. 4. Füüsiliste ja finantsressursside omandamine. 5. Juhtide tegevus ja areng. 6. Tööliste tegevus ja areng. 7. Sotsiaalse vastutuse arvestamine. Nõuded eesmärkidele: Et tegevus oleks efektiivne, peavad kõik eesmärgid olema: · keskendatud tulemusele, mitte tegevusele; · omavahel kooskõlas; · mõõdetavad; · saavutatavad; · seotud kindla ajakavaga. 5.3
kasutamine. Tarbimisühiskond – kõrgtehnoloogiline kommertskultuur, korporatiivhuvide domineerimine. 1970ndatest (majanduslangus): postindustriaalne, teadusmahukas majandus; paindlik, (eriti töö puhul) ebakindel. Masstarbimine on asendumas individuaalset hindavaga. Konsumerismi kasv ja levimine: o tehnoloogilised ja korralduslikud innovatsioonid (suurem tootmine väheste kuludega); o rohkem vaba aega => rohkem tarbitakse; o rahvusvahelised organisatsioonid; o globaalsed brändid ja kohalikud kultuurid. “It’s the real thing”, “Just do it!” “because you’re worth it” Nartsissistlik individualism kui hilismodernse tarbimiskultuuri fookus. Tarbimine ja õnn. Oma vajaduste ja heaolu tootmine ja pidev täiustamine
• Loova tegevuse käigus toimub uute ideede sünd, innovatsiooni all mõistetakse nende ideede täiustamist ja praktilist rakendamist. • Innovatsioon pole muusa suudlus vaid raske töö. • Innovatsiooni on raske saavutada üksinda, küll võib üksi olla loov. Siiski võib ka üksikisik olla innovaatiline või organisatsioon loov. • Innovatsiooni korral on olulise tähtsusega ajastamine, et oleks võimalik edu turul. “Loov hävitus” (creative destruction) • Innovatsioonid kutsuvad majanduses esile olulisi muudatusi, mis toovad kaasa nähtuse, mida Schumpeter nimetas „loovaks hävituseks”. • Heaolu luuakse läbi keerukamate tehnoloogiate kasutuselevõtu ja kõrgema tootlikkuse saavutamise. • “Vana” tuleb hävitada, enne kui “uus” saab koha sisse võtta. • Protsessi käigus on paljud võidavad, kuid vähemalt lühiajaliselt on ka palju kaotajaid. • Arvutid ja masinakirjutajad. • Isesõitvad autod ja autojuhid.
· ühilduvus, st, millises ulatuses peetakse innovatsiooni potensiaalsete kohandajate olemasolevate väärtuste, kogemuste ja vajadustega kooskõlas olevaks. Eristuvad olemasolevad oskused ja toimimisviisid ning väärtused ja normid. 16 · Keerukus ehk millises ulatuses peetakse innovatsiooni raskesti mõistetavaks ja kasutatavaks. Üldiselt võetakse kiiremini kasutusele innovatsioonid, millest potensiaalsetel kasutajatel on lihtsam aru saada, kui need, mis eeldavad, et rakendaja omandaks uusi oskusi ja teadmisi. · katsetatavus,st. Millises ulatuses saab innovatsiooniga piiratud ulatuses katsetada.. Võimaldab kasutamise kaudu õppida. · Jälgitvus, st. Kuivõrd on innovatsiooni tulemused teistele nähtavad. Mida lihtsam on teistel innovatsiooni kasutegureid näha, seda tõenäolisemalt see kasutusele võetakse.
siis seda, et ontogenees fülogeneesi kordab. Uskus, et areng on primaarselt juhitud geneetiliste protsesside poolt. "Küpsemisteooria" autor - bioloogiliste mehhanismide kompleksi, mis suunavad arengut, nimetatakse küpsemiseks. Tema peamine väide seisnes selles, et ajaliselt piiratud bioloogilise arengu protsessid on erinevate võimete ilmnemiseks eriti olulise tähtsusega. Tema huvid: motoorika ja taju areng. Seda ta pidas normaalsete tingimuste juures möödapääsmatuks ja automaatseks. Innovatsioonid metodoloogias aitasid areneda uurimistöödel. Järgmine aste - koolkondade kujunemised (1914 - 1927). Olulised punktid: 1) rajatu alus arengupsühholoogia empiirilisele baasile 2) arenes välja etoloogia ja sotsioboloogia (Lorenz, Dawrin, Tinberger) 3) arengupsühholoogia oli ikka veel mõjutatud rekapitulatsiooni teooriast (onto-fülo suhe), sisse tuleb Pavlov (who let the dogs out) ja tema õppimisteooriad. Pavlov oli füsioloog, mitte psühholoog.
kordab. Uskus, et areng on primaarselt juhitud geneetiliste protsesside poolt. "Küpsemisteooria" autor - bioloogiliste mehhanismide kompleksi, mis suunavad arengut, nimetatakse küpsemiseks. Tema peamine väide seisnes selles, et ajaliselt piiratud bioloogilise arengu protsessid on erinevate võimete ilmnemiseks eriti olulise tähtsusega. Tema huvid: motoorika ja taju areng. Seda ta pidas normaalsete tingimuste juures möödapääsmatuks ja automaatseks. Innovatsioonid metodoloogias aitasid areneda uurimistöödel. A. Binet (1857-1911) Tegeles väikelaste mõtlemise eksperimentaalse uurimisega. Tema üks huviobjekte oli vaimne puudulikkus. St ta suhtus väga kriitiliselt vaimse puudulikkuse diagnoosidesse, mida Pariisis arstid panid. Üks diagnoosis vaimse mahajäämise, teine eitas seda suur segadus. Seetõttu tekkis olukord, kus Binet leidis vajaduse luua intelligentsustesti. 1905.a avaldas Binet ja Simoni skaala.
Ebavõrdne tulude jaotus Hinnadiskrimineerimine Hinna diskrimineerimine- ühelt küsitakse rohkem raha sama kauba eest, kui teiselt. Hinda saab diskrimineerida: Kui tarbijatel puudub võimalus seda toodet edasi müüa Ettevõte suudab vahet teha erineva nõudlusega tarbijate gruppide vahel. Positiivsed jooned: Mastaabi säästu efekt (monopol toodab madalama hinnaga rohkem) Kulude kokkuhoid Innovatsioonid ja uued tooted Tekkepõhjused: Riiklik monopol (nt raudtee) Tootmise efektiivsus (Microsoft) Firma poolt toodetud hüvistel puuduvad asendushüvised (mitteelastne) Erakordne tehnoloogia või tootmisetingimuste valdamine (vääriskivide kaevandamine) Monopoli puhul piirtulu MR (langus suurem) ja piirkulu D ei lange kokku. Kasum on arutatav (K-B)*W ehk (P-ATC)*Q ? Kulud ja hind ei lange kokku- majanduslik kasum (kasum ühelt ühikult * kogus). Ei tooda
Gesell ei jaganud õpetaja vaadet ontogeneesi ja fülogeneesi vahel. Ta uskus et areng on primaarselt juhitud geneetiliste protsesside poolt. Küpsemisteooria- bioloogiliste mehhanismide kompleksi, mis suunavad arengut, nimetatakse küpsemiseks. Ajaliselt piiratud bioloogilise arengu protsessid on erinevate võimete ilmnemiseks eriti olulised nähtused. Teda huvitas motoorika ja taju areng- seda pidas ta normaalsete tingimuste juures möödapääsmatuks ja automaatseks. Tema innovatsioonid metodoloogias aitasid oluliselt arendada uurimistööd. 1914-1927 - Rajati alus arengupsühholoogia empiirilisele baasile (me oleme seda uurinud, meil on olemas standardiseeritud meetodid, on olemas valim ja grupid ja saame öelda mida need metoodikate abil leitud vastused tähendavad- elust enesest). - Arenes välja etoloogia (Darwin, Lorenz, Tinberger) ja sotsiobioloogia Arengupsühholoogia oli ikka veel mõjutatud rekapitulatsiooni teooriast?? - I.Pavlov- füsioloog
kvantitatiivse sotsiolingvistika meetodeid. Uurimisobjektiks on olnud Mulgi ja Võru murre (vt konkreetseid tulemusi eespoolt). Kuid ka siin oleks vaja jätkata uurimusi nt saarte murde põhjal. 7. Keel ja tema tulevik Sotsiolingvistilised uuringud on olulised ka keele tuleviku suhtes. Sotsiolektide uurimine annab meile teavet selle kohta, millises suunas keel muutub. Sealjuures on oluline nii nö tavaline sotsiolekt kui ka släng. Samas on selge, et mitte kõik eri rühmades tekkinud innovatsioonid ei märgi suuremat, laiemalt levivat keelemuutust. Tuleb uurida - kes seda muutust kannab, - kuidas muutus toimub. Muutuste uurimine omakorda lubaks teha teatud prognoose nii keele üldise arengu kohta kui ka eri kihtide keelelise arengu kohta. Samas on oluline ka slängiuurimine. Esiteks, ametisläng on alati andnud ja annab ka tulevikus palju materjali terminoloogia tarvis. Teiseks, sotsiaalne släng on alati olnud keelde uue sõnavara tooja, innovatsioonide kandja
annaabi.ee 
