2 Teine teadustöö keskendus ressursside piirituse mõjudele radikaalsete innovatsioonide suhtes. Selleks võeti võrdlemiseks kaks tähtsat ressurssi, mille roll on üüratult suur kõikides ettevõtetes, teadmised ning finantsid ning kuidas just nende piiritlemine avaldab mõju innovatsioonide arengule. Teadustöö autor püstitas seega ka kaks hüpoteesi: "Intensiivsus, millega ettevõte on võimeline arendama radikaalseid innovatsioone, on positiivselt seotud ulatusega, mida ettevõte kogeb teadmiste piiratusest" ning "Intensiivsus, millega ettevõte on võimeline arendama radikaalseid innovatsioone, on positiivselt seotud ulatusega, mida ettevõte kogeb finantsilistest piiratusest". Oma teadustöö käigus jõudis autor järeldusele, et tema püstitatud hüpoteesid osutusid tõeseks. Eriti kehtib see teadmiste piiratustest, autor leidis, et just
Ei saa olla korraga innovaatiline mitmes valdkonnas ehk siis tuleb keskenduda kindlale suunale ja teha seda hästi. Hea märksõna oleks siinkohal projektijuhtimise põhimõte, mis suunab tegelema sellega, milles oled parim do what you do best and outsource rest. Innovatsiooni eesmärgiks on positiivne muutus, muutmaks kedagi või midagi paremaks. Tootlikkuse kasvu kaasa toov innovatsioon on peamine majandusliku rikkuse kasvu allikas. Eristatakse kahte tüüpi innovatsioone: tehnoloogilised innovatsioonid on oluliselt täiustatud tooted või protsessid, mittetehnoloogilised innovatsioonid on uuendused turunduses ja erinevates organisatsioonides. Organisatsiooni kontekstis võib innovatsioon läbi efektiivsuse, tootlikkuse, kvaliteedi, konkurentsivõimelisuse, turuosa jne. parendamise olla seotud tulemuste ning kasvuga. Kõik organisatsioonid saavad uuendusi kasutusele võtta, sealhulgas näiteks haiglad, ülikoolid ja kohalikud omavalitsused
1437. a tähistati sellega isikut, kes on aktiivne ja saavutab midagi. Algselt kasutati ka vahendaja tähenduses. Joseph Schumpeter (1934): ettevõtja on novaator, kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid. Stevenson ja Jarillo (1990): Ettevõtlus on protsess, mille abil indiviidid – kas omal käel või organisatsioonide sees - püüdlevad võimaluste poole ja kasutavad neid ära, sõltumata ressurssidest, mis sel hetkel nende käsutuses on. Burns-ettevõtjad kasutavad innovatsioone selleks, et ära kasutada muutusi või luua võimalusi kasumi teenimiseks. Seejuures paigutavad nad ressursse ümber vähemtootlikest valdkondadest tootlikumatesse ja kasumlikemasse, aktsepteerides selle tegevusega kaasnevat kõrgemat riski ja ebakindlust. Barringer 3:Palgatööd asendav ettevõte; Elustiili ettevõte; Innovatsioonidele orienteeritud ettevõte Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb.
murretest, nagu idagermaani Pommersch-Platt'i ja Plautdietsch`i. Lisaks portugaali keelest, mis on Brasiilia riigikeel ja vähemal määral sellisetes põlisrahvaste keelestest, nagu kaingang ja guarami, ning immigrantide itaalia ja taliani keeltest. Kõige suurem mõju on portugaali keelel. Flora ja fauna terminid põhinevad portugali keelest, kuna Brasiilia taimestik ja loomastik väga palju erineb Saksamaa omast. Ka sõnad mis tähistavad tehnilisi innovatsioone ja mida polnud keele tekkimise ajal olemas. Seega sõnu väga palju miksitakse teistest keeltest kokku. Näiteks: Aviong ,,lennuk" (portugali avião), Televisong ,,televisoon" (portugali televisão). Samuti on paljud muud sõnad moodustatud portugali sõnadest millele on liidetud saksa sufiks. Näiteks: Canecache, "väike tass", portugali caneca, "tass" ja saksa sufiks chen. Liitsõnad nagu Schuhloja "kingapood" saksa Schuh ja portugali loja
varustatud viiekümne-jala filmi väljavõtetega mis valmistatud Dicksoni poolt Edisonis "black maria" stuudios. Need jadad salvestati maalähedaste osadena (just nagu Fred Otti avastus 1894 a.) sama hästi kui huvitavad liigutused nagu akrobaadid, muusikahallide loojad ja boksi demonstratrioonid. Kinetoskoobi salongid peagi levisid Euroopasse. Edison, kuidas tahes, kunagi ei tahtnud anda neid vahendeid teisele poole Atlandi ookeani, kuni nad mõistsid nii suurepäraselt eelnevaid eksperimente innovatsioone Suurbritanniast ja Euroopast. See võimaldas imitatsioone edasi arendada, just nagu kaamera kavandati briti elektriku ja teadlase instrumendi valmistaja Robert W. Pauli ja tema toapartneri Birt Acresi poolt. Paul sai idee näidatavatest piltidest grupi vaatajate vahendusel. Rohkem justkui üksikud vaatajad ja leiutatud sai filmi projektor, mis andis oma esimese vaatamise 1895 aastal. Umbes samal ajal Prantsusmaal Auguste ja Louis Lumière leiutasid kinesgraafi, kaasas
valgustuse (hõõgpirn) innovatsiooniga. Seda suhet iseloomustab eripära, et ka juhul kui innovatsiooni fookus toote evolutsiooni ajal muutub, siis dünaamiline suhe mõjutavate aspektide vahel on jääv. Innovatsioonitegevuse dünaamika parimaks näiteks tänapäevast on arvuti (personal computer) areng, mille fookus on ajapikku muutunud, kuid milles mängivad olulist rolli erinevad tark- ja riistvara tootjad ning tarbijad. Paljudes teadusuuringutes on püütud tuua välja standardseid innovatsioone ent see ei ole õnnestunud kuna ei ole arvestatud eraldi toote- ja protsessi innovatsiooni. Käesoleva töö autor käsitleb mudelit, mis kirjeldab muutusi toote ja tootmise innovatsiooniprotsessis ärilistest aspektidest lähtuvalt. Tooteinnovatsioon Tooteinnovatsioon on radikaalne ja eelkõige väline. Tooteinnovatsioon hõlmab endas toote disaini, kasutusvõimaluste muutust, tarbija mugavust või muud. „We also observed that this
Kõige elavamad inimeste voodid leiavad maailma suurimaid linnu peamisi tänavaid, kus jalakäiad keskmiselt jalutavad 50 tuhat sammu päevas.Britti insener Laurence Kemball-Cook mõtles välja kuidas senda saab kasutada tänava plaadidel. Spetsiaalelt väljamõeldud plaat painduvast materjalist, natuke paindub pealeastumisest. Niis suudab kasutada kineetilise inimenergiat, mis muundatakse elektrienergiaks. Mida suunatakse tänavate valgustamiseks, bussipeatusi, ja vitriine. Innovatsioone toode oli juba proovitud olümpiaadimängudel Londonis 2012 aasta, kahe nädala jooksul saime 20 miljonit dzauli energiat. MASSIDE ENERGIA SPORDI ENERGIA · Spordi energia. · Insenerid mis töötavad inimenergia ümberkujundamisel ei saanud mööda minna sprodist. Üks esimestes proektides selles suunas olid jalgratta trenazöörid Sport Art,mis mängivad transformaatori rolli. Nendesse on asetatud energia
aastatel. Töö kokkupanekul on kasutatud Eesti Kvaliteediühingu, HeiVäl Consultingu, Soome Laatukeskuse ja konkursil osalenute kodulehekülgedel esitataud materjale. 3 1. KVALITEEDIINNOVATSIOONI AUHIND 1.1. Kvaliteediinnovatsiooni auhinna tutvustus Kvaliteediinnovatsiooni auhind loodi 2007. aastal Soomes tunnstamaks ettevõtet, kes on toonud turule uuendusliku toote, teenuse või ärimudeli, mis on jõudnud ka majandusliku eduni. Konkursil osalevaid innovatsioone hinnatakse metoodika abil, mis võtab arvesse uuenduslikkust, kasutatavust, mõju klientidele ja/või ühiskonnale, õppimiskogemust ning tulemuslikkust. Konkursi peakorraldajaks on Soome Laatukeskus. Konkursi võitjaid tunnustab kõrgetasemeline žürii ja tunnustusele kirjutab alla Soome Vabariigi President. Esimestel aastatel oli tegu Soomesisese auhinnaga, 2010. aastal liitus Eesti. 2015. Aastaks on auhinnaga liitunud 10 riiki – lisaks Soomele ja Eestile veel Rootsi (2011),
Samas on innovatsioonid siiski seotud ettevõtetega. Et muuta leiutis innovatsiooniks, peab ettevõte rakendama mitmeid teisigi ressursse oskused, teadmus, võimekus, tootmis- ja finantsressursid, teadmised turgudest (k.a. toote välimus) jne. Kui neid toetavaid tegevusi ja ressursse napib, võib edukas ja hea leiutis jäädagi vaid leiutiseks. 2. Millised on innovatsiooni peamised liigid? (näiteks võiks teada J.Schumpeteri liigitust viiest erinevast liigist). Innovatsioone saab liigitada mitmeti. Järgnevalt on esitatud J.Schumpeteri liititused: Uus toode, uus tootmismeetod, uued tarnekanalid, uued viisid turgude ekplua- teerimiseks, uued ettevõtte organiseerimise meetodid; Uue toote juurutamine, millega tarbijad veel tuttavad ei ole või mõne uue tooteomaduse lisamine. Uue tootmismeetodi juurutamine, mis ei pea sugugi tuginema millegi teaduslikult uue avastamisele ja võib seisneda ka uues laiatarbekaupade kommertskäitlemise viisis.
mis pole samuti absoluutselt õige ega igavene. 8 Eesti innovatsioonisüteem Eesti Vabariigi Innovatsioonisüsteemi all võib mõista süsteemi või kogumit, mis tegeleb Eestis innovatsioonide välja töötamisega, innovatsioonide ellu viimisega, aga samuti nimetatud tegevuse koordineerimise ja finantseerimisega. Põhiinstitutsioonideks Eesti innovatsioonisüsteemis on ülikoolid, innovatsioone rakendavad firmad ja mitmesugused teadusasutused. (TAKS) annab Haridus- ja Teadusministeeriumile mandaadi riikliku teaduspoliitika teostamiseks ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile tehnoloogilise arendustegevuse ja innovatsiooni korraldamiseks. Lisaks sellele paneb seadus kõikidele ministeeriumidele ülesande korraldada oma valitsemisalale tarvilikku teadus- ja arendustegevust ning selle finantseerimist.
igasuguseid tehnoloogilisi uuendusi. Ta on väga tubli, konsulteerib oma alluvatega, oskab delegeerida ülesandeid ja olla nõudlik kui on vaja. Tema alluvuses on samuti enamasti noored inimesed, kes on väga initsiatiivikad ja töökad. Teenistustes B, C, D ja E on juhtidena suure staaziga kogenud inimesed, kes töötavad selles organisatsioonis juba kümneid aastaid. Nad ei ole nii aktiivsed, väga raske võtavad vastu igasuguseid uuendusi ja innovatsioone. Nende teenistustes alluvad kardavad oma juhte. Alluvad on ka enamasti suure staaziga inimesed, kes ei taha üldse mingeid uuendusi vastu võtta või midagi uut juurde õppida. Teenistuses A informatsiooni levik on väga kiire ning informatsioon on alati aus ja objektiivne. Teenistuses B, C, D ja E juhid tihti annavad alluvatele niisugust informatsiooni, mis ei ole veel kindel. See paneb inimesi niisugusse olukorda, et nad ei tea kellele uskuda, sellest sünnivad kuulujuttud,
Innovatsioon levib niiöelda doominoefektina, kus innovaatorid tekitavad huvi varastes kasutajates need varases enamuses ja nii edasi. Varane kasutaja ehk juhttarbija on tüüpjuhul kogenud ja detailidesse süüviv, pakkudes innovaatoritele olulist tagasisidet uue lahendi või selle jaotuse ja klienditoe jätkuvaks täiustamiseks. 6. Miks innovatsioonid vahel ebaõnnestuvad? Väärarusaamad innovatsioonist (Tidd õpik 2.3) Enamik innovatsioone paraku ebaõnnestub Ebaõnnestumine kahjustab töömoraali, kuid on samas õpetlik ja arendav Ebaedu võib tuleneda raha vähesusest, oskuste ja kogemuste puudusest või seniste eesmärkidega sobimatusest Detailsemalt on ebaedul ettevõttevälised (kontrollimatud) ja ettevõttesisesed (kontrollitavad ja suunatavad) põhjused 7. Mille poolest erinevad radikaalne (radical) ja lisanduv (incremental) innovatsioon? Radikaalne ehk hüppeline tempo, hüppeline kasv
Suurbrittania professor Paul Burns teeb vahet omanik-juhtidel ja ettevõtjatel: Omanik-juht (owner-manager) on iseloomulik elustiiliettevõttele, ta juhib ja korraldab ettevõtte igapäevast tegevust, kuid ei ole orienteeritud uute võimaluste leidmisele ning ettevõtte kasvule. Ettevõtja (enterpreneur) puhul on iseloomulik orienteeritus kasvule, uute võimaluste otsingule, innovatsioonile. Täpsemalt defineerib Burns ettevõtjat järgmiselt: ettevõtjad kasutavad innovatsioone selleks, et ära kasutada või luua muutusi ja võimalusi kasumi teenimiseks. Suurtes tegutsevates ettevõtetes on tähtis arendada ja toetada töötajate ettevõtlikkust orienteeritust uute ärivõimaluste leidmisele ja innovatsioonile. See on sisemine ettevõtlus (intrapreneurship), kus töötajatel on ärikeskkonna muutustest lähtudes võimalik näidata niisuguseid ettevõtjalikke omadusi nagu loovus, edasipüüdlikkus ja initsiatiiv
Amazon Võib osutada sama asja mida eelevalt, aga kasutades täiuslikumat toomisprotsessi selle jaoks. · muudatused ettevõtte struktuuris ja juhtimismeetodites (organisatsiooniline innovatsioon); nt. Zara Võtate kasutusele sellised meetodid mida teised ei ole veel kasutanud. · uuenduslike disainilahenduse või müügimeetodi kasutuselevõtmine (turundusinnovatsioon). Nt. Dell, Coca Cola Innovatsioon ja ettevõtjad Innovatsioone toodavad ettevõtjad, kellede motiivid on palju keerulisemad kui kasumi maksimeerimine ning võivad sisaldada... · "unistust rajada oma isiklik kuningriik, tihtipeale, ehkki mitte alati, ka dünastia" · "vajadus vallutada, võidelda, tõestada enda ülimuslikkust teistele mitte ainult tööviljade eneste vaid edu enese pärast"... · "õnnelikkust luua, saada asjadega ühele poole ning rakendada oma energiat täie eest selle teenistusse"
(Orienteeruvalt tunda vähemalt Schumpeteri, Stevensoni ja Jarillo ning Burnsi määratlusi.) Schumpter ettevõtja on novaator, kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid. Midagi uut Stevenson ja Jarillo ettevõtlus on protsess, mille abil indiviid (omal käel või organisatsioonide sees) püüdlevad võimaluste poole ja kasutavad neid ära, sõltumata ressurssidest, mis neil hetkel on. Püüdlemine, proovimine, riskimine Burns ettevõtjad kasutavad innovatsioone selleks, et ära kasutada muutusi või luua võimalusi kasumi teenimiseks. Seejuures paigutavad nad ressursse ümber vähemtootlikest valdkondadest tootlikumatesse ja kasulikemasse, aktsepteerides selle tegevusega kaasnevat kõrgemat riski ja ebakindlust. Innovatsiooni kasutamine kasumiseks, riskimine. Tootlikuma otsimine Isiklik huvi, midagi uut, erinevus kapitali andja funktsioonist, initsatiiv, risk 2. "Ettevõtja" (entrepreneur) ja "omanik-juht"(owner-manager)
c) kapital d) maa e) töö(jõud) f) kapital 9. b; kapital esineb siin tootmise sisendi e tootmisteguri tähenduses!; 10. b; tootmise sisendi e tootmisteguri tähenduses vaadeldakse nimelt reaalset kapitali e uusi kapitali (investeerimiskaupu); 11. c; 1) maa rent; 2) töö palk; 3) kapital intress; 4) ettevõtlus (e ettevõtlikkus) kasum (kahjum); 12. d; esmajoones võrreldes palgatööga küll riski võtmist, kuid ka äriotsuseid (firma majandusvalikuid) ning uuendusi (innovatsioone); 13. d; piiratud ressursiks on kõik see, mida ei jätku kõigile soovijaile tasuta (0-hinnaga) jagamise korral; 14. b; valikute tegemisel piiratud ressursside tingimustes ilmnevad aga alati alternatiiv- e loobumiskulud; 15. c; teisisõnu tegeleb mikroökonoomika majanduse üksikosalejatega, üksikute turgudega jne; vastus a) makroökonoomika kirjeldus; 16. b; makroökonoomika uurides majandust kui tervikut pöörab erilist tähelepanu majanduse kogu- e
luuakse suur tarbijaturg. Liikmesriikide ühised poliitilised ja majanduslikud eesmärgid vähendavad investeerimisega kaasnevaid riske. Ühine turg võimaldab kasutada olemasolevaid ressursse efektiivsemalt. Kaubanduspiirangute vähendamine vähendab kauplemise kulusid ja seeläbi üldist hinnataset. Suurenevast konkurentsist siseturul tekkib surve hindade alanemiseks. Konkurents suunab ettevõtteid otsima uusi lahendusi, soodustades seeläbi innovatsioone. Suur siseturg loob eeldused mastaabiefekti kasutamiseks tootmises.
(Arengufond, 2012) Ettevõtjad pidasid väga oluliseks koostööpartneriks tarnijaid (27,5%) ja kliente (23,8%), viimaste väärtustamine on vastupidiselt oodatule suhteliselt madal (võrreldes kontserni ja tarnijatega), samuti ajas kahanenud. Põhjuseid võib siin olla erinevaid: ettevõtted müüvad seesuguseid kaupu, mille puhul tarbija on hinna-, mitte tulemuse (innovatsiooni) tundlik ja seega ei nõua turg innovatsioone (sõltuvalt nii tegevusvaldkonnast kui ka paiknemisest tarneahelas); ettevõtted ei müü lõpptarbijale ja vahendajal ei ole innovatsiooni seisukohalt olulist teadmust või ei ole vahendaja nõus seda teadmust jagama. (Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, 2011) Koostööpartnerite asukohtade struktuur on Eestis erinevatel ajaperioodidel tehtud innovatsiooniuuringutes muutunud, mistõttu on ajas võimalik vaid võrrelda koostööpartnereid
docstxt/14633150133978.txt
16.Kuidas kaasata töötajaid innovatsiooni? Näited. Kui innovatsiooni peetakse tihti inseneride , teadus- ja arenduse-, turunduse- või IT-spetsialistide pärusmaaks, siis selleks vajalikke loomeoskusi ja probleemilahendamise võimet omab igaüks. Kui on võimalik leida mehhanisme selliste võimete regulaarseks keskendumiseks kogu ettevõttes, on sellest tulenev innovatsioonipotentsiaal tohutu. Kui igaüks võib suuta välja töötada ainult oma ulatuses piiratud, inkrementaalseid innovatsioone, siis nende pingutuste summal võib olla kaugeleulatuv mõju. Nt. Jaapani töötlev tööstus sai hakkama sõjajärgsetel aastatel ja see oli suures osas tänu võlgu kaizenile-katkematule täiustamisele. Toyota ja Matsushita ettevõtted saavad oma töötajatelt igal aastal miljoneid täiustusettepanekuid, ja suurt osa neid ka rakendatakse. Nt. uuringus, mis käsitles Suurbritannia ettevõtteid, kellele on omistatud „Inimestesse
tootmissüsteemide ilmumine võimaldas kõrgtehnoloogiliste väikeettevõtete teket. · heaolu kasvu teooria, mis väidab, et inimeste sissetuleku kasvu tagajärjel väheneb masstoodangu nõudlus ning seetõttu tekib just väikeettevõtjatele sobivaid turunisse. Lisaks nimetatakse väikeettevõtluse soodusteguritena veel: · teenindussektori kasvu (haakub ka heaolu kasvu teooriaga), · masstootmise siirdamist arengumaadesse, · energiakandjate hindade kasvu, · moevoolude muutusi (sisuliselt innovatsioone) ja muid tegureid. 10. VÄIKEETTEVÕTLUSE ROLL NÜÜDISÜHISKONNA ARENGUS Väikeettevõtlusele omistatakse. Väikeettevõtlusel on eripärad, mis võimaldavad täita erilisi rolle majanduses jm ühiskonnaelu valdkondades paremini kui muud taolised institutsioonid (sh suurettevõtlus). Väikeettevõtluse rollidena nähakse: · innovatsioonide levitamist, · tööpuuduse likvideerimist (st tööhõive tekitamist), · paindlikkust, · ühiskondliku stabiilsuse kindlustamist,
(Orienteeruvalt tunda vähemalt Schumpeteri, Stevensoni ja Jarillo ning Burnsi määratlusi.) Joseph Schumpeter (1934): ettevõtja on novaator, kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid. Stevenson ja Jarillo (1990): Ettevõtlus on protsess, mille abil indiviidid kas omal käel või organisatsioonide sees - püüdlevad võimaluste poole ja kasutavad neid ära, sõltumata ressurssidest, mis sel hetkel nende käsutuses on. P. Burns (2001) ettevõtjad kasutavad innovatsioone selleks, et ära kasutada muutusi või luua võimalusi kasumi teenimiseks. Seejuures paigutavad nad ressursse ümber vähemtootlikest valdkondadest tootlikumatesse ja kasumlikemasse, aktsepteerides selle tegevusega kaasnevat kõrgemat riski ja ebakindlust. 2. "Ettevõtja" (entrepreneur) ja "omanik-juht"(owner-manager). Mille poolest nad erinevad? Omanik-juht (owner-manager) - iseloomulik elustiiliettevõttele, ta juhib ja korraldab ettevõtte
Say – ettevõtlus kui tootmistegurite kombineerimine ühtseks organismiks Knight – ettevõtja on kaalutletud riskide võtja ja kasum on selle eest saadav tasu Stevenson ja Jarillo : Ettevõtlus on protsess, mille abil indiviidid – kas omal käel või organisatsioonide sees - püüdlevad võimaluste poole ja kasutavad neid ära, sõltumata ressurssidest, mis sel hetkel nende käsutuses on. P. Burns (2001) – ettevõtjad kasutavad innovatsioone selleks, et ära kasutada muutusi või luua võimalusi kasumi teenimiseks. Seejuures paigutavad nad ressursse ümber vähemtootlikest valdkondadest tootlikumatesse ja kasumlikemasse, aktsepteerides selle tegevusega kaasnevat kõrgemat riski ja ebakindlust. 2. “Ettevõtja” (entrepreneur) ja “omanik-juht”(owner-manager). Mille poolest nad erinevad? (Burnsi põhjal) loeng 1, lk 64 Owner-manager on iseloomulik elustiiliettevõtetele – omanik juhib ja korraldab ettevõtte
1. Kirjelda toote elutsüklit konkurentsi ja tehnoloogilise küpsuse vaatevinklist. Rajasõltuvust saab esitada läbi kõvera. On olemas algusfaas, arengufaas, turule tuues kasvufaas, küllastunudfaas- siinkohal on väga raske midagi uut juurde panna. Tooteelutsükli juures on oluline see, et see ilmestab seda kuidas mastaabisääst muutub, tekib läbi tehnoloogilise arengu ja kuidas tehnoloogiline areng iseenesest ei ole päris sihitu, ta on raja poolt ära määratud, rada on see mis lubab innovatsioone luua. Algusfaasis on väga vähe ettevõtteid, kes üritava tuua turule või välja mõelda täiesti uut tehnoloogilist lahendust, täiesti uut toodet, teenust, mis on väga uue, eksperimentaalse lahendusega, isegi turge võib olla ei eksisteerigi veel. Tegemist on paari ettevõttega kes konkureerivad tehnoloogilisetrajektoori määramiseks. Seni kuni toode tulub turule võib ka veel algselt käia konkurents veel raja
Valuvorme pole leitud -> vaske ei sulatatud Metallide kasutuselevõtu põhjused -tehnilised ja ratsionalistlikud seletused, aga varasemad vaskesemed polnud esialgsetest esemetest tugevamad, vask oli pehme, puudusid kasutusjäljed -vask oli eksootiline, haruldane -> sümboolse tähendusega, sotsiaalse staatuse näitaja (esimesed esemed olid ehted jm pisikesed esemed) -järk-järguline muutus inimeste mõttelaadis, mille tulemusena eelistati innovatsioone Hilisneoliitilsed kultuuritraditsioonid 2900 - 2400 eKr -nöörkeraamika (Ida-Euroopa) -kellpeekrite (Atlantiline ja Kesk- Euroopa) Nöörkeraamika matuse tunnused : venekirves, potikild, tulekivist nuga Kellpeekrite matuse tunnused (Amesbury vibumees) :randmekaitsmed, potikillud, vasest noad, vask pistodad Kas nendel kultuuridel on oma kindel kodumaa, kus tunnused kujunesid välja ja siis levisid, või oli tegemist ideede levikuga?
(Orienteeruvalt tunda vähemalt Schumpeteri, Stevensoni ja Jarillo ning Burnsi määratlusi.) Joseph Schumpeter (1934): ettevõtja on novaator, kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid. Stevenson ja Jarillo (1990): Ettevõtlus on protsess, mille abil indiviidid kas omal käel või organisatsioonide sees - püüdlevad võimaluste poole ja kasutavad neid ära, sõltumata ressurssidest, mis sel hetkel nende käsutuses on. P. Burns (2001) ettevõtjad kasutavad innovatsioone selleks, et ära kasutada muutusi või luua võimalusi kasumi teenimiseks. Seejuures paigutavad nad ressursse ümber vähemtootlikest valdkondadest tootlikumatesse ja kasumlikemasse, aktsepteerides selle tegevusega kaasnevat kõrgemat riski ja ebakindlust. 2. "Ettevõtja" (entrepreneur) ja "omanik-juht"(owner-manager). Mille poolest nad erinevad? Omanik-juht (owner-manager) - iseloomulik elustiiliettevõttele, ta juhib ja korraldab ettevõtte
Kordamisküsimused: 1. “Ettevõtlus” ja “ettevõtja” – põhimõisted ja nende areng. (Orienteeruvalt tunda vähemalt Schumpeteri, Stevensoni ja Jarillo ning Burnsi määratlusi.) Ettevõtja Schumpeter – ettevõtja on novaator, kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid; oskus murada väljakujunenud tegevuspraktikat Burns – ettevõtjad kasutavad innovatsioone selleks, et ära kasutada muutusi või luua võimalusi kasumi teenimiseks, seejuures paigutavad nad ressursse ümber vähemtootlikest valdkondadest toodlikumatesse ja kasumlikmasse, aksepteerides selle tegevusega kaasnevat kõrgemat riski ja ebakindlust Ettevõtlus Jarillo – protsess, mille abil indiviidid püüdlevad võimaluste poole ja kasutavad neid ära, sõltumata ressurssidest, mis on sel hetkel nende käsutuses.
Omanik-juht või ettevõtja? · Omanik-juht on iseloomulik elustiiliettevõttele, ta juhib ja korraldab ettevõtte igapäevast tegevust, kuid ei ole orienteeritud uute võimaluste leidmisele ning ettevõtte kasvule. · Ettevõtja puhul on iseloomulik orienteeritus kasvule, uute võimaluste otsingule, innovatsioonile. Täpsemalt defineerib Burns ettevõtjat järgmiselt: ettevõtjad kasutavad innovatsioone selleks, et ära kasutada või luua muutusi ja võimalusi kasumi teenimiseks. Selle käigus paigutavad nad ressursse ümber vähem tootlikest valdkondadest kõrgema tootlikkuse ja tulususega valdkondadesse, aktsepteerides seejuures kaasnevat kõrget riski ja ebakindlust. Omanik-juhte iseloomustavad: · sõltumatuse vajadus; · saavutusvajadus (ka tunnustusvajadus); · soov kontrollida oma keskkonda ja saatust;
aastast tegevust puidualal ei ole korraldatud ühtegi turuuuringut. Saaks ka teada mismoodi kliendid suhtuvad OÜ Visiit SV tegevusse. 3. TURUNDUSTEGEVUSE SENINE KORRALDUS Turundusmeetmete kaudu realiseeruvad kavandatud strateegiad. Ettevõtte potentsiaali loomine ja teenuse osutamise protsessi plaanimine, iseäranis kliendi ja kontaktpersonali vahelise suhtlusprotsessi kavandamine on üks osa teenust puudutavate meetmete kavandamisel. Kõik, mis puudutab toodete innovatsioone, modifitseerimist ja elimineerimist, peab toetama ettevõtte taotlust pakkuda klientidele võimalikult kvaliteetset toodet, siis esmajärjekorras tuleb toodete turunduses tegeleda kvaliteediga. Tarbija nõudmised toote kvaliteedile sõltuvad väga mitmesugustest mõjuritest. Toote osutamine kui protsess saab alguse mingitest vajadustest. Läbi üpris keerulise protsessi kujunenud nõudmised kvaliteedile muutuvad ettevõtte maine, tarbijale
enda kanda finants-, psühholoogilise ja sotsiaalse riski, saades tasuks rahulolu saavutatuga ja edu korral ka kasumi. 1990 Stevenson ja Jarillo – Ettevõtlus on protsess, mille abil indiviidid, kas omal käel või organisatsioonnide sees püüdlevad võimaluste poole ja kasutavad neid ära, sõltumata ressurssidest, mis sel hetkel nende käsutuses on. 2001 P.Burns - Ettevõtjad kasutavad innovatsioone selleks, et ära kasutada muutusi või luua võimalusi kasumi teenimiseks. Ettevõtlus 1934 Schumpeter- Ettevõtlus on loominguline toiming. 1990 Stevenson ja Jarillo - Protsess, mille abil indiviidid püüdlevad võimaluste pooleja kasutavad neid ära, sõltumata ressurssidest, mis sel hetkel nende käsutuses on. 2001 Burns - Ressursse paigutatakse ümber vähemtootlikest valdkondadest
Kordamisküsimused 1. Ettevõtja · ettevõtja on novaator, kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid(Schumpeter 1934); oskus murda väljakujunenud tegevuspraktikat · ettevõtjad kasutavad innovatsioone selleks, et ära kasutada muutusi või luua võimalusi kasumi teenimiseks. Seejuures paigutavad nad ressursse ümber vähemtootlikest valdkondadest tootlikumatesse ja kasumlikemasse, aktsepteerides selle tegevusega kaasnevat kõrgemat riski ja ebakindlust. (Burns 2001) Ettevõtlus · protsess, mille abil indiviidid püüdlevad võimaluste pooleja kasutavad neid ära, sõltumata
ETTEVÕTLUSE ALUSED 1. Ettevõtja · ettevõtja on novaator, kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid(Schumpeter 1934); oskus murda väljakujunenud tegevuspraktikat · ettevõtjad kasutavad innovatsioone selleks, et ära kasutada muutusi või luua võimalusi kasumi teenimiseks. Seejuures paigutavad nad ressursse ümber vähemtootlikest valdkondadest tootlikumatesse ja kasumlikemasse, aktsepteerides selle tegevusega kaasnevat kõrgemat riski ja ebakindlust. (Burns 2001) Ettevõtlus · protsess, mille abil indiviidid püüdlevad võimaluste poole ja kasutavad neid ära, sõltumata
ETTEVÕTLUSE ALUSED 1. Ettevõtja ettevõtja on novaator, kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid(Schumpeter 1934); oskus murda väljakujunenud tegevuspraktikat ettevõtjad kasutavad innovatsioone selleks, et ära kasutada muutusi või luua võimalusi kasumi teenimiseks. Seejuures paigutavad nad ressursse ümber vähemtootlikest valdkondadest tootlikumatesse ja kasumlikemasse, aktsepteerides selle tegevusega kaasnevat kõrgemat riski ja ebakindlust. (Burns 2001) Ettevõtlus protsess, mille abil indiviidid püüdlevad võimaluste poole ja kasutavad neid ära,
Sellega saavutatakse heal juhul vaid nende ümberpaiknemine teistesse koostegevuse sõlmpunktidesse, kus nad siis institutsioonilise raamistiku puudumise tõttu mõjuvad soovimatult või lausa ruineerivalt. Kui ettevõtted ei tohi olla kasumlikud või peavad teenitud kasumi täies ulatuses riigile andma ning saavad selle juures garanteeritult eksisteerida, siis varjavad nad plaanide koostamisel oma potentsiaale, rikastavad kasumi arvel oma juhte ning väldivad süstemaatiliselt innovatsioone, sest viimased tooksid kaasa vaid plaanide tõstmise. . Koostegevuse struktuur kui selline, eelkõige lahendamata dilemmastruktuurid, suunasid inimeste tegevuse koostööst eemale. Käsumajandus ei premeeri inimest tootlike saavutuste eest, vaid teiste inimeste võimalikult osava alttõmbamise eest. Investeeringud jäävad ära, sest puudulike omandiõiguste tõttu võivad neist tulu saada hoopis teised. Vara jääb laokile, kui hooldajale jäävad kulud mitte aga tulud.
ETTEVÕTLUSE ALUSED 1. Ettevõtja ettevõtja on novaator, kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid(Schumpeter 1934); oskus murda väljakujunenud tegevuspraktikat ettevõtjad kasutavad innovatsioone selleks, et ära kasutada muutusi või luua võimalusi kasumi teenimiseks. Seejuures paigutavad nad ressursse ümber vähemtootlikest valdkondadest tootlikumatesse ja kasumlikemasse, aktsepteerides selle tegevusega kaasnevat kõrgemat riski ja ebakindlust. (Burns 2001) Ettevõtlus protsess, mille abil indiviidid püüdlevad võimaluste poole ja kasutavad neid ära,
teada ( Sõltuvalt sellest kui suured olid tegelikud kulud, sai ettevõtja lisatulu või pidi lisakulud ise katma).Eesti keelde on sama sõnatüvi jõudnud kujul "antreprenöör" - eraettevõtja, teatri, tsirkuse vms pidaja kapitalistlikes maades. Joseph Schumpeteri määratlus (1934) -Ettevõtja on novaator, kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid P.Burns (2001) -Ettevõtjad kasutavad innovatsioone selleks, et ära kasutada muutusi või luua uusi võimalusi kasumi teenimiseks. Seejuures paigutatakse ressursse ümber vähemtootlikest valdkondadest tootlikumatesse ja kasulikemasse, aktsepteerides selle tegevusega kaasnevat kõrgemat riski ja ebakindlust. Ettevõtlus Stevenson ja Jarillo (1990) -Ettevõtlus on protsess, mille abil indiviidid püüdlevad võimaluste poole ja kasutavad neid ära, sõltumata ressurssidest, mis sel hetkel nende käsutluses on. Joseph Schumpeter
Ettevõtja on isik, kes tegutseb riski tingimustes. · Joseph Schumpeter (1934): ettevõtja on novaator, kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid. · Stevenson ja Jarillo (1990): Ettevõtlus on protsess, mille abil indiviidid kas omal käel või organisatsioonide sees - püüdlevad võimaluste poole ja kasutavad neid ära, sõltumata ressurssidest, mis sel hetkel nende käsutuses on. · P. Burns (2001) ettevõtjad kasutavad innovatsioone selleks, et ära kasutada muutusi või luua võimalusi kasumi teenimiseks. Seejuures paigutavad nad ressursse ümber vähemtootlikest valdkondadest tootlikumatesse ja kasumlikemasse, aktsepteerides selle tegevusega kaasnevat kõrgemat riski ja ebakindlust. 2. " ja "omanik-juht"(owner-manager). Mille poolest nad erinevad? "omanik-juht"- iseloomulik elustiiliettevõttele, ta juhib ja korraldab ettevõtte igapäevast tegevust,
- Enesemotivatsioon, suurem saavutusevajadus - Visioon ja vaist - Soov võtta suuremaid riske ja elada suurema ebakindluse tingimustes Schumpeter – ettevõtja on novaator, kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid. Stevenson ja Jarillo – ettevõtlus on protsess, mille abil indiviidid püüdlevad võimaluste poole ja kasutavad neid ära, sõltumata ressurssidest, mis sel hetkel nende käsutluses on. P. Burns – ettevõtjad kasutavad innovatsioone selleks, et ära kasutada muutusi või luua võimalusi kasumi teenimiseks. Seejuures paigutavad nad ressursse ümber vähemtootlikest valdkondadest tootlikumatesse ja kasumlikemasse, aksepteerides selle tegevusega kaasnevat kõrgemat riski ja ebakindlust. 2. “Ettevõtja” ja “omanik-juht”. Mille poolest nad erinevad? Omanik – juht : iseloomulik elustiiliettevõttele, ta juhib ja korraldab ettevõtte
Professoriks sai ta 1963. aastal. Oma karjääri jooksul on ta avaldanud seitse raamatut, kõige tuntum neis on ka käesolevas töös enim käsitlust leidev The Image of the City, mille avaldamisaastaks jäi 1960. Seal kirjeldab Lynch elemente, mis strukturiseerivad linna. Oma eksperimendis kasutas ta Los Angeles`t, Bostonit ja Jeresy`t. Analüüsides oma töö tulemusi leidis Lynch ehitatud linnakeskkonnast need elemendid, mis on linna elanikkonnale olulised. Üks Lynch`i innovatsioone oli koha loetavuse mõiste. See on peamine viis ruumipaigutuse mõistmiseks. Antud ideed tutvustades oli Lynch`il võimalus eraldada erinevad linna tunnusjooned ning vaadelda, mis teevad need atraktiivseks. Linna paigutuse mõistmiseks loovad inimesed tavaliselt mentaalse kaardi. See kaart on vaimne kujutlus sellest, kuidas indiviid näeb linna 4 paigutust. Sellises paigutuses leidub aga palju unikaalseid elemente. Lynch`i käsitluses on need
Sõltuvalt tegelikest kuludest sai ettevõtja lisatulu või pidi korvama täiendavad kulutused. Joseph Schumpeter (1934): ettevõtja on novaator, kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid. Stevenson ja Jarillo (1990): ettevõtlus on protsess, mille abil indiviid – kas omal käel või organisatsioonide sees – püüdlevad võimaluste poole ja kasutavad neid ära, sõltumata ressurssidest, mis sel hetkel nende käsutuses on. P. Burns (2001): ettevõtjad kasutavad innovatsioone selleks, et ära kasutada muutusi või luua võimalusi kasumi teenimiseks. Seejuures paigutavad nad ressursse ümber vähemtootlikest valdkondadest tootlikumatesse ja kasumlikemasse, aktsepteerides selle tegevusea kaasnevat kõrgemat riski ja ebakindlust. 2. “Ettevõtja” (entrepreneur) ja “omanik-juht”(owner-manager). Mille poolest nad erinevad? Omanik-juht (owner-manager) – iseloomulik elustiiliettevõttele, ta juhib ja korraldab ettevõtte
sisenevad tegevusharru. · Teatud hetkeks turg küpseb ja võimaluse aken (uute sisenejate jaoks) sulgub. 18. Ettevõtja ärivõimaluste märkajana ja ärakasutajana. Võimaluste allikad. Ärivõimaluse leidmiseks: Jälgi trende (poliitilisi, majanduslikke, sotsiaalseid, tehnoloogilisi), leia ja lahenda probleem, täida lünk turul. Muutuse toimumine ja võimaluse teke - Ettevõtja tajub avanenud võimalust, sageli eeldab selle ärakasutamine innovatsioone - Vajalikke ressursside (töötajad, stardikapital jms) leidmine - Organisatsiooni loomine ja tema tegevuse korraldamine, suhtevõrgustiku rajamine Äriidee allikaid: · varasem töökogemus · hobid, lisategevused · toote vajamine tarbijana või kogemused tarbijana · reisimine · (juhuslik) lugemine millestki · tarbijad · olemasolevad ettevõtted · turustuskanalid · uurimis- ja arendustööde tulemused · süstemaatiline otsing · spetsiaalsed meetod
Anna ülevaade erinevatest innovatsioonistrateegiatest innovatsiooniprotsesside komplekssusest ja keerukusest lähtuvalt ning selgita näidete abil nende strateegiate rakendatavust. Edukuse alus on komplekssus ja keerukus ning millises ulatuses on vaja ressursse ning ettevõtte võimekust, et suuta muudatustega kaasas käia. Proaktiivne innovatsiooni strateegia- Võimekusi peab tekitama. Olla tehnoloogilistel turgudel liider ja võtta ette erinevat tüüpi innovatsioone. Nad võtavad suuri riske, tegelevad teadvustavad endale kompetentsi olulisust, on avatud koostööle ja teevad teadlikkuslt arendustegevust. Hea näide on APPEL, Google(innovatsioon juures järgitakse järgmisi põhimõtteid: idee tulevad igaühelt, jaga kõike,mida saad, palgatakse briljante, 20% oma tööajast saavad töötajad kasutada kõrvaltoodete arendamiseks, oluline on oma toodet turul testida ja sellest tulenevalt arendada, oluline on kasutada andmeid otsustusprotsessis-
Schumpeter ettevõtja on NOVAATOR, kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid. * 7% väikeettevõtted Stevenson ja Jarillo Ettevõtlus on protsess, mille abil indiviidid (omal käel v * < 1% keskettevõtted organisatsioonide sees) püüdlevad võimaluste poole ja kasutavad neid ära, sältumata * 0,2% suurettevõtted rssurssidest, mis sel hetkel nende käsutuses on. Burns ettevõtjad kasutavad INNOVATSIOONE selleks, et ära kasutada muutusi või luua võimalusi kasumi teenimiseks. See juures paigutavad nad ressursse ümber 7. R. Cantilloni ettevõtjakäsitlus. vähemtootlikest valdkondadest tootlikumatesse ja kasulikemasse, aktsepteerides selle Ettevõtja on isik, kes leidis mõne seni kasutamata võimaluse ja tegi seejärel tegevusega kaasnevat kõrgemat riski ja ebakindlust
Paljud edukad ettevõtted on alustanud kindlat nissi sihile võttes ja hiljem laiendanud sihtturgu. Vähesed on alustanud grandioossete plaanidega ja need saavutanud. 2. Hoia see lihtne. Kui sa ei suuda kirjeldada ärimudelit 10 sõnaga, siis sul pole ärimudelit. 3. 3. Kopeeri. Targad inimesed on enamasti juba kõik võimalikud ärimudelid leiutanud. Püüa oma äri siduda mudeliga, mida on juba mõistetud ja mis on edukas. 4. 4. Innovatsioone tee muus osas (tooted, tehnoloogia, turundustegevus jne). ,,Bite and hook" ,,razor and blade" business model ,,sööt" odavalt, ka kahjumiga, seejärel teenitakse lisatoodetelt või teenustelt nt mobiiltelefonid ja kõned, tindiprinterid ja tindikassetid. Nintendo wii. Narkodiilerid? ,,Bricks and clicks business model" traditsioonilise ja online tegevuse integreerimine. Internetipood toetab tavapoodi, ka tellimus internetis, kättesaamine kohapeal.
• Juurdepääs tööjõule • Spetsialiseerumine • Mastaabisääst Sassuolo näide, ITAALIA.Maapiirkondade evolutsioon tööstuspiirkonnaks 1960-70ndad Restruktureerimine 2000ndad. Õppiva majanduse konspetsioon: Üksikindiviidide õppimisvõime kõige aluseks. Õppimine, kui uute oskuste ja kompetentsi omandamine, mitte lihtsalt info talletamine. Õppimine toimub kõikides majandussüsteemi osades. Osalus protsessis on sageli määrava tähtsusega, sest innovatsioone ei võeta kasutusse kas siis vanade eelistuste, hindade või olemasoleva rutiini tõttu: lihtsalt ollakse harjunud vanaviisi toimetama Kui õnnestub muuta rutiiniks innoveerimine, siis on tõenäoliselt enam lootust rajasõltuvuse (path dependency) vältimiseks. Regionaalne innovatsioonisüsteem (RIS)- on era- ja avalike organisatsioonide läbipõimunud kooslus, mis loob ja levitab uusi teadmisi ja oskusi. Sotsiaalne süsteem, mille
erinevusi: - naised sobituvad uude keelelisse keskonda minnes kiiremini sinna sisse, mehed säilitavad enam vanu keelelisi jooni (murdejooni, sotsiaalseid jooni); - keskklassi naised tegutsevad normikeele poole suunduvate muutuste heaks, töölismehed juhivad neid muutusi, mis viivad standardvariantidest eemale; - sotsiaalrühm mõjutab meeste kõnet enam kui naiste oma; - vanad naised kipuvad säilitama murret, samal ajal kui nooremad naised just veavad keelelisi innovatsioone. 3.4. Keel ja vanus Inimesed jagunevad vanuserühmadesse (lapsed-noored-keskealised-vanad-raugad). Vanus seostub nii füüsiliste erinevustega kui ka erinevate sotsiaalsete rollidega ja seostega inimeste vahel (üks asi, mis nt muutub on hääle omadused. Vananedes hääl madaldub, muutub kileduse skaala jms. See pole meile siinkohal oluline). Sotsiolingvistikas on Labov pakkunud välja suulise keele täieliku omandamise kuus etappi:
Kõige selle käigus luuakse uus harmoonia. Konflikti on kasulik stimuleerida näiteks siis kui juhtkond on olnud kaua sama, puuduvad uued ideed ja esineb vastuseisu muutustele ja grupis valitseb arusaam, et kooskõla ja koostöö on olulisemad (grupimõtlemise fenomnid) kui kompetentsus. Siis võivad konfliktid stimuleerida loomingulisust ja kriitilisust. Seega võib konflikt siis parandada otsuste kvaliteeti, stimuleerida loovust ja innovatsioone jne. Seeläbi saab aga ka mitmeid pingeid vähendada. *Negatiivsed tagajärjed – inimesed lakkavad üksteisega rääkimast. Tähtsaks saavad tegevused, mitte tulemused. Eelarvamuslikud tajud tugevnevad. Kõik see, mis ei vasta sellele stereotüübile aga blokeeritakse. Need arusaamatused vähendavad aga töö tulemuslikkust, rahulolu. Konflikt võib kujuneda tahtejõu, egode ja kes suudab ületada teist persooni (gruppi, organisatsiooni) testimiseks
tunnis. Eestisse jõudis kiirpress esimesena Laakmanni trükikotta 1846, samal aastal võeti Inglismaal kasutusele juba rotatsioonimasin, mis trükkis paberikangale, mitte valmislõigatud paberitükkidele. Kiirpress oli ajalehtede levikus aeglaseks jäänud. Ladumismasinat kasutati esmakordselt 1840, Eestis võeti see kasutusele 1909. Rullpaberiga rotatsioonimasin jõudis Eestisse 1906. Ajakirjanduse tootmist mõjutas oluliselt ka paberi odavnemine. 20. sajandi suurimaid innovatsioone on arvatavasti elektroonika, mis on teinud võimalikuks elektroonilise side. Võib küsida, kas kirjaoskust oli enne raamatute laiemat levikut ka Eestis. Erinevad uurijad arvavad, et kindlasti oli. Rahad ju olid kasutusel ja kuidagi pidi ka nendega arvet pidama. Laiemale lugemisoskusele pandi alus 1687 kuninga korraldusega, milles nõuti köstrikoolide asutamist igasse kihelkonda. 18. sajandi lõpul oskas lugeda 60% täiskasvanud talurahvast
annaabi.ee 
