kannab endas 46 kromosoomi, millest 23 on ema ja 23 isa omad. Ema kannab alati X kromosoome ja isa võib kanda nii X kui ka Y kromosoomi. Lapse sugu sõltub sellest, kumba kromosoomi kandis munaraku viljastanud spematosoid. Kui see on X kromosoom, siis XX kromosoom tähendab tüdrukut, kui see oli aga Y kromosoom, siis XY tähendab poissi. Lõplikuks soo määramiseks läheb veel kuid. 4. NÄDAL Munarakk jaguneb kaheks: emrüoks ja platsentaks, mis on lapsele eluks vajalik. Embrüo kaalub alla ühe grammi ning on mõne millimeetri pikkune. Embrüol on märgatavad kihid, millest arenevad välja spetsiaalsed osad lapse kehas: · Kõige sisemine kih´ist ehk endotermis areneb välja seedesüsteem: maks ja kopsud. · Keskmisest kihist ehk mesodermis arenevad süda, suguorganid, luud ja lihased. · Välimisest kihist ehk ektodermist arenevad lõpuks organid ja koed, sealhulgas ka närvisüsteem, juuksed, silmad ja nahk.
elund, mis asub toitma ja kaitsma sinu last kogu raseduse kestel. Lapsuke on nüüd diameetrilt väiksem kui pool millimeetrit, kuid tal on juba olemas primitiivsed hingamispilud, lootetoru, millest saab lõpuks süda, ning esimesed närvisüsteemi rakud. Neljas rasedusnädal Väline looteleht (ektoderm) formeerib naha, juuksed, silmaläätsed, hambavaaba ja närvisüsteemi. Hiljem suunduvad rakud kõikidest lootelehtedest "kohtadele" laiali. Moodustub embrüo pea -- õrn kui pisar. Viies rasedusnädal Nii lühikese ajaga on loode juba uskumatult palju arenenud: sel nädalal hakkab tema süda lööma, areneb aju, südameveresoonkonna- ja närvisüsteem, kujuneb selgroog ja ajul on moodustunud kaks sagarat. Ultraheliuuringul on loode nähtav. Praeguseks on arenenud algeline nabanöör ja platsenta. Nabanöör vahendab lootele toitaineid ja hapnikku. Loode on kuni 2,5 mm pikk ja pirnikujuline. Ümaramast otsast areneb pea ning
INIMESE LOOTELINE ARENG Viljastumine on munaraku ja seemneraku ühinemine. Pärast viljastumist hakkab sügoot mitoosi teel kiirelt jagunema ja selle tulemusena moodustub loode ehk embrüo. Inimese looteline areng kestab ligikaudu 40 nädalat ja sellel ajal toimuvad uue areneva organismiga järgmised muutused: 1 raseduse nädal: Viljastatud munarakk liigub emaka suunas ja jaguneb selle aja jooksul korduvalt. Jõudes emakasse kinnitub rakukobar emaka seina külge. 2 raseduse nädal: Rakkude kobarat nimetatakse idulaseks; rakkude paljunemine jätkub 3 raseduse nädal: Moodustuvad skeleti ja närvisüsteemi algmed
-10. päevaks valib seal endale kinnitumiseks mugava asukoha. Viljastatud rakk hakkab jagunema ning selleks ajaks, kui ta laskub emakaõõnde, on neid rakke juba kuni 30. Kolmandal nädalal on rakke umbes sada. Nüüd ilmub kõhtu blastotsüst -- vedelikuga täidetud lootepõieke, rakkude kogum, mille pealispind on kaetud palja silmaga vaevu märgatavate udemetega. See kinnitub emakaõõne sisemusse ning udemed kinnitavad selle emaka limaskesta külge -- sel moel lülitavad embrüo rakud end iseseisvast elust ümber ema vereringesse, kust ammutavad toitaineid ning kuhu heidavad ainevahetuse jääke. Emaka limaskest kasvab ning mähib enesesse lootemuna: moodustub platsenta -- elund, mis asub toitma ja kaitsma sinu last kogu raseduse kestel. Idulane on nüüd diameetrilt väiksem kui pool millimeetrit, kuid tal on juba olemas primitiivsed hingamispilud, lootetoru, millest saab lõpuks süda, ning esimesed närvisüsteemi rakud.
3 nädalal tekivad luude ja lihaste alged. Laps on nüüd ~5-10 mm pikk ja kaalub alla 1 .4 grammi, sarnanedes üsnagi loomalootega. Kuna aju ja südame töö on vajalik teiste organite .arenguks, areneb ülemine kehapool kiiremini .nädalal moodustuvad kopsud, käte ja jalgade algmed .5 .nädalaks tekivad suguorganite algmed .7 5 (Joonis 2. Embrüo (http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/elukulg/?LAPSEIGA:LOODE nädalaks on tal olemas kõik organid ja embrüonaalperioodi peetakse lõppenuks. .8 ((http://www.amor.ee/17391 Joonis 3. Umbes 8-nädalane embrüo http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/0/0b/Human_Embryo_- )
Viljastuisest sünnitamiseni ja sealt edasigi on inimese areng dünaailine, pidev ja keeruline. Uued avastused selle protsessi kohta näitavad üha rohkem, kuidas loote areng avaldab olulist mõju tema tervisele edaspidise elu jooksul. 8 LISAD 9 Lisa 1. Kasutatud allikad http://www.abort.ee/elu_enne/galerii 10 Lisa 2. 28 päevane vanune embrüo 11 Lisa 3. 9 nädala vanune loode 12 Lisa 4. 16 nädala vanune loode 13 Lisa 5. Teise rasedustrimestri loode 14 Lisa 6. 28 nädala vanune loode 15 Lisa 7. 32 nädala vanune loode 16 Lisa 8. Kolmanda rasedustrimestri loode 17
PärnuJaagupi Gümnaasium XI klass Tairi Murel Rasedus ja sünnitus Referaat inimeseõpetusest märts 2009 Kaelasel Sisukord 1. Sissejuhatus.............................................................................................................................3 2. Rasedus................................................................................................................................... 4 3. Viljastumine............................................................................................................................4 4. Loote areng............................................................................................................................. 4 4.1 Mida loode tunneb? ..........................................................................................................6 5. Sünnitus........................
IMMUUNSÜSTEEM Lümfiringe: Lümfisoontes liikuvat vedelikku nimetatakse lümfiks. Tekib vereplasma filtreerumisel kapillaaridest. Lümf on värvitu läbipaistev kehavedelik, mis sisaldab: · lümfotsüüte · koevedelikust pärit olevaid aineid · rasvaosakesi. Lümfisõlmed: Lümfisoonte koondumiskohtades. Hävitavad ümbritsevatest kehaosadest kohalekandunud baktereid ja võõrkehasid. Suuremad lümfisõlmed on: kaelal, lõua all, kõhuõõne keskosas, vaagnaõõnes, kaenlaaugus ja kubemepiirkonnas. Põrn: Põrn asub kõhuõõne ülemises vasakpoolses osas ning kuulub meie keha lümfisüsteemi. Puhastab organismi mürkainetest, hävitab haigustekitajaid ning lagundab kasutuks muutunud punaseid Seetõttu suureneb põrn mõnede nakkushaiguste ajal. Antikehad: Lümfotsüüdid toodavad antikehasid, mis võitlevad haigustekitajatega. Iga haigustekitaja vastu oma antikeha. Immuunsus: Immuunsus on
Kõik kommentaarid