EMBRÜOLOOGIA (0)

Tartu Tervishoiu Kõrgkool
õe õppekava
Õde I, V rühm
Edita Moks
EMBRÜOLOOGIA
Analüütiline seminaritöö
Õppejõud: Ave Kõrve- Noorkõiv RM MA
Tartu Tervishoiu Kõrgkool
Tartu 2018
Millised olid minu eelnevad teadmised?
Teadsin embrüoloogias vaid elementaarseid asju.
Embrüoloogia on teadus loote arenemisest alates munaraku viljastumisest, mis lõppeb sünnitusega.
Embrüonaalne areng jaguneb sünnieelseks (prenataalseks) ja sünnijärgseks (postnataalseks) arengufaasiks.
Munaraku areng jagatakse kolme arengustaadiumiks: paljunemise-, kasvu- ja küpsemise staadiumiks.
Raseduse kestvus on 9 kuud, on jaotatud kolmeks trimestriks ja kümneks unaarkuuks. Suurim raseduse katkemise oht on esimesel kolmel kuul.
Loode saab kõik eluks vajaliku (toit, hapnik) emalt.
Gastrulatsioonil tekivad 3 lootelehte ektoderm , endoderm ja mesoderm , see kõik toimub 7-15 päeva peale viljastumist.
Nabaväädis on 2 arterit ja 1 nabaveen, mis ühendavad loodet emaga. Veenist liigub arteriaalne veri , kust saab loode omale hapnikku. Arteritest läheb tagasi süsihappegaas ja jääkained emale.
Kõik spermatosoidid ei jõua munarakuni, alati viljastab munaraku vaid üks meessugurakk.
Fertilisatsioon e. Viljastumine ning toimub toimub munajuhas.
Munarakk on kõige suurem rakk , igal kuul valmib naise organismis 1 munarakk. Naise munarakus on X kromosoom . Kui saavad kokku XX kromosoom , sünnib tüdruk. Kui aga ühinevad X ktomosoom emalt ja teine Y kromosoom isalt, siis sünnib poisslaps .
Viljastamata munarakk püsib eluvõimelisena 8-18 või kuni 24 tundi. Munarakkude areng toimub munasarjas.
Viljastatud munarakku nimetatakse sügoodiks. Moorula ehk kobarloode on juba neljaks jagunenud ja liigub emaka suunas. Moorulast areneb blastotsüst (lootepõieke), mis on jõudnud emakasse ning kinnitub (pesastub) emaka limaskestale.
Spermatosoid koosneb peast , kaelast ja kehast ning sabast, mis aitab seemnerakul liikuda .
Meessugurakud arenevad munandites, väänilistes seemnetorukestes.
Mida tean nüüd?
Peale loengus viibimist tekkis mul embrüoloogia kohta hulgaliselt uusi teadmisi.
Õpetuse rajajaks peetakse meil tuntud embrüoloogi Karl Ernst von Baer `i, kes avastas imetaja munaraku.
Embrüonaalse arengu etappideks on prenataalne faas, mis hõlmab endast sugurakkude arengut, gametogenees ( ovogenees ja spermatogenees ), viljastumist e. fertilisatsiooni ning sünnijärgset (postnataalne) areguperioodi.
Spermatosoididel eritatakse 4 arengufaasi: paljunemis-, kasvu-, küpsemis- ja transformatsioonifaas.
Spermatogenees kestab meestel kõrge eani, erinevates arenguastemetes on seemnerakke umbes 200-300 miljonit, ejakulatsiooni ajal tuleb spermatosoide 3-4ml.
Sain teada, millised arengumuutused toimuvad lootega lunaarkuude lõikes, mis on ka minu jaoks kõige keerulisem osa embrüoloogia loengust.
*I lunaarkuu 18.-28. päeval hakkab arenema närvisüsteem, mis hakkab juhtima teiste organite tegevust. 3. rasedusnädalal hakkab arenema veresooned ja magu . 21.-22 päeval hakkab tööle algeline süda. Sellel rasedusnädalal on loode 2,5 mm pikk ja kaalub alla 1g.
Alguse on saanud enamiku elundkondade väljakujunemine. 4.nädala lõpus tekivad luud , lihased ning sidekoe alged. Loode on 4mm pikk, kaalub umbes 0,1-0,2g.
*II lunaarkuul kujunevad kõikide organite alged. Aju on kõikidest teistest organitest kõige suurem, ajukoore tekkimine. Pea piirkonnas olevatest lohukestest arenevad hiljem silmad, kõrvad . Moodustuvad rindkere -, kopsude-, kõhu-, käte ja jalgade alged.
5.nädalal areneb torujast südamest 4-kambriline süda. Areneb ka veresoonte süsteem. Süda on näha suure kühmuna rindkere piirkonnas ja hakkab lööma 21.-22. päeval.
7. nädalal hakkavad arenema luurakud ja kopsud . Tekivad suguorganite alged, kõik siseorganid on nüüdseks tekkinud. Seljaaju on formeerunud, kujunemas roided ja lülisammas . Nahal on kaks kihti ja olemas lihased, moodustub anus ja ureetraava. Loode on 3-4 cm pikk ja kaalub 1-2 grammi.
*Neljandal lunaarkuul on silmad küll välja arenenud, kuid jäävad veel suletuks kuni loode on 7 kuud vana. Lihas- ja skeletisüsteem on täielikult välja arenenud. Nahk on hästi õhuke ja läbipaistev, naha all on näha veresooni. Loode on 12-16 cm pikk ja kaalub 100-200 g.
*V lunaarkuul on lootel arenenud tasakaalu -ja kompimismeel , reageerib välistele ärritustele, imeb sõrmi, haarab nabaväädist ja ujub lootevees, mida on 180 ml.
Hakkavad tekkima näärmed , loode tunneb juba maitset ja lõhna. Moodustub mekoonium. Nahk on õhuke, punakas ja kortsuline ning kaetud udemetega.
Jalad omandavad õiged proportsioonid ja loote kasv hakkab aeglustuma. Maks areneb ainevahetusorganiks. Loode hakkab aktiivselt liigutama, liigutusi tunneb nüüd juba ka ema. Arenevad hambad ja hakkavad kasvama karvad . Loote pikkus on lõpuks 25-27 cm ja kaalub 200-250 g. Teostatakse sõeluuring loote anatoomia hindamiseks ning võetakse amniotsentees ehk lootevee analüüs genotüübi hindamiseks.
*VI lunaarkuu 21-24 nädalalal areneb keha järjest proportsionaalsemaks. Nahk on kaetud lootevõidega. Loode harjutab hingamist ja imemisliigutusi. Käesolevaks ajaks kaalub loode 500 g, jätkab kaalus juurde võtmist.
Liigutused muutuvad koordineeritumaks, laps avad ja suleb silmalaugusid. 6. lunaarkuu lõpuks
kaalub embrüo 530-765 grammi ja on 20-25 cm pikk. Areneb kopsude verevarustus iseseisvaks hingamiseks. Kordetsentees, nabaväädi punteerimine loote vere saamiseks, millest saab diagnoosida verehaigusi, üsasiseseid infektsioone ja geneetilisi haigusi.
*VII lunaarkuu 25-28 nädalal hakkab lootel kiire kasvamise aeg, küpseb ajukoor . Kopsudes moodustub surfaktant . Pikkus juba 35 cm ja kaalu 1000-1500 grammi. Loote kasvades väheneb lootevee hulk. KNS on nii arenenud, et kontrollib hingamist ja kehatemperatuuri. Organid on küll välja arenenud, aga pole valmis veel üsaväliseks eluks.
*VIII lunaarkuul kasvatab loode pikkust. Enamik lapsi keerab pea allapoole, valmistudes ette sünniks. Loote pikkus 40 cm ja kaalub 1600-2000 grammi. Loode on nüüdseks tundlik ka valule . Seedetrakt ja kopsud on peaaegu välja arenenud. Poisslastel laskuvad munandid munandikotti .
*IX lunaarkuul on arenenud välja kõik organid ja organsüsteemid ning on valmis üsaväliseks eluks. Pupillid reageerivad valgusele . Laps kaalub 2750-3000 grammi ja on pikk 45 cm. Imemislihased on hästi välja arenenud ja treenitud . Elundkonnad küpsevad äärmiselt kiiresti, samal ajal talletuvad energeetilised varud glükogeeni ja rasva näol.
*X lunaarkuul on loote kaaluks umbes 2950- 3100 g ja 48cm pikk. Soolestik on täidetud mekooniumiga e. esmasroojaga. Pea laskub alla ja fikseerub väiksesse vaagnasse.
Lunaarkuu lõpuks võib kaaluda laps 3400- 3600 grammi ja olla pikk 4853 cm. Elundid on täiesti valmis iseseisvalt töötama. Loode teeb kõiki liigutusi, hakkab mäletama ja meelde jätma. Laps näeb und. Loode pissib ja on valmis sünniks.
Peale selle on raseduse ajal kriitilised perioodid: I periood on see kui blastula hukkub iseenest . See võib olla kuskil 15 päeva peale viljastumist. II kriitiliseks perioodiks on 16-60 päev, kus võivad tekkida väärarengud , mille tagajärjel hukkub loode või sünnib väärarengutega. Peale 60.- ndat raseduspäeva enam väärareguid ei teki (v.a suguelundite väärarengud). Tekivad vaid organsüsteemide talitlust häirivad väärarengud, 18-22 päeval võivad esineda lootel ka kohanemishäired.
Mil määral ja kuidas toetab embrüonaalsete protsesside visualiseerimine inimese aregu mõistmist?
Loengus peale õppefilmide vaatamist sai palju selgemaks, kuidas loode emaüsas areneb. Minu jaoks oli väga hämmastav see, et kui ema laulab või kuulab ühte laulu pidevalt või kordab luuletust raseduse ajal, on laps seda võimeline peale sündi mäletama. Embrüonaalsete protsesside visualiseerimine on äärmiselt tähtis ja väga-väga vajalik, sest see toetab aru saamist ja annab aimu pisikese lapse aregust emaihus, kui ta veel kasvab-areneb. Visualiseerimine nagu näiteks 3D ja 4D ultraheli aitab mõista tegelikkust ning on samuti ka suurepärane võimalus aidata kohaneda ka lapse
emal oma beebiga juba varasemalt, kui laps pole veel sündinud. Lisaks aitab ultraheli leida lapsel
võimalikke esinevaid väärarenguid. Samuti toetab ning kinnitab visualiseerimine palju paremini teoreetilisi teadmisi võrreldes sellega kui olla lihtsalt loengus ja kuulata õppejõu ettekannet. Kindlasti on õppefilmide vaatamine õppeaine kinnistamiseks väga hea meetod.