Stafülokokid
ehk kobarkokid on kerakujulised Gram -positiivsed bakterid . Nad on
liikumatud ning vormilt meenutavad viinamarjakobaraid. Kasvavad ja
arenevad peamiselt aeroobses keskkonnas. Stafülokokke on teada 32
liiki ning pooled neist on avastatud inimese kehal. Enamik neist on
organismidele kahjutud. Nad elavad loomade ja inimese nahal ning
limaskestades, kuid neid leidub ka mullas. Leidub ka selliseid
Stafülokokke, mis võivad põhjustada haigusi ning tavaliselt nad
põhjustavad toidumürgitusi või mädaseid põletikke.
Staphylococcus aureus on
üks tuntuim esindaja ning ta põhjustab mitmesuguseid nahahaigusi.
Stafülokokkide
kobar .
Stafülokoki
kiirel paljunemisel võib häiruda tema tasakaal organismis ning
suurel määral võib sellele kaasa aidata organismi nõrkus. Inimese
puhul võib selleks lugeda stressi, külmetust, immuunsüsteemi
nõrgenemine, vitamiinipuudus ja ka söömishäired. Stafülokokid
pääsevad meie organismi mitmeti: õhuga, läbi naha ja
limaskestade, pesemata kätega, läbi
lahtiste haavade ning
meditsiiniliste instrumentide kaudu.
Sattudes organismid hakkab Stafülokokk
tootma erilisi aineid – hemolüsiine,
mis lõhustuvad rakkude struktuuri. Lisaks sellele toodab ta
inimesele ohtlikke mürke, mis nõrgestavad immuunsüsteemi ning
neutraliseerivad fagotsüüte (õgirakke). Stafülokokkide poolt
enamlevinumad infektsioonid on nahamädanikud nagu furunklid,
odraivad ja karbunklid ning ka toidumürgitused. Tema jaoks kõige
sobivamad paljunemiskohad on
konservid , rasvased
salatid , tordid jms.
Kui esineb nahalööve, seedehäired, kõhuvalu ja gaasid, siis võib
kahtlustada, et inimene on nakatunud. Stafülokokkide kõige
sagedasemad ohvrid on
imikud , kelle organismi loomulik kaitse on nõrk
ning ka puberteedieas olevad lapsed, sest siis neil muutub rasvkoe
keemiline koostis ning sekreet ummistab rasunäärmete juhad. Võib
tekkida akne ja ka muud nahaprobleemid.
Võitluses stafülokokkidega
kasutatakse kompleksset ravi: ühelt poolt hävitatakse „vastase
jõudusid”, teisalt aga toetatakse oma „võitlejaid”, so
loomulikku kaitset. Mõningaid stafülokokkide põhjustatud
infektsioone ravitakse bakteriofaagidega (ainetega, mis õgivad
baktereid), teistele liikidele on tarvis antibakteriaalset teraapiat.
Selleks, et mitte nakatuda tuleb
täita hügieeninõudeid (kus on higi, seal paljunevad jõudsalt ka mikroobid ), igal väikseimalgi põhjusel (nagu näiteks kerge
külmetus) ei tasu antibiootikume võtta, toidulaual võiksid
olla bifidobaktereid sisaldavad produktid — biokeefir jms, väikelastel tuleb hoolega jälgida soolestiku floorat ning
soolestiku tööd üldse (tähtis on, et kõht käiks regulaarselt
läbi) ning kohe pärast sündi tuleb laps rinnale panna.
FURUNKUL ja
KARBUNKUL Furunkul ehk koeranael on
mädapaise, mis tekib karvatupe põletiku tagajärjel, mis on sageli
põhjustatud bakterite poolt. Kõige tihedamini esineb seda
kaelal ,
näol, rinnal ja ka tuharatel. Inimestel, kes on sellesse
haigestunud, esineb
palavik ja ka valulikkus nakatunud piirkonnas.
Pilte furunklist
Karvatupe
põletikku põhjustab
bakter Staphylococcus
aureus.
Kui põletik levib teda ümbritsevatesse kudedesse, siis tekib
mädakolle ehk furunkul, mis on paari sentimeetri suurune. Mäda
voolab välja ise, kui furunkul on piisavalt küps. Kui aga põletik
levib kõrvalolevatesse karvatuppedele, siis furunkul võib laatuda
ning tekib karbunkul. Karbunkul ehk verikoeranael on mitmest
furunkulist moodustunud põletikukolle, mis esineb kuklapiirkonnas
kaelal.
Pilte
karbunklist
Furunkul esineb kõige
sagedamini inimestel, kellel on probleeme
tervisega ja ka
diabeetikutel. Furunkuli ja karbunkuli on ohtlikud kuna bakterid
võivad
levida vere kaudu teistesse elunditesse. Furunkul on ära
tuntav selle poolest, et ta on punetav ja
hell , umbes paari
sentimeetrise läbimõõduga sõlm, mis paikneb naha all ning selle
keskel on mädakolle. Mädakollest võib välja voolata veresegust
mäda. Karbunkuli puhul on põletikust haaratud piirkond suurem
nahapiirkond ning mädakoldeid on mitu. Nii furunkul kui karbunkul on
kergesti ära tuntavad ning nende diagnoosimisel probleeme ei teki.
Furunkuli ja karbunkuli
peamiseks raviks on
kirurgiline eemaldamine ning mäda väljumiseks
ja
paranemise soodustamiseks mädakoldesse jäetakse
dreeni . Dreen on
peenike toru või kummiriba. Kirurgiline sekkumine ei ole alati
vajalik – üksik furunkul võib paraneda iseenesest või siis peale
avanemist ja mädast tühjaks jooksmist. Vajadusel kasutatakse
antibiootikume, kui furunkulid esinevad korduvalt näopiirkonnas ning
alati palaviku esinemise ja karbunklite korral. Kui mäda ei ole veel
tekkinud, siis pannakse furunklile selle tekkimist soodustav niiskust
ja soojust hoidev side.
Peab tõdema, et furunklid
esinevad mõnel inimesel korduvalt. Haigust on võimalik ennetada hea
hügieeniga ning kui furunkul on juba tekkinud, siis seda ei tohi ise
pigistama hakata kuna see võib
halvendada haiguse
kulgemist ja
soodustab edasist levimist.
KASUTATUD
ALLIKAD:
www.microbewiki.org
www.inimene.ee
www.wikipedia.org
Meditsiinisõnastik. (1996).
Tallinn AS
Medicina .
Mikelsaar, M., Mändar, R.
(1998).
Kliinilise mikrobioloogia käsiraamat. Tallinn AS Medicina.
5
Kõik kommentaarid