STAFÜLOKOKK, KARBUNKUL, FURUNKUL (0)

STAFÜLOKOKID ( Staphylococcus )

Stafülokokid ehk kobarkokid on kerakujulised Gram -positiivsed bakterid . Nad on liikumatud ning vormilt meenutavad viinamarjakobaraid. Kasvavad ja arenevad peamiselt aeroobses keskkonnas. Stafülokokke on teada 32 liiki ning pooled neist on avastatud inimese kehal. Enamik neist on organismidele kahjutud. Nad elavad loomade ja inimese nahal ning limaskestades, kuid neid leidub ka mullas. Leidub ka selliseid Stafülokokke, mis võivad põhjustada haigusi ning tavaliselt nad põhjustavad toidumürgitusi või mädaseid põletikke. Staphylococcus aureus on üks tuntuim esindaja ning ta põhjustab mitmesuguseid nahahaigusi.

Stafülokokkide kobar .
Stafülokoki kiirel paljunemisel võib häiruda tema tasakaal organismis ning suurel määral võib sellele kaasa aidata organismi nõrkus. Inimese puhul võib selleks lugeda stressi, külmetust, immuunsüsteemi nõrgenemine, vitamiinipuudus ja ka söömishäired. Stafülokokid pääsevad meie organismi mitmeti: õhuga, läbi naha ja limaskestade, pesemata kätega, läbi lahtiste haavade ning meditsiiniliste instrumentide kaudu.
Sattudes organismid hakkab Stafülokokk tootma erilisi aineid – hemolüsiine, mis lõhustuvad rakkude struktuuri. Lisaks sellele toodab ta inimesele ohtlikke mürke, mis nõrgestavad immuunsüsteemi ning neutraliseerivad fagotsüüte (õgirakke). Stafülokokkide poolt enamlevinumad infektsioonid on nahamädanikud nagu furunklid, odraivad ja karbunklid ning ka toidumürgitused. Tema jaoks kõige sobivamad paljunemiskohad on konservid , rasvased salatid , tordid jms. Kui esineb nahalööve, seedehäired, kõhuvalu ja gaasid, siis võib kahtlustada, et inimene on nakatunud. Stafülokokkide kõige sagedasemad ohvrid on imikud , kelle organismi loomulik kaitse on nõrk ning ka puberteedieas olevad lapsed, sest siis neil muutub rasvkoe keemiline koostis ning sekreet ummistab rasunäärmete juhad. Võib tekkida akne ja ka muud nahaprobleemid.
Võitluses stafülokokkidega kasutatakse kompleksset ravi: ühelt poolt hävitatakse „vastase jõudusid”, teisalt aga toetatakse oma „võitlejaid”, so loomulikku kaitset. Mõningaid stafülokokkide põhjustatud infektsioone ravitakse bakteriofaagidega (ainetega, mis õgivad baktereid), teistele liikidele on tarvis antibakteriaalset teraapiat.

Selleks, et mitte nakatuda tuleb täita hügieeninõudeid (kus on higi, seal paljunevad jõudsalt ka mikroobid ), igal väikseimalgi põhjusel (nagu näiteks kerge külmetus) ei tasu antibiootikume võtta, toidulaual võiksid olla bifidobaktereid sisaldavad produktid — biokeefir jms, väikelastel tuleb hoolega jälgida soolestiku floorat ning soolestiku tööd üldse (tähtis on, et kõht käiks regulaarselt läbi) ning kohe pärast sündi tuleb laps rinnale panna.

FURUNKUL ja KARBUNKUL
Furunkul ehk koeranael on mädapaise, mis tekib karvatupe põletiku tagajärjel, mis on sageli põhjustatud bakterite poolt. Kõige tihedamini esineb seda kaelal , näol, rinnal ja ka tuharatel. Inimestel, kes on sellesse haigestunud, esineb palavik ja ka valulikkus nakatunud piirkonnas.
Pilte furunklist
Karvatupe põletikku põhjustab bakter Staphylococcus aureus. Kui põletik levib teda ümbritsevatesse kudedesse, siis tekib mädakolle ehk furunkul, mis on paari sentimeetri suurune. Mäda voolab välja ise, kui furunkul on piisavalt küps. Kui aga põletik levib kõrvalolevatesse karvatuppedele, siis furunkul võib laatuda ning tekib karbunkul. Karbunkul ehk verikoeranael on mitmest furunkulist moodustunud põletikukolle, mis esineb kuklapiirkonnas kaelal.
Pilte karbunklist
Furunkul esineb kõige sagedamini inimestel, kellel on probleeme tervisega ja ka diabeetikutel. Furunkuli ja karbunkuli on ohtlikud kuna bakterid võivad levida vere kaudu teistesse elunditesse. Furunkul on ära tuntav selle poolest, et ta on punetav ja hell , umbes paari sentimeetrise läbimõõduga sõlm, mis paikneb naha all ning selle keskel on mädakolle. Mädakollest võib välja voolata veresegust mäda. Karbunkuli puhul on põletikust haaratud piirkond suurem nahapiirkond ning mädakoldeid on mitu. Nii furunkul kui karbunkul on kergesti ära tuntavad ning nende diagnoosimisel probleeme ei teki.
Furunkuli ja karbunkuli peamiseks raviks on kirurgiline eemaldamine ning mäda väljumiseks ja paranemise soodustamiseks mädakoldesse jäetakse dreeni . Dreen on peenike toru või kummiriba. Kirurgiline sekkumine ei ole alati vajalik – üksik furunkul võib paraneda iseenesest või siis peale avanemist ja mädast tühjaks jooksmist. Vajadusel kasutatakse antibiootikume, kui furunkulid esinevad korduvalt näopiirkonnas ning alati palaviku esinemise ja karbunklite korral. Kui mäda ei ole veel tekkinud, siis pannakse furunklile selle tekkimist soodustav niiskust ja soojust hoidev side.
Peab tõdema, et furunklid esinevad mõnel inimesel korduvalt. Haigust on võimalik ennetada hea hügieeniga ning kui furunkul on juba tekkinud, siis seda ei tohi ise pigistama hakata kuna see võib halvendada haiguse kulgemist ja soodustab edasist levimist.
KASUTATUD ALLIKAD:
www.microbewiki.org
www.inimene.ee
www.wikipedia.org
Meditsiinisõnastik. (1996). Tallinn AS Medicina .
Mikelsaar, M., Mändar, R. (1998). Kliinilise mikrobioloogia käsiraamat. Tallinn AS Medicina.
5