50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 9 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2017-04-25
Kuupäev, millal dokument üles laeti
6 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
marisKivi
Õppematerjali autor
happeid ja teised vähe gaasi ja rohkem hapet. Gaasiteke sõltub sellest, kas formiaat laguneb gaaside tekkega või ei. Happetekitajad on *Escherichia, *Salmonella, *Shigella ja gaasitekitajad on *Enterobacter, *Serratia, *Erwinia ja *Klebsiella. Viimased moodustavad markerproduktina butaandiooli. Laktoosi kasutamine on iseloomulik vähempatogeensetele tüvedele (Salmonella, Shigella ja Yersinia ei kasuta, Escherichia ja Citrobacter kasutavad). *Escherichia. 1885. a. kirjeldas Theodor Escherich imikute soolest isoleeritud bakteri, mille ta nimetas Bacterium coli commune. Hiljem nimetati ta ümber Escherichia coli'ks ja teda peeti tüüpiliseks jämesooles elavaks kommensaaliks. Siiski juba 1907. a. näidati, et ta võib olla ka patogeenne, põhjustades imikutel kõhulahtisust. Escherichia liigid: E. blattae on isoleeritud prussaka soolest. E. fergusonii on isoleeritav nii inimese kui ka loomade soolest. E
grupp. Looduslikuks esinemiskohaks on inimeste ja loomade seedetrakt, aga leidub ka väljaspool elutsevaid liike, satuvad keskkonda väljaheitega. Vastupidavus väliskeskkonna teguritele on suur: mullas, vees, esemetel, toidunõudes võivad säilida 1-6 kuud. Nakatumine toimub fekaal-oraalselt. Üheks tähtsaks tunnuseks, mis eristab tõeliselt patogeenseid liike (Salmonella, Shigella, Yersinia) ja oportuniste (E. coli, Citrobacter jne) on laktoosi kääritamise võime, mis patogeenidel puudub. Siia kuulub sadu mikroobiliike, meditsiini seisukohalt on tähtsamad umbes 20 liiki. Ligi 90% kõikidest Enterobacteriaceae poolt põhjustatud liikidest on seotud ainult 4 mikroobiliigiga: - Escherichia coli - Enterobacter aerogenes - Klebsiella pneumoniae - Proteus mirabilis Escherichia coli (E.coli)
valgus (peamiselt tsütokroomides) põhjustab liigse energia vabanemise tõttu molekulaarse hapniku tekke - tegemist on väga tugeva oksüdeerijaga, mis põhjustab kahjustusi. § UV kiirgus põhjustab DNA-s spetsiidilisi kahjustusi, tekivad tümiini dimeerid. § Ioniseeriv kiirgus põhjustab: H-sidemete katkemise, paljude ühendite oksüdeerumise, DNA katkemise. Balterite geneetika Bakterite geneetika § Haploidsed, enamasti tsirkulaarse genoomiga (E. coli 4.5 X 106 bp.) § Kiire kasv (E. coli 20 minutit generatsiooniaeg; seepärast, 1 rakust 1000000 7 tunni vältel.) § Vedelsöötmes ~109- 1010 küllastustasemel, bakterite sademes ~ 1012 rakku/g. § Rakutuuma puudumine; § Monokromosomaalsus ja haploidsus; § DNA on kogu oma pikkuses funktsionaalne; § Prokarüootsed rakud poolduvad mitoosita Nukleiinhapped DNA info kandja, säilitaja ja vahendaja; (bakterites, seentes, algloomades, viirustes). DNA jaguneb: § kromosomaalne DNA
See on efektiivne raskete haigusvormide vastu, kuid ei likvideeri tekitaja tsirkulatsioni. Vajalikud korduvad vaktsiinidooside manustamised iga 10 a järel. Ravis antitoksiline seerum, penitsilliin või erütromütsiin, sümptomaatiline ravi. Haiguse läbipõdemine ei lõpe efektiivsete antikehade tekkega, vajalik on põdemisjärgne immuniseerimine. Bakterid mõmm :) 05/06 Escherichia coli Üldist. Enterobacteriaceae. G- fakultatiivselt anaeroobne pulk. Fermenteerib, on oksüdaas-. Kuivamisele vastuvõtlikuks muudab välismembraan. LPS koosneb O-polüsahhariidist, tuuma polüsahhariidist, lipiid A-st (endotoksiin). epidemioloogia. Kõige tavalisemad aeroobsed G- pulgad GI traktis. Tavalised sepsise, neonataalse meningiidi, UTI-de (80% kogukonnast saadud UTIdest), gastroenteriidi põhjustajad. Põhjustab tihti HId. Enamik infektsioone on endogeensed, gastroenteriiti
2. Kui on liikuvad, siis tänu enamasti peritrihaalsetele viburitele; 3. Kõik on fakultatiivsed anaeroobid (kasvavad õhuhapniku tingimustes); 4. Valdavalt oksüdaas-negatiivsed; 5. Kõik fermenteerivad glükoosi, kuid teiste suhkrute lõhustamises on erinevusi, mis võimaldab neid samastada biokeemiliste reaktsioonide abil. Sugukonda kuulub vähemalt 26 perekonda ja rohkem kui 100 bakteriliiki, neist meditsiinis kõige olulisemad on: Salmonella, Shigella, Escherichia, Proteus, Citrobacter, Enterobacter, Serratia, Klebsiella, Morganella, Yersinia, Edwardsiella, Providencia. Uroinfektsioonide tekitajad on 80-90% E. coli, Proteus, Klebsiella ja Pseudomonas sp. Uuritav materjal Uriini on võimalik võtta mitmel erineval meetodil: keskjoauriin, ööpäevauriin, fraktsioneeritud uriin, kateeteruriin, punktsiooniuriin, urostoomiuriin, tsüstoskoopia. • Igal nimetatud meetodil on omad eelised ja puudused. Keskjoa uriin on kõige enam kasutatav uriini
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid