See levib organismis mööda lümfi ja veresooni. Haiguse inkubatsiooni periood on 1-2 nädalat. Peale P- selektiiniga kinnitumist, mida leidub rohkelt bakteri pinnal, siseneb bakter endotsütoosi teel neutrofiilidesse. Seal patogeen jaguneb binaarse lõhustumise teel, moodustades morulae (ing k.). See lõhub fagosoomi ja nakkus liigub edasi järgmistesse neutrofiilidesse. Immuunsüsteemi häiritus võib põhjustada sekundaarseid infektsioone. (Kohn et al., 2008) Rootsis tehtud uuringu järgi esines 18 protsendi kliiniliselt tervete koerte veres A. phagocytophilumi antikehi. Suur osa nakkuse saanud koeri on selle märkamatult läbi põdenud. (Vera et al., 2014) Anaplasma phagocytophilumi põhjustab koertel akuutset põletikku, mida iseloomustavad palavik ja trombotsütopeenia. On täheldatud ka subkliinilist põletikku. (Vera et al., 2014) Samuti põhjustab see lonkamist, liigesevalu, täppverevalumeid, letargiat ja isutust, harvem
alumiste hingamisteede infektsioonid, operatsioonipiirkonna infektsioonid, kuseteede infektsioonid ja vereringeinfektsioonid. Kõige rohkem on ohustatud intensiivraviosakonna patsiendid. Lapsi varitseb haiglatekkelise infektsiooni risk kõige enam vastsündinute- ja laste intensiivravi osakondades. Üheks sagedasemaks haiglast saadud nakkuse vormiks on aga operatsioonipiirkonna infektsioonid neil patsientidel, kes on saanud kirurgilist ravi. Uurimaks haiglatekkelisi infektsioone Eesti raviasutustes, korraldas Piret Mitt koos kolleegidega kolm uuringut. Ida-Tallinna Keskhaigla, Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja Tartu Ülikooli Kliinikumi aktiivraviosakondades viidi läbi ülehaiglalised vereringeinfektsioonide uuringud. Teiseks uuriti Tartu Ülikooli Kliinikumi lasteintensiivravi osakonnas patsiente, kellel oli diagnoositud samas intensiivravi osakonnas saadud vereringeinfektsioon. Kolmas uuring vaatles Tartu Ülikooli naistekliinikus keisrilõikega
Seetõttu levivadki ravile allumatud mikroorganismid. Igal aastal tapavad antibiootikumide suhtes tundetud bakterid Euroopa Liidu riikides vähemalt 25 000 inimest. Ilmselt on see arv suurem, sest paljude riikide kohta puudub vajalik teave. Paljud arstid kardavad, et antibiootikumide väärkasutus viib meid tagasi antibiootikumide-eelsesse ajastusse, kus ka lihtsamad infektsioonid said sageli saatuslikuks. Ka võivad tavalisedki operatsioonid muutuda ohtlikuks, sest tekkivaid infektsioone ei saaks sageli mitte millegagi ravida. Tänavune Maailma Tervisepäev pööraski tähelepanu sellele, et kui täna midagi ette ei võeta, siis pole lähitulevikus ka ravi võimalik. Antibiootikumid on suurepärasd ravimid, nad on päästnud miljoneid elusid, kuid me oleme neid kasutanud hooletult ja liialdatult. Seetõttu levivadki ravile allumatud mikroorganismid. Uusi antibiootikume aga nii kiiresti kui vaja välja mõelda ei jõuta. Kuidas allumatust ohjeldada
TALLINNA TERVISHOIU KÕRGKOOL Escheteria coli/kolibakter/soolekepike On levinud bakter, mis esineb inimeste ja soojavereliste loomade soole mikroflooras Enamik Escherichia coli tüvesid on ohutud Toodab sooltes vitamiine (vitamiin K) Toitub limast, pooleldiseedunud toidust, irdunud epiteelirakkudest E. coli moodustab jämesoole bakterimassist ca 1% Väliskeskkonnas esineb teda pinnases, vees, taimedes Seedetrakti infektsioone põhjustavad E. coli tüved ETEC – enterotoksigeenne E. coli - Produtseerib toksiini, põhjustab suurema osa kõhulahtisustest. Turistidel ja väikelastel on koos rotaviirusega põhiline kõhulahtisuse põhjustaja. EPEC- enteropatogeenne E. coli - Tüved ei moodusta toksiine. Esineb imikutel, kui nad rinnapiimast võõrutatakse. EIEC- enteroinvasiivne E. coli - Tungib soole limaskesta, kahjustab epiteelirakke, liigub rakust rakku. Kõhuvalu, limane väljaheide, oksendamine.
Mõisted · Toiduhügieen vajalikud tingimused ja abinõud ohutu, tervisliku ja inimtoiduks kõlbliku toote valmistamiseks, säilitamiseks. · Toiuduturvalisus piisava koguses vajalike toiduainete kättesaadavus. · Oht mõjur toidus või oidu potentsiaal tekitada tervist kahjustavaid efekte. · Risk ohu tõsidus; kahjuliku toime tõenäosus. Mis tähendab ,,ohutu ja tervislik toit"? · Ei põhjusta toidust pärinevaid infektsioone; · Ei sisalda jääkaineid üle piiratud normi; · On vaba haigustest, eriti looma tervishoiu seisukohalt olulisest haigustest; · On vaba ilmsest saastatusest · On vaba defektidest; mis on ebameeldivad tarbijate jaoks; · On toodetud adekvaatse hügieenilise kontrolli all. Kvaliteetne toit: · On ohutu, · On toiteainete koosluselt sõbralik, · Maitsev ning omase lõhnaga, · On valmistatud vastavalt sanitaarnõudmisele Toiduhügieeni eesmärgid:
Mikrobioloogia TEST 1 1) Stafülokokkide enterotoksiinid ON kuumutamisele vastupidavad. 2) Koagulaaspositiivsed stafükokokikd on inimesele OHTLIKUMAD kui koagulaasnegatiivsed stafülokoki. 3) S. aureus võib inimest koloniseerida haigust põhjustamata : TÕENE 4) Streptokokid moodustavad AHELAID 5) Nii stafülokokid kui ka streptokokid võivad põhjustada mädapõletikulisi infektsioone. TÕENE 6) Enterococcus faecalis KUUSETEEDE INFEKTSIOONID Streptococcus pyogenes SARLAKID Staphylococcus aureus ODRAIVA Streptococcus mutans HAMBAKATT Neisseria gonorrhoeae GONORRÖA Neisseria meningitidis MENINGIIT 7) Stafülokokid on väliskeskkonnas VASTUPIDAVAD 8) Streptokokkide hulgas on nii alfahemolüütilisi, beetahemolüütilisi kui ka hemolüüsita liike. TÕENE TEST 2 1) Mükoplasmad on happekindlad. VÄÄR
kasvajalistesse haigustesse kui mittesuitsetajate omad. Tubakasuitsetamise tagajärjel satub organismi rohkem kui 4000 toksilist ainet millest ligi 40 võivad tekitada kasvajalisi haigusi, vähki. Passiivne suitsetamine võib kopsuvähki haigestumise riski suurendada isegi kuni 25%. Ka muude haiguste, näiteks südame- ja veresoonkonna haigustesse haigestumise risk suureneb passiivse suitsetamise korral. Passiivne suitsetamine põhjustab lastel sagedamini hingamisteede infektsioone, suureneb risk haigestuda astmasse. Lapsed ise tubakasuitsuga kaasnevaid ohte ei teadvusta ega püüa end ka nende eest kaitsta. Kui laps viibib 80% ajast kinnises ruumis ja hingab suitsu sisse, tekitab see tal harjumuse ja hiljem sõltuvuse. Suitsuse ruumi õhutamisel muutub tubaka lõhn minimaalseks, kuid suitsu keemilised komponendid kaovad vaid osaliselt. Õhu kvaliteet ruumis, kus on viibinud suitsetaja, püsib halb veel kaua pärast suitsetaja lahkumist. Keelud alaealistele 2001
kasvajalistesse haigustesse kui mittesuitsetajate omad. Tubakasuitsetamise tagajärjel satub organismi rohkem kui 4000 toksilist ainet millest ligi 40 võivad tekitada kasvajalisi haigusi, vähki. Passiivne suitsetamine võib kopsuvähki haigestumise riski suurendada isegi kuni 25%. Ka muude haiguste, näiteks südame- ja veresoonkonna haigustesse haigestumise risk suureneb passiivse suitsetamise korral. Passiivne suitsetamine põhjustab lastel sagedamini hingamisteede infektsioone, suureneb risk haigestuda astmasse. Lapsed ise tubakasuitsuga kaasnevaid ohte ei teadvusta ega püüa end ka nende eest kaitsta. Kui laps viibib 80% ajast kinnises ruumis ja hingab suitsu sisse, tekitab see tal harjumuse ja hiljem sõltuvuse. Suitsuse ruumi õhutamisel muutub tubaka lõhn minimaalseks, kuid suitsu keemilised komponendid kaovad vaid osaliselt. Õhu kvaliteet ruumis, kus on viibinud suitsetaja, püsib halb veel kaua pärast suitsetaja lahkumist. Keelud alaealistele 2001
vähendada sellega seonduvaid nakkushaigusi. Mida peaks sportlased tegema, et hoiduda nakkushaigustest? 1. Duss kohe pärast võistlust või treeningut. Siinkohal peaks kindlasti meeles pidama, et ei tohi jagada teistega oma rätikut või teisi tualett- tarbeid. Uuringud on näidanud, et nakkushaiguste levik jagades neid tarbeid on kõige suurem. 2. Ei tohi jagada oma veepudelit. Viiruseid ja bakteriaalseid infektsioone saab väga kergelt kasutades teiste veepudelit. 3. Marrastused ja haavad peaks kindlasti üle vaatama, kas arst või treener. Hoida tuleks neid puhtana ja kaetult vastavalt nõuetele. 4. Kui on mingi kahtlus haiguse suhtes ei tohiks enne astiga konsulteerimist treeninkutel viibida. 5. Kui on lahtine haav ei tohiks minna mullivanni või tünnisauna. 6. Enne mullivanni või tünnisauna minekut peab käima dussi all. 7
ravimite suhtes immuunseks. See tekib antibiootikumide tarvitamise tagajärjel. Sellepärast tuleb vältida tarbetut antibiootikumide kasutamist, näiteks ravida külmetushaigust, mis on viirusinfektsioon, antibiootikumidega. Kui mikroobid muutuvad infektsiooni ravimiseks kasutatava ravimi suhtes immuunseks, võib paranemine võtta kauem aega ning haigus võib lõppeda surmaga. Näiteks ei suuda mõned antibiootikumid enam ravida bakteriaalseid infektsioone. Seega tuleb kasutada teisi antibiootikume, millel võib olla rohkem kõrvaltoimeid. Bakterid võivad muutuda ka nende teiste ravimite suhtes immuunseks. Mida peab teadma? Antibiootikumide kuuri ajal ei tohi alkoholi tarbida. Võib tekkida kurgu paistetus ning hingamisraskused. Antibiootikumide kuuri ei tohi pooleli jätta. Antibiootikume ei tohi kasutada kergekäeliselt, vaid ainult tõsise haiguse puhul. Ilma arsti konsultatsioonita
päevavalguse käes.Päikesevalguse täielik spekter on inimesele vajalik,et organismil oleks võimalus toimida täiuslikult ja tervelt.Inimene võtab hinnanguliselt 98% valgust vastu silmadega ja 2%siseneb läbi keha.Kõige sobimatumad on,aga kollaka värvustooniga pirnid.Samuti tuleks vältida roosaka ja sinaka tooniga lampe,neis ruumides,kus pikemalt viibitakse.Kui kunagi antibiootikume ei olnud oli päikesevalgus tuntud raviallikas.Sellega raviti erinevaid infektsioone,astmat,haavandeid,mumpsi ja muid haigusi.Vähene päevavalgus nõrgestab keha loomulikku kaitsesüsteemi.Talvel nt on päiksest vähem,siis langeb inimeste immuunsüsteem,viljakus,üleüldine tervis ja kasvab ka väsimus.Tänapäeval on ka sellised asjad nagu solaarimuid,mida inimesed kasutavad,et pruuniks saada.Päevitusseansse toimub kunstliku ultraviolettkirrgusseadme abil.Lambid kiirgavad kordades tugevamalt kui loodulik päike.Päikesevalguse efekt kestab kehas u48h,seega tuleb seda varu
Genoom- pärilikkusaine (DNA või RNA) Kapsiid- koosneb valkudest. Ümbris- koosneb valkudest ja lipiididest. Puudub ainevahetus, ei kasva ega paljune iseseisvalt. Paljunemine - elusates rakkudes Levimine Õhu kaudu Mustade kätega Sugulisel teel ja verega Saastunud esemetega: toidunõud, töövahendid, käterätikud jne. Saastunud toiduga Loomade vahendusel Gripi-, paragripi-, rino-, RS- ja adenoviirused Tekitavad hingamisteede infektsioone. Tunnused: nohu, valus kurk, köha, külmavärinad, palavik, lihasvalu, peavalu. Peiteaeg tavaliselt 1 päev-nädal. Levimine õhkpiisknakkusena, mustade kätega (süües ja ka limaskestasid puudutades), saastunud toidu ja toidunõudega. Norwalk viirus ehk noroviirus Nakatumine: mustade kätega, saastunud toiduga. Haigustunnused: iiveldus, oksendamine, osadel kõhulahtisus, palavik.
Stafülokokid on katalaas-positiivsed mikroobid, mis on enamasti suutelised taluma kõrgeid NaCl kontsentratsioone (7,5-10%). Viimast omadust kasutatakse stafülokokkide isolatsiooniks vajaliku selektiivse söötme valmistamisel. Kliiniliselt olulised on enamasti 5 stafülokokkide liiki: Staphylococcus aureus, S. epidermidis, S. saprophyticus, S. haemolyticus, S. hominis. S. aureus on kõige patogeensem liik, põhjustades erinevaid infektsioone. Ligi 30% täiskasvanutest ja enamik lastest kannab seda nina limaskestal. Enamiku S. aureus’e infektsioonide allikaks on kliiniliselt terve kandja või kokkupuude stafülokokilise mädaga. Sissetungiväratiks on enamasti nahk. S.aureus võib põhjustada: • Lokaalseid infektsioone (bakterite paljunemisest tingitult). Pehmete kudede intensiivset põletikku, mille käigus tekib mädakolle, nimetatakse abstsessiks. Sõltuvalt lokalisatsioonist nimetatakse abstsessi kas
S. saprophyticus: Pili (tüüp 1) põieepiteelile kinnitumiseks, peptidoglükaan, teihhoiinhapped aktiveerivad komplementi, põhjustavad põletikku. Ureaas põhjustab uriini alkaliseerumist, muudab kivide tekke võimalikuks. Epidemioloogia. Tavalised naha mikroobid, esinevad arvukalt suuõõnes, seede- ja kuseteedes (seega naha ja limaskestade koloniseerijad). S. Saprophyticus põhjustab noortel naistel tihti tsüstiiti. CONS on levinud oportunistlikud patogeenid, põhjustades infektsioone vähenenud resistentsusega patsientidel (vastsündinud, onkoloogilised ja transplantatsioonipatsiendid). Haigused. S. epidermidis • Endokardiit (lähtub kunstlikest klappidest) • Kateetritest ja šuntidest lähtunud infektsioonid (20…60% kõigist infektsioonidest), kinnitumine limaga. • Kunstliigeste infektsioonid S. saprophyticus • Kusetrakti infektsioon Diagnostika.
ainult soolestikus, vaid ka mujal organismis. Seetõttu soovitatakse neid kasutada ka profülaktiliste kuuridena. Uuringud on näidanud, et probiootikume saavad lasteaialapsed haigestuvad harvemini mitte ainult viiruslikku soolepõletikku ehk "kõhugrippi", vaid ka hingamisteede infektsioonidesse ning neil esineb vähem keskkõrvapõletikke. Probiootikumide profülaktilist kasutamist soovitatakse ka neile, kes sageli põevad kuseteede infektsioone ning tupekandidoosi, samuti vanemaealistele patsientidele, kes kannavad hambaproteese ning kellel kipub tekkima suu limaskesta seenpõletik. Kuna kasulikke mikroobe soolestikku varuks koguda ei saa, on mõttekas preparaate kasutada kuuajaliste kuuridena. Sügis-talvisel hooajal võiks profülaktilisel eesmärgil kuuri sõltuvalt tervislikust seisundist korrata iga kuu või paari järel. Mis on prebiootikumid?
1) Koagulaaspositiivsed stafükokokikd on inimesele ohtlikumad kui koagulaasnegatiivsed stafülokokid 2) Streptokokkide hulgas on nii alfahemolüütilisi, beetahemolüütilisi kui ka hemolüüsita liike. 3) Nii stafülokokid kui ka streptokokid võivad põhjustada mädapõletikulisi infektsioone. 4) Streptokokid moodustavad ahelaid 5) Stafülokokkide enterotoksiinid on kuumutamisele vastupidavad. 6) Stafülokokid on väliskeskkonnas vastupidavad 7) S. aureus võib inimest koloniseerida haigust põhjustamata 8) Streptococcus pyogenes – sarlakid, Streptococcus mutans – hambakatt, Enterococcus faecalis – kuseteede infektsioonid, Staphylococcus aureus – odraiva, Neisseria gonorrhoeae – gonorröa, Neisseria meningitidis – meningiit
kasutada erinevat vatti, et vältida bakterite levikut ühest silmast teise. Naba hoolduseks on apteekides müügil nabapiiritust, saialilletinktuuri ja briljantrohelist. Naba tuleks puhastada 1-2x päevas kuni naba haava paranemiseni. Kuna beebid hingavad esimesel eluaastal läbi nina ja ei oska nuusata, siis on äärmiselt tähtis nende puhul ninahügieen (eeldatavalt ninapumba abil) ,et ära hoida infektsioone ja teisi komplikatsioone. BabyDoo elektrooniline ninapump imemeb ninasekreeti, mis nohu puhul tekib lapse hingamisteedesse ja takistab ninahingamist. Saadaval oli ka beebidele mõeldud füsioloogiline lahus (Cornin de Farme), antud toode on asendamatu abivahend beebide nohu korral, sest see niisutab nina-limaskestasid, eemaldab sekreedi ja muudab hingamise kergemaks. Lahus on hermeetiliselt suletud ampullides ning see sisaldab 0
Stafülokokkide kõige sagedasemad ohvrid on imikud, kelle organismi loomulik kaitse on nõrk ning ka puberteedieas olevad lapsed, sest siis neil muutub rasvkoe keemiline koostis ning sekreet ummistab rasunäärmete juhad. Võib tekkida akne ja ka muud nahaprobleemid. Võitluses stafülokokkidega kasutatakse kompleksset ravi: ühelt poolt hävitatakse ,,vastase jõudusid", teisalt aga toetatakse oma ,,võitlejaid", so loomulikku kaitset. Mõningaid stafülokokkide põhjustatud infektsioone ravitakse bakteriofaagidega (ainetega, mis õgivad baktereid), teistele liikidele on tarvis antibakteriaalset teraapiat. Selleks, et mitte nakatuda tuleb täita hügieeninõudeid (kus on higi, seal paljunevad jõudsalt ka mikroobid), igal väikseimalgi põhjusel (nagu näiteks kerge külmetus) ei tasu antibiootikume võtta, toidulaual võiksid olla bifidobaktereid sisaldavad
Bakterid Salmonella- Bakteriaalne toidumürgitus on mürgiseid baktereid sisaldava toidu söömise tagajärjel tekkiv tervisehäire. Salmonelloosi põhjustavad looduses laialt levinud mikroorganismid salmonellad. Haigestutakse tihti tooreste munade või munatoitude söömisest. Mürgistus ilmneb juba paar tundi pärast saastunud toidu söömist, vahel ka hiljem, pea- ja kõhuvalu, kõhulahtisuse ja kõrge palavikuga. Salmonelloosiga võib kaasneda liigesevalu. Salmonella kuulub proteobakterite hulka. See on suurim, mirmekesisem ja üks tähtsamaid rühmi baktereid. Clostridium perfringens- On varraste kujuline, anaeroobne ja Gram-positiivne bakter. Ta on laialt levinud keskkonda. Enamikul juhtudel, tegelik põhjus mürgistuse C. perfringens on temperatuuri kuritarvitamine valmistoidul. Väike hulk organisme on sageli pärast keetmist. Toidumürgitus enamasti tekib siis, kui toidu (enamasti liha) on ette valmistada ja hoida soojas mitu tundi enne serveerimist. Li...
On kasutatud suuvee asemel ja erinevate suuõõnehaiguste ravimiseks. Mõjub hästi põrnale, alandab palavikku, ravib köha ja toob haigusega kadunud hääle tagasi. Aafika, Guinea ehk Ashanti pipar: Antiseptiline, aitab köha, bronhiidi ja reuma puhul. Parandab viljakust nii naistel kui ka meestel. Ravib paljusid kõhuhädasid(kõhulahtisus, gastriit) ja võitleb põletiku vastu. Rosee ehk Brasiilia pipar: Ravib haavu, infektsioone (antibakteriaalne ja antiseptiline). On kasutatud antidepressandina, diureetikumina. Leevendab reumat, hambavalu ja mentruaalvalusid. Kasutatud šamaanide poolt tseremooniates ja õnnistamisel. Kavapipar: Põletikuvastane, vereringet parandav, väga efektiivne ärevushäirete ja depressiooni puhul. Vürtsnelk ehk nelk: Veresuhkru reguleerija ning kolesterooli langetaja, aitab düsbakterioosi puhul. Steriliseeriva toimega, ravib suu- ja neelupõletikku, aitab hambavalu korral. Leevendab peavalu
levik ka kontrollimata vere ülekandel. Malaariat põhjustavad neli liiki: - Plasmodium ovale (Aafika) - Plasmodium malarie (Aafrika) - Plasmadium vivax (India, Kagu-Aasia, Lõuna- ja Kesk-Ameerika) - Plasmadium falciparum (Aafrika, Vaikse ookeani saared, Kagu-Aasia ja Lõuna-Ameerika) Plasmadium falciparum toob kaasa haiguse kõige raskema vormi, mis võib olla ka eluohtlik. Teised liigid põhjustavad tavaliselt kergemaid infektsioone. Haiguse inkubatsiooniperiood kestab 12 28 päeva, kuid see võib kliiniliselt avalduda kuni viis aastat pärast nakatumist, sest nii kaua suudab parasiit peituda maksas siukunud olekus. Malaaria kliinilised tunnused on tihtipeale mittespetsiifilised, nende hulka kuuluvad üldiselt halb enesetunne, gripilaadne haiguspilt, peavalu, kõhuvalu ja düsuuria (urineerimishäired). Kõigi nelja liigi poolt põhjustatud haiguse iseloomulikumaks sümptomiks on perioodiliselt
elukeskkond kodudes ligi iga neljandas kodus suitsetatakse -24% (TAI, 2010). Kõige vähem on kaitsetud tubakakeemia eest lapsed. Vanematel aga jääb vajaka teadmistest ja tahtmisest, kuidas kaitsta oma lapsi passiivse e. kaudse suitsetamise eest. Lapsed on kaitsetud tubakasuitsu vastu oma kodudes, isiklikes autodes jt. kohtades, kus nad elavad, mängivad jne. Tuleb nõustada vanemaid kaitsma lapsi tubakasuitsu eest, eriti kui lapsel põevad hingamisteede infektsioone, astmat, kõrvainfektsioone. Mida tubakasuits täpsemalt sisaldab? 1. Sõltuvust tekitavaid aineid. 2. Vähki tekitavaid aineid. 3. Valgeveresust ehk verevähki tekitavaid aineid. 4. Pärilikke muutusi põhjustavaid aineid. 5. Loote vääraarenguid põhjustavaid aineid. 6. Radioaktiivseid aineid ning vingugaasi ja tõrva! Tubakasuits sisaldab rohkem kui 4000 erinevat kemikaali osakeste ja gaasidena! Nende seas on näiteks: Atsetoon - Küünelaki eemaldusvahendi peamine komponent.
neljandas kodus suitsetatakse -24% (TAI, 2010). Kõige vähem on kaitsetud tubakakeemia eest lapsed. Vanematel aga jääb vajaka teadmistest ja tahtmisest, kuidas kaitsta oma lapsi passiivse e. kaudse suitsetamise eest. Lapsed on kaitsetud tubakasuitsu vastu oma kodudes, isiklikes autodes jt. kohtades, kus nad elavad, mängivad jne. Tuleb nõustada vanemaid kaitsma lapsi tubakasuitsu eest, eriti kui lapsel põevad hingamisteede infektsioone, astmat, kõrvainfektsioone. Suitsetamisest loobumine Meetodeid suitsetamisest loobumiseks on mitmeid-tuleb arvestada isiku omapära ja otsustama kõige meelepärasema variandi kasuks. Mõningad meetodid suitsetamisest loobumiseks oleks järgnevad: Päevapealt mahajätmine koos eelneva ettevalmistusperioodiga Nikotiiniasendusravi Nõustamine spetsialisti poolt Suitsetamisaja edasilükkamine Väiksema nikotiinisisaldusega sigarettide kasutamine
printsiipe, samuti tegevusi saastumisteede välja selgitamiseks ning õigete otsuste tegemist pesu- ja desinfitseerimisainete, puhastusseadmete ning personali valikul. ·Kõige selle tulemuseks on nõuetele vastav hügieen tootmisettevõtte ja kogu toiduahela ulatuses. Ohutu ja tervislik toit OHUTU JA TERVISLIK - tähendab toidu kõlblikkust inimtoiduks järgnevate kriteeriumide kohaselt: ·ei põhjusta toidust pärinevaid infektsioone ja intoksikatsioone ning on käideldud õige eesmärgi kohaselt ·ei sisalda jääkaineid üle lubatud piirnormide ·on vaba haigustest, eriti zoonootilise ja loomatervishoiu seisukohalt olulistest haigustest ·on vaba ilmsest saastatusest ·on vaba defektidest, mis on üldiselt tunnistatud ebameeldivateks tarbijale ·on toodetud adekvaatse hügieenilise kontrolli all ·täidab tarbija nõudmised koostisele ja valmistusviisile Mis on kvaliteet? ·Tarbija ja tööstus
sekspartnereid, et ka nemad saaksid lasta ennast arsti juures kontrollida ja vajadusel ravida. Kuidas nakatutakse? Seksuaalsel teel leviva infektsiooni võib saada nakatunud inimesega kaitsmata seksuaalvahekorras olles. Inimese suu, tupe, päraku ja kusiti sisemus on kaetud limaskestaga, millel elavad ja paljunevad mikroorganismid (enamasti bakterid või viirused), mis põhjustavad seksuaalsel teel levivaid infektsioone. Kaitsmata seksuaalvahekorra ajal võivad need nakkusetekitajad levida ühe inimese limaskestalt teise inimese omale. See põhjustabki nakkuse. GONORRÖA (TRIPPER) Gonorröad põhjustavad bakterid võivad elada tupe, emakakaela, suguti, päraku, kusiti ja kurgu limaskestal. Seega võib nakkus levida kõikides nendes kohtades. Milline piirkond nakatub, sõltub sellest, kas nakatunud partneriga harrastatakse suu-, tupe- või pärakuseksi
kuna aju ei suuda hakkama saada toksiinidega. Kui maksa normaalse talitluse kohaselt peaks maks enne vere ajju jõudmist puhastama selle mürkidest, siis ülekoormuse tõttu jõuavad toksiinid ikka ajju ning seepärast võib tekkida näiteks skisofreenia või muud haigused, mille sümptomiteks on mälu halvenemine, keskendumisraskused ja pidev väsimus. Üldse võib 5 maksa häiritud talitluse korral esineda pärmseente ja bakteriaalseid infektsioone, toidu talumatust, allergiaid, emotsionaalseid puhanguid või toitainete imendumise vähenemist. 6 Kokkuvõte Kokkuvõtvalt on põhjus, miks on inimesel vaja üldse sellist organit nagu maks, imelihtne. Nimelt ei saa inimene ilma selleta elada, sest maks täidab meie kehas selliseid funktsioone, mis on seotud ka meie teiste organite talitlusega. Kui maks ei puhastaks verd toksiinidest, siis
• Sülje antibakteriaalsete valkude hulka kuuluvad nii sekretoorsed antikehad nagu IgA, IgG ja IgM, kui ka mitteimmunoglobuliinse loomusega valgud, nagu lüsosüüm, laktoferiin, peroksüdaasid, mutsiinid, histatiinid jm. • Sülg effektiivselt eemaldab endogeenseid ja eksogeenseid mikroorganisme ja nende metabolismi produkte soolestikku. • Samuti ta garanteerib mitteimmuunsete ja immuunsete tegurite pideva olemasolu suus. • Aitab ennetada süljenäärmete infektsioone • Toetab ka valikulist bakterite kasvu, mis on mittekarioosse mikrofloora osa. Seedimine • Sülje seedimisfunktsioon seisneb eelkõige tärklise lagundamise alustamisel ensüümi alfa-amülaasi toimel, mis on gl. parotise tähtsaim komponent. • Sülje ensüümid osalevad ka rasvade lagundamises (ensüüm lipaas) • Sülje lipaas mängib olulist rolli vastsündinute rasvade seedimisprotsessis, kuna nende pankrease lipaas on veel alaarenenud.
Lisaks eelnevale suureneb ka surmajuhtude arv. Arenenud maades haiglainfektsioone põeb 5-15% patsientidest, arengumaades infektsioonide levik on 2- 20 korda suurem. Euroopas esineb iga aasta umbes 5 miljonit haiglainfektsiooni juhtu, mis moodustab 25 miljonit lisa voodipäeva ning lisakulud moodustavad 13-24 miljonit . Haiglainfektsioonide tagajärjel sureb Euroopas 135000 inimest igal aastal. 1 KÄTEHÜGIEENI AJALUGU Esimene arst, kes jälgis süstemaatiliselt haiglas esinevaid infektsioone ja samuti võttis tarvitusele abinõud, oli Viinis töötanud Ungari päritoluga sünnitusarst Ignaz Philipp Semmelweis. Semmelweis pani tähele, et Viini haiglas esines lapsevoodipalavikku 5 korda sagedamini osakonnas, kus sünnitust võtsid vastu arstid ja üliõpilased, võrreldes osakonnaga, kus töötasid ämmaemandad. Põhjus seisnes selle, et arstid ja üliõpilased tulid anatoomikumist ja ei pesnud enne sünnitajate läbivaatamist korralikult käsi
käärimiseks. Mitmeid pärmseene liike on kasutatud ka veini jt toodete valmistamiseks. Looduses asustavad nad peamiselt mulla- ja veekeskkondi. Pärmseened sigivad nii suguta kui suguliselt, esimesel juhul toimub kas pungumine või pooldumine, sugulise sigimise korral moodustavad nad askospoore ehk kotteoseid. Hallitusseened on mikroorganismid, mis vajavad kasvamiseks niisket keskkonda ning mis võivad põhjustada infektsioone, allergilisi reaktsioone, kutsuda esile astmaatilisi nähtusid. Kasvama hakkavad siseruumidesse sattudes ainult need hallitusseene eosed, mis satuvad soodsale pinnale niiskust saanud kipsplaadid ja puit, tolm, tapeet, isolatsioonimaterjlaid, vaibad, tekstiil, liiga märg muld toalillede potis, niiske sein jne. Kõige sagedasemad hallitusseentega seostatavad probleemid on allergilised reaktsioonid, näiteks nohu, silmade kihelemine, kratsimistunne kurgus või
kasvamise ajast. Hallitusseened moodustavad kasvades erilise võrgustiku, mida nimetatakse seeneniidistikuks ehk mütseeliks. Ühte niiti selles võrgustikus nimetatakse aga seenehüüfiks. Võime moodustada seeneniidistikku lähendab hallitusseeni kõrgematele seentele nendele, mida käiakse sügiseti metsa all korjamas. Hallitusseen tervise ohustaja Hallitusseened on mikroorganismid, mis vajavad kasvamiseks niisket keskkonda ning mis võivad põhjustada infektsioone, allergilisi reaktsioone, kutsuda esile astmaatilisi nähtusid. Hallitusseente kasvu aktiveerumisega võib arvestada, kui õhuniiskus ruumis tõuseb üle 65-70 protsendi, kuid lisaks õhuniiskusele soodustab hallitusseente kasvu ka kõrge temperatuur. Kasvama hakkavad siseruumidesse sattudes ainult need hallitusseene eosed, mis satuvad soodsale pinnale niiskust saanud kipsplaadid ja puit, tolm, tapeet, isolatsioonimaterjalid,
kvantitatiivne aste, infektsiooni esilekutsumise tõenäosus Adhesiivsus Invasiivsus Toksigeensus Virulentsusfaktor mikroobi komponendid (nt. geenid) või tema poolt produtseeritud ained, mis vahendavad tema poolt esilekutsutud kahjustust Mikroobide patogeensust määravad omadused Adhesioonivõime - P- fimbriad võimelised seostuma urotrakti epiteeliga (uropatogeenne E.coli). Polüsahhariidkapsel - S. pneumoniae kihnuga tüved põhjustavad invasiivseid infektsioone, kihnuta tüved vähepatogeensed. Omadus läbida barjääre - meningiiti tekitab E.coli K1:H7 serotüüp. Mikroobide hulk - TBC (10 rakku); shigelloos (>103 raku); salmonelloos (>108 raku). Mikroobide paljunemiskiirus inkubatsiooniperiood Adhesioon Bakterite pilid (pilid; fimbriad) - vahendavad bakterite kinnitumist makroorganismi rakkudele. Esialgu suhteliselt lõtv side. Vallandavad tugevama sideme tekkimise mehhanismi. Pinnavalkudega.
3 RÜHMA ANTIBIOOTIKUMEID Raku seina sünteesi pärssivad ained(pensiliin). Ained, mis pärsivad bakteri ribosoomis toimuvat valgusünteesi. Ained, mis mõjutavad nukleiinhapete (DNA,RNA) ainevahetust pärssides baktereid. Seened HALLITUSSEENED · Hallitusseened on mikroorganismid, mis vajavad kasvamiseks niisket keskkonda ning mis võivad põhjustada infektsioone, allergilisi reaktsioone, kutsuda esile astmaatilisi nähtusid. PÄRMSEENED · Pärmseened toituvad vees lahustunud suhkrust ja mineraalidest. · Nende toitumisel hapnikuga juurdepääsuta tekib alkohol ja süsihappegaas. · Nad paljunevad pungumise teel. · Alkohoolsed joogid ja pagritooted. Geenitehnoloogia molekulaargeneetika haru, rakkude ja organismide geneetilise informatsiooni muutmine DNA molekuli osade siirdamisega.
Antibiootikumi toimespekter: mikroorganismide loetelu, millesse antibiootikum toimib. Bakteritsiidse toimega antibakteriaalsed raviained: põhjustavad mikroorganismi surma. Bakteriostaaliside toimega antibakteriaalsed raviained: ei tapa mikroorganisme, vaid pidurdavad nende kasvu või paljunemist. Minimaalne inhibeeriv kontsentratsioon: (MIK) madalaim antibiootikumi kontsentratsioon, mis inhibeerib mikroorganismi nähtavat kasvu. 2. Miks võib olla mõneti keeruline ravida infektsioone, mis paiknevad näiteks KNS-s ja eesnäärmes võrreldes infektsioonidega seedetraktis ja hingamisteedes? Seedetrakti ja hingamisteedesse satuvad ravimid kiiremini, kuna manustamisel läbitakse nt seedetrakt. Seega ravimid saavad kohe lokaalset toimet avaldada. Ning mõned ravimid ei läbi niig KNS-i ja seega on vaja hakata ravimeid manustama lokaalselt, mis on keerulisem. 3. Nimeta faktoreid, mis soodustavad ravim-resistentsete mikroorganismide arengut. * Valel eesmärgil manustamine
Nahk on kaetud lootevõidega. Loode harjutab hingamist ja imemisliigutusi. Käesolevaks ajaks kaalub loode 500 g, jätkab kaalus juurde võtmist. Liigutused muutuvad koordineeritumaks, laps avad ja suleb silmalaugusid. 6. lunaarkuu lõpuks kaalub embrüo 530-765 grammi ja on 20-25 cm pikk. Areneb kopsude verevarustus iseseisvaks hingamiseks. Kordetsentees, nabaväädi punteerimine loote vere saamiseks, millest saab diagnoosida verehaigusi, üsasiseseid infektsioone ja geneetilisi haigusi. *VII lunaarkuu 25-28 nädalal hakkab lootel kiire kasvamise aeg, küpseb ajukoor. Kopsudes moodustub surfaktant. Pikkus juba 35 cm ja kaalu 1000-1500 grammi. Loote kasvades väheneb lootevee hulk. KNS on nii arenenud, et kontrollib hingamist ja kehatemperatuuri. Organid on küll välja arenenud, aga pole valmis veel üsaväliseks eluks. *VIII lunaarkuul kasvatab loode pikkust. Enamik lapsi keerab pea allapoole, valmistudes ette sünniks
Mehed kasutavad seedrit habemeajamisvedelikku, see on antiseptiline ja nahka rahustav peale habemeajamist. Sidrun - Värske, puhas, ergutav lõhn, mis jaapanlaste uuringute kohaselt aitab parandada töövõimet. Sidrun on hea seedimisele ning ka vereringele. Sidrun võib põhjustada valgustundlikkust nahal ja seetõttu peale selle kasutamist tuleb vältida päikesevalgust. Küpress - Värske okkahõnguline lõhn. Parandab vere- ja lümfiringet ning hoiab ära infektsioone. Aitab veenilaiendite, hemorroidide, jalgade paistetuse, köha, kuse- ja suguteede vaevuste puhul, enureesi, närvisüsteemi ülepingete puhul . Sobib rasusele nahale. Teepuu - Väga tugev ravimile omane lõhn. Teepuuõli on pärit austraalias kasvavast puust. Põliselanikud teavad selle parandavaid omadusi ja on seda kasutanud erinevate infektsioonide korral, nahapõletike, jala- ja küüneseene ning putukahammustuste korral. Ylang Ylang - Tõstab meeleolu.Tekitab õnnetunde
infektsiooni vastu? Vastab James Steckelberg, M.D. Mis on MRSA ja miks vahede vahel nimetatakse seda ,,superbakteriks"? · MRSA haiglates. MRSA infektsioon põhjustatud Stafülokokk aureus bakteri poolt. Aastaid tagasi haiglates ilmnes stafülokokkide tüvi, mis osutus resistentseks laia spektri antibiootikumide suhtes. Superbakteriks MRSA nimetatud meedia poolt bakteri multiresistentsuse tõttu. MRSA võib põhjustada tõsiseid, vahel isegi fataalseid infektsioone, mida saab ravida ainult üksiku antibiootikumiga: vankomütsiin, linesoliid, daptomütsiin. Ent üksikud väga harvad MRSA tüved, mis on resistentsed ka vankomütsiini suhtes, hakkavad üksikutes haiglas tekitama probleeme. MRSA ühiskonnas. 1990Te alguses MRSA hakkas levima ka väljaspool haiglaid laiemas kogukonnas. Need tüved ei ole samad, mis esinevad tervishoiuasutustes. Need
liikumine). C. perifringens jaotatakse 5 serotüüpi (A,E) vastavalt produtseeritud eksotoksiinide antigeensele struktuurile. C.perifringens A tüüp on kõige sagedasem infektsioonitekitaja, kuna on kõige vastupidavam välisteguritele ning tegutseb pinnases. Nakatumine toimub endogeenselt (seedetraktist steriilsetesse kehapiirkonda), läbi vigastatud nahapiirkonna ja nakatunud toidu söömisel. Põhjustab bakterieemiat, gaasgangreeni, pehmete kudede infektsioone, klostridiaalset toidumürgitust ja nekrootilist enteriiti. STAPHYLOCOCCUS AUREUS Staphylococcus aureus on bakteriliik stafülokoki perekonnast. Need on grampositiivsed bakterid, kes on sageli rühmitunud kobarateks. Nad on liikumatud ega moodusta eoseid. Läbimõõt on 0,81,2 m. Staphylococcus aureus esineb looduses kõikjal, sealhulgas paljude inimeste nahal ja ülemistel hingamisteedel. Umbes 2530 protsendil inimestest leidub teda ninas. Enamasti sel puhul haigussümptomeid pole
rühm, kuhu kuuluvad P. fluorescens, P. aeruginosa, P. putida ja P. syringae. P. aeruginosa on tüüpiline mullamikroob, denitrifitseerib ja osaleb N-ringes. Monotrihh, toodab proteaase ja elastaasi, fluorestseeruvat pigmenti ja sinakat pigmenti püotsüaniini. Kolooniad sageli limased tänu kapslile (alginaat). Kapsel on ka üks olulisim virulentsusfaktor, mis aitab tal koloniseerida igasugu pindasid. On tinglik patogeen. Põhjustab haava-, uro-, kõrva-, silma- hingamisteede- jt. infektsioone. Kuna ei ole invasiivne, vajab sissetungimiseks koevigastust. Koloniseerib edukalt põletushaavu (haava pind kattub sinirohelise mädaga) ja teisi suuri haavasid. Ta on tüüpiline haiglainfektsioonide põhjustaja. Haigestuvad kehva immuunsüsteemiga patsiendid: verehaiguste põdejad, vähihaiged. Levib ka kateetritega, intubatsioonitorudega, mida ta koloniseerib jne. Ujujatel võib põhjustad kõrvapõletikke ja ta koloniseerib ka kontaktläätsi. Paljud isolaadid toodavad eksotoksiin A-d,
8. päeva visiidi ajal 89% ei olnud enam valusid, 11 % olid kerged valud. 96% hinnati haavajärgset paranemist ka 30 päeva järel. 99% meestest oli haav täielikult paranenud. Kõik olid tagasi pöördunud normaalsel ühiskondliku tegevuse juurde. 100% olid haavad paranenud kolmanda kuu visiidi ajal. 99.5%meestest olid väga rahul ümberlõikusega. 0.5% olid enam-vähem rahul. Uuringus hinnati ka operatsioonijärgseid komplikatsioone. Kõige enam esines opijärgset veritsust(5 meest) ja infektsioone(5). Samuti on ära märgitud haava lahtiminek(4), hilinenud paranemine(3), paistetus (2).Anesteesiaga seotuid tüsistusi oli üks. Kõik opi järgsed komplikatsioonid oli väikese või mõõduka raskusastmega. Samuti hinnati uuringualustel erektsiooni probleeme. Lõigatud meestel esines erektsiooniprobleeme 1.5 % ja ravi mittesaanutel 1% (p=0.24). 2
E), vastavalt produtseeritud eksotoksiinide antigeensele struktuurile. Clostridium perifringens A tüüp on kõige sagedasem infektsioonitekitaja, kuna on kõige vastupidavam välisteguritele ning tegutseb pinnases. Nakatumine toimub endogeenselt (seedetraktist steriilsetesse kehapiirkonda), läbi vigastatud nahapiirkonna ja nakatunud toidu söömisel. Põhjustab bakterieemiat, gaasgangreeni, pehmete kudede infektsioone, klostridiaalset toidumürgitust ja nekrootilist enteriiti. 4.4.Staphylococcus aureus Nakkuse allikad: · Esineb inimese nahal, limaskestadel, kehavedelikus · Esmane nakkuse allikas inimene, harvem loom · Saastunud piima - ja kondiitritooted (kreemid) · Mikroob toodab eksotoksiini Haigusnähud: · Tekib soolepõletik, raskematel juhtudel krambid · Iiveldus, oksendamine, kõhuvalu, kõhulahtisus Hävib:
aureus moodustab klaasi pinnale viskoos-elastseid sidemeid. Need sidemed venivad kuni katkemiseni kaugemal äärel, mis võimaldab mikrokoloonial edasi rulluda ning uusi sidemeid moodustada. 7 Biofilmid kui infektsioonide põhjustajad Mikroorganismid, mis kasvavad agregaatidena maatriksi sees, on resistentsemad antibiootikumidele ja peremehe kaitsereaktsioonidele. Biofilmide põhjustatud infektsioone iseloomustab patogeensed bakterid on substraadile kinnitunud; bakterid asetsevad kobaras koos, ümbritsetuna bakteriaalsest maatriksist või peremehe koostisosadest; infektsioon on lokaalne; infektsioon on resistentne antibiootikumi teraapiale, vaatamata sellele, et planktonilised rakud on antibiootikumidele resistentsed. Joonis. Kolm varianti, mille kaudu nakkuslikud biofilmid võivad kehasse tungida: kateeter, puusaliigese protees ja periodontiit.
omad.Tubakasuitsetamise tagajärjel satub organismi rohkem kui 4000 toksilist ainet millest ligi 40 võivad tekitada kasvajalisi haigusi, vähki. Passiivne suitsetamine võib kopsuvähki haigestumise riski suurendada isegi kuni 25%. Ka muude haiguste, näiteks südame- ja veresoonkonna haigustesse haigestumise risk suureneb passiivse suitsetamise korral.Passiivne suitsetamine põhjustab lastel sagedamini hingamisteede infektsioone, suureneb risk haigestuda astmasse. Lapsed ise tubakasuitsuga kaasnevaid ohte ei teadvusta ega püüa end ka nende eest kaitsta. Kui laps viibib 80% ajast kinnises ruumis ja hingab suitsu sisse, tekitab see tal harjumuse ja hiljem sõltuvuse.Suitsuse ruumi õhutamisel muutub tubaka lõhn minimaalseks, kuid suitsu keemilised komponendid kaovad vaid osaliselt. Õhu kvaliteet ruumis, kus on viibinud suitsetaja, püsib halb veel kaua pärast suitsetaja lahkumist
a. Trenni- ja toitumissoovitused – alandada kehakaalu, et nahahaigused leevenduksid. b. Soovitada patsiendile erinevaid kreeme, ravimeid ekseemi ravimiseks olenevalt haiguse suurusest. c. Soovitada patsiendile teha vanne kaaliumpermangaadilahusega. d. Soovitada ja õpetada patsiendile mähiste ja õli-veeskreemide abil nahalt kuivade koorikuteja eksudaadi eemaldamist. e. Soovitada antihistmiine sügeluse leevendamiseks. f. Soovitada vältida naha kahjustamist, et infektsioone ei tekiks. g. Soovitada higistamise vältimiseks panna ennast õhukesemalt riidesse, olla jahedamas keskkonnas ja teha rohkem puhkepaus füüsilise aktiivsuse korral (Smeltzer ja Bare 2004). 6) Probleem: Häirunud seksuaalelu, mis on tingitud rasvumisest ja mis väljendub impotentsuses ja/või menstruaaltsükli häiretes. Eesmärk: Patsiendi seksuaalelu on taastunud. Õendustegevus: a. Trenni- ja toitumissoovitused – alandada kehakaalu, et normaliseeruks hormoonide
hoolitseb iga inimene ise oma tervise eest. On väga oluline, et sportlased pööraksid tähelepanu oma hügieenile, et vähendada sellega seonduvaid nakkushaigusi. Oluline on duss kohe pärast võistlust või treeningut. Siinkohal peaks kindlasti meeles pidama, et ei tohi jagada teistega oma rätikut või teisi tualett-tarbeid. Uuringud on näidanud, et nakkushaiguste levik jagades neid tarbeid on kõige suurem. Samuti ei tohiks jagada oma veepudelit. Viiruseid ja bakteriaalseid infektsioone saab väga kergelt kasutades teiste veepudelit. Erilist tähelepanu peaks pöörama haavadele ja marrastustele, mis võivad sportimise käigus tekkida. Need peaks kindlasti üle vaatama kas arst või treener. Hoida tuleks neid puhtana ja kaetult vastavalt nõuetele. Ohutusreegleid peaks järgima kõikjal, ka sportides. Igal spordialal on omad reeglid ja kui nendega tegeletakse, peaks ennem tutvuma reeglitega. Näiteks kuulitõuke alal, enne tõuget
Neerupuudulikkuse korral ei suuda neerud enam verest normaalselt filtreerida kehategevuse kõrvalsaadusi. Selle tagajärjel kuhjuvad kehas jääkained ja koguneb ülemäärasel hulgalvett. Ootamatult tekkiv äge,järkjärgult krooniline Mis on valu ja milline on õendustegevus valu korral? Valuaisting on aju reaktsioon mingis kehapiirkonnas aset leidvatele keemilistele ja elektrilistele muutustele. Kui inimene saab haiget, näiteks lööb varba vastu kivi, antakse see Millised on kuseteede infektsioone soodustavad tegurid ja milline on õendustegevus selle korral? Kõige sagedamini põhjustavad kuseteede infektsiooniE. Coli bakterid, mida tavaliselt leidub sooltes. Kui bakterid satuvad kusitisse , saab osa kuseteedest nakkuse (uretriit) neerudesse levimise korral (püelonefriit). Põie puudulik tühjendamine; vähese joomisega kaasnev kuseteede loputus, püsikateeter või tihe katesteerimine, uriini ja väljaheite inkontinentsus; suhkruhaigus; lokaalne külmetumine. ÕENDUSTEGEVUS:
(Birkenfeldt jt 2005: 69). Nefropaatia kulgeb varastes staadiumites eriliste sümptomiteta. Kui aga uriinis on juba palju valku, võivad jalad või pahkluud üles paistetada. Võib esineda ka loidust, õhupuudust ning iiveldust. Seega ainus võimalus neerukahjustuse vältimiseks lisaks diabeedi heale ravitasakaalule, on kontrollida sagedasti valgu esinemist uriinis. (Brewer 2009: 20). Lisaks nefropaatiale esineb diabeetikutel normaalsest rohkem kuseteede infektsioone. Kui veresuhkur pole piisavalt kontrolli all hoitud, võib kõrge suhkrutase uriinis luua sobiva 7 keskkonna bakterite vohamiseks. Kui põieinfektsioonid levivad edasi neerudele, võib tekkida armistumine. (Brewer 2009: 20). 4.5 Diabeetiline neuropaatia Diabeetiline neuropaatia ehk närvisüsteemi muutused on diabeedi üks klassikalisemaid tüsistusi, mis avaldub elu jooksul enamikul diabeetikutel. Kui veresuhkur on pidevalt kõrge
mutans, S.mits, S.oralis, S.pneumoniae, S.gordonii – elavad inimese ja loomade suus ja ülemistes hingamisteedes – tekitavad hambakaariest. Stafülokokk – Staphylococcus (gram positiivsed). Patogeensed stafülokokid- s.epidermidis (peanahal), S.saprophytcus (noortel seksuaalselt aktivsetel naistel põhjustab tsüstite), S.aureus (nahal ja limaskestadel, põhjustab nahamädanikke,furunkleid,karbunkleid, rinna põletkku, toidumürgistusi). 13. Teada põhilisi viirustest põhjustatud infektsioone, haigustekitajaid ja nende ülekandeteid (HIV, hepatit A, B, C; herpesviirused, tuulerõuged, punetsed, leetrid, mumps, noroviirus, puukentsefaliit). 14. Mükoos ehk seeninfektsioon – patogeensed seened, mis põhjustavad nakkust ja paljunevad kudedes. Mükoosid tekivad enamast mingi predisponeeriva faktori tulemusena: iga, stres, Ca, diabeet, AIDS jt. Nakkavateks seenteks inimesel on dermatofüüdid (Trichophyton, Microsporum, Epidermophyton) ja Candida spp. (teatud juhtudel)
Gram -, liikumatu, penitsiliinitundlik, kokobatsill, kuulub Pasteurellaceae perekonda. Eristatakse 5 serotüüpi (kapsli polüsahhariidide alusel) – A, B, D, E, F. Edasiselt jagatakse organismid 16 somaatiliseks serotüübiks (rakukesta LPS alusel). Kasutatakse nii kapsli kui ka somaatilisi antigeene serotüübi määramiseks. Põhjustab erinevaid haigusi loomaliikidel – lindudel linnukoolera, sigadel atroopiline riniit, veistel hemorraagiline septiseemia. Võib põhjustada ka zoonootilisi infektsioone, kui koduloom kriimustab või hammustab. Koertel ja kassidel, lindudel kuulub normaalse respiratoorse mikrobioomi hulka. 2. P. multocida virulentsusfaktorid adhesiinid – pilidega, pinna fibrillid, hemmaglutiniinid aitavad kinnituda limaskestale. kapsel – enamik tüvedel polüsahhariidi kapsel (hüaluroonhape või kondrooitiin). Kapsli komponendid on sarnased peremeesliikidel, seega peremeesorganism ei tunne hästi bakterit ära. PMT – P
4 Levinud küüneprobleemid ja igapäevased abivahendid Väga paljusid küüneprobleeme on võimalik ravida ja leevendada looduslike vahenditega, aga tõsisemate haiguste või põsivate vaevuste korral tuleb konsulteerida arstiga. See võib säästa kroonilistest ja pikaajalistest sõrmeküüneprobleemidest. Küünte ja küünenahkade närimine Põhjustab deformeerunud ja räbaldunud äärtega küüsi, infektsioone, küünekiski ja tüükaid. Selle harjumuse põhjustajaks on sageli stress. Aaloesalv küünenärijale: 1. Lõigake värske aaloeleht keskelt pooleks. Kraapige lusikaga geel välja. 2. Pange geel topeltpõhjaga keedunõusse. Keetke kuni muutub paksemaks ja saavutab pastat meenutava konsistentsi. 3. Tõstke geel purki ja säilitage jahedas Kui tekib soov küüsi närida, määrige pastat küüneäärtele. Selle maitse on vastik. Raseduse ajal ei tohi kasutada!
Viirused mõmm :) 05/06 Inimese papilloomiviirused (HPV) Struktuur. Võimelised põhjustama peremeesrakust sõltuvalt lüütilisi, kroonilisi, latentseid, tranformeeruvaid (immortaliseerivaid) infektsioone. HPV-d põhjustavad tüükaid, mitmed genotüübid seotud vähktõvega. On vähemalt 100 tüüpi, mida jagatakse 16 gruppi (A-P). saab jagada ka kutaanseteks ja mukoosaHPV-deks vastuvõtliku koe alusel. Ikosaeedriline kapsiid, diameeter 50…55 nm, kaks struktuurset valku moodustavad 72 kapsomeeri. Kodeerib valke, mis soodustavad rakukasvu, see omakorda võimalda lüütilist viirusreplikatsiooni. Väike, ümbriseta, ikosaeedriline. Kaheahealaline rõngas-DNA
annaabi.ee 
